Arhiiv kuude lõikes: märts 2006

Armastusest (mõne koha või rahva vastu)

Eelmisest kommentaarisabast jäi mulle väga meelde Tatsutahime armastus Ameerika vastu. Kuidagi eriti hingega oli see kirjutatud. Läksin õue suurde kevadese jalutama – puudel on siin hiirekõrvad! – ja võtsin endaga selle tunde kaasa.

Mõtlesin, et küll on kahju, et minus endas sellist tingimusteta armastust Ameerika vastu ei ole. Loe edasi Armastusest (mõne koha või rahva vastu)

Ameeriklastest ja jumalast, vol. 2

Jätkan Ameeriklaste ja jumalaga, Justini teise vanaema juures jäin möödunud kord pidama…

Vanaema Ann

Kui ma esimest korda tema koju läksin, olin üsna pahviks löödud. Vähemalt esimesel korrusel oli iga tuba täis kristlikku atribuutikat. Nüüd on Martaga seal käimine üha suurem nuhtlus. Kui teise vanavanaema tubades saab lapsuke üsna lihtsalt ringi tatsata (sest Pegil on vaid üks ikoon nähtaval, seegi kõrgel köögikapi otsas), siis Vanavanaema Anni tubades suudab Marta iga kord mingi jama korraldada. Loe edasi Ameeriklastest ja jumalast, vol. 2

Kingitustest, nukralt

See läheb täna greengate-loona üles – tegelikult on see vana lugu, möödunud detsembrist, aga tahtsin selle siin ka kärbitud ja toimetatud kujul jäädvustada.

Kust ma oma tänast lugu õieti alustaksin?
Alustan ehk märtsist kaks aastat tagasi. Kuidas mu meheema korraldas meile Ameerikasse kolimise ja beebi sünni puhul “home and baby showeri” ehk kodu- ja beebiteemalise kingipeo. Loe edasi Kingitustest, nukralt

Mis on kardinate taga

Eile õhtul, kui panin lapse magama, otsustasin panna kinni kõik raamatud, teleka ja arvuti, panna kõik muu kõrvale ja tegelda vaid iseendaga.

Vahtisin kella rohelist plinkimist pimedas toas ja üritasin kannatlikult enda sees leida põhjuseid, miks ma olen kurb. Mitu korda kibelesin jooksma arvutisse oma suurepäraseid mõtteid kirja panema, aga siis ütles mingi hääl, et ma kasutan seda liiga sageli kiirlahendusena. Pane aga kirja, tekita veel üks efektne kardin – aga see ei lahenda küsimust, mis kardinate taga peidus on. Loe edasi Mis on kardinate taga

Yokost, Cynthiast ja lahutustest

Eile istusin ma öö otsa üleval ja lugesin raamatut – mõni kuu tagasi tuli USAs välja John Lennoni esimese abikaasa mälestusteraamat. Võiks selle vabalt ka eesti keeles välja anda, arvan ma – hästi loetav, kuigi ehk liiga paks ja vabalt oleks umbes viiendiku sealt välja kärpinud (liiga palju Cynthia enda hilisemat elu – raamatu pealkiri on ju “John”).

Raamatu esimene osa on armas, ilus nostalgiline 50-60ndate maailm. Aga edasi tuleb ridade vahele kibestumine – alates sellest hetkest, kui John tutvus avangardistliku kummalise kunstniku Yokoga ja too Johni “ära tegi”. Kogu abielurikkumine ja lahutusporosess. Vastik ja valus. Loe edasi Yokost, Cynthiast ja lahutustest

Raskeim päev

On kaalujälgimise neljas päev.

Enne õues minnes hakkas mul pea ringi käima, ma arvan, et need on võõrutusnähud. Organism küsib: kus mu shokolaad on?

Ühe toidukoha juures on suur silt “Meil on spetsiaalsed paastutoidud, saab osta ühekaupa ja tellida kümnekaupa!” Õigus jah, kristlased ju paastuvad praegu. Juutidelgi vist on hetkel nende paastupüha (passover) – pole veel jõudnud seda asja uurida, aga nende passoveri toidud on poes kuidagi ettepoole tõstetud. Loe edasi Raskeim päev

Belle Harborist ja poliitilisest (eba)korrektsusest

Tulime just jalutamast, õhk on karge, aga juba üsna soe – akna taga mängivad praegu lühikeste pükstega poisid jalgpalli.

Pesumajas (jah! Jälle seal!) on mulle veel üks tuttav siginenud. See on üks kentsakas pikemat kasvu naine, punakaspruunide juustega ja värviliste riietega. Ma ei ole ikka veel aru saanud, kas ta ka vahel töötab seal pesumajas või peseb seal oma pesu. Loe edasi Belle Harborist ja poliitilisest (eba)korrektsusest