39 mõtet “Eesti kirjandusest 2005

  1. triin

    vaatasin seda juttu. No antagu mulle andeks, selle kõige lugemine ON tervist kahjustav. Eriti kui üksi neist raamatutest ei vaimusta autorit. 65 keskpärast raamatut – prrr. Aga Raudam mulle meeldib.

  2. Eppppp Postituse autor

    Eks selline see Eesti kirjandus meil on, keskpärast muidugi on palju… Ja blaseerunud negatiivset kriitikat on ka…
    Aga kes ütles selle kuldse lause… Autor on kahjuks meelest läinud. “Eesti film on nagu oma s…t – ikka vaatad!” 😉 Sama kehtib vist ka eesti kirjanduse kohta – kui ka pole geniaalne, ikkagi oma!
    Ja siin on suurepärane töö ära tehtud, kõiki eesti kirjanduse uudisteoseid lühidalt tutvustatud. Ma sain enda jaoks küll mõned ideed, mida tahaks Eestisse tulles sirvida.

  3. triin

    Mis sul siis huvi äratas? Oleks tore teada.
    Mõtlesin täna hommikul, et mida ma ise eesti kirjandusest möödunud aastal lugesin. Tuleb välja et ühtteist siiski oli. Loen ikka Raudamit, siis ühel kummalisel põhjusel lugesin Kõusaart ja üle ootuste, see ei olnudki halb.
    Väga hea oli Baturini Kentaur. Tema oma eraklikkuses kirjutab ikka ideaalmaailmast ideaalse toimimismehhanismiga. Elu on ehk vähe, aga tal tulevad sisse huvitavad arhetüübid. Kentauri tegevustiku raami (ja isegi rohkem) moodustab muuseas naftaimpeerium. Ja nafta lõppemine on seal üks põhiteemadest. Kui sa Epp lugenud ei ole, siis kindlasti soovitan ja muidugi mitte ainult nafta pärast ;-). See on selline ühehingetõmbe raamat.
    Siis lugesin Mihkel Mutti. Muud ei meenu. Uusi asju aga polegi lugenud. Kui vaid nii palju kui Loomingus avaldatakse. Vahingu kavatsen osta ja lugeda ka kindlasti.

  4. Tatsutahime

    Huvitav, kui palju on neid, kes lähtuvad printsiibist “sitt, aga oma, siis ostan”. See ei tekita ju tootjatele mingit vajadust paremat asja teha? Sellepärast siin vist toodetaksegi nii palju õudusi….

  5. andry

    selle haisva tsitaadi tõi esmakordselt mängu Maimik.

    Aga see on kusagilt laenatud, ehkki sobib hästi.

    Sitt on muide positiivne nähtus, kõlbab ju väetiseks. ja väetise peal kasvavad mõnedki roosid. Rohkem väetist on, rohkem roose tuleb.

    Igaüks saab ise valida, mida nuusutab.

  6. Lee

    Olen vist eesti kaasaja kirjandusest hakanud liigse kaarega mööda käima. Viimatised ostud olid nii nagu meil kodus nimetet “olukorrast riigis” ehk siis originaalpealkirjaga “Õudne eesti” jutukogumik ja Kitzbergi kogumik. Ahja, Runneli “Sinamu”. Seda eelkõige kogemata avatud leheküljel olnud luuletuse pärast. Toon ta siinkohal ära, sest ilusamini ei ole mu meelest kaasaja eesti luules emaksolemist ja uue elu imet mehe vaatepunktist puudutatud.

    IMIK

    Tahtsin maalida imevat last,
    Aga käsi ei kuulanud sõna,
    Nõtkust ei olnud, et tabada
    Ihu ahmivat suujoont.
    Vaatasin veel uinuvast suust
    Viimaks irdunud rinda,
    Miskit ei tulnud ka sest,
    Siiski – uhkegi oldi.

    Uut Herta Laipaiga raamatut kavatsen ka millalgi ostma minna, mulle hirmsasti meeldib tema kirjutamisstiil ja juurte ettevaatlik-kompav juurimine -harutamine.
    Sellest nimistust ei oska ikkagi oma riiulisse suurt midagi juurde valida, lasteraamatuid ehk.

  7. 313

    millegipärast kahtlen, et on palju neid “sitt-aga-oma” printsiibi järgijaid, eriti kirjanduses (filme on lihtsalt kergem tarbida). ise pigem väldin kaasaegset eesti kirjandust ja kui harva otsustan midagi lugeda ja siis satun kogemata millegi hea peale, siis seda meeldivam on üllatus. usun, et meie kirjandus on pigem pakkuja-poolne nähtus, kus autorid tõmblevad, et linnukest kirja saada ja lugejate reaktsioon ei muuda väga mängu.

  8. Eppppp Postituse autor

    Ma loen nüüd seda artiklit tõsisema pilguga üle, et nii enda jaoks kui Trinnu küsimusele vastata, et mida ma siis tahaks Eestisse tulles sirvida.

    Üks lause arvustuses ajas mind hirmsasti muigama, mõnus eesti asi… Kopin selle siia ka:

    “Aga mingi veider noot on loos sees küll – kas või naisenimede valik: Leida, Vilma, Selma, Mahta… kui jutt käib ikkagi pidevalt ühe teema ümber (seks), võiks seda valdkonda esindada natuke peenema nimega naisolevused. “

  9. Eppppp Postituse autor

    Nii, panen siia nüüd kirja need raamatud, mis ma enda jaoks 2005. aastast sõelale salvestan ja kui võimalus, siis raamatukogus või -poes sirvin.

    Mart Sanderi „Z, The Terminal Letter” -Sander on üllataja, kindlasti tahan seda vaadata.

    Kristi Luige raamat “Veidrike printsess” – kibelen lugema, sest mõtlen, kas need tema tekstid on mõneti minu meerikamaa-lugude moodi ja mis mõtteid need mus tekitaks.

    Piret Bristoli “Sõud” – Mu meelest saab luuletajast sageli väga huvitava sõna ja rütmiga prosaist (nagu Õnnepalu või Viivi Luik). Üldse tekitab mus huvi see ilma loota lugu ja minategelase ülitundlikkus.

    Tohver „Sügisvalgus” “Poe ümber keerlev külaelu ja üle keskea inimeste kohmakad tutvumismeetodid on üsna koomilised ja väga usutavalt kujutatud” ütleb arvustus – päris meeleldi loeksin 😉

    Enn Nõu “Mõtusekuke viimne kogupauk”. diagonaalis lugemiseks – Muhu mehe päevikute põhjal Siberisse küüditamisest ja esimesest ilmasõjast.

    Krista Frechi „Neli on rohkem kui ainult neli”, keegi Saksamaal elav eestlanna üritab kirjutada uut “Seksi ja Linna”.

    Reeli Reinausi „Une nägu”. See oli raamat, mille kokkuvõtte lugemine tekitas mul deja vu, üks mu poolelijäänud romaanikatsetus aastate tagant tuli meelde… Nii et seda tahan kindlasti lugeda:
    “Naise labiilsele närvisüsteemile avaldab aga tohutut mõju üks unenägu, kus ta näeb palju sajandeid tagasi (tõenäoliselt) toimunud sündmusi – arvatavasti iseenda varasemat inkarnatsiooni. See unenäo-Kail hakkab ilmuma ta unenägudesse regulaarselt ja on põhjust arvata, et need nägemused on saatnud talle mingi kõrgem jõud. Unenäo kaudu saab ta ka sõnumi, mille kohaselt on ta määratud päästma kellegi elu. Kelle ja mil moel, jääb lahtiseks.”

    Jaan Kruusvalli “Õhtuvalgus” ja Nasta Pino „Siinsamas” – nukravõitu melanhoolsed, rabamaastikku meenutavad lood, lubab arvustus. Hakkan vist vanaks jääma, aga igatsen selliseid lugusid lugeda.

    Lea Arme “Duubeltüdruk” Ajakirjaniku debüüt, noorsooromaan. Vist siis ikka ei hakka vanaks jääma, sest vahel on täiesti meeldiv lugeda noortekaid.

    Sass Henno ja tema “Mina olin siin”. Kas raamat on meediasündmust väärt?

    „Kuu külm kuma”, Eia Uus. Intervjuu autoriga, mida kusagil lugesin, ei jätnud mulle head muljet. Aga siin ütleb arvustaja, et see on nagu Sylvia Plathi „Klaaskuppel”, see raamat mulle meeldis. Ja tekkis ka tehniline küsimus: kuidas voolab ja toimib Eial see sina-vormis kirjutatud romaan?

    Mihkel Mutt, tema loen ma juba sellepärast läbi, et ma olen vist (pea) kõik Muti läbi lugenud. Ja tahaks „Kõrtsikammijast” saada nii mutilikku stiili kui enda jaoks maailma avardamist ning nostalgitsemist. Eks ikka Tallinna kõrtside teemal.

    Valentin Kuiki „Keskea rõõmud” – ma polegi kunagi ühtegi filmistsenaariumit lugenud, nüüd siis stsenaariumite kogumik, põnev.

    Ilmar Särje “Kirjad sinule” lühijutud. Mulle meeldivad lühijutud kui zhanr. Ja autorit olen ma kunagi ammuammu Tartu aegadest natuke tundnud.

    Meelis Friedenthal „Kuldne aeg” – samuti põgus tuttav ammustest Tartu-aegadest ja raamat on saanud ka preemia, lisaks lubab arvustaja põnevat sisu putukate ja inimeste vahel ja “Keda ei huvita inimsoo tuleviku eetilised dilemmad võib saada naudingu lihtsalt erilisest tundest – umbes nagu heast eksootilisest reisikirjast.”

    Indrek Hargla “French ja Koulu” Eesti esiulmekirjanik ja samas sama hea huumor kui Kivirähkil? Seda peab vaatama…

    Esta Aksli “Kodumurul kõndija” Hiiumaa taluelust teise ilmasõja eel, ajal ja järel, lapse pilgu läbi. Mulle meeldivad lapsepõlveraamatud.

    Arved Viirlaiu „Ajal on mitu nägu” lühiromaanid väliseestlastest (eks pean end teemaga rohkem kurssi viima 😉 ja lisaks, mis mind kõige rohkem huvitab, romaan minategelase ja tema kassi suhetest. Ma olen ise üritanud oma loomalugusid kirja panna ja loen alati sooja mõnuga igasuguseid loomalugusid.

    Oskar Kruus“Pühajärve armastajad” oleks hariv: Vilde, Under, Kärner, Roht, Ristikivi, Hindrey ja Kangro, nende suhted Otepääga, poolilukirjanduslikus soustis.

    Marje Ernitsa „Punane polügoon” samuti vist lapsepõlveraamat, algab Stalini surma aastal.

    Ingvar Luhaääre autobiograafilise romaani “Allikaäärne ja pilvepealne. Luuletaja elu”.
    Panen siia tsitaadi arvustajalt: “on sümpaatne see, kuidas autor on aastaid jäänud iseendaks, ujunud teadlikult vastuvoolu ja mitte hoolinud muigajatest ning halvustajatest. See ei saa olla olnud kerge inimesele, kelle kõrghetkedeks kirjanduses jäid aasta 1960 (“Sädeme” kirjandusvõitluse võitmine) või 1965 (esikkogu ilmumine) ja kes on oma huvi erootika ja Ida filosoofiate vastu pidanud realiseerima suuresti Nõukogude režiimi tingimustes. Ka Luhaääre teine kõrgperiood 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses, kui õilmitses rahva huvi New Age´i vastu, on möödas. Võib-olla ongi nüüd õige aeg mälestusi kirjutada.”

    Silver Alevi „Mahehuumor”. Mälus lõi äkki põlema notsalgiline pirn: kunagine Pikker, Silver Alevi päris naljakad lood!

    Olavi Ruitlase “Kroonu” on Vene sõjaväemuljed “Švejki” moodi. Kuna mulle meeldib nii võrdlusalaune raamat kui vene armee pajatused, siis seda vaatan ka kindlasti.

    Armin Kõomäe, ärimees, kes hakkas humoristiks ja väidetavalt olla naljakas. „Amatöör”

    Toomas Raudam „Tänulikud surnud” kuus lugu varasurnud rokilegendidest: Presley, Joplin, Hendrix, Morrison, Lennon, Brian Jones.

    PS. Ja veel. Kahe silma vahele on mul varem jäänud Maarja Oderi „Inglinägu”, 2000. aasta romaanivõistluse laureaat. Nagu arvustaja kiidab: “minu meelest on Oderi romaanile üldse raske eesti (või miks mitte ka maailma) kirjandusest raske vastast leida.” Ohhoo.

  10. triin

    no nüüd tegid küll eesti kirjandusele kõva reklaami. Vaatasin ise ka hoopis teise pilguga seda nimekirja. Siiski olen skeptiline ja nii palju mul kindlasti aega lugeda ei ole :-(.
    Paraku kasvab raamatute virn voodi kõrval kiiremini kui ma teisest otsast lugeda jõuan. Vahel on isegi kergendus, kui raamat valmistab pettumuse ja saan ta ilma lõpuni lugemata kõrvale panna. Muti panin nt. Tüütu oli. Algas küll paljutõotavalt. Olen ka muidu ikka Mutti lugenud.
    Sass Hennot ma lugenud ei ole. Poes olen küll sirivinud ja tundub, et on päris hea, aga mul elus praegu teistsugune etapp.
    Tegelikult on tore, et on nii palju noori kirjanikke, keda võib ilma hirmuta (et äkki on jube halb) lugema hakata. Mulle nt Armin Kõomäe on alati meeldinud. Ja Ruitlane ka vist alt ei vea.
    Aga enamusega selles nimekirjas jääb vist minu puhul nii, et kui nad koju tuleksid, siis loeksin, aga ise ostma või raamatukogust võtma ei lähe. Elan praegu etappi, et ilukirjanduse lugemine on justkui vargus – et miks ma ometi raiskan aega.
    Aga see jutt Oderi raamatu kohta paneb mu küll nädalavahetusel poes sinna sisse vaatama :-).

  11. kriitik

    blogid on interdistsiplinaarne nähtus… osalt ajakirjandus, osalt kirjandus, osalt foorum. nagu seesamunegi siin!

  12. triin

    mulle ka tegelikult tundub, et sellist kergemat ilukirjandust inimeste elust jms blogide kõrvale enam lugeda ei viitsi. Elamus käes, nagu öeldakse.

  13. Katrin T

    Võin laenata lugemiseks Veidrike Printsessi ja Kuu külma kuma. Asuvad Manhattanil 😉

  14. Eppppp Postituse autor

    Ohoo, ma kirjutan sulle, tuleme laupäeval Manhattanile Eesti Maja kooli ja tahaks mõlemaid laenata (vastu võin pakkuda näiteks Sauteri “Plära”).

    Eesti Maja võiks oma raamatukapiga (see on seal ju olemas ja paistis olevat raamatuid täis) raamatukogu, mida saaks tänapäeva asjadega täiendada.

  15. Pingback: s s

  16. Pingback: black jack online spiele

  17. Pingback: instant approval uk credit card

  18. Pingback: casino tropez bonus

  19. Pingback: bank card credit georgia monogram

  20. Pingback: card credit debt services

  21. Pingback: www casino proximite fr

  22. Pingback: poker game zum downloaden

  23. Pingback: washington mutual credit card application

  24. Pingback: giochi di casino online

  25. Pingback: poker gratis dowload

  26. Pingback: free on line slots casino free slots download

  27. Pingback: free downloadable ringtones for motorola phone free downloadable ringtones

  28. Pingback: giochi casino flash

  29. Pingback: draw poker gold draw poker on line draw poker

  30. Pingback: online casino liste

  31. Pingback: fast cash advance fast faxless cash advance

  32. Pingback: no faxing required cash advance 1000 advance cash faxing no advance cash faxing no

  33. Pingback: online poker für anfänger

  34. Nataliika

    We should every night call ourselves to an account; What infirmity have I mastered today? What passions opposed? What temptation resisted? What virtue acquired? Our vices will abort of themselves if they be brought every day to the shrift.
    http://hometown.aol.com/meddqipos/how-to-pass-a-marijuana-pee-test-with-it-in-your-system.html – how to pass a marijuana pee test with it in your system http://esisofree.idoo.com/marijuana-detox-kits/how-to-pass-a-supervised-drug-test.html – how to pass a supervised drug test

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.