BLOGIMISEST, NETISÕLTUVUSEST JA REALITY-SHOW`ST

Algatuseks kopin siia mõttevahetuse aadressilt http://spaces.msn.com/hanskantoss
February 05
virtuaalsuse piiridest
Muidugi on seda küsimust juba küsitud rohkem kui tarvis – kust lähevad virtuaalsuse ja reaalsuse piirid? Kuid see postitus ongi ehk pigem mu enda jaoks, armsad lugejad.
Peamiselt on mind sellele mõttele viinud Epp Petrone blogi (mille lingi leiate sellest tekstist vasakul pool asumas).
Viisakamad kommenteerijad kirjutavad “sina” suure tähega, väga palju öeldakse blogija kohta lihtsalt “Epp”. Ma ei saa sellest hästi aru. Enamik lugejaid ju ei tunnegi teda, aga käituvad nagu oleksid vanad sõbrad. Kas see, kui inimene räägib internetis oma elust annab lugejatele õiguse pidada ennast selle inimese elu osaliseks? Muidugi, kaudselt võiks seda ju väita, aga reaalselt – kas nad peaksid blogijast rääkima kui oma tuttavast?
Internetis on loomulikult raske piire tõmmata, teietamine mõjuks üsna imelikult, aga minu jaoks on eesnime pidi võõrale inimesele viitamine ka võõrastav. Kaugele see sõbrastumine viib?
Epp Petronel on juba märkimisväärselt lugejaid ning tundub, et tema ellu on nad juba üsna sügavale tunginud. Blogi kolimisega kaasnes kommentaaride sadu stiilis “kus sa nüüd oled, blogi juba!” Kuigi kommentaarid on heatahtlikud, paistab siiski, et kui see blogi neil ära võetaks (ehk kirjutaja lõpetaks), saaksid nad suisa pahaseks. Oleme jõudnud õiguseni “saada osa teise inimese elust”.

Ma olen harjunud virtuaalse ja reaalse maailma seotusega, aga see kehtib ainult siis, kui ma neid virtuaalinimesi ka reaalselt kohanud olen. Puhtalt virtuaalsuse puhul võiks siiski mingit distantsi hoida. Või interneti anonüümsus annab õiguse hiilida kõrvale tavapärastest viisakusreeglitest? Juhhei, saame internetis olla sellised lahedad suhtlejad ja sõbralikud eestlased nagu päris elus me väidetavalt pole?

Muidugi oli see jutt mõttetu. Endal hakkab ka kergelt halb, et ma olen juba metablogimise tasandile jõudnud. Ühel päeval vist koosnevad filmid ka ainult viidetest vanematele filmidele. Ja sisulises mõttes – piire on raske tõmmata, millised normid ja tavad peaksid kehtima internetis. Võibolla on minu rahulolematus praeguse olukorraga põhjustatud mu konservatiivsetest arusaamadest, muud vist polegi teha, kui ajaga kaasa astuda ja ohata. Igal meediumil omad eripärad.
Minu jaoks jääb lihtsalt küsitavaks, kas interneti paljukiidetud interaktiivsus, personaalsus ja universaalne võrdsus ühel hetkel liiga kaugele ei lähe? Kas säilib tasakaal kahe mõju vahel: tehnoloogia mõju inimestele ja inimeste mõju tehnoloogiale?

Eppppp, February 17 6:16 AM: Jah… Huvitav mõttearendus sul (aga kas ikka sinatada tohib ;)?
Leidsin selle, sest gugeldasin oma nime, tahtsin ühe enda kirjutatud vana loo üles leida.
Kui ma hakkasin blogi pidama, ma ei mõelnud nende asjade peale. Ja ka nüüd pole ma valmis ütlema, mis ma sellest arvan. Tunnen, justkui osaleksin mingis sotsiaalses eksperimendis. Aga võrreldes reality-TV tegelastega olen ma ikka palju paremas olukorras. Ma saan ise toimetada, mis sisse läheb. Ja põhimõtteliselt saan ma ka ühel päeval punkti panna. Ei usu, et Eestisse tagasi kolides mingit avalikku blogi peaksin.
(Omaette teema, et minu jaoks hakkab see Eesti-elu virtuaalreaalsuseks kujunema, nii nagu ka teistel välismaa elajatel.)

Urtz (http://spaces.msn.com/hanskantoss/), February 17 1:22 PM: Sotsiaalne eksperiment on see kahtlemata. Ja minu arvates polegi küsimus kirjutajates, vaid hoopis lugejates. Loomulikult on kirjutamine inimese enda valik ja ta omab selle üle kontrolli (kui just vaimuhaigega tegemist pole, aga paljud neist ikka blogivad). Ma mõtlen lihtsalt, et lugejad ei oma enda üle võibolla nii head kontrolli. Virtuaalmaailm on oma eksistentsis vähem järjepidev kui tegelik ja mul on kahtlusi, et inimesed pole päriselt veel mõistnud seda, et asjad, mis ühel hetkel on olemas, järgmisel ehk enam pole.

Eppppp, February 18 7:15 PM: See kiiresti muutuvus ongi netimaailma võlu. Miks ma istun arvuti taha, mitte diivanile raamatuga? Sest ma tahan enne arvutis ära kontrollida, mis mu tuttavates keskkondades muutunud on (uued postitused, kommentaarid, uudised).
Aga kas mul on sellest hea tunne?
Tegelikult ei ole. Ma saan rahulikust raamatu lugemisest palju parema tunde kui sellest “maksimum 3 minutit keskendumist” internetis sobramisest ja akende vahel hüplemisest.
Ja mulle ei meeldi see tunne, kuidas ma olen netist sõltuvuses! Tulen jalutuskäigult tagasi tuppa, tahaks kohe arvutisse hüpata.

Ma arvan, et enamus kontoriinimesi on raskekujulises netisõltuvuses, aga seal ei pane seda tähele, sest kontorikeskkonnas peetakse seda normaalseks. Tubli tööinimene, kes aina istub, nina massinas.

Mis puutub mu enda blogi täitmist, siis sellest saan ma küll hea tunde. Eriti kui ma mõne pikema ja (aja)kirjanduslikuma sissekandega maha saan. Selle jaoks pean ma keskenduma. ja kui punkti panen, siis on ülev tunne.

…Aga siis hakkab peagi jälle motoorne rahutus. Et kes on kommentaare kirjutanud. Ja mulle EI meeldi see sõltuvus!

—-

Ja jäädvustan siia oma blogisse (oma netipäevikusse) üles veel paar pähe tulnud mõtet sel teemal.

REALITY SHOW. Ma olin anno 2001 ühe reality show toimetajaks, küllap paljud ka mäletavad seda – esimene Malaisia “Robinsonaad”, Helena-Reet, Allan, Viive, Siiri ja Urmas. Nad ei saanud valida, millal kaamera neid filmis (loomulikult said nad valida, mida nad ikkagi kaamerasse ütlevad või ütlemata jätavad, aga selle üle kontrolli pidamine muutub suhteliselt raskeks pärast kolmandat päeva, kui inimene kaamerate kohalolekuga ära harjub).

Aga mis eriti oluline, nad ei saanud valida, millised sekundid neist tundide pikkustest võtetest toimetaja (st mina) lõpuks sisse valis.

Ma kirjutasin iga osa jaoks kõigepealt välja stooriliinid, mis mulle musta materjali vaadates silma hakkasid: Helena-Reeda ja Urmase lähenemine, Allani ja Urmase vastuolu jne. Loomulikult olid need liinid inspireeritud tegelikkuses toimuvast. Aga valides kaadreid stooriliini läbi viimiseks jätsin ma kindlasti välja asju, mis parasjagu ei haakinud. Sest elu on ju nii palju mitmekihilisem kui reality show, on tuhanded pinnavirvendused ja pooleli jäänud lood…
Küllap teen ma nüüd sedasama reality show`d oma elust. Ainult et nüüd olen ma ise nii subjekt kui ka objekt. Ühtaegu toimetaja ja tegelane.

IDENTITEEDI MUUTUS. Miks ma olen rahul selle blogi pidamisega, kuigi ma vaieldamatult olen endast palju ära andnud ja ennast haavatavamaks teinud eestlaste kadeduse ja paha sõna suhtes?

Esiteks muidugi see, et olen leidnud sõpru ja toetajaid.

Aga teiseks ka see, et midagi on lihtsalt mu enda identiteedis muutunud. Kui ma mõtlen tagasi ajale aasta tagasi, siis ma kippusin alati väga intensiivselt elama kahes ajas: kas minevikus või tulevikus. Küll kirjutasin paksu kaustikusse üles lapsepõlvemälestusi (kui rohi oli rohelisem…) või plaanisin seda, mis me tegema hakkame aasta, kahe või kümne pärast.
Aga viimasel ajal olen ma hakanud palju intensiivsemalt elama olevikus.

Sellega seises oli just eile Justiniga huvitav jutuajamine. Mul on tekkinud võimalus minna augustikuus kaasa ühele väga huvitavale välitööde projektile Ameerika sees.

“See avaks mu Ameerika-elus täiesti uue lehekülje, mu blogi saaks tänu sellele täiesti uue dimensiooni!” ütlesin ma.

Justin jäi mind vahtima. Siis ütles. “Sul on elu ja blogi ikka täiesti segi läinud. Sa mõtled endast nagu mingist raamatu kangelasest. Huvitav, kas see võib sulle mingil hetkel kuidagi kätte maksta või ohtlikuks osutuda?”

Vastust me ei teadnud, aga nõustusime, et blogitsemine on minu jaoks saanud vahendiks õppida elama tänases päevas.

Näiteks nüüd pärast sissekannet lähen jalutama, sest eks ole mu missioon õppida seda naabruskonda tundma ja siin huvitavaid tüüpe kohata 😉

LUGEJAD KASUTAVAD MIND JA MINA KASUTAN LUGEJAID. Vabandan, kui see sõna “kasutama” häirib. Kõik sõbrad ja armastajad ju täidavad üksteisel mingeid vajadusi, kasutavad üksteist ära.

EI TAHA KOHUSTUST! Kui ma kolimisest tekkinud pausi lõpuks (oo, kui hea ja puhas tunne see paus oli! jäi isegi aega raamatute lugemiseks!) netti tulin ja lugesin kommentaare, siis oli väga imelik tunne. Ego boost? Natuke küll. Aga endalegi üllatuseks oli natuke paha tunne ka.

Umbes selline tunne, nagu on artiklit kirjutades, vahetult enne tähtaega. See kohustuse tunne.

Mitu päeva maadlesin sellega. Siis sain oma mõtlemise kuidagi selliseks, et mina kirjutan täpselt nii palju ja seda, mida mina tahan. Kes teab, võibolla teen ma varsti nädala, kus trükin ära oma varem kirja pandud lapsepõlvemälestusi. Või nädala, kus taasttrükin netis leiduvaid oma vanu huvitavamaid artikleid. Või lihtsalt esitan iga päev oma lühikese küsimuse. Et siuit lugejatele ikka midagi uut leiduks. Aga et see minu jaoks ei muutuks rutiiniks ja kohustuseks!

MISSOONITUNNE. Ma loodan, et mu enda elu netti toomine aitab tuua rohkem keskkonnateadlikku mõtlemist nende inimeste peadesse, kes siia on sattunud.

Nii mõnigi on ehk tulnud, et lugeda mu hõõrumistest itaalia ämmaga või nuusutada New Yorgi lõhna, ja siis paari nädala pärast märganud, et ta ei suuda enam plastikkarpi prügisse visata. Samas poleks ta ealeski läinud lugeda ametlikku keskkonnakaitsjate foorumit, sest see kõlab kuidagi liiga kuivalt ta jaoks…

Nagu näiteks Andry ütles “Mina söön rohelist parema meelega supi sees!”

😉

86 mõtet “BLOGIMISEST, NETISÕLTUVUSEST JA REALITY-SHOW`ST

  1. Leenu

    ma hakkasin sind lugema peale slõhtulehte ja peale seda tsekkan iga päev..
    aga nagu seal alguses oli, et kui keegi mult selle blogi ära võtaks, siis ma oleks pahane..
    seda küll mitte.
    kui sa ütleks, vot tänasest ma rohkem ei kirjuta ja punkt.
    siis ma saaks aru.
    ma ei hakkaks sind keelitama edasi blogimast või midagi sellist.
    ma saaks aru, et mingi hetk on lõpp.
    loogiliselt võttes tuleb see lõpp nagunii millalgi.
    see on ainult aja küsimus.

    aga seniks, blogi ikka täie rauaga :))

  2. andry

    juh, ma arvan, et Sa oled küllatki eriline fenomen.

    Estex, sa oled väga hea ja nakatav kirjutaja. Ma isiklikult EI USKUNUD IIAL, et mul võiks läbi virtuaalmaailma sõpru. Tekkis, ja ma olen kergelt jahmunud (loetlen praegused “palavamad” suhted – Petroned, Iida ja tema vanemad, Leevikese pere, Leenu, Vadid ja Taavi kassid)

    Kusjuures, ma ei kirjuta kõigile nii pikalt ja asjalikult kui sulle, kuna tundub, et kõik ei tahagi. Ja teiste blogid on ka napimad, neis ei ole nii palju temasid, millele vastu kajada. Sest vaata, kui erinevad inimesed kui erinevatel teemadel Sinuga kaasa hõõguvad.

    Nii et üks osa Su fenomeni erilisusest on kirjutamisoskus.

    Teiseks just see pidevalt arenev elu, mida sa tsahh, nagu kärnkonn keelega kärbest, hästi kiiresti ja täpselt haarad.
    Siin mõnigi teine ahhetas, et raisk, Epp haiglas, oh, Epp kirjutas nüüd sellest, nüüd jälle teisest. Sa haarad, selle sõna hõiges mõttes, nagu hea kirjanik haarab lgeja raamatusse.

    Erinevus raamatust on see, et sa ise seda raamatut elad. Sina mõjutad raamatut ja raamat ja tema lugejad omakorda Sind.

    Seda ma ei karda, et Su kirjanduslik Epp ja pärisEpp segamini läheks omavahel. Ehkki, MA VEAN KIHLA, mõnigi kord päeva jooksul, kas poes või Justini ja Martaga vannis või kus iganes, korraks jookseb Su pääst läbi mõte, nii, seda kohta peaks kirjutama niimoodi. On nii? Võin ka eksida.

    Ära mõtle kõrbemisest. Ära mõtle mingeid erilisi mõtteid. Ole see, kes sa oled.

    Kui Me saame Sind aidata, siis ma arvan, paljud Meie seast on selleks valmis. Sest oled Meile palju rõõmu kinkinud.

  3. Maria

    Mina olen korraldanud oma kodus vähemalt plastik pudelite millel “õige märk peal”, naghu mu lapsed ütlevad, taaskasutusse viimise. Ja võin ausõna öelda, et enne ma lihtsalt muretsesin selle pärast, aga ei võtnud midagi rohkemat ette.
    Aga näiteks mõned asjad mis mul juba mõnda ega harjumuseks on. Paberi jaoks on meil olemas majal eraldi prügikast ja paberarveid ma endale saata ei luba. Nii palju kui võimalik saan arved meili teel. Töö juures sorteerin oma prügi kahte kasti.
    Aga minu teine natuke roheline mina ei luba lastel ilma põhjuseta lille, oksa, lehte jne murda. Mulle meeldib küll lilli saada, aga ma eelistan neid potis saada. Õnneks on mul veel kodus piisavalt ruumi paljude paljude pottide jaoks. Kui enam ruumi pole siis olen ehk nii vana ka juba, et lilli enam keegi ei too 😉

  4. andry

    lugesin veel su loo alguse üle.
    kerest käis läbi tunne, et asja point pole mitte virtuaal-reaalmaailma erinevuses, vaid intiimse ja avaliku elu vahekorras.

    Aga keegi ei sunni Sind ju kirjutama, millal Sul päevad on, või mismoodi te Justiniga viimati seksisite. See piir on puhtalt Su enese määrata.

    Loodan, et näited polnud liialt vetsused või solvavad, ausõna ei mõelnud seda.

  5. triin

    Ka mina ei ole nõus, et sinu blogi kinni panemine tekitaks pahameelt. Kindlasti mitte! Käiks ikka mingi aja vaatamas, aga tõdeks siiski ilma pahameeleta, et Epp pani blogi kinni, kahju. Ja tõtt öelda tundus see arvamuse avaldus alguses lugema hakates jabur. Siiski on need punktid kindlasti enamikes netiskondajates küsimusi tekitanud. Et tasub siis arutleda küll.
    Suhtulsstiil netis on tõesti teistsugune – vabam ja vahetum ja kõik on nö toredad ja avatud (kuidas seal öeldigi). Aga minu jaoks on just see punkt, miks ma viitsin netis ringi liikuda. Et suhtlus inimestega on vaba sellest tüütust kangest viisakusest. Siin suheldakse justkui ilma shabloonideta ja liigse viisakuseta. Elus on ju tihti nii, et kui jutt hakkab huvitavaks minema, siis keegi muudab teemat, et pole nagu tavapärane, et tekib mingi vaidlus vms. Eriti vahetud on foorumid. Siin blogide maailmas ongi vahel seda ninnu-nännu viisakust liiga palju – et mina küll teietamisest puudust ei tunne. Üldse olen viimasel ajal palju mõelnud selle inimeste meeletu anonüümuse soovi ja kinnisuse peale. Maailm oleks hoopis huvitavam kui inimesed ei oleks nii kinnised.
    Aga miks üldse blogida ja see nagu sotsiaalne ekperiment?
    Kogu see värk tundub ka mulle väga kummastav. Lausa uskumatu! Avastasin selle meeletu blogimise alles ca kuu aega tagasi. Varem olin vaid juhuslik lugeja. Alguses olin jahmunud, siis tundus, et see ei ole viisakas (et lugeda teise eraelu jne) ja siis tundus, et kui loen pean ise ka kirjutama. Proovisin, aga see ikka ei motiveerinud. Siis tegin blogi lastele. Tundus väga tore koos lastega nokitseda. Aga praegu kahtlen ja tunnen, et ei taha seda teha. Kui mõtlen lastega jutuajamise käigus, et sellest on tore blogisse kirjutada, siis tundub, nagu rikuks kuidagi seda hetke vahedust. Samas mõistan sind hästi, et võõras kohas annab see just selle tõuke üha uuesti ja uuesti uusi asju läbi teha, kui muidu võiks sellest kergemini tüdida.
    Aga sind (jääks ikka sinatama), Epp (ja eesnimetama) ma küll imetlen. Ja kui sulle tundub, et sa muudad inimeste suhtumist nt rohelisemaks, siis see töötab kindlasti. Ja suurepärase koha inimestel kohtuda ja mõtteid vahetada oled sa ka andnud.
    Aga loomulikult net väsitab, tüütab ja rikub rahuliku une. Olen enda jaoks teinud hierarhia raamat-telekas-net. Paraku kipub telekas vahelt viimasel ajal välja jääma. Ei kärsi telekat vaadata!!! Õnneks ilmnevad tüdimuse märgid ja varsti võisn selle eksperimendi enda jaoks vist lõppenuks lugeda. Praegu aga võin öelda, et oli/on tore selles osaleda. Iseennast avastada ;-).

  6. Heler

    Asi pole mitte lihtsalt heas kirjutamises, vaid VIITSIMISES. Et sa viitsid maha istuda ja need oma lood ja mõtted kirja panna.
    Aga interneti sõltuvus… See teema on mind vaevanud tükk aega ja ma olen enda jaoks pannud sellised reeglid paika:
    – Niipea, kui tunnen, et ühe saidi suhtes hakkab tekkima haiglane sõltuvus, jätan 1-2 päeva sellega vahele.
    – Iga kord, kui netti lähen, panen endale paika aja. Näiteks “Lähen pooleks tunniks”. Ja pean sellest ajast kinni! (ok, mõni minut vahel rohkem)
    – Hommikul kohvi juues mõtlen läbi, mida ma tahan sel päeval ära teha. Ja netti lähen siis, kui need asjad on tehtud.
    Huvitav, kas psühholoogid juba korraldavad netisõltuvuse võõrutusravi 🙂

  7. Meril

    Huvitav on see, kuidas pärast pikemat blogimist hakkad peale huvitavate sündmuste vaimus juba kirjutama järgmist sissekannet ja näed, milline see oleks ning teed juba väikseid parandusi veel kujudeldavasse teksti. Blogimine on sõltuvus. Sa tahad jagada seda oma lugejatega.
    Ka mina olen tihti tabanud end mõttelt, et oi, kui põneva “entry” saaks sellest (kõval häälel välja öelda ei tasu muidu vaadatakse nagu oleksid veidi sassis oma asjadega)
    Mingil hetkel hakkavad lugejad nõudma aina rohkem ja rohkem. Mõni päev tagasi oli mul kogemus, kus lugejad muutusid blogi autori peale kurjaks kui ta oli kirjutanud mingist suvalisest igapäevaelust inspireeritud loo, mida oli kohandanud veidi oma eluga (nö kirjutamis ülesanne, mis on kasulik neile, kel mõlguvad peas raamatu plaanid) kuid mis polnud siiski eraeluline. Kommentaarides puhkes sõnasõda ja kõik olid kurjad, et miks ta polnud kirjutanud endast. Tunti ennast petetuna. Mängu toodi isegi James Frey.
    Kõik ihkavad ju tükikest sinust ja sinu elust.

  8. liinajb

    Hmmm… Kirjutatakse ja loetakse just selleparast, et on huvitav. Mina loen Epu blogi kui ponevat juturaamatut. Ootan iga paev uut peatukki 🙂 Enda oma kirjutan eelkoige sopradele/sugulastele, sest koik on meist nii kaugel uhe voi teise ookeani taga. Just eile kui meid jalle kusimustega ‘kuidas te ikka aastase lapsega Austraaliast Inglismaale lendate’ utlesin parast mehele, et minu motto on “Swing it, survive it, blog about it!”

  9. p

    Kirjuta sitcom käsikiri, komöödia-draama. Sisserännanud (eestlase) elust ameerikas ja kohanemisraskustest. Selllises leebes toonis nagu sa praegugi kirjutad. Sellest tuleb hitt nii seal kui siin. 🙂 Kas sa Douglas Wellsi raamatut “Jänki seiklused Hiiumaal” oled lugenud?

  10. Lisette

    Mulle meeldis, kuidas sa kirjutasid, et me kasutame kõik teineteist. Ma olen ise alles paar aastakest niisugust mõtteviisi praktiseerinud, ja ma olen sellega nõus. Ma olen nõus, et mina kasutan ja mind kasutatakse. Ja hea sedasi.

    Mina kasutan praegu näiteks kommenteerimisvõimalust selleks, et midagi kuuldavaks teha, sina kasutad kommentaare selleks, et sealt midagi talletada, ja see talletatu sünnitab uued postitused jne.

    Aga ma tahtsin tegelikult veel rääkida sellest sinatamisest ja Sinatamisest ja isiklikuks minemisest. Õndsal puberteediajal kasutasin ma ka “sina” või “teie” puhul suurt algustähte. Ma ei teagi, miks, no oli tung olla niisugune viisakas kaunishing. Natukene hiljem aga sain tuttavaks ühe ameeriklasega, kes repliigi korras käis välja lause “no mis kurat see teil, eestlastel, on, miks te kirjutate You lause keskel suure tähega, suured tähed on nimede jaoks”. Mitte, et see mingi eriliselt mõjuavaldav lause oleks olnud, aga ma tean, et sellest alates hakkasin kirjutama “sina” väikese tähega.
    Ja praegu mõtlen nii, et kui juba sina peale lähen, siis ma nagu annaks teisele märku, et ma olen ta mingis mõttes omaks võtnud (et ma loen ta blogi, et mind huvitab, kuidas tal läheb jne). Muidugi on sina-kasutust mitut sorti, aga viisakalt inimeselt sina-pöördumist saada on päris mõnus tunne.

    No vot. Ühesõnaga, mingis mõttes peame blogisid selleks, et keegi meid niiöelda omaks võtaks. Just selleks, et keegi võõras pöörduks ühel päeval meie poole ja ütleks “sina”.

    Minu blogi.. no minu blogi vist kannab päris mitut mõtet. Kuna ma olen seotud teemaga, mis on enamuse jaoks tavaliselt pseudoküsimus ja millesse suhtutakse kui millesegi umbmäärasesse, siis ennekõike tahan ma läbi oma blogi nendele küsimustele ja muredele nime ja näo anda. Ja ma usun, et ma olen suutnud panna mõne inimese vähemalt kaasa mõtlema, täpselt nii nagu Epp on pannud meid mõtlema ümbritseva peale. Eks ole seegi ju mingis mõttes inimeste kasutamine 🙂

  11. Krentu

    Minul on mees see, kes ütleb aeg ajalt, et näe, sellest ja sellest sa võiksid oma blogis kirjutada. Eriti kui midagi tavatut juhtub. Siis ma olen alati ärritatud, et “sellinne tunne, nagu teeks ja kogeks teatud asju ainult selleks et blogisse kirjutada”. Nagu kui me jalutama läheme, siis ta ülteb et pane punane jope selga, see jääb pildi peale ilus – jälle, nagu läheks selleks jalutama, et saaks pilti teha:)
    Olen isegi juurelnud, et miks ma oma blogi kirjutan… Võiks ju samu asju wordi faili kirjutada ja oleks ka ju “päevik”. Vahel kirjutan emotsioonide ajel üsna isiklikke asju ja siis mõtlen, et kas mulle meeldib ikka oma elu niimoodi avalikult lehvitada. Aga see kui leidub kaasamõtlejaid või sinu mõtete edasiarendajaid annab asjale selle võlu.

    Võin kindlalt väita, et Sinu blogi lugemine on mind rohelisemaks muutnud ja mul on endal selle üle väga hea meel.
    Kui ma aga vannituba küürin mõtlen, et kuidas Sa küll selle äädikaveega kõik puhtaks saad :))

  12. Moonika

    Tahaks ka nagu midagi öelda, aga kohe ei oska. Natuke sõnatuks võttis see mõtteavaldus mind. Võibolla on mul lihtsalt nii avatud suhe interneti ja selle normidega ja ehk pikaaegne kogemus ei tekita selliseid küsimusi.

    Üldiselt teeme me kõik oma otsused ise, ja kui Epp otsustab, et on aeg pood kinni panna, siis ma küll ei usu, et inimesed pahaseks saavad. Isegi kui enam uusi sissekandeid ei tule, jääb ikka mälestus, et Epp on tore inimene, kes oskab hästi kirjutada ja ilmselt palju muudki teha 🙂

    Täna õhtul olen kuidagi igatsenud aegu, kui ma Eestis olles oma töö sõpradega koogiõhtuid pidasime, ja mulle on tunne, et Epp ning siinsed kommenteerijad on küll inimesed, kellega mina koogiõhtuid peaks. Mina olen nõus küpsetama 🙂 Nii et elagu internetisõprus virtuaalsuses 🙂 Ning miks mitte ka reaalsuses.

  13. andry

    leidsin kivisildniku blogist, kus ta ennast kiidab

    a minu meelest käib meie epu kohta

    ja nüüd asjast
    hästi on vaja kirjutada
    ja palju on vaja kirjutada
    muud ei ole vaja

    Moonika, kus Sina elad

  14. Airi

    Mina avastasin Epu olemasolu tänu eelmise nädala Ekspressile, kus ta Kohvris kirjutas reisist amishite juurde. Wonderful!
    Hm, mul tekkis kohe peale selle artikli lugemist himu õppida midagi rohkemat. Sorry amishid! Tahtsin teada rohkem andekast kirjutajast. Nii jõudsin tema blogini American Dream. Girl give me more your insights! And the best – in Estonian.
    Loomulikult tahaks ma lugeda Epu kirjutisi. Kui ta suudab oma blogi pidada, great! Kui tal tekkivad uued võimalused oma ajakirjaniku talendi rakendamiseks, great! Kui ma ei saa lugeda tema blogi, olen kindel, et loen ta asju kuskilt mujalt. Epp on andekas inimene, kes teeb palju uskumatuid asju!
    Netisõltuvus aga on nagu iga sõltuvus. Moderation is good, extremes are questionable.

  15. Siiri

    Üks Epu blogi kommenteerija tahtis kunagi, et Epu blogis oleks uus jutt olemas iga päev kindlaks kellaajaks. Ja mõtlesin selle peale, et juba inimesed nõuavad. Sisuliselt igapäevast tasuta ajalehte. Et enam ei saada aru, et blogi on inimese isiklik päevik ja oma asi, millal ja millest blogipidaja sinna kirjutab.
    Epp suhtub oma lugejatesse alati väga sõbralikult ja võibolla see paneb mõnda lugejat tahtma teda rohkem ära kasutada. Et olgu minu igapäevane vaba aeg Epu poolt hästi sisustatud… Õnneks on valdav enamus kommentaare siiski asjalikud ja Epu mõtetest on hästi aru saadud. Järelikult – Epp oskab oma mõtteid paljudele arusaadavalt väljendada.
    Põhjalikumad blogipidajad saavad oma lugejatele päris lähedaseks ja pole ime, kui Eppu (või Martat või ka Leevikese ema või keda iganes blogimaailma populaarsemat tegelast) hakkavad võõrad inimesed tänaval teretama, nagu telekast tuntud nägudega juhtub. Lõpuks ei jõua usinale blogilugejale enam kohale, et blogipidaja jaoks on tema võibolla täiesti tundmatu 🙂

  16. Raina

    Sel ajal kui mina veel eesti keele grammatikat õppisin, käis ka lauses sees nii Sina kui ka Teie suure algustähega… kas nüüd on selle koha pealt reegel muutunud?

  17. peeter

    reeglid vast ei ole, kuid elu on. Intiimse ja avaliku piirid avarduvad. Kas keegi mäletab, et tagasihoidlikkus oli voorus ?
    Samas avameelsed ei andestada puuduvast lähedusest kirjutajale

  18. andry

    Jah, väga suur vahe on Sina ja sina vahel ning Teie ja teie vahel.

    Tervisi mõnusale Moonikale, kes Londonis resideerib. Äge sõna, eriti esimeses pöördes: resideerin. Kõlab otsekui oleks tegemist Eesti luure residendiga, kes hoolega agendivõrku koob.

  19. andry

    Ja mul on mõned küsimused laiale ringile

    Epp on sündinud kirjutaja. Inglise keeles on selle kohta hea sõna word smart

    Picasso on picture-smart
    Newton number smart

    Tiba julged paralleelid, aga hästi mõistetavad

    Neid word sharpe on siin kubinal: Leenu, Moonika, Kaur, Krentu… ärgu solvugu see, kes mulle ei meenu

    Küsimus

    KUI INIMENE ARENDAB OMA ANNET JA TÖÖTAB SELLE KALLAL, kas see on siis taunitav?

    Tänan

  20. Eppppp Postituse autor

    Andryle – mina muidugi arvan, et see ei ole taunitav. Ja ma arvan, et olen tänu blogimisele muutunud kiiremaks kirjutajaks.

    P-le (ja ka teistele) – Ei, ma ei ole lugenud Douglas Wellsi “Jänki seiklused Hiiumaal” Kui kellelgi peaks see juhtumisi olema üle (kingiks või laenuks), mailige mulle eppppp@hotmail.com.

  21. Pingback: buy shoes

  22. Dianne

    Really nice and interesting website. Thank you a lot! Please visit my homepage:

  23. kaisa

    Ma olen tohutu robinsonide fänn. Olen kogunud nendest peaaegu kõik materjali ja pildid ja telesalvestused jne. Epp..kui sina olid seal nagu sa ütled tegijate ringis siis miks sa ei võiks kirjutada sellest raamatu? ma usun, et helena-reedal ja lviivel ja lätist kindlasti lasmal ja oskarsil jne on nii palju fänne ja inimesi, kes nendest lugeda tahaks. Kui näiteks kirjutaksid kuidas te üldse saatsse inimesi valisite ja kust ja kuidas siis lõpuks nii lahedad tüübid leidsite. aga saates oli ju allani ja helena-reeda lähenemine, sa vist ajasid sassi, et urmase lähenemine..

  24. Eppppp Postituse autor

    Esimeses episoodis (esimeses saates) oli Urmase-HelenaReeda lähenemine ka, see näide seal “stooriliinidest” on toodudki just sealt päris algusest.
    Aga sellest Malaisia-ajast ehk kunagi kirjutan ka. 😉

  25. Pingback: kostenlos poker spielen

  26. Pingback: play poker omaha free

  27. Pingback: free online poker tightpoker

  28. Pingback: meilleures salles de jeux

  29. Pingback: free texas holdem free texas holdem poker download free texas holdem tournament

  30. Pingback: regola poker

  31. Pingback: casinos en ligne

  32. Pingback: gioco online

  33. Pingback: www poker

  34. Pingback: ringtones for verizon wireless phone download ringtones for verizon wireless

  35. Pingback: juegos apuestas portal internet

  36. Pingback: application aspire card credit aspire credit card application

  37. Pingback: Instant Loan Payday

  38. Pingback: credit card consolidation calculator

  39. Pingback: credit card debt management free credit card debt management

  40. Pingback: no cash advance fee credit card cash advance credit card

  41. Pingback: business card credit free reward business credit card with reward best business card credit reward

  42. Pingback: advance cash on line advance cash line loan

  43. Pingback: dash mobile ringtones t

  44. Pingback: motorola razr v3 mp3 ringtones motorola v3 ringtones motorola razor ringtones v3

  45. Pingback: advance cash overnight overnight cash advance

  46. Pingback: le poker en réseau gratuites

  47. Pingback: klingeltöne für

  48. Pingback: free motorola bollywood ringtones

  49. Pingback: balance card consolidat credit transfer

  50. Pingback: cell onto phone ringtones

  51. Pingback: cell onto phone ringtones

  52. Pingback: ringtones for cingular phone

  53. Pingback: free texas holdem poker download free texas holdem poker free texas holdem poker game

  54. Pingback: www party poker net

  55. Pingback: jeu poker omaha en ligne

  56. Pingback: texas holdem pokerset

  57. Pingback: application bad card credit

  58. Pingback: slots royale casino

  59. Pingback: application bank card credit orchard

  60. Pingback: poker spiel netzwerk poker spiel poker spiel für pc

  61. Pingback: guide casino en ligne

  62. clubworldone

    So when the weather turns chilly, you don’t have to go any further than your favourite online casino for exciting promotions and generous bonuses. Get your hot dogs or hot apple cider ready, because we are giving you unlimited offers this weekend!
    ClubWorldCasinos treat you to some awesome bonuses!

    Find your fortune with our mystery coupons: FSUNDAY, FSUNDAY1, FSUNDAY2Each one can be claimed three times!
    Even after the weekend, we always offer you 1,000 $ completely free!
    Download and play FREE casino games for Real MONEY here:
    http://www.ClubUsaCasino.net

  63. parlay calculator

    Hello there! Do you know if they make any plugins to protect against hackers?
    I’m kinda paranoid about losing everything I’ve worked hard on.

    Any tips?

  64. Ebony

    So does things like social media activity now contribute for SEO?
    I was told they do after the Panda algorithm update
    I will defo be coming back, its a great blog

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.