Uus hooaeg siinses blogis

Nüüd algab seoses ilusa ilmaga, mu teiste kirjatöödega ja mu blogisaba peldikuseinastumise-protsessiga… algab uus hooaeg:

– Iga esmaspäev on üleval Rohelisele Väravale kirjutatu ja igal laupäeval Postimees Arterile kirjutatu, need on ainukesed kindlad päevad, mil siit kindlasti midagi leiate.

– Mingeid teemanädalaid ma rohkem teha ei ürita – kui vahel midagi spontaanselt välja kukub, on teine lugu.

– Kommentaarimist ma kinni ei keera. Aga mulle meeldiks, kui postitusele järgnevad kommentaarid keerleksid rohkem selle teema ümber, mille ma püstitan, mitte mu isiku ümber.
– Teisisõnu, arvan, et need asjad on nüüd ära vaieldud, et kas ma olen ikka Ameerika ekspert ja kas ma olen roheline ja kas ma olen ajakirjanik ja kas ma tohin oma elu internetis avaldada ja kas meediaväljaanded tohivad mu blogist lõike avaldada jne. Võtan endale edaspidi õiguse neid teemasid kommentaariumist kustutama hakata. Ja kuniks nad üleval on, soovitan teistele neid kommentaare boikoteerida, mitte enam hakata neile vastu vaidlema.

23 arvamust “Uus hooaeg siinses blogis” kohta

  1. Ega karavanil läbi kõrbe lihtne pole liikuda, vahel mõni koer haugub ja isegi virgutab karavani sellega; siis jälle koerad hauguvad nõnda, et karavan tahaks teekonda üldse pooleli jätta või tahaks üldse kõik koerad maha nottida…
    Aga õnneks on karavanil kainet mõistust ja elujõudu, et mitte teekonda pooleli jätta ja ka kutsad kõik ellu jätta.
    Sest kuidas sa poole peal oma teekonda ikka pooleli saad jätta, pakid tuleb ju kohale toimetada.
    Ja õnneks on karavanil ka võimet aru saada, et edasi liikumine polegi ainus eesmärk. Vahel tuleb ka elust mõnu tunda ja oaasides peatuda ja lebotada…
    Hääd liikumist ja hääd puhkamist!

  2. Tubli, ma juba murestesin, et lased end mõjutada koledatest kommentaaridest. See, et neid ignoreerida on tõesti parim valik, sest tihti tunduvad nad pigem provokatsioonid kui lihtsalt oma viha välja valamised.
    Tubli Epp
    Forza e coraggio (ehk jõudu ja julgust) ka edaspidiseks!

  3. Mida tähendab `lebotama? ` Ega selle tegevuse tulemuseks viimati `lebra` ei ole? Ma ole kunagi sellest sõnast aru saanud. Mingi murre? Või ehk on mingi uus sõna nagu `selmet` või `väisama?`

    Liiga kaua olen vast keelekeskonnast eemal olnud. Eesti keelsed sõnad hakkavad ühe enam naljakatena tunduma. Huvitavamatena ka.

  4. Aivar, “selmet” ja “väisama” ei ole mingid uued sõnad. Need on Johannes Aaviku keeleuuendused eelmise sajandi algupoolest…

  5. Oli see vist Hieronymous, kes väitis et: Uinuv mõistus sünnitab koletisi?

  6. selmet oli minu jaoks ka uus sõna, kuni kolleegid mu silmad avasid.
    aga väisama, noh, mingil hetkel hakkasid ajakirjanikud seda jõle massiliselt kasutama. siis oli natuke halb.
    kahjuks ei ole eriti juurdunud viimase aja uudissõnad, mille tarbeks haridusmüsteerium või keegi lausa võistluse korraldas… võibolla lõimumine on siin erand. aga ka mitte eriti.

  7. Lõunaeestlasd ütlevad lamamisaluse kohta “leso” või “lesü”. Seda juba mitu sajandit. Põhiliselt käis see soojamüüri kõrvale ehitatud kivist sooja (sealt käis suits läbi) lamamisaseme kohta. Aga ka mõnusa sooja päikese all oleva potentsiaalse lamamiskoha kohta ütles ntx mu vanaisa, et “see om mullõ hää lesü”.

  8. Sry, Epp, et mitte teemasse kommentaar… meie vanaema juures majas oli sellise vöökõrguse lamamisaseme nimi lesku (maja Ida-Virumaal), seal oli tõesti lastel hea talvel õuest tulles rivis tagumikke soojendada.

  9. Tänan tähelepanu eest ja loodan, et blogiomanik ei pane pahaks seda lingvistilist arutelu 🙂
    Aivarile tahtsin öelda, et need sõnad nagu lebotama, väisama, selmet – tegelikult on nad ka Eestis eesti keele rääkija jaoks ikka natuke võõrad ja uudsed (isegi kui nad tegelikult on vanad või vanade tüvedega). Ikka kuidagi nagu mängid või hellitad seda sõna, kui välja ütled, või kirjutad.
    Ma ei oska sellist uuema aja sõna öeldagi, mis kohe päris omaks on saanud. Aga võibolla ei oska sellepärast öelda, et ta on juba nii omaks saanud, ei oska teda enam märgata. (Säästumarket äkki? 🙂
    Aga võibolla oskab seda mõni välismaal elaja paremini öelda.

  10. Kriitik, kui sellist sõna otsid siis selleks on kindlasti`savi.` Meil omal ajal ei olnud savi. Oli kama. Kama kaks.

    Teine sõna on tüüp. Minda ajas naerma kui eesti teismelised siin ringi käisid ja igat inimest tüübiks kutsusid. Mingit sellist poolplatnoilist vangla slängi hõngu oli kogu nende jutu ja oleku juures. Savi ja tüüp. Uus eesti keel. Mul ei oleks midagi selle vastu aga sealt paistis läbi mingi uus eesti meel mis mulle oli võõras. Tallinna inimeste värk ehk? Muhus näiteks vaevalt, et sedasi räägitakse, käitutakse?

  11. Oeh, ma ei tulnd selle peale, et üks faktor on siin veel mille pärast uus eesti ja eestlased aina kummastavad. Ma olen ise hoopis lubjastunud.

    Nuuks ….

  12. kriitik,
    kui Aaviku keeleuuendusi ka uute hulka lugeda, siis “veenma” näiteks? Või “relv”?

  13. Lebotama on põhimõteliselt slängis. See tuleb jah sõnast lebo. See on nagu vedelema, lebama. Lebotama on umbes nagu mõnusalt lebama. Ehk hängides vedelema. Huh… Seosetu jutt.

  14. Ma küll ei oska soome keelt, aga kas lebotama ei tule üsna otseselt soomekeelsest sõnast lepo ehk puhkus või lamamine või midagi muud sellist?

  15. No selge siis. Mulle tundus seni, et lebotamine oli mingi ebaviisakas ettevõtmine mida viisakas inimene vältis või vähemalt varjas. Kujutluspilt selle sõna kasutuskontekstist oli umbes nii, et umbses ruumis keegi küsib nina kirtsutades ´kes siin jälle lebotas?`

  16. mu meelest pole sul õigus, Epski, kui keelad meil mingil teemal kommimise. See on sama, kui et Tammsaare ütleks, et palun mõista Tõde ja Õigust kui talupojaromaani ja kui meie hakkaksime jahuma filosoofiast ja inimesest ja jumalast, paneks ta meile ahjuroobiga vastu pääd.

    Las meie mõte hulgub.

    See jälle on õigus, et kirjtaja isiku üle pole mõtet arutleda. Tüütu ja asjasse mittepuutuv mingitpidi. Vähem olulisem, kui kirjutatu.

    Kirjutan seda täie lugupidamisega Sinu kui autori suhtes, sooja sümpaatiaga, mida korduvalt deklareerinud olen, eks.

  17. andry, kommentaare koguneb siia nii palju, et teemassejäämine oleks viisakam, kui oma kõrgelennuliste vaimuannete demonstreerimine

    Eppppp, sinu tuba, sinu luba – sa ei pea isegi hoiatama 🙂

  18. Oi, Andry, kindlasti võib kommenteerida teemast välja ja ma eile lugesin huviga seda keeleteema-artuelu siin näiteks.
    Kordan (kopin) – “arvan, et need asjad on nüüd ära vaieldud, et kas ma olen ikka Ameerika ekspert ja kas ma olen roheline ja kas ma olen ajakirjanik ja kas ma tohin oma elu internetis avaldada ja kas meediaväljaanded tohivad mu blogist lõike avaldada”.
    Ühesõnaga. Need teemad ei ole väga oodatud, samas, kui on mingi uue valgusega lähenemine, siis võibolla ma ka ei kustuta. Sest neil teemadel saab ka kindlasti huvitavalt ja mitte liiga lahmivalt-solvavalt läheneda.
    Siiani olen kustutanud näiteks kaks kommi. Üks oli nõmetsemine teemal, kuidas “Ameerika ekspert” ei teadnud lipuvandest midagi ja teine oli isiklik ründamine loomakaitsja Väike-Mari vastu ehk teise kommentaatori vastu.
    Rünnata ja vaielda muidugi võib, aga kasutagu argumente.
    Eksju 😉

    Sepp – minu tuba jah, aga kuna siin juba nii palju külalisi sees on, siis ma katsun viisakalt kodukorra reegleid paika panna 😉 (Tahtsin öelda: viisakalt üle nende karjuda, aga siis mõtlesin, et äkki Andry solvub…)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.