Mul on siin eile ja täna väääga eriline olemine: Justinil on konverentsinädal Bostonis ja Marta läks vanaema-vanaisa juurde. Väga kummaline on üksi kodus olla. Mälu on nagu spiraal, järsku on ta keerutanud mind hoopis teiseks inimeseks ja hoopis teise minevikuga, …
Mia tegi ettepaneku, mis mulle hästi istub. Meenutaks või unistaks õige New Yorgist. Mida te soovitate, kes siin käinud? Mida te eeldate, kes pole siin käinud?
NIISIIS. Kui keegi veel tahab meenutada midagi enda või oma tuttavate-lähedaste või üldise olukorraga seoses tol ajal 20 aastat tagasi… Kommentaarinurk on endiselt avatud ja 3 tunni pärast läheb see siis Postimehe artikliks nende Tshernobõli eris.
Tegelen praegu ühe projektiga, mis nõuab palju netis istumist ja New Yorgi kohta lugemist. Leidsin äsja ühe iseäranis mõnusa eestikeelse materjali, millest õhkub Manhattanit. Pärast selle lugemist on tunne, nagu oleks rohkem Manhattani siseelust teada saanud kui kõigi teiste Eesti …
Ma aiman, et see on üks ja seesama loodusseadus. Seesama koht, kuhu kaob aeg, toodab ka tolmu. Mida kiiremini aeg sõrmede vahelt minema libiseb, seda kiiremini tekib tolm.