Rahvusvahelised huvitavad foorumid

Järjekordne greengate.ee lugu.
Hiljuti tehti mulle üsna õigustatud märkus – ma kippuvat liiga sageli viitama oma tekstis üldiselt: “rahvusvahelises keskkonnafoorumis” või “alternatiivsete emmede vestlusringis internetis” olla nii öeldud.
Milliseid foorumeid ma tean ja külastan?

1. http://www.peakoil.com/ See lehekülg on pühendatud naftalõpu-ajastu teemadele. Kes ei saa täpselt pihta, mida tähendab vormel peak oil ehk nafta kõrgpunkt, sel tasub lugeda siinseid sissejuhatavaid materjale.
Edasi aga kiigake vestlusringi: http://www.peakoil.com/forums.html -siin käib aktiivne arutelu teemal kauaks naftat, mis energiat edasi kasutada ning milliseks muutuvad meie elustiilid pärast seda, kui nafta kallineb ning defitsiidiks muutub. Sealssamas saab esitada ka küsimusi ekspertidele, näiteks ühele maaima suurimale energia-investeerimispankurile Matthew R. Simmonsile.
2. http://groups.yahoo.com/group/energyresources/messages/ – see on vestlusring, kus samuti arutatakse naftalõpu teemadel, eelkõige võimalike alternatiivsete energialiikide üle.
3. http://www.theenvironmentsite.org/Forum/ – see on minu leitutest kõige laiahaardelisem ja suurema liiklusega roheline foorum, kus eraldi alagruppides käivad arutelud väga erinevatel teemadel: kliima soojenemise, geneetiliselt muundatud toit, päikese- ja tuuleenergia kasutamine, aga ka konkreetseid uudiseid, kuhu saaks näiteks minna vabatahtlikuna rabadesse laudteid ehitama või kodutuid koeri kasvatama.
4. http://www.planetfriendly.net/forum/ – samuti erinevate keskkonnateemade foorum,� kahjuks on siin hõredam liiklus ja kehvem struktuur.
5. http://www.organicconsumers.org/chat/ – kui eesti keelde toorelt tõlgituna paneb fraas “orgaaniliste toodete tarbija” nõutult muhelema, siis inglise keeles on mõistel “orgaaniline” oma kokkulepitud sisu, mis selles kontekstis ei oma mingit seost kunagi keemia tunnis õpitud orgaaniliste ainetega. Õigesti eesti keelde tõlgituna tähendab orgaaniline hoopis mahetoitu ja ökoloogiliselt puhtaid ning keskkonnasõbralikke tooteid. Siin foorumis räägitakse nii igapäevastest konkreetsetest valikutest – kuidas leida häid tooteid poest üles, kuidas ise hakata mahetoitu kasvatama – aga ka üldisematel teemadel nagu geneetiliselt muundatud toidud ja ökoloogiline tasakaal.
6. http://www.thescienceforum.com/ – see ei ole otseselt roheline foorum, aga siit saab vahel uurida nii-öelda peavoolu-infot keskkonnaküsimuste asjus. Olen siia lugemisse nii mitmelgi korral ära uppunud: sisuliselt on siin kaetud kõik reaalteadused (vähemal määral ka muu, näiteks ulmekirjandus) – paljud teemad saavad alguse rumalatest küsimustest ja leiavad targad, aga lihtsad vastused. Miks näiteks on maakera pinnal soojem kui pilvedes – pilved on ju päikesele lähemal?
7. http://www.lalecheleague.org/vbulletin/ – rinnaga toitmist propageeriv suur organisatsioon “La Leche League” peab üleval seda väga populaarset foorumit, kus arutletakse kõikvõimalikel laste ja pereeluga seotud teemadel. Osalised on võrdlemisi rohelised ja alternatiivsed Ameerika mõistes… üsna tavalised inimesed Eesti mõistes.
8. http://www.mothering.com/discussions/ – aktiivne foorum, mis on kogunenud USA suurima alternatiiv-pereajakirja “Mothering” internetilehele. Siin kohtab ka äärmuslikke elustiile, näiteks emasid, kes last kunagi tavakooli ei pane, talle kunagi kommi ei anna või lastega kuni kooliminekuni samas voodis magavad. Üldine toon on “alternatiivne”, nagu seda Ameerikas näitab peamiselt kaks konkreetset meditsiinilist hoiakut: kriitika laste liigvarajase ja ohtra vaktsineerimise suhtes ning hoidumine poissbeebide ümberlõikamisest.
9. http://www.happyhippie.com/vb/ – sõbralik kogukond alternatiivseid Ameerika hipi-emmesid, kes arutlevad nii lastekasvatusest kui muusikast, kirjandusest ja muust. Ka siin, nagu “Mothering” foorumiski, eelistatakse orgaanilisi tooteid, taaskasutamist ja üldist keskkonnasõbralikku mõtteviisi.
…Üritasin välja mõelda kümnendat foorumit, aga ei saa ma vist ümmargust numbrit täis. Kui teie teate veel mõnda huvitavat neti-keskutelu kohta, andke teada!

16 mõtet “Rahvusvahelised huvitavad foorumid

  1. Katre

    eesti keeles soovitan veel: metsapoolejutud: http://groups.yahoo.com/group/metsapoolejutud/
    Metsapoole grupp on suhtlemiskohaks inimestele, kelle vaated lapsekasvatusele on pehmed ja kes eelistavad looduslähedasi lahendusi. Kindlat ühisnimetajat ei ole, aga meie vestlusteemadeks on näiteks toiduvalik, loodusravi nipid, riidemähkmed, kandelinad, imetamine, “pehme” sünnitamine jm.

  2. Katre

    Heh. Ja alles pärast oma ülitarga kommentaari kirjutamist ja postitamist tuleb lugeda sissekande pealkirja. Lootusetu.

  3. Eppppp Postituse autor

    Ei sest ole midagi, ikka võib eesti asja ka ajada 🙂
    Kord viitas sellele foorumile ka Maris Leevikese-ema.
    Aga kas seda ilma ühinemata üldse lugeda ei saa?

  4. Aivar

    Voodi jagamine. Huvitav kui palju on mehi kes tegelikult ka pooldavad ja tahavad lastega abieluvoodi jagamist mitte, et ainult lepivad sellega kodurahu huvides? Tean vaid, et naised tavaliselt siin mingit probleemi ei näe.

  5. Ants

    Kallid lapsed!!
    Ärge nüüd pange pahaks – mul tuli natukene naer peale! Ja ärge mind lausa risti lööge, mis ma kohe nüüd ütlen:
    Heinrich Heinel on üks luuletus, mis kõlab niiviisi:
    Siin kaks esimest salmi
    “Sie sassen und tranken am Teetisch
    und sprachen von Liebe viel.
    Die Herrn, die waren ästetisch,
    die Damen von zartem Gefühl.
    “Die Liebe muss sein platonisch,”
    der dürre Hofrat sprach.
    Frau Hofrätin lächelt ironisch
    und dennoch seufzet sie: “Ach!” …

    Teiseks luban endale siin ära tuua sissejuhatuse kirjastus “Thekla” poolt välja antud – “Üks inimpõlv. Kalenderpäevik 1980 – 2006.”

    Neist, kes on sündinud 1986 ja enne.
    Kõiksugu uurijate hinnangul on hämmastav, et need, kes olid lapsed 80-nendatel ja enne seda, üldse said ellu jääda. Sest siis polnud arstirohtudel lapsekindlaid kaasi või ustel riive ja oma pissipotiga võis alati mängida. Rattaga sõites ei kandnud me kiivrit või kaitsmeid ning autos sõitsime ilma turvavöö ja õhkpatjadeta. Vett jõime aiavoolikust, mitte pudelist ning see oli ikka sama maitsega. Sõime rasvaseid preakartuleid, võisaia ja koorejäätist, jõime rohkesti suhkruga siirupivett ja limonaade, kuid me ei läinud paksuks, sest mängisime õues nii palju. Ühte jooki jagasime vahel lausa nelja sõbraga ja kuigi me kõime kõik ühest pudelist, ei surnud sellesse keegi. Võisime kodust varavalgel lahkuda ja päev otsa mängida, kui lubasime tagasi tulla enne pimedat. Keegi ei tulnud meile kallale ka kellelgi polnud selle vastu midagi. Meil polnud Play Stationeid, X-boxe ja videomänge. Telekas polmud 99 kanalit, VHS-filme, suuri ekraane, mobiiltelefone, arvuteid DVD-sid, jututubasid. Aga meil olid sõbrad – lihtsalt läksime õue ja saime sõpradeks. Mängisime kulli, peitust ja pallimänge. Saime piisavalt kakelda ning ükski lapsevanem ei kaevanud pärast teise vanemaid kohtusse. Sellest generatsioonist on välja kasvanud suurimad riskijad, investeerijad ja kõvad probleemilahendajad. Kui Sina oled üks neist, palju õnne!
    Liisa-Indra Kärt

    Kevad on tulnud, aga tänahommikune Tartu pole seda nägugi. 13 kraadi külma, põhjatuul ja päris paks lumi maas. Pole midagi teha – asjad lähevad ikka nii nagu nad ise lähevad. Mõni ütleb koguni, et kliima ei soojenevatki, vaid läheb hoopis külmemaks – meie akadeemiku Anto Raukase hiljutine artikkel “Science’s” Aga Sina Epp, ja te kõik olete väga kenad ja armsad – ausalt.

  6. liina

    Aivar – mina ei saa lapsega uhes voodis magada. Isegi uhes toas mitte. Mehega kahekesi on ikka parem 🙂

  7. pilleriin

    a metsapoolsete mailid tuleb suunta kusagil suuuuurde postkasti või midagi sellist. on perioode, kui seda 2 päeva vahele jättes ei suudagi enam järge hoida :O (ja naftast seal eriti ei räägita ka, pigem on teemad ikka laste ja tervise ümber, kuigi vahel on üldhuvitavaid teemasid ka 😉
    aga näiteks sellesama lapsega samas voodis magamise või mittemagamise teemal kasvas seal just välja päris huvitav diskussioon, mis mulle väga meeldib 🙂

  8. Mariann

    Ei, lastega ei saa kindlasti mitte ühes voodis magada. Kui nad päris väiksed olid, siis oli mul paaniline hirm nad ära lämmatada, ja hiljem siplesid nad magades jubedalt, nii et oli kogu aeg oht kest ööd vastu lõugu saada (erandjuhtudel nende kõrval magades, näit külas). Polnud harvad korrad, kus nad hommikul ärkasid, jalad padjal, olles end öösel 180 kraadi ringi keeranud. Ma ei teagi, kas see ikka on laste puhul tavapärane.
    Tegelikult peaksid lapsed lausa teises toas magama, vähemalt alates ca 3. eluaastast.

  9. kristel

    Minule pole iseenesest lapse kõrval magamine mingi probleem, kuid siiski olen püüdnud teda kogu aeg eraldi magama panna. Vahelduva eduga on see ka õnnestunud, viimasel ajal küll on vähemasti pooltel öödel selline stsenaarium: umbes kell 4 hõikab laps teisest toast: “Emme!” Kui ma vastu hõikan ja küsin, mis viga, siis teatab ta:” Tule võta tekk, mina võtan padja.” No ja siis ta laekubki meie juurde magama. Aga viisakas inimene, võtab oma teki ja padja kaasa… Ahjaa, et ta on neljane praegu…

  10. Lee

    Ei maga koos lapsega, va vahest harva külas. (Ja siis olen ka vahest lapse voodisse pannud ja ise voodi ees vaiba peal maganud. Või öösel vaiba peale kolinud.) Lapsel on oma ilus suur puust voodi, kuhu tema kõrvale ka pehmed lemmikmänguasjad mahuvad. Esimesed kaks kuud oli meie voodis ja see polnud üldse mugav tunne. Aga esimestel nädalatel hakkas päeval juba oma voodis olema.
    Praegu on nii, et hommikul kohvijoomise ajaks võib küll oma piima ja padjaga tulla ja seda ta vabade päevade hommikuti ka teeb.

  11. luize

    Vaatasin seda motheringi foorumit ja jäingi kohe huviga lugema. Et mis probleemid siis neid ka vaevavad. Nagu arvata oligi, siis probleemid iseenesest on samad mis siingi, aga lahendused neile on kuidagi teistsugused. Mõneti on siis Eesti väiksus kah määravaks, et näiteks kui teemaks on kolimine peale mehest lahkuminekut. Et kuhu kolida. Siin ei ole vist eriliseks küssaks ka see, kui elaks teises riigi otsas. Teisalt ei tehta sellest siin vist väga suurt problet ka, ema võtab oma lapsed kaenlasse ja lihtsalt kolib ja siis vaatab kuidas hakkama saab.
    Mulle on see perekonna ekspluateerimine veidi vastumeelne. No see, et jätan mingeid asju tegemata, sest see ei meeldi mu vennale. Üleüldse tundub mulle, et Ameerikas topib perekond üksikisiku elu asjadesse usinalt oma nina. Aga ma ei ole seda lähedalt näinud, ehk olen eelarvamuste küüsis, mille kujundanud filmid ja reality-showd?

  12. Eppppp Postituse autor

    Vooditeemadest meie peres>
    http://www.perekodu.ee/44999
    http://martaest.blogspot.com/2006/02/voodisaaga-vol-2.html
    http://martaest.blogspot.com/2006/03/voodisaaga-jrjekordne-osa.html

    Ühesõnaga, meie oleme kogu aeg tegelnud tema oma vodist väljasaamisega, aga mitte väga edukalt.

    Mothering ajakirjas oli ühe mehe ülistus-essee, kui hästi ta end tunneb oma suures voodis koos lapse ja naisega magades ja missugust ürgset kokkukuuluvust see tekitab. Ma natuke sain aru ka, aga ausalt öeldes jääb külg vahel sellest kokkukuuluvusest kangeks…
    Selline nüanss ka, et enamikul koosmagajatel on suured king size voodid, sama pikad kui laiad.

    Ja pere nina toppimisest> mina olen siin näinud just äärmusi. Üks on see itaalia (ja latiinode, ja slaavlaste) stiil, et kõik teavad kõigist kõike ja elavad ninapidi koos. Loomulikult kuuluvad ka seriaalide tegelaskonnad siia.
    Ja teiseks on see – suur maa ja hõredad suhted. Eriti näen seda lahutuste puhul, muide. Justini tädi lahutus oli vastik ja valus omal ajal. Ja ta kaks last pole 25 aastat oma bioloogilist isa näinud ega teagi, mis osariigis ta elab. Aga ka niisama elus: näiteks üks sugulastest kolis Chicagosse ja käib siinkandis oma ema vaatamas kord aasta-kahe jooksul.

  13. Moonika

    Mina mäletan oma lapsepõlvest, et kobistasin ka vanemate voodisse magama. Aga alles siis, kui ema oli juba tööle läinud. Ta mul lüpsja ja ikka läks öösel nii neljast minema. Eks ma siis kobistasin isa kõrvale ema koha peale. Alguse sai see vist sellest, et ma nägin unes mingeid õudsaid asju, näiteks olid hundid minu toa akna all. Mõnikord juhtus, et ema pold veel tööle läind, siis ma kobisin oma tuppa tagasi ja mõnikord oli õde ees, siis ma ka ei hakanud ronima. Aga isa kõrval oli hea turvaline magada. A lõpuks lõppes see sama märkamatult kui oli alanudki. Lihtsalt enam pold siis vaja 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.