Küsimus neile, kes kommenteerisid Tshernobõli sissekannet

Ajalehes Postimees tuleb homme Tshernobõli eri ja nad kasutaksid meeleldi meie meenutusi. Kas ma tohin need Postimehele edastada? Eriti andku teada see, kes EI tahaks oma juttu kasutada anda (Ma tõesti ei tea, kelle OMA see tekst siis nüüd on ja nagu näha, valvatakse mu blogi terase silmaga netietiketi ekspertide poolt 😉

Võib mulle ka mailida epetrone30@aol.com või eppppp@hotmail.com

24 mõtet “Küsimus neile, kes kommenteerisid Tshernobõli sissekannet

  1. Leeloo

    Kommentaar on ikka selle oma, kes ta kirjutas, aga kuna tegu on avaldatud teosega, võib seda informatsioonilistel eesmärkidel autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata tsiteerida. Tõsi, teatavate piirangutega – allikale tuleb viidata, tsiteerida tohib vaid motiveeritud mahus, kontekst tuleb edasi anda, jne. Vt autoriõiguse seadus (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714), täpsemalt §19. Samas on muidugi vaieldav, kas Postimehe eesmärgid on antud juhul informatsioonilised või kommertslikud…

    Muide, eesti keeles on netietiketi jaoks kena lühike sõna: netikett.

  2. Eppppp Postituse autor

    Heake küll, aga siis lähevad nad kasutusse. Leppigem kokku, et PM eesmärk on info, mitte kommerts. Ma ise saan selle eest siiski ise vist (pisikese) honorari, olgu see öeldud. Näen ju veidi vaeva kommentaaride kokkupanekuga.

    Neid siis kärbin mõnest kohast, lauseti, aga sõnastust ei muuda. Loodetavasti netiketikud (mis sõna…) ei pahanda.

  3. kaur

    Mina pahandaksin. Väga pahandaksin. Ilmselt ei kirjutaks ühtegi su blogisse enam ühtegi kommentaari.

    Epp, sry, aga ma arvan, et sa kuritarvitad praegu inimeste usaldust täiega ära.

    Minu standardsoovitus: küsi Justini käest tema arvamust.

  4. luize

    Ega sul, Epp, muud üle ei jää, kui kõiki endale külla kutsuda ja siis paar äeva võõrustada. Sest nagu me kõik teame, on eesti ajakirjanikel üüratud palgad ja honorari suurustest välisautoritele ma mitte ei hakka rääkimagi.

    Et siis jääme ootama küllakutseid ning palvetame õhtuti, et meerikamaa meid ikka vastu lubab võtta.

    mul ei olnud küll sel teemal midagi tarka öelda, aga oma artiklis võid sa seda kaustada küll 🙂

  5. Aivar

    Ma küll ei kaifi enda nime trükimustas nägemist. Ei tea miks mul selline foobia on? Midagi lapsepõlve trauma vast. Ikkagi stagnaaja laps ja mäletan selgesti kuidas see elu käis ilma Charmini ja Cottonelle’ita.

  6. Eppppp Postituse autor

    Ma pean küsima üle PM-lt, kas need lood läheks anonüümselt või eesnimedega.

    Kaur, sa ei kujuta ette, kui väsinud ma sellest olen, et ükspuha, mida ma siin blogis teen, enamvähem iga asi tekitab mingisuguse kriitika. See blogi elab teatud mõttes enda elu ja mina teadlikult küll siin ei “kuritarvita inimeste usaldust”. Samamoodi võiks küsida, kas inimesed kuritarvitavad minu usaldust.

    Ma ei ole eetika-teoreetik. Ma olen jutuvestja (vist).

  7. Eppppp Postituse autor

    PM vastas. Et kasutatavad lood võiks minna eesnimedega (st nendega siis, mis siin kasutusel).

    Ma kirjutan sissejuhatuse ka, umbes et selliseid lugusid räägitakse vahel saunas ja seltksonnas, ja siin on neid kogutud ühte blogissse.

    Minu jaoks on see tänapäeva etnograafia. Selliste lugude fikseerimine, sellega tegeleb ka nt Eesti Kirjandusmuuseum.

    Tegelikult ma ootaksin, et sa, Kaur, viitsiks seletada, mis on kogu selles ettevõtmises ebaeetilist su meelest ja miks sa pahandad. (Mu toon on täiesti sõbralik ja ma tean, kuidas sa armastad diskussioone)

  8. Anna

    ma ei tea, kas mu jutus midagi väga kajastamisväärset oli, aga võib küll vabalt kasutada seda, kui peaks tahtmist olema 🙂

  9. P2ep

    Aga pane lakoonilise “Kommenteeri” asemele midagi sellist:
    “Kommenteeri, kui oled nõus oma kirjutise osalise või täieliku avaldamisega ükskõik millises mahus ja ükskõik millisel kujul, seda nii autorile ja antud kommentaarile viidates kui viitamata. ”
    * käesolevaga loobun kõigist õigustest eeltoodud lausele ning seega luban blogipidajal seda kasutada, muuta jne.

  10. Maria

    Epp ju küsis ilusti, et kas tohib.
    No kui minu väiksest mälestusekillust on kasu siis võib seda kasutada.

  11. Anu

    hee, Postimehe honorar on tõesti üüratu:P
    Niipalju kui mina aru saan, on jutu asemel seal rahaliselt kasulikum avaldada fotosid. Paraku aga pole Postimees pildiajaleht…

    Kaudselt võib ju blogikommentaari nimetada intervjuuks või tänavaküsitluseks, mille eest ei maksta tavaliselt mingit honorari…

    nii et, Kaur, mis siin ikka pahandada.
    niikuinii on see anonüümne värk, ja keegi ei tea, et sa just SEE Kaur või Aivar või Anu oled. Ja kui teabki, so what… Tegemist ei ole ju Inno-suguste paljastustega, vaid Tšernobõli meenutustega.
    Teiselt poolt muidugi kurb, et 5 sekndit kuulsust jääb ka olemata:P

  12. Märt

    Kelle käest on võimalik küsida, võiks seda teha. Kellel aadressi ei ole, siiis võib eeldada, et ta on anonüümne ja võib siis anonüümsena kasutada.

  13. Eppppp Postituse autor

    Ma saatsingi kõigile mailid, kelle aadressid mul siin süsteemis olemas on. Kõik toimus muidugi väga kiiresti, sest Postimehelt tuli see pakkumine nii, et aega oli kolm tundi. Osa inimesi jõudis mulle vastata, osa mitte. Nii et on ka neid, kelle jutu ma panin sisse, ilma et kindlalt teaks nende seisukohta asja suhtes.

    Samas, rääkisin just Justiniga. Tema ütles, et USAs kasutavad paljud väljaanded (eriti kolumnistid) oma artiklites rahvasuu tsitaate, mis on nopitud blogidest, nende kommentaaridest, foorumitest – ja vaevalt, et seda nendelt küsitud on, kes selle sinna kirjutasid.

  14. triin

    no siin jälle sama teema. Ka see varjamine ja anonüümsus iga hinna eest ei ole haiglane? No mis siis ikka juhtub, kui käite oma eesnime ja kahe lausega lehest läbi. Oleks tõesti tore, kui keegi selgitaks, miks on sellest anonüümusest selline paaniline varjamis soov saanud. See on lihtsalt igav.

  15. Mutt

    Nüüd on küll juba hilja, aga minu luba on ka olemas. Niisama juhuks, kui minu kommentaar ka sisse läks ja sul mingeid sisepiinu olema peaks. Minu nime ei loe kusagilt välja ja mis see mulle ikka teeb, kui kuskil lehes on kirjas, et mingi mutt kommenteeris mingit teemat?
    Kuigi… kui oleksid küsinud näiteks õhtulehe või kroonika jaoks, siis oleks minult tulnud kindel “ei”. Aga PM on minu lemmikleht ja veel piisavalt mittekollane… 😀

  16. Aivar

    Triin, ma ei tea kas see vastaks sinu küsimusele, aga mina näiteks imestan igat inimest kes eesti meedias oma nime all sõna võtab. Ükskõik mida sa ka ei ütleks tuleb sulle solgirahe kaela. On ainult kaks võimalust, et inimene sellist asja saaks nautida. Esimene oleks see, et sul on lihtsalt nii kõvad närvid, et ja oleksid võimeline, piltlikult öeldes, kõikidest inimestest silma pilgutamata üle sõitma … Ja teine võimalus on lihtsalt, et oled … süüdimatu. Mis on võibolla ka esimene võimalus. Seega ainult üks võimalus. Nii, et ei oska selle `haigluse` kohta suurt midagi muud arvata. Aga muidugi on huvitavam kui jätkub selliseid masohhiste kes seda teevad. Ah, aga võibolla saab seda haiglust hoopis julguseks kutsuda kui sellele positiivne spin peale panna?

  17. Eppppp Postituse autor

    Ma vist olen siis masohhist 😉
    Tegelikult ca kord nädalas mõtlen, et lõpetaks blogimise ära, aga siis läheb jälle üle.
    Aga tõsi see on – tundub tõesti olevat eestlaslik joon see negatiivne susserdamine. Näiteks siin ameerikas on sada muud asja, mida ette heita, aga seda eriti pole. Isegi anonüümsetes blogides ja foorumites eriti pole. ma küsisin Justinilt, kes samuti loeb paralleelselt USA ja Eesti meediaid, tal on ka sama mulje.
    “Oot, kuidas teil see ütlus oligi, et lemmik dessert on naabrimees, või kuidas see käis?” ;))
    Whatever. Aga selline see mu rahvas on ja selles keeles ma kirjutan.

  18. triin

    Aivar – arusaadav. Kommentaarid on vist tõesti koledad. Ma ei loe neid kunagi. Aja kokkuhoiu pärast. Aga kui kõik nagu ühest suust ütlevad, siis peab vist hoopis imeks panema, et keegi üldse on ajakirjanikuks jäänud.

  19. kaur

    Olen ilmselt ebapopp ja vanamoodne, aga arvan mitmel põhjusel, et tuvastatava autorsusega teksti loata kasutamine – ajalehte panemine, enda veebi kopeerimine, midaiganes – on halb. Va Leeloo kirjeldatud tsiteerimine ning muud avalikku huvi täitvad juhud. Ning kuna mehhanismid nii loa saamisek kui andmiseks on täiesti olemas, siis seda enam. Kriban Epule selle kohta veidi hiljem pikemalt 🙂

  20. Ants

    Kommentaarid Postimehes Tšernobõli kohta olid väga head. Üks asi on ametlik olukorra kirjeldus (mis on loomulikult vajalik). Midagi hoopis muud on aga, kuidas see kajastub inimeste teadvuses ning suhtumises. Kui näiteks oleks meedias avaldatud, et sakslased hukkasid gaasikambrites miljoneid juute ning piirdutud vaid sellega, võiks mõnigi, kellesse see puutunud ei ole, öelda lugedes “Kole küll!” ja eriti rohkem mitte mõelda. Iga üksiku suhtumine loob kogusummana palju inimliku pildi, kuidas taolised asjad ühiskonnale mõjuvad. Seepärast ei oska ma aru saada, kui mõni ei soovi oma seisukohta avalikustada, pealegi tegelikult ju anomüümselt. Jõudu Sulle Epp. Taolised mõtted edaspidiseks on igati kiiduväärt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.