Homme, teisipäeval olen Tallinnas ja räägin linnaraamatukogus kell viis “Minu”-sarjast ning Kaia-Kaire räägib oma Nepaalist,
aga neljapäeval on Tartu linnaraamatukogus “Minu Itaalia” üritus, mina juhatan sisse ja Kristiina juhatab edasi – kopeerin siia meie kuulutuse:
“Minu Itaalia” vestlusõhtu Lutsu raamatukogus
Naljepäev, 18 märts kell 18
Tartu Linnaraamatukogu (ülakorruse saalis)

18. märtsil kell 18.00 kutsume kõiki Tartu Linnaraamatukogu ülakorruse saali (Kompanii 3/5) kohtuma “Minu Itaalia” autori Kristiina Praakliga!

Kristiina räägib, milline on tema Itaalia, mis teda ikka ja jälle sinna riiki tagasi tõmbab ning milline on olnud ühe eestlanna teekond Saapasääremaal.

See on teine üritus linnaraamatukogu ja kirjastuse Petrone Print lugemisaasta kohtumisõhtute sarjast. Info tel 736 1396

Kohtumisõhtul saab osta ka sõbrahinnaga raamatuid!

Roy Strider ja “Minu Nepaali” autor Kaia-Kaire Hunt tutvustavad Nepaali.

Nepaali filmi- ja vestlusõhtu

Location:Genialistide klubi

Time:9:00PM Wednesday, March 10th

Selle kolmapäeva õhtul ootame kõiki Nepaali-teemalisele filmi- ja vestlusõhtule. Muusik ja kirjanik Roy Strider (“Minu Mongoolia”) räägib juttu Kaia-Kaire Hundiga, kes elas Nepaalis ning tegi seal vabatahtlikutööd. Õhtu käigus saame teada, mis elu elavad inimesed Himaalaja jalamil, kuidas on sealne ühiskond erinev meie omast ning milliseid üllatusi Nepaal pakub.

Pärast vestlust näitavad Roy ja Kaia-Kaire 2008. aastal valminud režissöör Neasa Ní Chianáin‘i skandaalset dokfilmi “Fairytale of Kathmandu” (“Kathmandu muinasjutt”).

Film jälgib Iiri poeedi Cathal Searcaighi elu ja tegevust Nepaalis. Algselt luuletajast sõbra kutsel müütilisest Himaalaja riigist filmi tegema sõitnud režissöör avastab viimaks, et sõbra elu pole sugugi nii helge nagu seda välja näidata soovitakse. Sõbraliku lääne mehe ja usaldavate idamaa poisikeste sõprus võtab veidrad värvingud. Viimaks on filmi autor sunnitud algsest ideest loobudes tegema oma sõbrast ja naabrist ehmatava linateose.

Pärast filmi pakub Roy traditsioonilist Nepaali teed.

–

Homme loodetavasti saan aega siia blogisse ka oma eluoliust kirjutada. Oleme praegu Singapuris, tagasi Malaisiast.

Kuulasin enne raadiost juhtumisi soomekeelseid uudiseid. Ainus Eestit puudutav uudis oli see, et Vanemuise ees oli presidendiballi eel tööpuudusele ja vaesusele rõhuv pikett (Tiit Madisson), et pidu katku ajal…  Tulin siis netti, et vaatan eesti lehtedest ka, mis värk on. Hee, Eesti meediast tuleb selle kajastust tikutulega otsida, siin saab hoopis kleite imetella jms.

-

Ma olen nüüd juba 10 päeva gluteeni-piima-munavabalt toitunud . vaat, mainisin ka blogis seda, et tegin ühe Saksa kliiniku kaudu toidutalumatuse testi ning selgus, lihtsalt öeldes, et väga paljude toitude suhtes näitab mu veri tugevat allergiat. Kui käisin dr Trofimovaga rääkimas, siis otsustasin, et ma usun teda, usun sseda. Mul on läbi aegade olnud kummalisi pisikesi, aga tüütuid ja seletamatuid terviseprobleeme nagu nahahädad ja kõhuvalud – ja kui Trofimova väidab, et mu organism ei suuda selle veretesti andmetel enamikke valke omandada ja on stressis… hea küll. Ega see paha tee, proovime järgi, elan siin selle dieedi järgi umbes 4-6 kuud ja vaatame, kas mu keha on seepeale paremas seisus. Ideaalis peaks juhtuma nii, et saan edaspidi neid valke mõõdukalt süüa, aga mitte palju. Read More »

Mul on mõned halvad harjumused. Näiteks öösel enne reisile minekut ei ole ma juba ammust aega magamist harrastanud. Kihk on sees ja mis sa ikka magad, pealegi alati on mingid asjad, mis on vaja viimasel minutil korda ajada, nagu külmkapi koristamine või raamatu toimetamine või meilide vastamine.
Homme algab meil selline vaat et elustiilireis, sellel ei ole ühte sihtpunkti, on mitu. Niimoodi rahulikult võikski kunagi minema hakata, mingiks ajaks… Ma tean enda tutvuskonnas inimesi, kes laste ülikooli mineku ajaks selliseid pikki ja mõnusaid reise plaanivad… Noh, tegelikult see meie oma pole praegu karvavõrdki veel seda, mis kunagi tahaks teha, siis kui lapsed ülikooli lähevad . Read More »

Häda ei anna häbeneda, panen taas üleskutse lendu: kas on meie laia blogisõpruskonna hulgas inimesi (eelistatavalt Tartu-kandist), kellel on kodus ajalehti, millest vaja lahti saada?
Palun andke need ajalehed meile! epp.petrone@gmail.com või 52 71 009.
Ja igaks juhuks uurin ka, mis on teised võimalused ahjupuude süütamiseks. Olen lugenud, et kusagil poes müüakse süütetablette. Millest need tehtud on, kui palju maksavad, kui lihtsad kasutada on ja kui keskkonnasõbralikud need on… kõik see on mul teadmata.
—
Majas on meil neli küttekollet ja sel aastal on vaja olnud neid osaliselt ka kaks korda päevas kütta. Puude varu, mida arvasime, et jätame osaliselt uutele üürilistele (sest sel suvel saab meie põli siin majas läbi), on nüüd niimoodi kahanemas, et ei tea, kas veabki kevadeni välja. Ja nüüd on siis juba teist korda sel talvel meie majas tõsine ajalehekriis! Kuulsin, et mõned inimesed valvavad tasuta “Linnalehe” saabumise kohtade juures, et kohe kilode kaupa võtta, no meie seda ei tee. Aga taaskasutaks kellegi lehti küll.

PS. Miks mulle tundub, et ma mingit jama kirjutan? Küllap on asi selles, et ma pole viimasel nädalal korralikult magada saanud. Lapsukesel käib peal öine kõriturse ja minul käivad peal südame-raamatu kirjutamise tuhud. Imelik aeg on.

Jah, kolisime! Petrone Print on nüüd Tartu südames, ülikooli peahoone ja linnaraamatukogu vahel, aadressil  Küütri 16 (täna peaks sildid ka üles saama). Ja seal on meil nüüd üsna esinduslik avatuba, mida võib ka poekeseks nimetada, ja sealt saab kirjastusehindadega osta raamatuid.

Praegu saab sealt ka tasuta endale E-määrajat võtta.

Alates tänasest on meil müügil (kohe tuleb meie netipoodi ka) luup. See käib E-määrajaga kaasa, soovitame seda teadliku tarbija rahakoti vahele, nii et kõik imepisikeses kirjas trükitud lisaained saaks tootesiltidelt ära lugeda ja ohtlikest ainetest hoiduda. Niisuguseid luupe ei ole palju saada, meile leidsime ja nüüd levitame – hind on sel 15 krooni.

Ja täna kell 18 on avalöök meie kohtumisõhtute sarjale – hakkame tegema meie uue naabri , Tartu linnaraamatukoguga koostöös korra kuus kohtumisõhtuid, linnaraamatukogu 4. korruse saalis. Kõigepealt räägin mina “Minu”-sarjast ja siis räägib Kaia-Kaire Hunt “Minu Nepaalist”, vaatame seina peal pilte ja kuulame, mismoodi Kaia vabatahtlikuna lastekodus töötas.

Niisugused kiired teadaanded. Mu loominguline komandeering ei ole veel lõppenud. Ikka kirjutan oma südame-raamatut ja tahan selle pühapäeva õhtul toimetajale saata…

Kutsume kõiki huvilisi osalema Eesti Haridusfoorumi töörühmas “Alternatiivse lapsehoiu ja alushariduse vahekord” 18. veebruaril kell 17.15-20.00 (kogunemine TTÜ peahoone fuajees).
Töörühma juhivad Inger Kraav (Perekasvatuse Instituut) ja Pille Rives (Tartu Lastehoiuselts).

Ettekanded:

Inger Kraav – Lastehoiu koht ja maine Eesti ühiskonnas
Mari-Epp Täht – Alusharidus hariduse alusena
Tiia Õun – Lasteasutuse kvaliteedi hindamine
Siiri-Liisi Läänesaar – Lapsehoidjate koolitusest ja lapsehoidjale esitatavatest nõuetest Read More »

Annan teada, et lähema nädala jooksul ma telefoni ei võta, meilidele ei vasta ja blogisid ei kirjuta. Lõpetan “Kas süda on ümmargune” 1. osa.
PS. E-määraja tuleb nüüd levitamisse ka Tartu ja Tallinna Kaubamajade toiduosakondades.

Eile õhtul käis mul üks külaline, kes nakatas mind (esialgu kergekujulise) www.geni.com tõvega. Justinil on esivanemate uurimise pisik juba ammu kallal ja tõtt öelda kirjutab ta oma juurte otsingust ka raamatut, käis seetõttu sügisel seiklemas Itaalias neis väikestes külakestes, kus kõik on tema vanaisade sugulased.
Väga huvitav on seal geni.com süsteemis sisse trükkida inimeste nimesid ja teada saada, et nii mõni kuulus eestlane, nii mõnigi vana sõber või vana kolleeg on mu sugulane! Nägin vilksamisi pealt, mismoodi Justin mitu aastat tagasi elas selle vaimustuse üle, tehes näiteks kindlaks, et ta on kahe USA demokraadist presidendiga veresugulane (Jimmy Carteri ja Lyndon Baines Johnsoniga), seda Justini inglannast vaarema kaudu.
Eile siis toksisin sisse: meie armas osanik Tiina on mu sugulane (õigemini hõimlane, kellegi abielu kaudu, mitte veresugulane), samamoodi mu teine sõber Tiina. Sugulane on ka näiteks ekskolleeg Hannes Võrno.
Seda ma muidugi teadsin enne ka, et mu isa ema on Hansenite suguvõsast, aga ikkagi, väga uhke oli vaadata, mismoodi Anton Hansen Tammsaare on minu “first cousin thrice removed” (ehk siis kolmanda põlve nõbu, nii vist võib seda tõlkida.) Read More »

Eile nägin poes oma silmaga, kuidas inimene, meie E-määraja käes, mingit kommikarpi luges. Küll tegi meele heaks . Olen rahul, et me selle “Roheliseks kasvamine” raamatu kirjutamise ajal tekkinud mõtte teoks tegime, KIK-i projekti kirjutasime ja trükitoetuseks raha saime. (Lisaks trükitoetusele on siin ka meie kirjastuse enda raha voldikute levitamiseks ja vabatahtlik töö Angelika Erinilt, minult ja kujundaja Anna Laugult.)

Esialgu plaanisin ma selle E-ainete nimestiku üksi kokku panna, aga kuulsin tõtt öelda Evelin Ilvese kaudu (eelmisel kevadel temaga Eesti Naise intervjuud tehes) jutu sees seda, et ka Angelika Erin uurib antud teemat. Angelika on varem teinud kaloriteemadel uuringuid-raamatuid ja huvi lisaainete vastu oli sellest edasi tekkinud. Read More »

Ma hakkan juba natuke häbenema ja kahtlema selles asjas – kas meie esmasündinu võib 6 aasta ja 8 kuu ja 2 päeva vanuselt esimese klassi tee ette võtta. Ja kas sobib ikka sellega põhjendada, et Ameerikas ju ka minnakse selles vanuses kooli… ise ka tunnen, et kuidagi nõme on asju niimoodi vabandama hakata.

Ise ta ju tahab. “Ma ei taha lasteaias magada! Ma tahan õppida!” Viimast tahab ta tõesti. Me ei loe enam muinasjutte unejutuks, me teeme “valmistu 1. klassiks” paksu inglisekeelset raamatut, mille USAst ostsime.

Aga ma pole veel kohanud seda inimest, kes mulle Eestis õlale patsutaks ja ütleks: “Arusaadav, muidugi võib 6aastane laps ka kooli minna.” Nad vaatavad mind võõristusega ja küsivad üle: m i k s sa tahad oma lapselt lapsepõlve ära võtta? (Ma kahtlustan, et neile inimestele ei meeldinud koolis käia. Kas mulle endale meeldis? Jah, meeldis algkoolis pisikeses majakeses 9-lises klassis. Ei meeldinud niiväga aga suures linnakoolis, kuhu siis edasi läksin. Siis hakkas mulle meeldima  popitegemine ja keldris salaja raamatute lugemine… Vahel mõtlen, et reeglite murdmine oli pealtnäha halb, aga tegelikult andis see mulle mingi kogemuse, mille üle tänulik olen.)

Mida enam ma koolile kui sellisele mõtlen, seda enam küsimusi tuleb pinnale. Täna just rääkisime ühe kirgliku ameeriklasega, kes hetkel külastas Tartut ja kes tahaks luua kusagile maailmas seda õiget kooli, kus lapsi arendatakse subjektideks, mitte ei panda süsteemi objektideks (kui lühidalt ta jutt kokku võtta). Read More »

Meie E-määraja, kus ohtlikud ained välja toodud, see on nüüd kõigis Selverites  tasuta jagamisel. Minge noppige sealt ja võite ka siia tagasisidet anda, eriti kui asi ei suju millegipärast.

Praegu on veel saadaval ka enamikus Rahva raamatu ja Apollo poodides, kassapiirkonnas (nagu ka Selverites, minge hiilige kassade juurest).

Ja panen siia ka oma lühiintervjuu sel teemal, see oli eelmisel nädalal KUKU-raadios:

http://www.youtube.com/watch?v=S9YrT7YHPdg

Kutse ümarlauale: Lastehoid alushariduse pakkujana

Tartu Lastehoiu Selts kutsub huvilisi arutlema alushariduse andmise võimaluste ja hetkeseisu üle Tartu linna lastehoidudes.

Ümarlaua teemad:

-          Kuidas teadvustada lastehoidu kui võimalikku alushariduse andmise kohta?

-          Kas on vajalik diferentseerida kodus lapsi hoidvaid erahoidjaid ja lasteaia õppekriteeriumidest lähtuvaid lastehoide?

-          Kas lastehoiud peaksid järgima õppekava? Või on just selle puudumine oluline vabadus, millest ei tohiks loobuda?

Ümarlaud toimub projekti „Pere/rühmaperepäevahoiu mudeli tutvustamine ja propageerimine Eestis ja teenuse kättesaadavuse parandamine Tartu linnas“ raames. Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Ümarlaud toimub 6. veebruaril, kell 12.00-14.00, Tartus, Õnne 13 asuvas lastehoius.

Oodatud on kõik, keda antud teema huvitab ja puudutab. Eriti oodatud on Tartu lapsehoidjad, lastehoidude tegijad-töötajad, et jagada oma kogemusi.

Osavõtust palume teatada lastehoiuselts@gmail.com.

Info tel. 55602169 (Liisa Maasik) või  5158093 (Pille Rives) MTÜ Tartu Lastehoiuselts.

Panen juba blogisse ka eelluure-küsimuse, tegelikult on meil uut üürimaja vaja alles alates juunikuust (kui vaja remonti ka teha, siis varem), aga võib juba välja hõigata.
Me oleme sõelale jätnud neli kooli, millega edasi tutvume ja kuhu siis Marta läheb alates sügisest.
Ja ühe maa oleme ka sõelale jätnud, nimelt Eestimaa . Aga jätkame siiski üürimist, sest võimalik on, et paari aasta pärast kolime ökokülla Ithacas, kus uus kogukond valmib seks ajaks.
Aga jah, kui keegi blogis-logistajatest teab välja üüritavat majakest või majaosa, siis võib meile vihjata.
1. Tartus Toomemäe-Tähtvere kandis:  Taara puiestee algus, Vikerkaare tn algus, Oru tänav, Veski tänav, Lossi tänav jne, võib olla ka korter, aga parajalt suur sel juhul.
2. Tartus Tammelinnas, Ploomi tn ehk waldorfkooli kandis.
3. Põlvas (eriti Ähniorg sobib, kust saab Rosmale jala kõndida) või Rosmal.
Oleme nõus ka remonti tegema, kui vaja. Oleme nii USAs kui Eestis selliseid lepinguid teinud, et üüripinnal enne sissekolimist remondi korraldanud.

Annan siinkohal teada, et otsustasime “Minu Maroko” Tallinna-õhtu lükata edasi. Autor Kätlin ootab last, kes loodetavasti sünnib märtsis, ning Tallinnas mošees teeme temaga kohtumisõhtu kas hiliskevadel-varasuvel või hoopis sügisel.
Seniks võite lugeda värsket Õhtulehe online-intervjuud temaga – siin.

—

Paari nädala pärast on aga tulemas  “Minu Nepaali” õhtu. Kaia-Kaire on Himaalaja jalamilt tagasi Eestisse jõudnud. Kindel on see, et 18. veebruar kell 18 alustame temaga meie kirjastuse foto- ja vestlusõhtute sarja Tartus, Lutsu raamatukogus!

Ning 10. märtsil (kellaaeg pole veel teada) tuleb Nepaali-teemaline filmi-vestlusõhtu samuti Tartus, Genklubis, kus Roy Strider Kaia-Kairet küsitleb (Roygi on ju Nepaalis elutsenud).
Ja kunagi vist märtsi alguses teeme Nepaali õhtu ka Tallinnas, aga see kuupäev ja koht on veel täpsustamisel.

Käisin eile nahaarsti juures ära.

/Vahemärkuse korras olgu öeldud, et minule sobib see Eesti kord: kui tahad kiiresti ja mugavalt arstile saada, siis maksad, ja kui ei taha maksta, siis ootad Haigekassa üldjärjekorras. Ning kui oled tõesti esmaabi-olukorras, siis saad kiirelt abi ega maksa. Olles kogenud USA tervisekindlustuse-süsteemitust ütlen ma, et Eestis on täiesti arusaadav ja toimiv süsteem, kuidas meilt kogutud raha kulutatakse ja meid aidatakse./

Nahaarst nimetas mu läbipaistvat ja suuremaks kasvanud sünnimärki uhke nimega keratoos-hemangioom, vaatas ka muu naha üle ja teatas rõõmusõnumi – nahavähki pole. See tegi tõesti tuju heaks . Hemangioomi saab aga eemaldada valguslaseriga ja Haigekassa kuludega, äkki tõesti teen ka selle ära. Read More »

..ja hind kaheksa korteriomandi eest on kuus miljonit. Jälle üritavad ühiselt seda teha – meie ise ei osale, aga lubasin niipalju eidata, et kuulutan siin. Keda huvitab, helistagu Indrekule, tel 58 11 40 95.
Link pankrotihalduri teatele on siin.
Ja varem olen sellel teemal kirjutanud siin.

Ohtlike E-ainete määraja aitab ohutult tarbida

Kirjastus Petrone Print andis koos Angelika Eriniga välja „Ohtlike E-ainete määraja“. See on rahakoti vahele mahtuv väike ülevaatlik voldik, mida on lihtne kaasas kanda ning kus on ära toodud kõige ohtlikumad lisaained, mida leidub toidus, jookides, ravimites, kosmeetikas jne. Voldik on tasuta ning seda saab kõigist Apollo ning Rahva Raamatu poodidest, alates veebruarist ka kõikidest Selveri keti kauplustest üle Eesti. Read More »

Oeh, kes see jõuab üldse sel nädalal raamatupoodidesse meie E-määrajat ja odavmüügi raamatuid saama, kui õues on nii külm! (Minge ikka

Me kütame nüüd maja kaks korda päevas, hommikuti ja õhtuti. Meil on kolm ahju ja üks soemüüriga pliit – neli küttekollet. Olen ikka mõelnud, et pean täpsemalt uurima, kui kahjulik on loodusele ahjuküte.  USAs välja antud raamatutest olen lugenud, et ahju/kaminaküte on õhku tugevalt saastav. See oli üks koht, kus erinev info mu juhtme kokku ajas ja “Roheliseks kasvamise” raamatus ma seda ka tunnistasin, küll veidi külglibisedes… Read More »

Olen tagasi Eestis ja kohe töhe sukeldunud. Äsja tuli trükist pisike rahakoti vahele sobiv voldik, mille trükki toetas Keskkonna Investeeringute Keskus KIK ja osa tööd oleme teinud vabatahtlikuna (aitäh põhiautorile Angelika Erinile, kujundaja Anna Laugule, logistik Tiina Tammeorule – ja mulle ka, sest idee autor olin mina .
E-määraja on lühidalt öeldes selline pisike voldik, mida saad kaasas kanda ja kus on välja toodud KÕIGE OHTLIKUMAD lisaained, mida leiab toidus, ravimites jm.
Ma kirjutan sellest määrajast kohe veel. Minu jaoks sai idee alguse sellest, et tegin “Roheliseks kasvamise” raamatusse sidebari, pisikese kasti sisse ohtlikud Ed, ja kuulsin, et inimesed paljundasid seda lehekülje ja lõikasid selle sidebari välja, et saaks panna rahakoti vahele… Ja õnneks arvas ka KIK, et see on hea mõte, ja nii olemegi trükkinud seda 100 000 ringis. Read More »