Kas te uute ajaveebnikest Inno Tähismaa ja Irja Vaherist olete ikka kuulnud? Panen nende blogi aadressi ka siia, nii et võite neid lugeda, kui mina ära olen ;))
Neil ei ole oma kommentaarinurka, aga kuna üks värske sissekanne on suures osas mulle pühendatud, siis tekkis mul tahtmine öelda vastu. Jätka lugemist
Tänasest siis lahkun blogosfäärist, ilusa ilma tõttu ja muidu. Tulen tagasi nädala lõpus, pärast seda, kui oleme tagasi reisilt kirsiõisi täis Washington DC-st
“Epule küsimus – kuidas näevad sinu Ameerika kodukandis tänavad välja? Eestis on praegu jube, milline saast ja sitt (sõna otseses mõttes… meil on toredad koeraomanikud) lume alt välja sulab. Sul seal on vist sutsu puhtam olukord?”
Eile ma ei vastanudki sellele, võtsin mõtlemisaega. Jätka lugemist
Eelmisest kommentaarisabast jäi mulle väga meelde Tatsutahime armastus Ameerika vastu. Kuidagi eriti hingega oli see kirjutatud. Läksin õue suurde kevadese jalutama – puudel on siin hiirekõrvad! – ja võtsin endaga selle tunde kaasa.
Mõtlesin, et küll on kahju, et minus endas sellist tingimusteta armastust Ameerika vastu ei ole. Jätka lugemist
Jätkan Ameeriklaste ja jumalaga, Justini teise vanaema juures jäin möödunud kord pidama…
Vanaema Ann
Kui ma esimest korda tema koju läksin, olin üsna pahviks löödud. Vähemalt esimesel korrusel oli iga tuba täis kristlikku atribuutikat. Nüüd on Martaga seal käimine üha suurem nuhtlus. Kui teise vanavanaema tubades saab lapsuke üsna lihtsalt ringi tatsata (sest Pegil on vaid üks ikoon nähtaval, seegi kõrgel köögikapi otsas), siis Vanavanaema Anni tubades suudab Marta iga kord mingi jama korraldada. Jätka lugemist
See läheb täna greengate-loona üles – tegelikult on see vana lugu, möödunud detsembrist, aga tahtsin selle siin ka kärbitud ja toimetatud kujul jäädvustada.
Kust ma oma tänast lugu õieti alustaksin?
Alustan ehk märtsist kaks aastat tagasi. Kuidas mu meheema korraldas meile Ameerikasse kolimise ja beebi sünni puhul “home and baby showeri” ehk kodu- ja beebiteemalise kingipeo. Jätka lugemist
Viide greengate loole – vabatahtlikke oodatakse linde toitma.
Tallinlased – ja ka teised – ega linnugripp kaugelt toitu visates nakatu 😉
Meie käime peaaegu iga päev Martaga rannal kajakaid toitmas – võibolla see leotatud sai pole parim võimalik toit, aga meie linnud igatahes söövad ja kiidavad.
Eile õhtul, kui panin lapse magama, otsustasin panna kinni kõik raamatud, teleka ja arvuti, panna kõik muu kõrvale ja tegelda vaid iseendaga.
Vahtisin kella rohelist plinkimist pimedas toas ja üritasin kannatlikult enda sees leida põhjuseid, miks ma olen kurb. Mitu korda kibelesin jooksma arvutisse oma suurepäraseid mõtteid kirja panema, aga siis ütles mingi hääl, et ma kasutan seda liiga sageli kiirlahendusena. Pane aga kirja, tekita veel üks efektne kardin – aga see ei lahenda küsimust, mis kardinate taga peidus on. Jätka lugemist
Mees on ära komandeeringus. Shokolaaditase organismis on langenud alla nulli.
…Millegipärast kõlavad need esimesed kaks lauset pigem naljakalt kui nukralt. Aga ma olen päriselt nukker. Jätka lugemist
Eile istusin ma öö otsa üleval ja lugesin raamatut – mõni kuu tagasi tuli USAs välja John Lennoni esimese abikaasa mälestusteraamat. Võiks selle vabalt ka eesti keeles välja anda, arvan ma – hästi loetav, kuigi ehk liiga paks ja vabalt oleks umbes viiendiku sealt välja kärpinud (liiga palju Cynthia enda hilisemat elu – raamatu pealkiri on ju “John”).
Raamatu esimene osa on armas, ilus nostalgiline 50-60ndate maailm. Aga edasi tuleb ridade vahele kibestumine – alates sellest hetkest, kui John tutvus avangardistliku kummalise kunstniku Yokoga ja too Johni “ära tegi”. Kogu abielurikkumine ja lahutusporosess. Vastik ja valus. Jätka lugemist
…blogimaastiku ajalugu, ma mõtlen.
Kui ma lähen puhkusele mõneks päevaks, kas keegi tahaks siin minu asemel blogida. Jätka lugemist
On kaalujälgimise neljas päev.
Enne õues minnes hakkas mul pea ringi käima, ma arvan, et need on võõrutusnähud. Organism küsib: kus mu shokolaad on?
Ühe toidukoha juures on suur silt “Meil on spetsiaalsed paastutoidud, saab osta ühekaupa ja tellida kümnekaupa!” Õigus jah, kristlased ju paastuvad praegu. Juutidelgi vist on hetkel nende paastupüha (passover) – pole veel jõudnud seda asja uurida, aga nende passoveri toidud on poes kuidagi ettepoole tõstetud. Jätka lugemist
Kolm aastat tagasi, kevadel 2003 elasime Kentmanni tänaval, nägime oma esimese korruse üürikorterist otse USA lippu ja teatud nädalapäevade pärastlõunal ka viisataotlejate järjekorda, vonklemas õues, iga ilmaga…
20.märtsi hommikul, päev pärast Iraagi pommitamise algust, tegime valmis enda loosungi. Jätka lugemist
Oi, kus ma hüppasin rõõmust, ma ei teadnudki, et see mulle nii suurt rõõmu võiks teha.
Siis haarasin telefoni, et Justinile helistada, aga juba ta helistas ise.
“Mida tähendab “kinnitab”? Kas Ilves kandideerib?” Jätka lugemist
Tulime just jalutamast, õhk on karge, aga juba üsna soe – akna taga mängivad praegu lühikeste pükstega poisid jalgpalli.
Pesumajas (jah! Jälle seal!) on mulle veel üks tuttav siginenud. See on üks kentsakas pikemat kasvu naine, punakaspruunide juustega ja värviliste riietega. Ma ei ole ikka veel aru saanud, kas ta ka vahel töötab seal pesumajas või peseb seal oma pesu. Jätka lugemist
– Võitis siis see lehekülg – hoogu, elu ja häid pilte. Tekkis küsimus, et huvitav,kui paljud auhinna otsustajatest põevad Tartu-tudengipõlve-nostalgiat?
Aga ma oleks zhürii asemel andnud siis vähemasti foto-veebi tiitli Remo suurepärastele looduspiltidele, mitte mõlemat Kaarelile. Jätka lugemist
…et mis sellest mõttest on saanud?
Roheline värav (www.greengate.ee) alustab peagi (vist märtsi lõpus) uues kuues ja seal on sees ka foorum. Nii et kannatust.
Seni – ja ka edaspidi – on esmaspäeviti siin blogis rohelisem päev kui muidu, sest siis kirjutan ma Rohelisele Väravale kolumni, mis ka siin avaldatakse.
Üks huvitava materjal TÜ loengute kogust (Meditsiiniajalugu / ARTH 04.016), mis annab ülevaade juutide kohta olnud uskumustest läbi ajaloo. Loodetavasti saavad lugejad aru, et see tekst ei ole hinnanguline, vaid annab ülevaate olnust…
Antisemitism meditsiiniajaloos
Justini isa on parandamatu unistaja. Kuna nad saabusid äsja Kariibi mere Neitsisaarte reisilt, siis oli ta selle nädala äriidee muidugi sealt. Jätka lugemist
Miks pole Eesti riigil reostustõrje vahendeid? On see lollus või vaesus?
Mis nüüd edasi saab – kui nafta jõuab rannikule. Kas jälle hukkub linde? Kas see muudab vee tükiks ajaks ujumiskõlbmatuks?
Kas on veel võimalusi, et see nafta Ei jõua rannikule?