HEADEST JA HALBADEST AEGADEST JA KRISTINAST

Teine kord puutusin Kristina Shmiguniga kokku 1998. aasta esimestel päevadel. See oli siis, kui ta tegi oma õnnetu avarii mootorkelgul. Mäletate, siis kui ta vahetult enne suurt võistlust murdis luu.

Ja meil oli vaja kiirelt teha temast Favoriidi esikaas.

Ja eesti rahvas oli nii kuri Kristina peale ja sõimas teda vastutustundetuks. Ajakirjanikud olid ka kurjad, sest neile ei jagatud piisavalt infot. “Aga sportlane on avaliku elu tegelane!”
Helistasin Shmigunide kodunumbril, rääkisin ema Ruthiga, kes mind mäletas (“No kes siis Kiku esimest pikka lugu suudaks unustada!”), aga oli viisakalt tõrjuv. “Me ei suuda hetkel intervjuusid anda.”

Rääkisime siis igasuguste teiste inimestega – raviarstiga näiteks. Tegime kolme ajakirjaniku koostöös kolme päevaga kaaneloo. Loodetavasti oli see lugu üks neist, mis aitas jälle Kikul ja eesti rahval (ning Kikul ja ajakirjanikel) sõbraks saada.

Tagantjärgi vaadates – see luumurd ja kriis on üks põhjus, miks mul Krsitina saavutuste üle nii hea meel on. Ta on käinud ära ka pettumuste kaevu põhjas ja ta tõesti väärib seda, et Fortuuna nüüd tema poolel on.

Mitte ainult et üks tubli suusataja, vaid ka üks eluraskuste poolt huvitavaks küpsetatud isiksus.

18 arvamust “HEADEST JA HALBADEST AEGADEST JA KRISTINAST” kohta

  1. Siinpool suurt lompi on inimesed küll üsna pöördes sellest kikundusest 🙂 Nädalavahetusel ei mahu rahvast vist enam metsa ära, kõik lähevad suusatama… 🙂

  2. Isiksuse pärast Kristiinale vist nii palju pöialt hoitaksegi. Sest on ju nii palju neid, kes üritavad, soperdavad ja siis loobuda. Kristiina ka soperdas, aga ei loobunud. Läbi halli kivi – see väärib jälgimist, väärib järeletegemist. Igas valdkonnas.

  3. Aga kas keegi teab, kuidas see skelgulugu algas (kellelt ja kuidas ta selle kelgu sai) ja kas ta selle kelgu ka kinni maksis?

  4. Minul on Shmiguni looga omad mälestused. Ülikooli teisel kursusel käisin ma mõnda aega niisugust loengut kuulamas nagu Ajakirjanduskeel. Alguses oli paar korda teooriat, siis hakkasime praktiliste asjadega tegelema. Ükskord saime koduseks ülesandeks sellesama loo, mille Sa koos Aet Süvari ja Kerttu Ruusiga (kui ma nüüd nimedega ei eksi) kirjutasin. Pidime analüüsima nii loo struktuuri kui keelekasutust. Siinkohal pean kahjuks tunnistama, et minust jäi see kursus pooleli – põhjust ei mäletagi. Aga ülesanne oli huvitav ning artikkel oli mul praktiliselt peas. Ahjaa, kursus oli eesti keele õppetooli oma.

  5. näh, sakslastel on miski psühholoogialane termin, ei tule sõna meelde, aga tähendab “edasilükatud rahuldus” No saab üle kanda isegi seksuaalvaldkonda.

    Ja mul samamoodi kui Su loos, Epp, see edasilükatud rahuldus oli täna nii suur, et silma võttis niiskeks.

  6. andry, kui sa seda juba niimoodi oskasid panna, siis sul on õigus küll. Terve Eesti rahvas on praegult orgasmis.

  7. Kuidas me küll Kristina olümpiavõidust orgasmideni jõudsime on siiani uurimise all 😉

  8. Aga see on ju väga edukas üleminek. Ristisõjad… Hmm… 🙂
    Ma ootan juba sinu uusi kirjutisi, Epp 🙂

  9. Pingback-viide: buy shoes
  10. Pingback-viide: buy shoes
  11. Pingback-viide: throat fucker
  12. I very much love summer 🙂
    Someone very much loves winter 🙁
    I Wish to know whom more 🙂
    For what you love winter?
    For what you love summer? Let’s argue 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.