See Skype`i üritus pani mind järjekordselt mõtlema, et kas tasuks endalegi see netitelefon muretseda. Ma olen selline aeglane inimeseloom, kellel võtab uue tehnoloogiaga harjumine aega.
Küsiksin teilt – teades, et siin lugejate hulgas on palju välismaal elajaid – kas teil on Skype ja mis te sellest arvate-muljetate?
Kas on lihtne ja lollikindel? Kas Eestis elavad vanemad ka selle kasutamise ära on õppinud? Kas suhtlemisaega kulub Skypega vähem kui kirjalikule suhtlusele? (Mulle ei meeldi messenger, ajast on alati kuidagi kahju ja korralikku jälge ka maha ei jää.)
Kas Skype`ga suheldes saab samal ajal midagi muud ka teha, a la sorteerid laua peal oma pabereid või parandad sokki 😉
Rääkige võhikule, mismoodi tegelikult see Skype`i elu käib.
Ise Kanadas elades leian ma Skype’i parima leiutise olevat!
Vanematega Eestis saab rääkida kasvõi iga päev, varem pidi ikka vaatama, et kaugekõne ja oi kui palju see maksma läheb.
Kirja kirjutamine on ikka palju vaevalisem kui nupule vajutamine ja ootamine, et keegi vastu võtaks ja rääkima hakkaks 🙂
Muidugi 9-tunnine ajavahe Eestiga tähendab pidevat kellaaja arvutamist. Vahel hajameelsusest on saanud neile öösel kell 3 helistatud ja vastupidi.
Vaja on ainult kolme asja – arvuti, kõlarid ja mikrofon!
Praegu me kasutame oma tavalist telefoni vaid kohalike kõnede jaoks. Muulmaal elajatega on Skype kasutusel.
Soovitan soojalt!
Pille Calgary-st
Skype’i teemal jagatakse http://www.trip.ee -s ka natuke kogemusi. http://trip.ee/node/8214
Mina suhtlen oma sõpradega, kellel on arvutid ja on aega, skype’s. Teen arvuti lahti – avan skype’i ja vaatan, kes mu kontaktidest sees on ja kui tahan, siis helistan mõnele neist või jätan lihtsalt ennast online, et teised saaks mulle helistada, kui isu tuleb. Ja väga lihtne on, nagu ikka telefoniga helistamine.
Aga mul läheb selle helistamise peale tavaliselt väga palju aega – ikka 2-4 tundi korraga (messengeris suhtlemisele läheks muidugi rohkem aega, kui sama info hulk tuleks arvutisse tippida). Lihtsalt kõigil on nii palju alati rääkida 🙂 Ja teise arvutisse helistamine on ju tasuta. Sokki nõeluda samal ajal saab vabalt. Isegi süüa teha saab 🙂
Skype’i kaudu saab saata kõne ajal faile ja saab ka messengeri moodi aknas juttu tippida või linke saata.
Minu vanemad on 70-ne ringis ja nemad kindlasti skype’i kasutamist enam ära ei õpi, neil puudub igasugune huvi arvutite vastu. Samas on mul ka 30-aastaseid tuttavaid, kes arvutivärgi vastu lihtsalt huvi ei tunne ja ei kasuta skype’i isegi siis, kui neil on see kodus olemas. Õnneks mu Jaapanis ja Hollandis elavad sõbrad kasutavad ka skype’i ja olen tänu sellele hunniku raha kokku hoidnud ja sõprade eluga ilusti kursis.
Mulle skype meeldib 🙂
Skype’ga saab ju nüüd ka tavatelefonile helistada, mitte ainult teise arvutisse, kus ka Skype kasutusel. Mina helistan nii oma emale nt ja maksab 2.8 senti minut siit usa-st. Kui mobiili minutid läbi, siis helistame ka usa-sisesed kõned Skype’iga, vist 2.1 senti minut. Et arvutis muid asju samal ajal teha, nt internetis ringi kolada, peab päris kiire ühendus olema (meie praegune dsl pole nii hea). Minule on miinuseks ikkagi see, et kuna mul on mikrofon kõrvaklappide küljes ja klapid usb-kontaktis (aga saab vist ka teistmoodi), siis eriti ringi liikuda ei saa ja soovitav oleks seega ka see, et lapsuke magamas või mujal omaette toimetamas. Aga kõnede kvaliteet hea ja raha kokkuhoid suur!
Tiinale – aga kui palju sul oleks tavatelefoniga (selle odava koodiga, tead ju küll) helistades? Minu meelest see ka üliodav (koodi õppisin ära, aga hinna unustasin sujuvalt…)
Siirile – Ja kuidas sa ikkagi samal ajal süüa teed? Kas sa arvuti külge aheldatud pole?
Kas keegi kaamerat ka kasutab?
Viimane taks oli 9 senti minut Eestisse selle ‘dial around’ numbriga – verizon laseb seda kasutada, aga kui Su telefonifirma on mci, siis see variant ei toimi. Samuti usa-sisesed kõned on selle ‘dial around’ numbriga juba üle 8 sendi minut siin pennsylvanias (oleneb osariigist).
mina kasutan nii msni, skype, kui ka webcami 🙂
msnis olen ma suht-koht koguaeg online, aga ma ei viici seal eriti trükkida ja nii ongi, et kui keegi tuleb rääkima ja mulle tundub, et see tähendab pikka trükkimist, siis lähen sujuvalt sellele, et “helistame” st. skype´me 🙂
emal mul kodus netti ja arvutit ei ole ja talle helistan ma tavatelefoniga, aga see on suht odav, ma ei mäletagi palju minut maksab, aga tund aega eestisse helistamist on umbes 3 euri. (eestist mulle helistada on peaaegu 3 korda kallim, kuigi me oleme sõbrariik jne..) ja peagi saame me veel parema ühenduse – 20 euri kuus ja võin helistada 24 h/ 7 päeva nädalas kui soovi on 🙂 kogu euroopa + saksamaa
webcami kasutan rohkem msnis, sest seal on see kiirem, sest kui skypes on cam ja kõne koos, siis kipub kas pilt natuke stoppama või kõne hakkima. vahel juhtub ka et cam on msnis ja kõne skypes.
soovitan soojalt 🙂
Kasutan Skype’i. Vanemad ostsid suisa selle puhuks uue arvuti, kohati aga “unustavad” seda sisse lùlitada. Kasutan vahelduva eduga ja kui juba lobisemiseks làheb, siis ikka ohjeldamatult. Vòtsin ka Skype-out’i, et saaksin arvutist helistada lauatelefonile ja tunnine kòne Eesti maksab sama palju kui ùks tass cappuccinot. Telefoniarved on muutunud peaaegu olematuteks.
p.s. Ja ikkagi eesti asi 😉
Skype on väga tore. Soovitan soojalt. Me kasutame Skype’i ka oma firmas tehnilise tiimiga, mis Pakistanis asub, suhtlemiseks. Peangi nendega ühendust võtma… 🙂
Skype on suurepärane, selle abiga saab tundide kaupa kuulata, kuidas sinust väga mitmete kilomeetrite kaugusel olev kallis inimene mikrofoni nohiseb. Sajandi leiutis.
Ma siis vist olen yks neist vàhestest kes Skype ei fànna. Ta on mul juba aasta otsa siin olemas. Mikrofon ning kòlarid kah arvutisse sisse monteeritud, nii et arvuti kylge aheldatud ma ei ole, yhendus on vàga kiire, aga ikka ei kasuta. Voi òigemini loobusin peale lyhildast kasutamist. Miks siis? Esmalt pole ma vist telefoniga lobiseja tyypi, no mul ei tule kohe meelde mida rààkida, aga kui oled juba helistanud, no siis peaks ikka korralikult lobisema. Telefon on rohkem selline kiire info saamiseks/andmiseks. Teiseks ei tea ma kunagi kas see teinepool minuga ikka rààkida saab. Ta vòib ju olla onlines, aga nàiteks tòòl vòi hòivatud ja pole vòimalik minuga 30min mingit loba ajada. MSN on ses suhtes parem, isegi kui kohe vastata ei saa ei kao mu sònum kuhugi ja teinepool saab vastata, siis kui sobiv moment. Ja vice versa loomulikult kah.
mina kasutan skype’i pohiliselt vanematele ja oele helistamiseks. 7 tunnise ajavahe tottu on see helistamise aeg limiteeritud minu vabade paevadega ja siis tavaliselt vahemalt tund kulub ikka ara helistamisele. ilmselt on mu enamustel sopradel ka skype olemas ja voiks seda palju rohkem kasutada, aga ma lihtsalt ei jaksa tundide kaupa lobiseda, omad asjad vajavad ka tegemist. tavatelefonile helistan telefonikaartidega, 5$ eest umbes 3 voi 4 tundi koneaega vist, soltub mis kaart on. Skypeouti olen ka kasutanud, meeldib selleparast et telefonikaardid tavaliselt ei vali mobiilile valja aga skypeoutiga saab igale poole helistada. ja kui sa kasutad kolareid ja mikrofoni, mis pole su pea kyljes, siis void suht vabalt toimetada ja ei pea yldse arvuti taga istuma kui raagid.
muidu mul on ka see vaike blokk skype’i kasutades et akki teisel poolel pole aega raakida, siis tavaliselt kysin msn’is ette, et kas ta on arvuti taga ja et helistame :).
Kus see mikrofon sul siis on? Ma kujutan nii ette, et sa pead ikka arvutile väga lähedal olema.
Lihtsalt mõned mõtted:
– telefonikõne (välja arvatud nn nõupidamine) on ainult kahe inimese vaheline side, chattida saab vajadusel mitme inimesega “paralleelselt”;
– enamus inimesi ei oska lühidalt ja konkreetselt kirjutada, lobisemine on lihtsam.
Sellisel juhul on kõne õigustatud, kuna kirjaliku täpsustamise ja üleküsimise peale läheks rohkem aega. See ei kehti pereliikmetega suhtlemise kohta, seal on suhtlusel teine eesmärk;
– nii MSN kui Skype chat-i saab logida. Skype teeb seda vist kohe, MSN-il tuli vist seda talle öelda;
– eelmisest punktist lähtuvalt: kõnest ei jää “jälge” maha. Kui isegi kõne audiona salvestada, ei saa salvestisest asju otsida (arvenumbrit, aadressi, kuupäeva)
Söögitegemise juures saab laptopis olevat skype’i kasutada – kui mikrofon ja kõlarid näiteks maksimumi peale panna, siis ei pea arvutile väga lähedal olema ja arvuti saab kööki sobiva koha peale panna. Tavalise arvuti külge olen paraku küll jah juhtmetega ühendatud – st. mul on kõrvaklapid juhtme otsas, aga see on puhtalt laiskuse pärast, pole speakereid endale muretsenud. Aga olen ka tavalise arvuti juures süüa teinud – näiteks asju koorinud ja tükeldanud, vahepeal siis ütlen teisele, et ma käin nüüd korraks ära (et söök potti panna) ja teine ootab niikaua. Aga seda söögitegemist arvuti juures tuleb muidugi väga harva ette. Põhiline on ikka see, et asi on tasuta ja siis võib kõnet venitada niikaua, kui mõlemal poolel on huvi ja viitsimist teisega rääkida.
Webcami kasutamiseks kõnega samal ajal peab arvutil olema piisavalt mälu ja hea protsessor, et ta suudaks kogu seda hulka infot kiiresti endast läbi lasta – videomaterjal teatavasti on väga mahukas infohulk. Ma ise pole pildi vahendamisest huvitatud olnud ja ei tea, kas minu arvutil muutuks kõne pildi edastamisega samal ajal katkendlikuks.
Aga kujutan ette, et Martal oleks väga tore suhelda Eesti sugulastega just webcami abil ja Eesti sugulastel oleks ka tore näha, kuidas laps kasvab. Täiskasvanutel võibolla pole üksteise nägemine kõne ajal nii oluline – hakka veel pead kammima enne telefoni vastuvõtmist 🙂
no mul on mikrofon korvaklappide kyljes ja olen juhet pidi arvuti kyljes kinni, aga vanemad kuulavad mind kolaritest ja mikrofon seisab laua peal ja yldiselt on kuulda koik mis korteris toimub. kui keegi korvalttoast midagi vahele hyyab on vaga hasti kuulda ja minu vastus ka. selge see, et ega karjudes ei raagi kogu aeg aga ikka mingi liikumis ja toimetamisvabadus on.
Meie ka kasutame peale helikaardi vahetamist aktiivselt (eelmisega ei hakanud mikker tööle). Kasutame seda varianti, et heli tuleb kõlaritest ja eraldi on juurde ostetud mikrofon, mis on arvuti kõrval. Seega saab samal ajal ühe toa piires kõike teha. Kasvõi diivanil raamatut lugeda ja siis aegajalt mõtteid vahetada (tekitab tunde, et keegi on veel samal ajal toas – eriliselt hea vahend üksinduse vastu).
Kõige rohkem meeldib mulle aga selline variant just Maria pärast. Kui tavatelefon ta kõrva juurde panna, siis ta kuulab ja naeratab, aga Skype’iga kuulevad vanavanemad ja tädid Eestist ka tema igapäeva jutte. Mõnikord läheb ta lausa suuga mikri juurde ja räägib pikad jutud maha (omas keeles ikka). Ehk siis skype’i hirmu tal ei ole. Samuti on ta hakanud häältel vahet tegema – täpselt teab kes helistab. Järgmine samm oleks webcam, aga selleni me pole veel jõudnud 🙂
Mis puudutab skype’i kasutamisoskust, siis ma arvan, et kui juba arvuti kodus on, siis ei tohiks Skype’i kasutamine ülejõu käia. Piisab vaid kui keegi korra ette näitab ja võibolla vanemale inimesele samm-sammult paberile kirja paneb. Mul endal on nii noored vanemad, et hoopis isa õpetas mind kunagi skype’i kasutama (siis kui see levima hakkas). Usun, et teeksin vanaemale ka selgeks (ei ole ju keerulisem kui mobiiliga helistamine ja selle ta õppis ära), aga tal ei ole arvutit.
mulle meeldib skype. on olemas sellised kõrvaklapid kus mikker küljes. ja läpakatel enmustel on mikrofon sees, et ei lähe klappe vajagi.
kasutan ka skypeout’i ja seal on tavatelefonidele helistamine hulka odava, kui mobiilidele.
Mul on nüüd omaette selline küsimus tekkinud… Teadupärast käis Skaibi sõbrapäeva kampaania, kus sada esimest Skaibile viitajat pidid saama stardikomplekti.
Minagi siis viitasin 😉
Loen Skaibi blogist “Päris sadat pakki me teele ei saatnud, aga peaaegu.”
Ja mõtlen nüüd: huvitav, kas nad saadavad siis mulle ka? Minuga pole nagu keegi ühendust võtnud.
Väga tore mõttevahetus.
Komplekte saatsime kõikidele neile, kes Skype’i lehele viitasid ja meiliga oma postiaadressi saatsid. Sest ükski posti- ega kullerfirma veel IP-aadressidele pakke ei toimeta 🙂
Kui saadad oma aadressi valentin@skype.net, paneme ka Sinule paki teele; mis sest, et kampaania ametlikult juba läbi.