Juudi teemaga flirtimisest

Mis on läbi aegade kõige enam kasutatud lause, millega väljaspool Eestit minuga juttu alustatakse?

See on “Are you Polish?” või “Are you from Poland?”

Aasias. Aafrikas. Euroopas, eriti Lääne osas. Ma ei liialda – seda on vähemasti sada korda mult küsitud. Hea jutu alustamise viis. Üsna neutraalne. (Miks just poolakas? Võibolla sellepärast, et mul on natuke kõrgemad põsesarnad ja natuke-slaavlase-aga-mitte-päris-venelase nägu. Ma ei oska seda seletada, miks mind mitte kunagi sakslaseks või rootslaseks näiteks ei peeta.)
…Ja eriti palju on mult seda päritud Ameerikas.

Olen vahel omaette mõelnud, et miks küll kõlaks küsimus “mis on teie etniline taust?” kuidagi valesti. Keegi ei küsi siin nii – kuigi see oleks ju üldisem küsimus, aga millegipärast kõlaks see rohkem uudishimutsemisena. Ma ise olen selle ka ära õppinud, et kui tahad teise inimese päritolutausta teada saada, siis lihtsalt sihid umbropsu “Are you Irish? Are you Italian?”

Enne esitas mulle selle poolaka-küsimuse kohalik pudupoodnik. Pesumaja kõrval on selline pood, mis on otsast otsani täis komme, õnnitluskaarte, niite, susse, päikseprille… mida iganes.
Jalutasin sinna korraks sisse, et pesumaja-aega parajaks teha. Ostsin küpsiseid.
Poepidaja, kergelt kongus ninaga vanem tumedavereline mees naeratas mulle, kui raha ulatasin. Ja juba ma aimasin, mis ta keelel on…

Are you Polish?”

“Ei, aga ma olen üsna Poola lähedalt – Eestist!”

“Aa!” Onkel läks üle vene keelele ja jõudis mulle üllatavalt kiiresti rääkida, et ta on Eestis käinud, Venemaal pool elu veetnud, siis kolinud Iisraelisse, Poola, Itaaliasse ja nüüd siia. Ühesõnaga, järeldasin ma, üks sellest suurest juutide lainest, kes nõukogude ajal vene riigist välja sai.

“Mina olen ka kõigis neis su riikides käinud,” ütlesin ma.

“Mis, Iisraelis ka?”

“Jaa, isegi kaks korda ja üsna pikalt. Ma töötasin seal natuke aega kibbutzis ja…”

“Aga tead, sa ei näe üldse juudi moodi välja! Kas sa oled muidu emaliini pidi?”

Kõhklesin hetke. Mulle tuli meelde, kuidas ma kunagi Iisraelis kasutasin nippi, et juutidega paremini jutusoonele saada – ütlesin, et mu vanaema ema oli juut… Seepeale olin ma ka ise nende jaoks juut ja südamed-keelepaelad pääsesid valla.

Aga mulle tuli meelde, et mul on siin külakeses juba päris palju tuttavaid ja ma jääks luiskamisega vahele. Ja üldse, milleks valetada.

“Ei ole ma sugugi juut!”

Natuke kahju oli seda öelda.

Ja ma mõtlesin pärast kodu poole kõmpides, et mis selle juudi-teemaga ikka on. Nii nagu mõned noormehed vahel flirdivad gay-teemaga ja jätavad muljet, et äkki nad on… Samamoodi on juudi vere omamises mõne inimese jaoks midagi salapärast ja ihaldusväärset.

Tuli meelde, kuidas sõber ja kolleeg Kiur Aarma mõnuga muheles ja nautis seda, kui tema kohta räägiti, et tas on esivanemate kaudu juudi verd. Oli see ju täitsa alusetu jutt, aga ta ei kiirustanud seda ümber lükkama…

Tuli meelde, kuidas vähem kui kaks nädalat tagasi oli mul endal külaline (nimetasin teda siin tundmatuks jääda soovivaks Eesti meesprominendiks, palun mitte segi ajada Tiku ega Takuga, kes saabusid järgmisel päeval).

“Tule, ma näitan sulle vaatepilti,” kutsusin ma. “Näe – kogu voodialune on meil täis linnugripivarusid!”

Ta tõmbas kasti välja. “Oo, kosher?”

“Nojah, siin kohalikus poes on suur osa toidust kosher, me elame ju naabruskonnas, kus on palju juute. Kosher on tavaline toit, ainult et rabi on hea sõna peale lugenud ja piima pole valede asjadega kokku segatud. Ja loomi tapetavat kosher-toidu jaoks ka kuidagi humaansemalt kui muidu…”

Nii see jäi. Alles mitu tundi ja paar õlut hiljem päris ta, kui ma mingi jutu käigus korraks Iisraelit mainisin:

“Muide… Seda et… Kas sa oled ise ka esivanemate kaudu Iisraeli riigi esindaja? Mult keegi ka küsis seda kunagi, ütlesin, et ma ei tea…”

“Ei! Ei ole!”

Tookord tabas mind täpselt samasugune kummaline tunne. Mitte pahameel, pigem vastupidi.

Selle juudi-teemaga flirtimise lõpetuseks, või õigemini jätkamiseks, läksin pärast pesumaja veel toidupoodi ja ostsin seal juutide rahvusroogade pooltooteid – miks mitte proovida neid ise kokku vaaritada. Mailisin Justinile:

“Shalom! Täna õhtuks saab matzo palle!”

“Shalom! Kõlab põnevalt!” sain hetke pärast vastuse. “Kas sa tead, et juudid usuvad, et kes sööb kosherit, läheb juudi usku? Mul oli lapsena üks sõber ja tema ema ütles seda alati, kui ma nende juures sõin, ma ei saanudki aru, kas ta tegi nalja või mitte.”

Ah või nii! Nojah, ma sõin siis ennast oma kahe Iisraeli-rännaku ajal juudiks. See seletab kõik ;).

23 mõtet “Juudi teemaga flirtimisest

  1. KAh eestlanna USA-s

    Aga minult kusitakse koige rohkem kas olen prantslane kuigi olen heledavereline.. 🙂 SAksamaa ja Skaninaavia tuleb ette aga mitte nii sageli.. Nii et puua sa aru saaada ..

  2. Mirri

    Minu meelest on koshertoidu jaoks loomade tapmine erakordselt julm. Nad nimelt avavad looma mingi suure arteri ja lasevad loomal ise ennast verest tuhjaks pumbata. Niikaua, kuni süda lööb.

  3. Pille

    Minult küsitakse kõige sagedamini kas olen Montreal-ist (Kanada prantslaste pealinn) või Hollandist. Kolmandal kohal on Rootsi.
    Aru ma ei saa kust nad sellist jama võtavad.
    Ma arvan, et kõik need uurijad ja küsijad üritavad hästi intelligentsetena näida ja muljet avaldada. Tegelikult panevad nii puusse kui veel olla saab. Hea pärast omaette itsitada:)

  4. Eppppp Postituse autor

    Mirri – Ma ei ole detailidega kursis ja eks see “õige ja inimliku tapmise konseptsioon” on mul kusagilt juutide jutust üles nopitud. Aga igatahes rohkem kui üks on öelnud, et see on loomale hää ja valutu jms. Kas äkki on nii ka, et rabi loeb neile loomadele kõigepealt palvesõnad peale (kas pole loomakestele hää 😉 ja kas äkki see arteri avamine viib loomad deliiriumisse ning surm polegi nii raske?

    Ja rahvuste välimääramisest – võibolla on asi ka riietuses? Ma kannan palju punast, võibolla ka see teeb mind poolakaks.

    Võibolla ikkagi mingid näojooned ka. Ma ise olen reisimise ja ka New Yorgi kandis elamisega muutunud ise ka väga huvitatud rahvuste välimäärajaks. Iirlastel versus WASPidel (inglastel, sakslastel) tõepoolest on teistsugused näod.

    Sageli. Muidugi ei saa liiga palju üldistada ja lahterdada 😉

  5. Raina

    Millegipärast jah pakutakse(küsitakse) just NY-s esimese asjana, mis rahvusest sa oled…. ehk vist sellepärast, et sinna sulatuskatlasse ongi kõik kuskilt mujalt kokku tulnud. Mulle pakutakse alati Rootsit (nad võiks ju Soomet või Eestit ka pakkuda aga seda ju ei teata nii palju) ja mõnikord aksendi järgi pakutakse Britti, mult on näiteks NYs küsitud, mis ma arvan, kummad mehed on nägusamad kas ameerika või briti, siis esmalt võtab tummaks… :), kahjuks olen pakkunud, et briti ja see on olnud väga vale vastus ;).

  6. liina

    Mind on peetud nii Poolakaks kui Latlaseks kui Louna Aafriklaseks (?!? – imeliku mitte-Ameerika-mitte-Inglise-mitte-Austraalia aktsendi parast vist) Moni kes nime teab voi parasjagu naeb oskab Soomet pakkuda.

  7. Aet

    Huvitaval kombel kui ema kaheksakümnendal aastal Moskvas täienduskursustel oli, siis olevat tedagi tihti just Poolakaks peetud (aktsendi järgi siis).

  8. enca

    nojaah. nõrga identiteeditundega inimesed üritavad end juutidena paista lastes oma päritolust kõrgemale tõsta. aga kas kellegi käest on mõni mittejuut viimasel ajal otse küsitud: are you jewish?

  9. Sirkus

    Ma juba pàris vihkan seda pàritolu kùsimust.. kui vàhegi vòimalik, katsun teemast kòrvale hiilida. Ucraina? Russa?.. nagu muid riike ei eksiteerikski… Mis vahet sel on, nagunii on maailm juba ùks suur kompott.
    Peaasi, et ma ise tean, kes ma olen. 😉

  10. Katrin T

    Mind peetakse tihti sakslaseks, nime pärast. Laps aga rääkivat inglise keelt lõuna-aafrika aktsendiga. Ega mulle eriti need küsimused ei meeldi, kust ma pärit olen, sest see kujuneb tavaliselt tüüpiliseks vestluseks teemal “Eesti – see on ju eks-Venemaa, ma tean küll”. Siis pean tavaliselt loengu teemal, et Eesti on Euroopa Liidu liige, pealegi veel kiireima majanduskasvuga liige, Skype on Eesti leiutis jne., aga ega ameeriklasi enamasti see ei veena. Viimane huvitav kogemus oli New Yorgi lennujaamas Londoni lennule registreerides, kui tädi pidi taha kontrollima minema, mis on Estonia ja kas mul Londonisse sõiduks viisat ka vaja läheb. Ma mõtlesin, et need ajad on ammu läbi…

  11. Eppppp Postituse autor

    Samas on see päritolu küsimus nii inimlik. Ise te ju ka tahate teada (mina küll tahan), kes ja kust vestluspartner on.

    Küsimus “aga kas kellegi käest on mõni mittejuut viimasel ajal otse küsitud: are you jewish?” – vaat nii ei sobi küsida…
    Mul oli eile Justiniga jutuajamine sel teenal. Ta ütles, et ükskord lapsena ta küsis ühelt oma klassikaaslaselt “are you jewish?” ja sai vastu vahtimist. Ega saanudki tookord pihta, kas poiss oli juut ja solvus või ei olnud juut ning solvus…

    Meenub ka üks juhtum Eestist, kus sattusin suhtlema ühe kohaliku juudi kogukonna esindajaga (ostsime talt kasutatud teleka kuulutuse kaudu). Kui tuppa läksin, nägin kuusnurka ja mennoraht. Teatasin siis rõõmsalt, et mul on juutide hulgas sõpru.
    …Ja mingi ninatunne ütles, et ta kuidagi solvus, tõmbus hoiakusse.
    Kujutate ette, et teie värske tuttav sab teada, et te olete eestlane, ning teatab, et tal on eestlaste hulgas sõpru?
    Kas te saaks seepeale solvuda?

    Ei.
    Aga vaat selline huvitav rahvus ja legend on need iisraelimaa pojad. Ühest küljest väga uhked ja teisest küljest väga kompleksis oma erilise mineviku pärast.
    Juutidest võiks veel palju kirjutada, aga hoian selle mõneks muuks postituseks.

  12. Age

    Aga vat minu käest on küll otse küsitud, kas ma juut olen. Läksin ameerikamaal end arsti juurde rasedusega arvele võtma ja seal siis med õde nii küsiski. Minu eitava ja üllatunud vastuse peale (no, why?) seletas midagi seesugust, et juutidel olla mingid analüüsid teistsuguste vastustega vms. Siiamaani imestan a) kas ma tõesti juudi moodi välja näen ja b) mida paganat siis neil nii teistmoodi on???
    Praegu, muuseas, õnnelikult Eestis tagasi 🙂

  13. Eppppp Postituse autor

    Age – See võibolla oli standardprotseduur, nii nagu siin mul hambaarsti õde küsis “Kas olete rase?”
    …Aga seda ma küll ei tea, mis analüüsid võiks juutidel olla teistsuguste vastustega!?

    Mis juutide välimusse puutub, siis on neid ikka igasuguseid. Eriti hästi saab sellest aru Iisraelis nägude galeriid vaadates. Mingid Uzbeki või Vene juudid on hoopis teise näoga kui saksa juudid… Ja mis veel Etioopia juutidest rääkida.
    Nii et kuigi neil on uskumatult tugev usuline ja rahvuslik identiteet, on nad tegelikult ikka teiste rahvastega segunenud.

  14. helen

    minult kysitakse alati kas tsehhist, poolast voi iirimaalt. aga vist pohiliselt selleparast, et siinkandis on palju tsehhe ja poolakaid. see eesti seletamine on tyytu kyll, osad arvavad et balkanil, osad arvavad et tsehhi voi poola voi ukraina korval. ameeriklased eriti geograafiast ei jaga, moni on isegi kysinud et mis osariigis eesti on. ja suur enamus on muidugi veendunud et eesti keel on kindlasti vaga sarnane vene keelele.

  15. Aivar

    Ma ütlen tavaliselt sellise küsimuse peale, et ma olen Wyomingist. Ja siis naeratan ja küsin, et kas sa küsisid sellepärast, et kuuled mingit aktsenti? Et tavaliselt inimesed seda mulle ütlevad. Kui vastavad jaatavalt siis selgitan, et ma kasvasin üles ühes usufanaatikute kommuunis ja me palju seal välismaalimaga üldse ei suhelnud. Aga, et ma hiljuti põgenesin sealt ära ja nüüd on kõik jube huvitav. Vahel näitan veel ta telefonile ja kiidan ta ilusat raadiot.

    Tead mismoodi inimestel selle peale suud lahti jäävad? Mõni ei julge enam midagi peale seda edasi küsida. Ja samas inimesed kes mind tunnevad saavad kõhud krampis seljataga naerda.

  16. Eppppp Postituse autor

    Kus Estonia asub?
    Mina ütlen 90 protsendil juhtudest, et Eesti on Põhja-Euroopas, Soome ja Rootsi vahel. Seepeale läheb jutt 90 protsendil juhtudest ilmale ja et kui palju talvel lund on.
    Niimoodi ajan mina Eesti kui Põhjamaa asja ja tüürin imidzhit kaugemale eks-N.Liidust.
    Samas – kui inimene on ärgas ja uudishimulik (10% juhtudest), siis võin talle igasuguseid nõukogude aja mälestusi jutustada. Ega ma neid häbene ka otse.

  17. Raina

    Eesti ei saa ju kuidagi Soome ja Rootsi vahel asuda, neil on ühine riigipiir, meil kummagagi mitte. Mina ütlen, et asub North-Eastern Europe, below Finland.

    Vabanda, Epp kui siin natuke tähti närin. 🙂

  18. Eppppp Postituse autor

    No Eestil on põhjas Soome, läänes Rootsi, idas Vene ja lõunas Läti.
    Ühe ameeriklase jaoks veidi lihtsustatult võib mu meelest panna Eestit küll Soome ja Rootsiga ühte potti… Aga peaksin ehk jah teistmoodi sõnastuse välja mõtlema sama teate edasi andmiseks 😉

  19. triin

    natuke teisest asjast. lahedalt lahkab ühe juudi eneseotsinguid film “everything is illuminated”. soovitan soojalt!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.