Eluvalikutest läbi loomakaitsjate prisma

Esmaspäevane www.greengate.ee jaoks kirjutatud lugu.

Tellisin endale hiljuti internetist ühe raamatu: igapäevaelu valikute tegemisest roheliselt mõtlevale inimesele.
Kui raamatu kätte sain ja lugema hakkasin, siis tuli mulle meelde, et roheliseks olemisel on samamoodi nagu kristlusel päris mitu haru.


Mina ise muretsen eelkõige kliimasoojenemise ja kütuste otsasaamise pärast. Lootsin saada raamatu, kus õpetatakse naftaproduktidest hoiduma ja kõike ümbritsevat taaskasutama.
Kiirustades tellisin endale aga raamatu, mis mõeldud hoopis teise haru esindajatele. Nimelt loomade õiguste eest võitlejatele.

Saatuse vingerpussina oli minu abikaasa kolledzhiaegne tüdruksõber just seda sorti. Võitlev loomakaitsja. (Millegipärast leiab Justin endale ikka just ilmaparandajad ja mässumeelsed kaaslannad – ta esimene pikaajaline pruut oli maruvõitlev feminist, aga see oleks juba üks teine lugu.)
“Kristal olid seinad täis kleebitud igasuguseid hirmsaid pilte,” on Justin meenutanud oma loomakaitsjast tüdruksõbra ühikatuba. “Kui keegi külla tuli, siis hakkas ta kohe seda inimest töötlema: kas sa sööd liha? Oled sa kunagi näinud, mismoodi loomi tapetakse? Kas sa seda tead, millistes tingimustes tehastekanad munema peavad?”
Ka Justin muutus oma tüdruksõbra kõrval taimetoitlaseks. Ja käis paaril protestiüritusel kaasas. Näiteks sedasi: “Ükskord kirjutasin arvutiklassis esseed, kui Krista jooksis sisse, ta oli täiesti endast väljas, hingeldas, peaaegu nuttis. Tuli välja, et kusagil läheduses oli laste pidu ja sinna oli renditud petting zoo, väike laste loomaaed. Krista kutsus minu kaasa: “Tule vaata, need loomad täiesti värisevad kogu sellest lärmist!” Ja siis ma aitasin tal loomi puuridest vabastada: linnud lendasid minema, hamstrid jooksid laiali, lapsed ehmusid, täiskasvanud tulid meid takistama… Ise mõtlesin: mida paganat ma siin teen?!!” Varsti pärast seda olevat Justin ja Krista lahku läinud.

Niisiis, mu tänane raamat. “Making Kind Choices. Everyday Ways to Enhance Your Life Through Earth- and Animal-Friendly Living”, autoriks Ingrid Newkirk.

Enne, kui kirjutan oma segastest tunnetest raamatu taustal, annan sellest teile mõned killud:
– Looduslikke käsnu oma vannitoas ei tohiks kasutada, sest käsnad on tegelikult ookeani põhjas elavad loomad, keda harpuuniga tapetakse.

– Enamus kosmeetikafirmasid, mille sildile pole kirjutatud “not tested on animals” või midagi sellelaadset, katsetavad reeglina oma laborites tooteid hiirte ja jäneste peal. Näiteks pritsitakse neile kemikaale silma või pannakse nad mürgiste aurudega kambrisse, et vaadata, kaua ja kuidas nad nad seal vastu peavad. (Tegelikult on raamatus ka võikamaid näiteid, mida katseloomadega tehakse, aga säästan teid.)

– Autode interjööris tuleks eelistada vinüülkatteid. Ühe auto nahast istmekomplekti peale kulub keskmiselt 7-15 lehma, ja te ei taha teada, kuidas neid tapetakse.

– Küünalde ostmisel peaks valima mesilasvaha vabad tooted. Samuti tuleks loobuda mee söömisest ja asendada see näiteks vahtrasiirupiga.
Katkend raamatust, kus autor meenutab üritust, mille käigus tema otsustas mee söömisest loobuda: “Loengupidaja palus meil ette kujutada, et mesi on mesilaste higi, veri ja pisarad, nende elu väärtuslik kvintessents. Ta rääkis sellise siiruse, õrnuse ja tundega, et ühel hetkel arvasin ma, et ta hakkab kohe nutma. Eriti siis, kui ta rääkis metallharjast, millega mesinikud pühivad ära mahakukkunud mesilased, kes on muutunud neile peale lastud lämmatava suitsu tõttu uimasteks ja tegevusvõimetuteks. Ta kirjeledas mesilaste ära rebitud jalgu ja tiibu, mis kogu sellest meeröövimise protsessist maha vedelema jäävad, ja ma nägin pisaraid ta silmis. Ning ega me ainult mee röövimisega piirdu; me võtame ka taruvaigu, kärjed… Me võtame mesilastelt nende maja, toidu ja arstirohud!”

– Hiired tuleks majapidamisest kätte saada sellise lõksu abil, mis loomad ellu jätab. Veel üks lühendatud katkend: “Kinnipüüdmine hirmutab looma, samamoodi nagu ehmatab teda eemalolemine oma perekonnast ja kallimatest. Seega on väga oluline kontrollida lõksu sageli. Kui loomake on lõksus, tuleks ta ettevaatlikult viia pappkasti, kus on piisavalt õhku, vett, toitu ja privaatsust, ning hoida hiiri seal niikaua, kuni oled kinni püüdnud terve klanni. Seejärel vii kogu hiirte suguvõsa enda majast kaugele ja lase seal vabadusse. Ning pane tähele, et sulgeksid kõik oma elamise avavused ja augud, kustkaudu hiired varem su juurde olid elama pääsenud.”

– Sipelgate kolonni saatvat su kodust kaugemale marssima kange äädikalahusega põrandate ja kappide pesemine ning tshillipipra pulbri puistamine siplegate lemmikteedele (aga mitte sipelgatele peale, sest see kõrvetab ja piinab neid). Prussakad lahkuvat siis, kui kappidesse panna loorberilehed. Koiliblikatele ei meeldi seedripuu laastude lõhn, kärbestele ei meeldi apelsinikoor ja nelk. Sääsed vihkavat värske basiiliku aroomi, nii et seda tasub istutada aiamaadele ja rõdudele.

– Villatooteid ei tohiks kasutada, eriti meriinolamba villa. Mahukalt on kirjeldatud, kuidas lambaid ilma valuvaigistita kastreeritakse, kuidas neil lastakse olla kas liiga palavas või liiga külmas kliimas ning kuidas suur osa neist Austraalias elavatest lammastest, lõpetab oma elu laevasõiduga: “Tuhanded lambad topitakse kokku laevadesse, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika poole. Võite vaid ette kjujutada, mida nad selle teekonna jooksul tunnevad. Paljud neist surevad nälga ja janusse ning haiged elusad loomad visatakse üle parda, haidele söögiks. Kohale sadamasse jõudes, näiteks Iraani, aetakse kari oma jalal elusloomade turule. Ja nad tapetakse moslemite kombel: kui noaga on looma kael läbi tõmmatud, jääb ta krampidesse tõmblemas, kuni piineldes ja aeglaselt verest tühjaks jookseb.”

– Karusnaha mittetarbimine ja liha mittesöömine on loomakaitsjate puhul nii enesestmõistatev, et ma neil peatükkidel pikemalt ei peatuks. Ehk vaid niipalju, et on lisatud insipreerivaid retsepte, kuidas suuri massipidustusi, näiteks pulmasid teha vaid taimetoidu baasil. Ning kuidas keeta ise oma koeradele taimetoitu (vihje: palju sojasisaldust).

– Kanamune samuti ei tohiks süüa, vähemalt mitte masstoodetuid. Autor kirjeldab seda, kuidas ta käis kohal ühes suures kanalas. “Vaatasin õudusega maast laeni ulatuvad puuride ridasid. Igasse imepisikesse puuri oli topitud seitse kana. See kõlab uskumatuna, et ühte pisikessse dokumendisahtli suurusesse kasti võiks mahtuda nii palju loomi, aga seal nad olid, nii üksteise külge sisse surutud, et nad ei saanud seal isegi oma jalgu või tiibu sirutada. Nende toit, täis antibiootikume ja kemikaale, oli pikas künas – ja kanade ainus võimalik liigutus oli oma pea võrest välja toiduni ajada. Kõigi nende nokad olid tömbiks lõigatud, et nad omavahel kakelda ja looduslikku hierarhiat tekitada ei saaks. Mõnes puuris oli vaese kana pea või jalg jäänud puurivõre vahele kinni ja lind oli täiesti tegevusvõimetu, sest tal pole mingisugust ruumi enda vabastamiseks.”

Teisal räägib autor pikemalt ka sellest, mis kanamunad tegelikult on ja miks tema isiklikult ei taha isegi vabakäigu-farmikanade mune süüa. “Kanad on pühendunud emad. Vabalt elades pööraks kanaema viis korda tunnis mune enda all ja kudrutaks munadega, sest tal on nende suhtes emainstinkt. Ta on valmis olema ilma söömata ja joomata, et munadest oma tibud välja haududa. Mis õigusega me talt lapsed võtame?”

Ma panin neid katkendeid siia juurde just selleks, et ka minu teksti lugeja saaks umbes aduda, milliste argumentidega ja emotsioonidega loomakaitsjaks muut(u)mine toimub.

Segased on praegu mu enda tunded, segased. Ühest küljest valdab mind maalapse pragmatism, mis mulle varakult sisse on õpetatud: inimesed on loomi kodustanud ja enda juurde kasvama võtnud selleks, et enda elu kergemaks, mõnusamaks ja maitsvamaks teha. Mesilasi me ju mee saamiseks olemegi kasvatanud ja aretanud ja neile tarud ehitanud! Ja kas need lehmad ja lambadki enam ilma meieta elada oskaks?! Kui palju oleks maailmas kanu, kui iga kanaema võiks munadest tibud haududa? Ja halloo, kuidas saab üks korralik koer olla taimetoitlane?

Mis puutub soovitutesse kasutada tehiskiudu või vinüüli, siis siin tekib mul teine küsimus. Kui palju see õhku süsihappegaasi paiskab ja kui palju fossiilkütuseid raiskab, et loomanaha asemel mingi keemiline tehisühend luua saabasteks mu jalga? (Rõivaste puhul on tegelikult olemas vastus, mis rahuldab ühtemoodi nii looduskaitsjaid kui loomakaitsjaid, nimelt puuvill.)

Aga teisalt ma aktsepteerin seda, mis asja need loomakaitsjad ajavad. Nad on omamoodi südametunnistuse hääl. Tuletades meelde näiteks seda, et mitte miski meie rafineeritud, kõigi mugavustega maailmas pole meie toidulauale või vannituppa tulnud lihtsalt ja me oleme ühe suure võrgustiku üks osa.
Ja veel. Mulle meenub film “Seitse aastat Tiibetis”, kus budistlikud mungad ehitasid maja ja sõelusid ehitusliivast välja kõik putukad-mutukad. Meenub, kuidas ma ise lapsena kolhoosipõllul traktori eest hiirepoegi päästsin. Ja meenub see õnnis tunne, mille toob kaasa loodusega ühes rütmis elamine.

Nii et kuigi ma ilmselt mett edasi söön ja villakampsunit edasi kannan, võin ma selle raamatu põhjal mõne teise eluvaliku teistmoodi teha.


57 mõtet “Eluvalikutest läbi loomakaitsjate prisma

  1. mia

    iga äärmus on halb. Huvitav kuidas inimesed USA-s, kes nutavad loomkatsete pärast ,suhtuvad inimeksperimentidesse, mida nende kallis president toimetab Afganistanis, Iraagis ning võimalik et varsti ka Iraanis .
    Võib olla on see küll võhiklik ja küüniline kuid püüd oma liigikaaslaste kannatuste leevendamiseks läheb minule küll rohkem korda, kui putukate oma. Kindlasti oleks sõdadeta maailm siis parem paik ka florale kui faunale. Seni aga ei suuda seda sebimist väga tõsiselt võtta. Mida arvate Teie?

  2. Maria

    Nojah..Selle teema peale oskan ma vaid öelda, et mind on kasvatatud selles vaimus, et siga keda kasvatatakse on söömiseks ja kõik muud loomad jõuavad lõpuks ikka potti. No need keda nii ehk naa süüakse.
    Mu lapsed keeldusid pärast seda liha söömast kui said teada, et liha pärineb loomadelt.
    Kahjuks pidin ma neile seletama, et liha tuleb siiski süüa. Miks? Inimene on loodud lihasööjaks loomaks. Ka koerad muide!
    Vahest ma siiski pean end sundima mitte mõtlema looma peale kellest parasjagu söödav praad on lõigatud.

    Mu vanaema rääkis, et ta teenis noore tüdrukuna ühe tuntud arsti juures. Sel arstil oli kolm tütart. Vanim neist luges Hitleri raamatut ja pärast seda keeldus söömast liha ja muna ja kala. Vanaema rääkis kuidas kõik nutsid kui pereisa tüdrukule rihma andis ja liha sundis sööma. Aga tüdruk oli nii kange ja ei söönud.

    Ma ei tea kuidas see lugu lõppes, aga lugu ise jäi mulle meelde. Miks?
    Ma ei sutnud siis uskuda, et on olemas inimesi kes ei söö liha. Sel ajal vist ei räägitud väga palju taimetoitlastest. Aga Hitlerist ma juba teadsin. Ja ma olin üllatunud, et selline mees oli taimetoitlane. Ja ma üritasin välja mõelda milline oli tema “vabandus” (ma ei suuda hetkel leida ühtegi sobivamat sõna.).

  3. rivo

    ma ei kiida piinamist ja piinlemist ning raiskamist. ainult et äärmuslikud loomaarmastajad kipuvad unustama, et loodus ongi üks toiduahel, kus nõrgem sööb tugevat. inimene on kõiges selles lihtsalt üks lüli.

    pigem peaks ja võiks raiskamist taunida.

  4. Andres

    Teema on ju oluline, kahjuks aga jälle selline, kus liialt emotsionaalsed inimesed võivad asja naeruväärses muuta. Nagu viidatud raamatu autor. Aga ma toon siis välja asjad, mis mulle ei meeldi/meeldivad ning natuke ka põhjendan.

    Käsnad – tegelikult ei tea, kui palju nende püügiga kurja tehakse – hävitatakse muud põhjaloomastikku ja kas käsnade populatsioon kusagil hävimisohus vms. Aga käsnade vastu individuaalset kaastunnet minus paraku ei ole. Kuigi ilmselt oleks ilus neid käsnu ise püüda ja siis individuaalselt igaühe käest andeks paluda 😉

    Kosmeetika – sageli ka selle kasutaja suhtes ebasõbralik.

    Auto istmed – lehmi ei tapeta minu teada naha saamiseks, pigem on naha kasutamine niigi piima/liha tarbeks kasvatatud loomast maksimumi ära kasutamine. Teine lugu oleks karusnahkadega.

    Mesilased – mulle meeldib mesi, kuigi ilmselt on võimalik mesilastele pakkuda mahedamat ja antibiootikumivabamat elu, kui seda sageli tehakse. Tavalised küünlad tehakse siiski minuteada naftast, nii et pooldan vaha kasutamist.

    Hiired sipelgad mind ei häiri, aga et sääskedele basiilik ei meeldi, on küll hea uudis – külvan maja ümber rohkesti siis seda.

    Lammaste olukord võiks kohati ilmselt parem olla ja nende kohtlemine. Samas villa asemele puuvilla soovitamine on ilmselgelt eksitav – puuvill on üks koledamaid intensiivpõllunduse näiteid, mille kasvatamisega kaasnevad niisutussüsteemid ja muu selline on üks suurimaid magevee tagavarade hävitajaid globaalses mastaabis. Või siis õigemini puuvilla kasvatamine ühes kohas jätab teise koha puhta veeta, on vist kõige tavalisem mehhanism.

    Kanade puuris pidamine on küll kole, kuid Aasias vist ei ole suurt teist võimalustki. Sealne nägemus vabast pidamisest on teatavasti toonud linnugripi hirmu. Kuid lisaks kanadele elavad sageli ka lehmad ja sead kordagi elus päikest nägemata ning nende ainsaks liigutamisruumiks on püsti pikali ja natuke peakoogutamist. Piisavalt kole tegelikult.

    Globaalselt on suurimaks probleemiks siiski ülerahvastumine ja raiskamine, siin kirjeldatu on pigem emotsionaalne, kuid miks mitte ka oluline.

  5. lapis

    ….. Globaalselt on suurimaks probleemiks siiski ülerahvastumine ….
    Sellega seoses tekkis mul mõte, et eestlased võiks olla maailmale eeskujuks ja lõpetama järglaste saamise. Miks oleks meil vaja lapsi soetada kui neid sünnib Aasias ja Aafrikas liiiiiga palju. Äkki oleks see meie Nokia!

  6. VäikeMari

    Ohoo! Minu teema! Olen juba aastaid tegelenud enese hairmisega sel alal. Loomulikult pole ma selline ekstremist:
    1 . mune söön vaid Bio omi, ning need on Itaalias range kontrolli all, kanad vabad ning toituvad naturralselt. Olen ka uurinud, kanad munevad alati rohkem mune kui suudavad haududa, seega ei kasuta me neid ära.
    2. Kosmeetika teeb halba ka meie nahale, ning naised ikka veel usuvad reklaame, et mingi kreem võib kortse vähendada… Kuid kuidas loomi (mitte ainult hiiri vaid kosmeetikas enamuses KOERI! eriti kasutatakse beagle+eid, kuna on tugeva tervisega, häälepaelad lõigatakse esimesena ära, et koerad ei hauguks/uluks/vinguks) piinatakse selle nimel, peaks igal inimlikul inimesel kosmeetika isu kaotama, eriti veel, kui ta mõistab, et pole olemas imeasju! Pärast julma allergiat, avastasin, et on täiesti võimalik elada ilma kreemideta või kasutada teda min. koguses. Ning kogu Euroopa kasutab koeri, kassi, ahve, rääkimata hiirtest, selleks et testida ka mõttetuid asju. (muuseas kogu Euroopa kodukeemia on testimata, veel ei teata, mis mõju võib olla inimesele) On juba olemas mingi uus tehnika, millega testida ilma loomi kasutamata ( on ka teada, et loomade keha on teistsugune, ning tihti nende peal tehtud testid mõttetud), kuid kuna loomade taga on suur bisnes, siis ei taheta sest loobuda.
    3. Ka villaga on teada problee, viimati jäi just Benetton vahele. Selleks, et villa saada, nülitakse lambad verele, nii saab kiiremini, siis pannakse nad kõik laevale, kuna paljud haigestuvad ning mädanevad elusast peast. Pärast ringi laevaga, kes on ellu jäänud ja uue naha peale kasvatanud, alustab uut ringi. See ei tähenda, et ma villa ei kasuta, nagu juba mainitud, pole ekstremist, lihtsalt ei saa “pahade ” bisnessmannide pärast lasta end kõigutda, benettoni enam ei osta… aga nohh…
    4.Ka liha tootmine om muutunud millekski võikaks. Pärast seda, kui nägin mingeid lõike öösel telekast, kuidas koheldaske vaeseid loomi, kadus pikemaks lihaisu, samal ajal tegutsesin netis uurimisega, ning siis kadus päriselt isu. Nohh, ka siia toon näite, selleks, et vasikaliha (kutsikas,muuseas) oleks pehmem ja heledam, tehakse vasikast aneemik, elab vaid tänu antibiootikumile… ilma emata ja emapiimata .. kuni elada antakse. Piimaga oli mul suur kamm, mäletasin lapsepõlves tädi Õie lahm andis piima ilma poegimata iga aasta. Uurisin ja puurisin. Eesti piim ongi euroopa standartist lahjem, kuna Eestis veel ei kasutata niimoodi lehmi, nagu siin (ITaalias). Siin on lehmal puhkust 6 kuud ( kuni annab rammusat piima), siis läheb jälle poegimiseks, et saaks jälle rammusat piima.. ning poegade saatusest sai juba kirjutatud.
    Piimast ei loobu ja munadest ka mitte.. mesilasteteemasse pole süvenenud.. Ning sipelgad 5 korrusele ei jõua, vahest mõni prussakas, kes ka kohe sureb!

  7. Eppppp Postituse autor

    Väga huvitavad kommentaarid seekord. Ma hakkan otsast vastama.

    Mia – ma arvan ja kusagilt olen ka lugenud, et reeglina on loomakaitsjad ka sõjavastased. Eks see ole ju kõik ühtemoodi empaatiavõimega seotud.

    Maria – ma arvan, et mõni laps kasvabki taimetoitlaseks, olgu selle põhjuseks mis iganes. Mul endal käivad ka sellised perioodid peal, kui ei suuda liha süüa. Mu nõbu oli lapsest peale lihavastane ja nüüd on ta täiskasvanu ja ametlikult taimetoitlane.

    Hitleri taimetoitluse üle on vaieldud. Tal olid vist lihtsalt kõhuhädad ja arst soovitas lihast loobuda. Vt näiteks siin http://www.veg.ca/living/p-hitler.html

    Mustikasupi viidatud http://www.petatv.com/ – seal on veel palju silmale vastikut materjali loomade kohtlemisest tööstuses ja katsetes. Muide, mu refereeritud raamatu autor on PETA (people for the Ethical Treatment of Animals) asutajaliige ja president.

    Andres – jah, käsnade ookeanipõhjast välja toomine lõhub sealset ökokooslust ja hävitab tasakaalu. Samas, PETA jaoks on see sekundaarne argument.

    Ja seda küll, puuvilla intensiivpõllundus on kohutav. Kõige parem ikka orgaaniline puuvill ja kanep väiketootjatelt. See on küll kallim, aga ka toksiine on kandja ihu lähedal vähem.

    Globaalselt suurim probleem – neid on ju päris mitu. Kindlasti ülerahvastumine on üks. Ja mesilastele haiget tegemine seda kindlasti pole. Kogu see loomade kaitsmine on aga oluline ikkagi mu arust. Inimese hinge harimise ja alleshoidmise mõttes.

  8. Eppppp Postituse autor

    Väike-Marile. Oleksin väga huvitatud, kui sa sellele taustaks ka mõne lingi leiaks:
    “On juba olemas mingi uus tehnika, millega testida ilma loomi kasutamata ( on ka teada, et loomade keha on teistsugune, ning tihti nende peal tehtud testid mõttetud), kuid kuna loomade taga on suur bisnes, siis ei taheta sest loobuda.”

  9. Enn

    Suur loomakaitsmisega nüüd päris lolliks ka minna ei saa! Enne kui minna loomaaias puuriuksi avama, võiks mõelda, mis neist samadest loomadest edasi saab. Enda kogemus ütleb, et hamster ei pea toaski eriti kaua vastu.

    Epu “maalapse pragmatism” on ka mulle sümpaatne. Loomi on söödud läbi aastatuhandete, oluline on julmusest ja asjatust tapmisest hoidumine. Ja ega inimene pole julmem kui loom. Vaadake kassi hiirega mängimas, või lõvi antiloopi püüdmas. Kas me peaks nüüd kõik kiskjad äkki maha lööma. Inimene on samuti osa ökosüsteemist ja tal on õigus toiduahelast osa saada.

  10. pilleriin

    käsnad pole ju tegelikult loomad kui sellised, vaid kolooniad, neil puuduvad koed ja organid ja lihtsalt ainuraksed on nö hakanud koos elama ja veidike spetsialiseerunud. neil puudub närvisüsteem (ehk nad ei saa valu tunda vms) ja tegelikult isegi nende omavaheline tegevus pole praktiliselt koordineeritud.
    seega emotsionaalsest küljest ei tekita nende merest eemaldamine (irw, küttimine :P) neile küll mingeid probleeme. teine ongi bioloogiline tähtus, nad on üsna olulised biofiltrid ja nende eemaldamine mõjub veekogu üldisele olukorrale.
    üldiselt, rohkem ei kommenteeri.
    (söön liha ja mett ja ei põe, et tänane jänes mu laual oli üleeile elus /ei, mul pole täna jänest, aga nii põhimõtteliselt/)

  11. Heler

    Mulle meenud üks koht Milan Kundera raamatust “Surematus”, kus abielupaar armastas oma jänest nii väga, et kui nad pidid maalt põgenema ega saanud jänest kaasa võtta, siis sõid nad ta ära, väga suure armastuse ja rituaaliga, iga suutäit tähistades ja kalliks pidades.
    Ka nii võib. Kõik on kinni suhtumises.

  12. luize

    Minul on tihti jäänud mulje, et loomakaitseaktivistiks saab inimene, kellele jõuab kohale, et loom, keda ta sööb, tapetakse ära. Emotsionaalselt raske. Mina olen maalaps ja igasugu loomade surmamist päris väikesest peale näinud, ei mäleta, et miskit sellest oleks jäänd mulle võikalt meelde. Kõlab küll populistlikult, aga kui mõelda tõesti selle peale, mil viisil kiskjad kütivad, on palju loomakaitselist rähklemist lihtsalt vahule klopitud sõnad.

    Ma ei olnud kuni viimase ajani kuulnudki sellest, et kanu peetakse “ebainimlikes tngimustes”. sest meil kodus siblisid kanad-pardid õues ja mingit stressi neil ei täheldatud. Samas, ehkki ma mune ei söö, on jutt kanade emainstiktist ja sellest, et mune ei tohiks sellepärast süüa, veider. Kas samamoodi võiks keelata ära piimajoomise, sest lehm tahaks seda oma vasikatele anda?

    Lambaid olen ma samuti ise pidanud, vaadanud, kuidas sünivad väikesed talled, neid söötnud-jootnud-karjatanud, neilt villa püganud ja lõpuks ka tapale saatnud.

    Lõppkokkuvõttes: ma kogu oma naiivsuses ei suuda ette kujutada, et inimesed tahtlikult loomadele suurema kasumi saamise eesmärgil niimoodi liig teevad. Inimesed kes niimoodi teevad on muidugi pahad. Aga mina kui lihasööja ei tunne ennast selles ka süüdi olevat. Niimoodi abstraktselt.

    Ja mis puutub kahjurite hävitamisse, siis ma kardan, et vähemalt Eestis jääb nende püüdmise ja hävitamisega seotud humaansus küll kauaks ajaks hüüdjaks hääleks kõrbes. Hiirte vasta võtke kass. Ja putukamürke ei tahaks ise kah kasutada, aga mitte sellepärast, et mul prussakatest kahju oleks. Ega ikka ei ole küll.

  13. kaur

    Samas mingitpidi on too PETA ja teised aktivistid ju sümpaatsed. Ilusaid seksikaid plakateid teevad ka 🙂 Aga kahjuks on siin tegemist samasuguse vastuvoolu ujumisega nagu kogu muu rohelus – kuna kapitalistlikus ühiskonnas on tulus loomi kasvatada-tappa-töödelda odavalt, mitte inimlikult, ja odavate kaupade turg on alati suurem kui “humaansete” kaupade oma, siis jääb nende aktivistide sõda asjatuks. Seesama karavan-koerad seis…

    Ning jälle läheb meie enda isiklik programm (järglasi saada ja hästi elada) inimkonna üldise heaoluga vastuollu. Ükskõik KUIDAS me ei tarbiks, loodust kahjustab see niikuinii. Iga meie käest vooland dollar muundub millalgi asjaks ja kellegi surmaks – kui mitte meie käes, siis järgmise-ülejärgmise inimese käes.

    You cannot win; you cannot break even; you cannot even quit the game.

  14. Dragon

    Enamus teemadest on eelpool kommenteeritud siis paar rida mesilastest.
    Nad korjavad rohkem mett kui talve jooksul tarbivad ja liigsed kärjed tulebki ära võtta, siis nad allesjäänutel piisavalt tihedalt koos et külm ei hakkaks. Kehtib see küll eesti kliimas.
    Metallhari on mõtetu riist mee võtmise juures ning tundub loomakaitsjate liialdusena.

  15. miu

    mina räägiks veidi lammastest. minu isal oli 90-te alguses väike lambakasvatus, umbes 100 lammast oli lõpuks. tooks selle just näitena et ka lambaid annab hästi kohelda.
    lambad sõid mitmekesist toitu ( hein, puuvihad, vilja-herneste segujahu ehk vikk, kartulid ja suvel loomulikult värske kraam mida nad ise heinamaalt sõid) hoiti neid umbes 4-5 kampadena eraldi lahtrites. ei olnud neil kitsas ja said nad ka ringi liikuda. rohelisel ajal loomulikult sesines nende elu selles, et said hommikul karjamaale ja õhtul sealt koju. vett vahetas isa neil kord päevas kõigis jooginõudes. osad nõud olid ka karjamaal. soojal ajal pidi vahel ka päeval minema juurde panema vett talled kelle ema ära põlgas või kelle emaga sünnitusel midagi juhtus kasvatas lutiga suureks (maailma kõige sõbralikumad lambad kasvasid neist). loomulikult külastas lambaid ka mingi aja tagant loomaarst, kuigi tean et ega see eriti kombeks ei olnud sel ajal.
    villa niitsime meie õege kaks korda aastas lambaniitmiskääridega. praegu tundub ikka suur ettevõtmine. võttiski aega umbes üle nädala natuke. kui ma nüüd õieti mäletan siis 2 korda aastas. osteti ka niitmise masina aga see kippus sisse lõikama ja ega lamba haavad ei kipu tõesti paranema kiirelt. seega siis kääridega lõikasime. no juhtus ka, et lõikasime kogemata sisse, siis oli meil taruvaigust ja millegist veel tehtud mögin mille haava peale määrisime. kärbsed hoidsid selle peale eemale ja paranes kiiremini see koht. villa pesime ära ja viisime kokkuostu. isa küll püüdis meile ka kraasimist ja voki jne selgeks õpetada aga kuna me ise linnas tegelikult elasime siis loomulikult ütlesime ei sellistele katsetele 🙂
    isa ise elas loomulikult kogu aeg maal.
    ja kui meie jäärad olid piisavalt suureks kasvanud siis nad läksid suure veoauto peale koos heinapallidega ja sõitsid iisreali kus nad koššer toiduks tehti. kusjuures valiti kohe sellised ilusamad loomad sest juudid olid pirtsakad ja tahtsid ilusaid terveid loomi ja kindlasti pidi nad kohapeal ära tapetama. ma tõesti ei mäleta kuidas isa selle diili sai, me ise juudid ei ole. aga uted said enamasti kõrge vanuseni elada ja vahel mõni viidi kohaliku lihakombinaati. ise me muide enda lammaste liha ei suutnud süüa kuna enamasti olid meil nendele ka nimed pandud ja kuidas sa siis ikka oma sõpra mallut või jäärut sööd.
    siiani ei saa aru lausest loll nagu lammas. ma arvan inimesed kes nii ütlevad ei tea lammastest midagi.
    kahjuks isa haigestus ja nii see lambalugu läbi saigi

    kokkuvõtteks ütleks, et kui asju mõistlikult teha siis võib mune süüa, mett tee sisse panna ja lammastelt villa niita. nad ei pane seda pahaks 🙂

  16. Lee

    Vahemärkusena – mesilased ei hukku kärgede väljavõtmisel ja looduslik suits ei tee neile mingit viga. Lihtsalt aitab pisut nende voogu suunata. Tegelikult saab taru juures asjatada ka ilma suitsuta, aga samas, kui neid peab mingist kohast veidi eemal hoidma, siis on suits parem kui mehhaaniline suunamine. Hari on üldse üsna ebamugav, kimp angervaksa ajab asja paremini ära.

  17. Pingback: Punase Hanrahani Teine Tulemine » Crossoveri ajastu

  18. Eppppp Postituse autor

    Farmer, kustutasin su kommentaari, sest peale enda ei lase ma siin ka teisi osalejaid solvata (vt uut postitust uuest hooajast mu blogis).
    Kui sa tahad inimesega vaielda, siis kasuta argumente, mitte aga isiklikku ründamist. Argumentidega varustatud vaidluste vastu pole mul midagi.

  19. Raina

    Nojah, mina pole liha söönud ca 15 aastat ja ei saa aru küll, et ma oleks sündinud lihatoitlasena nüüd millestki ilma jäänud. Aga selge, et igaüks teeb oma valikud ise aga argumet, et meil on purihambad, millega just liha järada, mind küll ei mõjuta… mäletsen rahulikult oma sojakotletti ja olen häppi. Minu muu pere (mees ja laps) söövad liha, sest leian, et taimetoitlaseks hakkamine on igaühe vaba valik ja nemad söövad hea meelega oma peekonit ja vorsti. Tüütu on ainult erinevate roogade tegemine.

  20. Wuuzi

    Ausaltöeldes ajas mind see mesilaste jutt muigama. Nagu eelpool mainitud ei ole tõesti mesialste juures metallharjaga midagi teha ja jalgu ja tiibu ei jää ka kusagile vedelema. Pidades ise mesilasi, ei kujuta ma oma elu küll meeta ette. Lisaks sellele on mesi veel kordi tervislikum kui mistahes muu magusaine. Vahtrasiirupi kasutamiseks on ju veel vaja seda pakendada ja eelnevalt töödelda (keskkonnakahju missugune).
    Puuvilla kasutamise kohapealt oleks tunduvalt mõistlikum selle asemel kasvatada kultuurkanepit. Edaspidi mõned argumendid kanepi kasuks: Kiud pidavat pehmemgi olema. Samuti ei ole kultuurkanepi kasvatamiseks tarvis põlde pidevalt niisutada ja väetada. Väetist tuleb anda ainult esialgses kasvufaasis. Hiljem on taimede varis juba väetiseks. Kanepist saab toota lisaks kiule ka paberit, kuna kultuurkanep sisaldab palju tselluloosi ja vajab puiduga võrreldes vähemat kemikaalidega töötlemist oleks see tunduvalt mõistlikum tegevus ja metsad jääksid alles. Seemnetest saab toota õli ja metanooliga segades (vajab vist veel mingisugust töötlemist) saab kasutada diiselkütuse asemel. Samuti seob kanep pindalaühiku kohta 4 korda rohkem süsinikdioksiidi kui puud. Kultuurkanepil on ka üsna suur kütteväärtus.
    Kindlasti on ka kanepi kasutamise juures mõned miinused.

  21. K.

    Mulle meeldis miu kommentaar, mis näitas, et ei tasu äärmuslikuks minna, vaid lihtsalt asja mõistusega võtta. Ma ei poolda seda, et loomadele põhjuseta liiga tehakse, aga sajandeid on inimesed loomi enda huvides kasutanud ja m arvan, et see on paratamatu. Ma pigem ostan endale ühed nahast tanksaapad ja käin nendega aastaid (peale teist talve näevad need endiselt uued välja), kui ostan igal talvel uued, mis tehtud tundmatu päritoluga kunstmaterjalist (mingi naftasaadus see tõenäoliselt siis on..), näiteks. Aga kosmeetika katsetamine loomade peal on kohutav, erinevalt riietest, jalanõudest ja lihatoidust pole see absoluutselt vajalik. Loomadel katsetatud kosmeetikat ja muid tooteid ma ei osta ka, hambapastad välja arvatud (muid on Eestis väga raske leida).

    Ja taimetoitlane olen ka elus olnud, vend on siiamaani (vanemate käsi pole mängus olnud, nemad söövad mõlemad liha).

  22. VäikeMari

    Olen ka maal kasvanud, ning seatapmist ka kunagi pildistanud ( väiksena meid ligi ei lastud, suurena uurisin hoolega, juba anatoomilistel põhjustel). Kindlasti on see mind ka aidanud mitte muutuda äärmuslikuks. Tean, et igast massitoodangu vastu saab vaid boikottida, kui meid peaks hulga rohkem olema, selleks, et mõjuks. Elades Itaalias, ostan toitu vaid Itaalia toodangut, ning eelistan mahetooteid. Kungi uurisin ka igat silti poes, et poleks looomade peal testiud, et poleks liiga palju keemiat sees, nüüdseks on juba oma ostukorv välja kujunenud. Vaid Eestis veedan toidupoes tunde ning veerin igat silti (ajades ema hulluks). Ning kussjuures kasutatakse Eestis rohkem igasugu säilitusaineid ning maitsetugevdajaid kui Itaalias.
    Kui hakkasin huvinduma taimetoitlusest, sattusin veganite lehele ( need on need ekstrmistid). Appikene! Noored ja rumalad, ning loodusest nii kaugenenud. Seal nad ei söö mett, et mitte kasutada mesilaste tööd, sama lugu kanadega.. Kui ma vaikselt üritasin selgeks teha, et tegelikult ükski kana ei hau nii palju mune kui toodab, saadeti mind viisakalt pikalt, pidin olema julmur ning muidugi ka sattunud valele lehele. Senimaani käin vahest lugemas ja muigamas…

  23. mustikasupp

    Kosmeetika kohta oli just täna hommikuses Terevisioonis üks külaline, kes rääkis nendest kemikaalidest. Ta rääkis ka nimelt seda, et Eestis tõepoolest ei testita neid asju just eriti palju, kuid Euroopas on see asi juba arenenum.

  24. Ulmeguru

    Tundub, et Justini suhted radikaal-revolutsiooniliste naistega pole veel möödanik… 😉

    Aga kui teemast rääkida, siis kodanik Ingrid Newkirk on värdjas ning temasuguse olemasolu ainuke õigustus oleks, kui teda kasutataks loomakeste asemel kosmeetikatööstuses. Vähemasti teeks ta kord elus midagi kasulikku ning seisaks ka praktiliselt oma põhimõtete eest… mõni hiir jääks ju elama.

    Jättes kõrvale otsesed valed (mesilaste ja lehmade värk)… on meil tegu erilise tõpraga, kes veeretab omad probleemid (hiired ja sipelgad) lihtsalt teiste kaela.

    Vabandan keelekasutuse pärast, aga füüsilises ruumis lööks ma seda isikut, et ehk tuleb mõistus koju… kardan muidugi, et peks siin enam ei päästaks.

    Ilmselt on vast mõtetu seletada mesilaste ja lehmade omaette toimetulemise võimalustest… ja miks peaksidki nad omaette toime tulema? Nad ongi ju aretatud koduloomadeks. Kindlasti on maailmas ka palju sadistlike loomapidajaid, aga enamus on neist kindlasti pigem enam kui inimlikud. Väidan seda nii lapsepõlve kui ka praeguste maaeluliste kogemuste põhjal. Inimene, kes päevast-päeva loomadega külg-külje kõrval elab, ei saa lihtsalt teisiti. Loomulikult on see inimlikkus suht praktiline ning võib linnakorteris oma pirukakoera surnuks nuumava vanamutikese jaoks isegi julm tunduda…

    Suurtootmine on jah ebainimlikum, aga see on paratamatus, sest inimesi on lihtsalt sedavõrd palju. Kui rohelisi selline olukord ei rahulda, siis võivad nad minugipoolest maakera tervise huvides kollektiivse enesetapu teha… kõigil saab parem, sest väiketootmine on lahenduseks vaid rohelistes luuludes.

    Kõik taandub siiski sellele, et antud hetkel on inimene toitumisahela tipus ning inimene otsustab, et milline loom, millal ja kuidas sureb…

    Taimetoitlased peaksid end aga arstile näitama ning ehtsale arstile, mitte miskile sensitiivile või populistlikule soolapuhujale. Meditsiin on seisukohal, et taimetoitlus on kahjulik… loomulikult, kui see on tõesti taimetoitlus, mitte aga sellenimeline (lihavaba) enesepettus. Inimene vajab loomseid valke…

    Mis puutub loomade peal katsetamisesse, siis parem tehtagu seda loomade kui inimeste peal. Sadism on muidugi ka loomade puhul lubamatu.

    Samas mõtlen ma, et kuidas Epp nüüd oma peas need kaks vastandlikku rohelist koolkonda kokku viib: kui vältida loomset, siis tuleks ju kasutada (nafta)keemia saadusi. Tõesti valik!!! 🙂

  25. Eppppp Postituse autor

    Einoh, miks nii kurjalt, ma arvan, et autor on selline pehme naiseliku stiili esindaja ja selliste kirjatükkidega ta ka endasuguseid juurde leiab (Justin rääkis, et ka 90% ta pruudi sõpradest-loomakaitsjatest olid naised).

    Ja kuni nad midagi paha ei tee, on nad ikkagi ühiskonna südametunnistus (üks osa sellest), IMHO. Ah et mida paha – no ma ei tea, mis näiteks neist hamstritest sai, kelle nad puuridest lahti lasid?

    Arvan ka, et need kogemused, mis on sul (mul, meil) eestimaisest talupogelikust väikefarmindusest, on ikkagi midagi muud kui kommertslikud suured farmid ja tapamajad. Ma tegelikult olen viimaseid ka natuke isiklikult oma silmaga näinud, sest lapsena hulkusin vanaisaga (loomaarstiga) kaasas. Ja need olid ikkagi nõukogudeaegsed poolpidused talupoja-suurfarmid. Kui nt sealt PETA-TVst vaadata, siis on tigimused suurfarmides kohutavad… Tekib, nagu alati, küsimus, et keda usaldada ja kas nende info on objektiivne reaalsus.
    Igatahes on see, mis suurfarmides toimub, sama kurb, kui näiteks see, mis toimub Hiina sweathouse`ides ehk tehastes, kus inimesed, ka lapsed töötavad kuumas seisvas õhus väga kitsastes tingimustes pikki vahetusi ja vanade masinatega, nii et käed ja jalad lendavad… Invaliidid mingit tervisekindlustust seal muidugi ei saa.

    Kogu see “made in China” on oma haru, mille vastu võidelda(kse).
    Kas katseid saaks teha kellegi teise kui loomade peal? Nagu ma aru saan, siis on katseid, mida ei peakski tegema, sest saaks vabalt teha tooteid ilma nende aineteta (a la kreemi pleegitusvahend on olemas, aga tootja tahab odavamat ja siis katsetab loomadega, et millise kangusega uus odav pleegitusvahend neile karvad külge jätab).
    Ja on tooteid, mille jaoks tuleb katseid teha, ravimid näiteks. Algul loomadega, siis inimestega.
    Kolmanda Reichil oli ka paar sellist laagrit, kus juute kasutati meditsiiniliste katsete jaoks… Tõsiste meditsiiniliste katsete jaoks. Lihtsalt selline mõtteaine siia hetkeks, ilma et ma selle üle moraliseerima hakkaks.

  26. Eppppp Postituse autor

    Natuke loomade söömise kohta ka.
    See on ju päris tükk aega kestnud vaildus, et kas inimene on lihasööja või taimetoitlane, mõlemal poolel on oma argumendid.
    Ise kipun ma uskuma neid teadlasi, kelle meelest on inimene algselt olnud mõõdukas lihasööja. Mõõdukas! Suuremas osas on inimene ikkagi olnud taimetoitlane ja viimase sajandi haigused on (nende teadlaseta ja minu) arvates tulnud suures osas sellest, et inimene on teistmoodi toituma hakanud.
    Olen viimasel ajal ühe terviseteemalise artikli jaoks lugenud raamatuid n-ö kemopreventsioonist ehk toiduvaliku abil haiguste ennetamisest, näiteks
    J. Robert Hatherill “Eat to Beat Cancer: A Research Scientist Explains How You and Your Family Can Avoid Up to 90% of All Cancers”,
    http://www.amazon.com/gp/product/158063088X/sr=8-1/qid=1145362295/ref=pd_bbs_1/102-8167654-2160963?%5Fencoding=UTF8
    ja
    Mary Kerney “Everyday Cancer Risks”
    http://www.amazon.com/gp/product/0895295059/qid=1145362404/sr=1-1/ref=sr_1_1/102-8167654-2160963?s=books&v=glance&n=283155

    Kui see artikkel on meedias (Ekspressi Tervise-lisas) avaldatud, panen selle ka siia üles ja pikemal kujul kui seal. Aga seniks üks katkend:

    “- Hoiduge kommertstoodetud lihast ja eelista mahetalusid. Alates 1950ndatest hakkasid suurfarmid kasutama antibiootikume, et ennetada loomade haigusi ja hoida nad tervetena. Lisaks võeti kasutusele sünteetilised kasvuhormoonid, mis loomad-linnud kiiremini kasvama panevad. Need lihalisandid ei kao mitte kusagile ka siis, kui loom on tapetud ja jõuab vorsti või prae kujul inimese toidulauale. Antibiootikumide pidev tarbimine tekitab inimkehas antibiootikumide resistentsuse (kui kunagi tõesti haigeks jääte, võite hädas olla), ja see on vaid probleemi üks külg. Teine on see, et nii antibiootikumid kui östrogeenid tekitavad inimkehasse kuhjudes toksiine, mis seotud vähkkasvajatega.
    – Üks häda, mille liigne punase liha söömine kaasa toob, on raua kuhjumine organismis. Eriti võib see tekitada probleeme meestele (naised vabanevad oma liigsest rauast iga nelja nädala järel kuupuhastuse ajal) ja seetõttu on lihalembelistel meestel soovitav käia doonoriks – üks hiljutine uuring näitab, et doonorite hulgas on nii vähki kui südamehaigusi palju vähem.
    – Paljud uuringud kinnitavad, et loomne proteein suurtes kogustes on halb. Näiteks on tehtud mitmeid katseid, kus sojaproteiini peal olevate loomade vereproovid oli korras, aga lihatoitu saavatel loomadel tekkis kiirelt veres kõrge plii sisaldus. Samamoodi näitavad katsed, et küllastunud rasv (või, margariin) suurendab plii imendumist organismi, samas kui küllastumata (oliivi-, päevalille-) õlidel seda efekti pole.
    – Kui palju on inimesel üldse proteiini vaja? Paljud teadlased arvavad, et inimese väidetav suur proteiinivajadus on müüt. Üks argument, mida nad kasutavad, on imikutele looduse poolt disainitud toit – emade rinnapiim. Kui näiteks rottide rinnapiimas on proteiinisisaldus 49%, siis inimestel on see number… vaid 5. Paradoksina on aga mitmed meie proteiinivajaduse katsed läbi viidud just rottide peal ning need tulemused hiljem inimestele laiendatud. Nüüd on aga uuringud näidanud, et inimeste liigne proteiini tarbimine seostub osteoporoosi, neeruhaiguste ning vähiga.”

    …Nii et ehk ei maksa liha söömisega liialdada, for your own sake.

  27. Ulmeguru

    «Kolmanda Reichil oli ka paar sellist laagrit, kus juute kasutati meditsiiniliste katsete jaoks… Tõsiste meditsiiniliste katsete jaoks. Lihtsalt selline mõtteaine siia hetkeks, ilma et ma selle üle moraliseerima hakkaks.»

    Sorry, et siin niimoodi ühe lõigu välja tõin, aga kas järsku on ka kogu Su nö. roheline jutt niisamasuguse argumentatsiooniga? Et asjatut diskussiooni vältida, siis ütlen kohe ära, et Kolmas Riik ei kasutanud katseteks ainult juute, vaid üldse sõjavange… ning sõjavange kasutasid katseteks ka kõik teised riigid. On kogu aeg kasutanud ja kardan, et kasutavad ka praegu…

    Eelneva valguses oleks tunduvalt humaansem kasutada loomi… ok, kapitalistlikum oleks kasutada lollpäid, kes mõõduka tasu eest ise katsejänesteks tulevad, aga seal võib katse puhtus kannatada…

    Need vähiraamatud on täidetud vaid oletustega, mida kergeusklik publik usub… puuduvad kliinilised tulemused. Põhimõtteliselt ei erine sellised raamatud oluliselt kõigest sellest «tervislikust», mida pakuvad teleturg ja kataloogid. Igal ajastul omad luulud…

    Lihtsalt on luulud, mis on populaarsed. Üks praegune moeluul on lahja kraam… st. lahjad toiduained. Samas on näiteks selge, et alla 3,5% piim ei ole enam piim ning kui inimene joob seda, et saada piimast vajalikke aineid, siis võib ta parem joomata jätta… ta ei saa sealt neid. Kui palju on neid arste, kes seda (avalikult) tunnistada julgevad. Ei ole palju, sest kurss on tervislikul toitumisel ja tervislik on lahja…

    Teine luul on bakterid ning seebid, mis kõik bakterid hävitavad! Kamoon, inimene on elus organism ning immuunsussüsteem ei tohiks ka nüüd päris võõras mõiste olla.

    Isiklikult mina usun enda organismi. Ja organism nõuab liha! Kui ma pole kaks päeva liha söönud, siis muutun ma väga närviliseks ning tahaks kellegile sõna otseses mõttes kõrri karata… verejanu, noh.

  28. Eppppp Postituse autor

    Ulmeguru. Ma ei saa praegu, mis sa küsid selle Kolmanda Reichi katsete kohta (mis roheline jutt ja mis argumentatsiooniga.)
    Vaata. Minu maailm ei ole mustvalge, alalõpmata komistan selliste asjade otsa, mis on suhtelised. See nüanss, et me kõik kasutame kaudselt sellesama meditsiini saavutusi, kus Kolmanda Reichi koonduslaagrite katsed mängus… See on lihtsalt üks selline asi, mis paneb mõtlema, kui suhteline see kõik on. Kaitseme loomi, aga kas inimestega võib? Kaitseme inimesi, aga kas loomadega võib? Kas eesmärgi võib pühendada abinõu jne.

    Mis neisse vähiraamatutesse raamatutesse puutub, siis ma otsisin tükk aega selliseid, mis oleks mainstream lähenemisega. Olen jah samamoodi paranoiline igasuguste moevoolude suhtes. Aga need raamatud kasutavad mõlemad justnimelt teadusajakirjades avaldatud uuringuid: neid, kus on uuritud toitumise ja haiguste seost. Tegelikult pole seal raamatutes ju midagi uut, lihtsalt info on kokku võetud. Kes loeb teadusuudiseid (olgu siis eestikeelsetest ajakirjadest nuppudena või inglise keeles, nt http://www.newscientist.com), see on palju seda infot ka varem raashaaval näinud. A la punane vein, tomat, tume shokolaad, puu- ja juurviljad on head.
    Mis proteiini puutub, siis oli ju möödunud kümnendil väga popp Atkinsi dieet, proteiinidieet, kus inimesed sõid suurtes kogustes punast liha. Ja siis hakkasid vaikselt imbuma uudised, et Atkinsi peal kõhnaks jäänud inimestel on tervisehädad. Umbes samasse aega jäävad ka need uuringud, kus selgus, et loomse proteiini liigtarbimine ladustab kehasse pliid. Ja mitu muud samalaadset uuringut veel.
    Ok, lõpetan lobisemise – tuleme veel selle teema juurde tagasi, kui ma selle loo siia üles panen 😉

    Oma keha tuleb muidugi usaldada, aga temagi on ju harjumuste ohver.

  29. Tatsutahime

    See loomakaitsjate raamat ilmestab väga tugevalt minu ühte veendumust. Nimelt ma toetan suurt hulka roheliste ettevõtmisest, aga valimistel ei hääleta ma kunagi nende poolt. Loomakaitsjatega on samamoodi, kuigi nendel on vähem ettevõtmisi, mida ma toetan. Lihtsalt sellepärast, et nende nõudmised on liiga äärmuslikud ja ma ei tahaks elada maailmas, kus ühte äärmust kilbile tõstes reegleid tehakse. Sest suurtes äärmustes peitub liiga palju absurdsusi.

    Aga samas on neil mõlemal teatud põhimõtteid, mida ei tohiks unustada. Ja ma kardan, et neid teisiti ei kuulata, kui nende absurdini viidud olemuses.

    Muide loomadel ei ole vaja inimlikke tingimusi. Loomadele loomalikest piisab küll. Kas keegi Gerald Durelli “Loomaaed saarel” on lugenud?

  30. notsu

    Täpselt ei mäleta, aga Diamond vist kirjutas küttide-korilaste, st meie kõigi eellaste menüüst… suuremalt jaolt viljad-pähklid jne, omajagu kala ja harvem liha, siis, kui kätte saab. Eks liha jahtiva eluviisi puhul läheb valku rohkem vaja ka kui arvutieluviisiga.
    Keegi teine kirjutas kunagi mingi veregrupidieediraamatu ja väitis seal, et ega kõigil sobigi sama asja süüa, küttkorilase veregrupiga inimesele on vaja rohkem liha, karjakasvataja verega inimesele piimatooteid ja põlluharijale… eee… teravilja vist.

    Suurtootmine vs väiketootmine – kahtleks natukene ka selle suurtootmise toimetulekuvõimes. Ressurssi pidi selle juures rohkem raisku minema, nii et kasutegur on väiksem. Ja kasuteguri koha pealt on taimesöömine muidugi rentaablim – mida kõrgemal sa toiduahelas oled, seda laiema alusega püramiidi on sul vaja, mille otsas seista. Tore oleks ju, kui loom sööb rohu ära ja meie saaks looma süües kogu selle rohu lammutamisel vabanenud energia üle võtta, aga võta näpust, entroopia ei lase. Ainult et paraku kujunesid meie eellased millekski tippkiskja ja fruktivoori vahepealseks.

    Lõpetan targutamise ja pärin: loomakaitsjad, kas keegi teab midagi Vigala meierei lehmade saatusest? Aastake-paar tagasi oli lehtedes skandaal, et Vigala mozzarellatootjad hoiavad lehmi poolnäljas. Pärast seda pole olnud isu nende juustu osta. Nende mozzarella pole originaaliga võrreldes niikuinii suurem asi, aga mascarponel polnud mu arust väga vigagi… a ei taha lehmanäljutamise eest kellelegi raha maksta.

    Ja kas see mulje on õige, et kuigi Eesti põllumajandus on suuremalt jaolt pigem intensiivne kui mahe, siis nii intensiivne kui Lääne-Euroopas või Ameerikas ta ikkagi ei ole? vähemalt nt liha antibiotsisisalduse ja lauda asustustiheduse poolest. Või miks muidu maitseb Ameerikas ainult ökopiim normaalse Eesti piima moodi – nagu keegi siin blogis juba kunagi kommis?

  31. priit

    epp, kui sa kirjutad terviseteemadel, voiksid teada, et proteiinidieedi isa nimi on ATKINS, mitte ATKINSON.
    ja loe ulmeguru teine loik uuesti labi. ja siis oma lause. akki siis jouab kohale.

  32. Lee2

    Rohelist mõttearendust: meie keskkonnaminister sõitis keset kõige kibedamat reostuskoristusaega Aafrikasse jahipuhkusele…

  33. Eppppp Postituse autor

    Õigus jah, Atkins. vabandust. Ma kirjutan siin vahel ekstreemtingimustes.

    Aga notsule vastuseks – mina ei tea, kui palju on Eesti suurtootmise lihas antibiootikume. Ise ostan siin Ameerikas liha, kus peal kleepekas “ei mingeid kasvuhormoone ega antibiootikume”, ei tea ma ka seda, palju siis selles tavalises lihas oleks, sest ega seda kusagil reklaamita. Nagu paljude muude teemadega, tuleb infot mööda internetti tikutulega taga ajada 😉

    Piim on siin teise maitsega jah. Mahepiim on “tavalise”, lapsepõlve piima maitsega ja paki peal on taas julgustav silt, et pole kasutatud antibiootikume ega hormoone.

    Tean, et Kärt Manhattanil kasutab toorest, pastöriseerimata piima hoopis. Et see olla see kõige õigem. Neil on kamba peale n-ö oma lehm (ei, mitte Manhattanil, aga kusagil läheduses).
    Piimast veel – Ulmeguru ütleb, et rasvata piimast ei saa kasulikke aineid kätte, sedasama olen ka mina lugenud – oli vist nõndamoodi, et kaltsiumi imendumiseks on rasva vaja ning ilma rasvata ei saa ka enamust seda luibatud kaltsiumit käte. Siinmail on paljudel piimadel suured sildid “lisatud ekstra kaltsiumit ja D-vitamiini!” Mille kohta olen jälle lugenud, et igasugused sünteetilised lisamised omakorda võivad tervisele ohtlikud olla ja nii hoidun ma siin Ameerikas väga levinud kaupadest, kuhu on midagi ekstra lisatud.

  34. kriitik

    Ma tahaks rohkem infot nende sõjavangide ja koonduslaagrite katsete kohta, pole sellest varem (eriti) lugenud ega kuulnud. Oskate jagada, Eppppp, Ulmeguru, anybody?

  35. Eppppp Postituse autor

    Mina nägin selleteemalisi materjale Iisraelis holokausti memoriaalmuuseumis. Päris võikaid materjale. Aga isegi seal neid vaadates mõtlesin ma, kui suhteline see kõik on, et mis on lubatud ja mis keelatud siinilmas.

    Kindlasti on igasuguseid meditsiinilisi inimkatseid vangidega tehtud ka enne ja pärast natse, aga see holokausti värk on vist kõige rohkem teada. Juudid on endaga juhtunud tragöödiaid osanud hästi promoda ja sakslased on oma saksa täpsusega oma eksperimendid korralikult jäädvustanud…

    Aga kust infot. Usun, et kui gugeldada “war prisoners medical experiments” või “holocaust medical experiments”, siis võid õhinal lugema asuda.

  36. ullike

    fanaatikud suudavad enamasti igasugustest kenadest ja õilsatest ideedest miskise jama välja aretada. ja seda nii ühelt kui teiselt poolt.

    hea küll, mõttetu loomade piinamine ja keemia põllule valamine on arutu. ent samamoodi on arutu loomaõiguslaste kisa hiirte kannatustest- enamus neist elab ikkagi sellistes tingimustes et ainus näriline keda näevad on mikihiir. aga kui mulle ikka tuleb majja alul üks ja siis mitu ning hakkavad riisikoti sees sital käima, kas mu kannatused ning närvid ei ole siis miskit väärt või?

    ühest tavalisest lihasööjast on palju hullem see raiskamine mis aset leiab. kui palju toitu suvalises kaubanduskeskuses untsu läheb ning hävitamisele kuulub? kusjuures on asjatu loota et seda neile antaks kellel nälg varuks- enamasti on konteinerid piiratud aia taga, ei saa ju ometigi peatada tarbimisrallit… ja see on küll asi mis urisema paneb.

    euroliidus kulutatakse toetustena ühele lehmale päevas 2,7 eurot. ligemale 3000 miljonit homo sapiensi peavad toime tulema alla 2 euro päevas (http://www.periodismocatolico.com/archivo/2005/junio/c050628/01.htm). see on probleemiks, mitte religioosse varjundiga nutulaulud karjaloomade kannatusist.

    sojast oli kommentaarides juttu- ent valdav enamus sojast (nagu ka maisist) on transgeeniline ning mu meelest pole senini üheselt selge et kas see on miskitpidi ohtlik või mitte. kuigi hädakella lüüakse allergiate ning resistentsuse tõttu antibiootikumidele, on otsesem mure ehk kontrollimatu tolmlemine ja see kisub küll juba ulmeliseks… kuid omal ajal usuti et ddt teeb vaid hääd

    ja naftavärk- lihtsaim asi mida teha on autost loobuda;)

    päikest

  37. luize

    tatsutahime, gerald durrell on üks mu lemmikkirjanikke, olen loomaaed saarel lugenud. tegelikult juhib ta neile “loomade loomilikele tingimustele” tähelepanu pea kõigis oma raamatutes, eriti neis, mis kogumisretkedest räägivad. nii et jah, inimesed vaatavad halb, loomad vaatavad ok, tihtipeale.

    lihasöömine: minul käivad lihaneelud hoogude kaupa. nii et kui tahan, söön, ei taha, ei söö kah. samas, olen üsna kehva verega, st hemoglobiini ei ole just ülearu. selles mõttes oleks alternatiiviks punasele lihale pidev rauatablettide närimine, ei tänan.

    katsed vangide peal: natsid tegid jah paljudes vanglates vist midagi, aga juudid olid nende lemmik- katsealused. me räägime neist ilmselt ka sellepärast rohkem, et üleüldse. natsid ja juudid.

  38. mia

    On hea ütlemine “Võitjad kirjutavad ajaloo”. Ei õigustada kellegi metsikusi, aga kogu maailm teab, kui võigas oli Hitler kuid näiteks sm. Stalinile hakatakse Venemaal uusi ausambaid püstitama. Olime sügisel vahva kambaga Peterburis ning käisime Smolnõi ees, kus endiselt seisab miljonite inimeste tapmiste taga oleva sm. Dzerzinski ausammas. Seal tuligi pähe võrdlus, et mis juhtuks kui Saksamaale kavatsetaks näiteks püstitada ausammas noh näiteks :Goebbelsile.
    Kisa taevani, kuid Venemaa võib teha kõike ning nafta hinnaralli tingimustes ei piuksu keegi.

  39. Eppppp Postituse autor

    Ullikese kuldaväärt jutule lisan, et jah, enamus sojast on ju GMO. Mina isiklikult ostan orgaanilisi sojatooteid (st mahedaid, eesti keeles)

  40. notsu

    Seda, et ilma rasvata piimast ei saa ka piimavalku kätte, kirjutas juba ühes nõukaaegses kokaraamatus nimega “Juust”või “Juustutoite” … Linda Petti või Salme Masso… no üks neist eesti kokandusgurudest.
    Ilma rasvata piim sisaldab peaasjalikult kaseiini, sellest saab nööpe teha. Mul läks miskipärast fondüü ka ükskord nööbiks kätte, võibolla oli liiga lahja juust.
    A inimkatseid tehti vist Venemaal ka, rääkis mingi klatš kuskil.

  41. jants

    Nendest vangide peal tehtud katsetest: telekas näitas saadet, kus pandi inimesed külma vette ja vaadati, kaua vastu peavad. Vist soojendati ellujäänud üles ka. Saadud tulemusi kasutati siis sõja ajal allatulistatud lendurite aitamiseks (mitte kõik ei maandunud maismaale). Natsidoktorid esitlesid oma töid teaduskonverentsidel, peale sõja lõppu ja kohut läksid need, kes süüdistust ei saanud, edasi USAsse, kus jätkasid oma katseid, siis juba USA egiidi all ja katsealused olid vabatahtlikud. Kahjuks täpsemat viidet ei oska pakkuda, kui ainult seda, et saade oli telekas.

  42. leho

    ma ei viitsind seda kõike läbi lugeda, kuid hakkas silma, et looduslikud käsnad on loomad…? võibolla kuskil on, kuid ma olen juba aastaid neid kasvuhoones kasvatanud, on kurgi sarnane taim ja loomast asi kaugel.

  43. mesinik

    Lugesin siit, et mesilasi piinatakse suitsuga ja pühitakse raudharjaga….?
    mesi pidi olema mesilaste higi ja pisarad. ma ütleks, et puhas asjatundmatus.

    1) suits paneb mesilased arvama, et on tuleoht, nad imevad meepõied mett täis, juhuks kui peab põgenema. tänu sellele ei saa nad hästi nõelata, sest ei anna kõverasse täis meepõiega. keegi sellest viga ei saa ja üldiselt pole suitsu kuigi palju, sest mesinik hingab ju seda sama õhku ja olles mesitarust kõrgem, saab suitsu isegi rohkem.
    mesilasi ei ole vaja pühkida raudharjaga, nad on ju pisikesed kerged putukad. kevadel puhastatakse tarusid ja talvel hukkunud mesilased, vahapuru ja igasugune sodi taru põhjast kraabitakse küll lahti, kuid seal pole elusaid mesilasi. mesilased ise puhastavad ka kevadel esimese asjana taru, see võtab neil aega 2 nädalat. mesinik teeb sama töö poole tunniga. seejuures kevadel pole isegi suitsu vaja, sest mesilased lihtsalt ei ründa, nad on lausa tänulikud selle tohutu abi eest.

    2) mesi on töödeldud ja kontsentreeritud nektar, seega taimne produkt, koosnedes põhiliselt glükoosist ja fruktoosist.

    meil ei anta mesilastele mingit keemiat, antibiootikume ega hormoone. võimalik, et ameerikas on nii, igaljuhul ei maksa tõlkematerjali kohe meie oludesse ümber kantida. see on eksitav info. näitab ainult loomakaitsiate asjatundmatust ega ärata usaldust. sama käib ka teiste loomade kohta.

  44. Eppppp Postituse autor

    Mina ise ka ei usu, et mesilasi sedasi piinataks. Ma lihtsalt refereerisin äärmus-raamatut.

    Aga mesinik, avalda arvamust, kas metsmesilased maja fassaadui remondi elaks üle, kui me neid otseslt ei puutu, ja kas on mingeid muid variante remondi ja mesilaste ühildamiseks (vt üks mu viimaseid sissekandeid).

  45. Rosa

    Me gusta un montón!! Además yo soy mucho de DIY's porque le pongo tanta ilusión a los regalos que hago que en el fondo lo que importa es el detalle y el tiempo que le has dedicado no??Un besote gucpo!!www.itsthedate.blagspot.aom

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.