Kuidas söömisega vähki ennetada

Siin on pikem variant minu artiklist, mis avaldub tänases Eesti Ekspressi Terviselehes.

.Kuidas süües vähki ennetada
Tekst Epp Petrone

Mida õieti tähendab vähkkasvaja? Selle sõnaga võetakse kokku umbes 300 erinevat haiguse, millel on ühine joon: mingil põhjusel hakkab inimkehas üks rakk mässama ning muteeruma, poolduma, paljunema, tekitades tasapisi enda ümber terve armee samasuguseid mutantrakke.

On juba tükk aega selge, et kuumtöödeldud ja säilituaineid täis toit on oma sööjaile needuse kaela toonud. Südamehaiguste ja vähkkasvajate arv on tõusuteel – need on kaks põhilist tapjat heaoluühiskondades. Lisaks on viimastel kümnenditel tõusnud allergiate, autoimmuunsüsteemitõbede ning närvihaiguste hulk.

…Aga head uudised? Täiesti olemas. Uuringud näitavad üha täpsemalt, et õige toitumise abil saab inimene 80% ulatuses neid moodsaid haiguseid ennetada. Kiirelt areneb uus teadusharu nimega kemopreventsioon, mis uurib toitumise ja haiguste vahelisi seoseid. Kui 20. sajandit on nimetatud toitumishaiguste sajandiks, siis 21. sajandi sõnaks saab loodetavasti toitumistervis.

Millest hoiduda?

– Ettevaatust kala suhtes! Seoses tööstusrevolutsiooniga on saastunud meid ümbritsev keskkond ja samuti me keha. Teadlased on suutnud inimeste kehast leida üle 600 ühendi, mida seal veel sajand tagasi ei olnud. Neist paremini teada on plii, elavhõbe ja kaadmium – kõik kolm on vähki tekitavad ained, lisaks seostavad uuringud neid paljude teiste tervisehädadega nagu õpiraskused, keskendumisprobleemid, agressiivne käitumine.
Ning paraku on eriti suured elavhõbeda ja kaadmiumi kogujad krevetid, teod, krabid, austrid, tuunikala ja teisi väikseid kalu söövad kalad nagu barrakuuda, mõõkkala ja haug. Reeglina on magevee kalade elavhõbeda tase suurem kui merevee kaladel. Suhteliselt riskivaba toit on merest püütud lest.

– Kaadmiumit leidub palju loomade maksas ja neerudes – mis seal imestada, ongi need ju organismi mürgifiltriteks, kuhu jääkproduktid kogunevad. Sõnaga, maksa ja neere ei tohiks süüa mitte mingil juhul. Muuhulgas seostavad uuringud maksa söömisega ka Parkinsoni tõbe.

– Sigaretid on üks kaadmiumi allikas, tavaliselt on suitsetajatel kaadmiumi sisaldus veres poole kõrgem kui mittesuitsetajail. Sellegipoolest, on olemas võimalused, kuidas ka sigaretilemb saab oma riske õige toiduvaliku abil vähendada.

– Hoidu kommertstoodetud lihast ja eelista mahetalusid. Alates 1950ndatest hakkasid suurfarmid kasutama antibiootikume, et ennetada loomade haigusi ja hoida nad tervetena. Lisaks võeti kasutusele sünteetilised kasvuhormoonid, mis loomad-linnud kiiremini kasvama panevad. Need lihalisandid ei kao mitte kusagile ka siis, kui loom on tapetud ja jõuab vorsti või prae kujul inimese toidulauale. Antibiootikumide pidev tarbimine tekitab inimkehas antibiootikumide resistentsuse (kui kunagi tõesti haigeks jääd, võid hädas olla), ja see on vaid probleemi üks külg. Teine on see, et nii antibiootikumid kui östrogeenid tekitavad inimkehasse kuhjudes toksiine, mis seotud vähkkasvajatega.

– Teine häda, mille liigne punase liha söömine kaasa toob, on raua kuhjumine organismis. Eriti võib see tekitada probleeme meestele (naised vabanevad oma liigsest rauast iga nelja nädala järel kuupuhastuse ajal) ja seetõttu on lihalembelistel meestel soovitav käia doonoriks – üks hiljutine uuring näitab, et doonorite hulgas on nii vähki kui südamehaigusi palju vähem.

– Paljud uuringud kinnitavad, et loomne proteein suurtes kogustes on halb. Näiteks on tehtud mitmeid katseid, kus sojaproteiini peal olevate loomade vereproovid oli korras, aga lihatoitu saavatel loomadel tekkis kiirelt veres kõrge plii sisaldus. Samamoodi näitavad katsed, et küllastunud rasv (või, margariin) suurendab plii imendumist organismi, samas kui küllastumata (oliivi-, päevalille-) õlidel seda efekti pole.

– Ka piimasuhkrul ehk laktoosil on omaduseks suurendada pliitaset organismis, samas kui puuviljasuhkur pektiin seob endaga pliiühendeid ja viib need organismist välja. Seega, eelistage puuvilju piimale! Üldse on teadlaste hulgas levimas arvamusi, et lehmapiima kasulikkus ei vasta tõele. Piimatooted, eriti kui nad pärinevad hormoone söönud lehmadelt, tõstavad emakakaela-, eesnäärme- ja rinnavähi tõenäosust.

– Kui palju on inimesel üldse proteiini ehk valku vaja? Paljud teadlased arvavad, et inimese väidetav suur valguvajadus on müüt. Üks argument, mida nad kasutavad, on imikutele looduse poolt disainitud toit – emade rinnapiim. Kui näiteks rottide rinnapiimas on valgusaldus 49%, siis inimestel on see number… vaid 5. Paradoksina on aga mitmed meie valguvajaduse katsed läbi viidud just rottide peal ning need tulemused hiljem inimestele laiendatud. Nüüd on aga uuringud näidanud, et inimeste liigne valgutarbimine seostub osteoporoosi, neeruhaiguste ning vähiga.

– Üks asi, millega innukad inimesed liialdama kipuvad, on vitamiinid ja muud sünteetilised toidulisandid. Näiteks pärast seda, kui uuringud tegid kindlaks, et seleen toidulisandina võib vähendada seedesüsteemi vähkkasvajate riski, hakkasid paljud võtma liigsuuri doose seleeni – tegelikult saab keha oma kaitsesüsteemis kasutada ainult teatud arvu seleeni molekule. Ülejäänu ladustub ja muutub keha kurnavaks toksiiniks.

Samamoodi on joodiga: nii selle puudus kui selle liigküllus organismis on seostatav erinevate vähiliikidega. Kõige lihtsam ja lollikindlam järeldus on niisiis üritada süüa tervislikult, mitmekesiselt, mitte sõltuda ainult sünteetilistest toidulisanditest ning nendega teha vaid kuure, vahepeal pausi pidades.

– Toidu valmistades hoiduge ülepraadimisest ja -küpsetamisest, eriti lihatoodete puhul. Iseäranis tuleks hoiduda praetud ja sütel grillitud toidust – need protseduurid tekitavad toitu palju mittevajalikke aineid, mida uuringud seovad nii vähi kui südamehaigustega. Soovitav on aurutamine, kerge röstimine, kiire keetmine, madalal temperatuuril küpsetamine. Kui te siiski grillite, siis ärge sööge selle toidu koort või nahka.

– Samuti tuleks hoiduda alumiinium-lauanõudest, eriti kõrge happelisusega toitude puhul. Et mitte liiga palju alumiiniumit oma kehasse saada, tuleks piirata ka söögisooda ning kõrvetisrohtude söömisest. Ka tavalises lauasoolas on liiga palju kantserogeenset alumiiniumit – see tasuks asendada vürtsidega, mis hoopis vähki peletavad: basiilik, kurkum, loorber, kaneel, ingver jm.

– Kõige halvem on konservtoit, teisel kohal on külmutatud. Ning parim on muidugi värske toit – mida värskem, vähem töödeldud ja originaalilähedasem, seda parem.

Mida süüa?

– Tumedas shokolaadis on peidus flavonoidid, mis toimivad vähirakkude tegutsemist peatava jõuna ning on ka südamele kasulikud. Shokolaadi tarbides ei maksa aga unustada, et paljude teadlaste meelest ei läbiks rafineeritud suhkur uute toiduainete kontrolli, kui suhkur tänapäeval lei(uta)taks. Seega: vali shokolaad, milles oleks võimalikult vähe suhkrut ja võimalikult palju kakaod.

– Küüslaugus on peidus üle 70 tervisele kasuliku aine, mille hulgas paljud aitavad otseslt või kaudsemalt vähki ennetada. Kuna osa neist ainetest laguneb õhus väga kiiresti, on värske küüslaugu söömine tervisele kasulikum kui lõhnatute küüslaugukapslite tarbimine.

– Polüfenoolid, suured tervisesõbrad, on peidus punases veinis ja viinamarjade kestades. Samas valges veinis ja viinamarjamahlas neid eriti pole.

– Tomatites leiduv C-vitamiin ja retinoid lükopeen toimivad samuti vähki ennetavalt. Siinkohal ei tohi tomatit segi ajada rafineeritud ja töödeldud ketshupiga!

– Toidulisanditena võiksid olla esindatud beetakaroteeni, tsingi, kaltsiumi, kala(maksa)õli kuurid. Ka näitavad uuringud, et iga kolme päeva tagant võetud üks aspiriini tablett vähendab nii südamehaiguste kui vähi riski.

– Kiudainete olemasolu toidus on tähtsam, kui enamus inimesi mõistab. Lihtsalt seletades aitab kiudaine seedesüsteemis oleva toidu, sealhulgas ka võimalikud kahjulikud ained, kiiremini süsteemist välja, ilma et need jõuaks seal imenduda ja palju paha teha. On olemas kahtesuguseid kiudaineid: üks on vees lahustuv, mis muutub geeljaks (õunad, viinamarjad, kaerahelbed) ning on vees mittelahustuvad (täisteraviljad), mis läbivad seedekulgla peaaegu muutumatuna, tõmmates endaga kaasa ka muu seal leiduva. Näiteks täisteranisu söömine aitab väljutada liigsest elavhõbedast organismis.

– Joo palju vett! Mitte küll kõik toksiinid ei tule veega kaasa, aga paljud siiski tulevad. Samas on oluline küsimus: kust saada puhast vett? Soovitav on lasta kohalikus laboris ära hinnata oma kraanivesi. Sageli on see puhtam ja mürkidevabam kui pudelites müüdav kommertsvesi. Või siis laske mõlemaid kontrollida, et oma valikut teha.

– Kaaliumirikas toit aitab ennetada vähki. Kui aastatuhandeid on inimesed elanud toidu abil, mil kõrge kaaliumi (teisisõnu potassiumi) ja madal naatriumi (teisisõnu soodiumi) sisaldus, siis viimasel sajandil läks tasakaal kahjuks vastupidiseks. Liiga palju kantserogeenset naatriumit on lauasoolas, lihas, mitmetes kõrgprotsessitud toiduainetes. Selle tasakaaluks on head kaaliumitooted: banaan, avokaado, kõrvits, spinat, arbuus ja kartul.

– Igal võimalikul puhul tasuks eelistada mahetoitu. Nende puhul pole kasutatud keemilisi taime- ja putukamürke. Ka on mahetoidu põllud väikesed ja roteeruvad, samas kui suured kommertspõllud on kurnatud pinnaga, ainult keemiliste väetiste peal toimivad. Uuringud näitavad, et seal kasvatatud toidus on palju vähem kasulikke mineraale. Kui siiski kasutate kommertspõldudel kasvatatut, siis tasub viljad korralikult ja paksult koorida – suur osa tööstusmürke on just koores ja selle all.

– Veel toite, millel on vähivastased omadused ja mis peaks kuuluma igapäevasesse toidulauale: porgand, roheline tee, parkainerikkad marjad, tsitruselised, sojaoad… Head isu!

Ja veel…

Mida õppida prantslastelt?
Nad söövad neli korda rohkem võid ja kolm korda rohkem searasva kui ameeriklased, neil on kõrgem vererõhk ja kolesterool, aga ikkagi on ameeriklaste hulgas nii ülekaalulisus, südamehaigused kui vähkkasvajad palju levinumad. Miks?
– Sest prantslased joovad iga päev möödukates kogustes punast veini. Nad ei joo õlut ega piima.
– Sest prantlased söövad iga päev värskeid puuvilju.
– Ning nende menüüsse kuulub vahemeremaine tomat-oliiv-küüslauk kombinatsioon.
– Säilitusainetega toitudesse suhtuvad prantslased väga ettevaatlikult.

Mida õppida jaapanlastelt?
Nad on ühed maailma suurimad suitsetajad, aga nende kopsuvähki suremus on väike. Ja neile kuulub maailma keskmise eluea rekord,aastat. Miks?
– Sest suur osa jaapani toitudest on toored, pooltoored või väga lühikese küpsetusajaga. Ning turul värskete toitude järel käimine kuulub inimeste igapäevasesse elurütmi, mõeldamatu on osta säilitusainetega toitu niimoodi tükiks ajaks ette, nagu ameeriklased seda teevad.
– Sest jaapanlased joovad ohtralt anitioksüdantide rikast rohelist teed, selle ekstrakte on lisatud ka kommidesse, nätsudesse ja hambapastadesse.
– Sest au sees on seesami seemned ja sojaoad, mõlemad pakatavad antioksüdantidest. Vähivastase toimega on tegelikult igasugused seemned (sealhulgas pähklid, oad ja herned) ja jaapanlastel juhtuvad need olema igapäevases toidusedelis.

Kasutatud kirjandus:

J. Robert Hatherill “Eat to Beat Cancer: A Research Scientist Explains How You and Your Family Can Avoid Up to 90% of All Cancers”,

Mary Kerney “Everyday Cancer Risks and How to Avoid Them”.

54 mõtet “Kuidas söömisega vähki ennetada

  1. natuke kriitikat

    mitte potassium, vaid kaalium
    mitte soodium, vaid naatrum
    esimesed variandid pärinevad ladina keelest, teised emakeelsed.

    basiilik (ürt), mitte basiilika (arhitektuuritermin).

    juurvilju muide omastab inimene kõige paremini just kuumtöödeldult ja ka siis oluliselt halvemini kui herbivooridest loomad (taimetoitlaste “raiskamine” :D), toorelt saab inimene kätte vaid ca. 10 % sellest, mida saaks herbivoor, kuna me ei seedi tselluloosi ja toitained on selle sees lõksus.

  2. Pärdik

    Lütsopeen – lükopeen
    Söögisoodas (NaHCO3) ei ole alumiiniumit, küll aga on paljud teised antatsiidid alumiiniumiga.
    Kas tõesti tavaline lauasool sisaldab alumiiniumit? Pärin, kuna ei tea.
    Kuidas tehakse kalamaksaõli – kas “mahekaladest”? Taas küsin, kuna ei tea. Vastasel juhul on kalamaksaõli üks hullemaid mürke.
    Aga tegelikult mõnus ülevaade.

  3. feu

    Veel tähelepanekuid:
    mitte kaadium vaid kaadmium
    Ja see kalamaksaõli jutt on ka imelik: kalad(paha), maks (paha) = kalamaksaõli (väga hea)

  4. Mina

    Taoline kriitika on täiesti tulutu, sest lugejad, kellele artikkel on mõeldud, ei tee neil terminitel mingit vahet. Aitäh, Epp, suurepärase artikli eest!

  5. triin

    Viimasel ajal soovitataksegi kalamaksaõlile eelistada kalaõli. Just neil põhjustel, mis sa Epp välja tõid.
    Ma saan aru jah, et köögivili on kõige kasulikum kergelt keedetud, hautatud. Aga liha ma ikka küpsetan või praen. Ei oska tegelikult eriti palju toite teha keedetud lihast. Lihakastet teen vahel väga kergelt praetud lihast ja kartula-tangupuder on ka keedetud lihast ja supid. Kuidas te tervislikult toitujad liha valmistate?

  6. Petka

    “Mina”, tõsi või? No siis võiks ju potassiumi asemel kirjutada kaaliumpermanganaat ja soodiumi asemel ammooniumkloriid, sest lugejad ei tee neil termineil mingit vahet, eks? Ja vähi asemel saaks ka aids kirjutada.

  7. näide

    tubli Epp, kui vaeva näed, võid igast tundmatust valdkonnast läbi närida…
    ja veel, mida moodsad lugejad õigupoolest vajavad? Vähem mikse ja mõtlemist, rohkem kaunikõlalisi (ladinakeelseid?) retsepte meediaautoriteetidelt, mida pimesi järgida.

  8. Kaidur

    to Mina
    Ehk lehes ikka parandati need terminid õigeks. Suhtumine, et keskmine lugeja on nagunii loll ja vahet pole maksab varem või hiljem kätte. Kui on ikka olemas mingi termin, siis kasutagem sega õigesti.
    Offtopic, aga tegelikult päris huvitav näha kuidas võõras keelekeskkonnas hakkab suhteliselt lühikese ajaga oma emakeel kergelt sõlme minema. Mäletan, kuidas sugulane veetis vaid 3 kuud kodust eemal ja juba tema eesti keel takerdus ja kuulda oli aktsenti. Epp paneb veel isegi nendele mõjudele hästi vastu 🙂

  9. Leeloo

    Kuidas tulutu kriitika, Mina? Just nimelt seetõttu tulebki kasutada õigeid termineid, et need, kes ei tea, et naatrium = sodium, asjadest valesti aru ei saaks! Muidu ma kujutan üsna hästi ette, kuidas mõni loeb seda ja paneb kõrva taha, et liiga palju “soodiumi” on paha. Pärast uurib poes mõnd eestikeelset tootepakendit: nii, vaatame… mõned valgud… kõvasti naatriumi… tore, ei mingit koledat soodiumi, seda võtame kohe kaks pakki!

    Proteiini asemel võiks tegelikult kasutada kena eestikeelset sõna “valk”, ja tanniinide asemel öelda “parkained”.

  10. Ray D. Noper

    Selle koha pääl tuleks meelde tuletada vana humoreski, mis netiski korduvalt ringi liikunud… Autor tundmatu.

    The Japanese eat very little fat and suffer fewer heart attacks than the
    British or Americans.

    On the other hand, the French eat a lot of fat and also suffer fewer heart attacks than the British or Americans.

    The Japanese drink very little red wine and suffer fewer heart attacks than the British or Americans.

    The Italians drink excessive amounts of red wine and also suffer fewer heart attacks than the British or Americans

    Conclusion: Eat & drink what you like. It’s speaking English that kills you.

  11. Anu

    mulle esimese hooga kraapis silma tuunakala – kas tuunikala mitte pole õige.
    š tähte saab teha nii, kui vajutad ctrl+alt+s

  12. 313

    jah, tuunikala. ja viinamarjadel on pigem kestad kui koored. aga ehk toimetus teeb oma tööd. “mina” suhtumine on küll masendav.

  13. Maria

    Noojah.. Mina olen näiteks selline lugeja kes loeb artili läbi ja jätab meelde: küüslauk hea, tomat hea, idud seemned jms hea. Ohhoo punast liha ei tohi liiga palju süüa, eriti mehed. No ja oli ka palju asju mida erinevatest kohtadest juba varem teadsin.
    Artikkel hea ja huvitav, aga teades, et see on Epu kirjutatud lugesin seda tegelt hoopis uue mõttega- Epp kirjutas midagi sellist valmis.. Mhm- mina poleks suutnud ja nii palju peab tööd tegema selleks..

    Ahjaa poes ma tgelt ei uuri kunagi mis sildil kirjas. Ma parem ei taha teada mida ma sisse söön.

  14. Leeloo

    Eks ma loodan ka (ma ei ela Eestis, seega ei saa ma tormata tänast Ekspressi ostma), et terminid parandati ära, tuunakalast sai tuunikala, advokaadost avokaado, ostopeoroosist osteoporoos, jne, aga tegelikult ei saa alati (keele)toimetajatele lootma jääda. Küllalt on ilmunud artikleid, mis räägivad sellest, kuidas “shokolaad” sisaldab palju “karbohüdraate” vms. Eesti ajakirjanduse keeleline tase on ausalt öeldes masendav.

  15. Anonüümne

    Olles pikalt tegelenud kaladega, ka probleemidega siis tahan kommenteerida.(olen hiljaks jäänud, nägin seda artiklit juba paberil).
    Olen ise pikalt võidelnud/väidelnud, et meie eesti kala rohkem väärtustataks ja siit siis selline sõnavõtt! hoiduge kalast. Meil siin meres/järves/jões on niigi vähe kala ja nüüd selline mats. meie enda kilu/räim kaalub ülesse nii mõnegi nimetatud kaladest. Ja probleemi pole kuna kala süüakse reegline(kui enam) noorelt ja igasugu saast ei ole saanud temas ladestuda. Sama on meie sisevete kalade kohta. Mõnda vitamiini ainult kalast saabki! Võiksite uurida agri.ee lehelt meie kalade seireid ja siis alles soovitusi jagama hakata. uh ma lähen kohe kurjaks…

  16. Eppppp Postituse autor

    Teate, mis. Mul on südamest kahju, et ma seda artiklit siia ENNE lehte minekut üles ei pannud. EE esindaja palus mitte panna. Oleks saanud need vead ära parandada, sest siin käivad targad inimesed koos.
    Ei ole mina ju mingisugune tervisespetsialist. Olen neid teemasid lugenud inglise keeles.
    Krt, selle asjaga läks ausalt öeldes päris pahasti.

  17. helen

    nyyd tee ekspressiga diil, et kui nemad keeletoimetust ei suvatse teha, siis teevad seda sinu blogi lugejad. ja positiivne naide kohe omastkaest votta.

  18. mia

    kõik õige, aga ikkagi tabab mind järjekordset terviselehte lugedes tõdemus:
    elada on ikka väga kahjulik, ükskõik kuidas toimid, ikka sured.
    Tõsiselt rääkides: olen kindel et kõige kahjulikumalt mõjuvad igasugused äärmused, ükskõik kui kasulik, aga põhiline on toituda mitmekülgselt võimalikult kodumaisest ning mitte elada, et süüa, vaid süüa selleks et elada.
    P.S Olen pigem dr. Levini toitumisteooriate ja maailmavaate pooldaja, tegin tema testi läbi ning tulemused olid minu jaoks huvitavad ja õpetlikud.

  19. Eppppp Postituse autor

    Ma võtan nüüd ja parandan siin tekstis need keelevead ära.
    Mis kalamaksaõlisse puutub, siis seda ei paranda, kuigi siin jah vastuolu on. See las jääb mõneks tulevaseks korraks (kui ma uuesti julgen sellise teema ette võtta).
    Järgmiseks kuuks lubasin samale lehele kirjutada kohvist ja sain juba ühe huvitava raamatu.

  20. Eppppp Postituse autor

    Muide, ka selline küsimus, kas oskate soovitada netis (võib ka piskuese tasu eest) eesti-inglise ja inglise-eesti kaasaegset sõnastikku. Mina olen kasutanud seda http://aare.pri.ee/dictionary.html, aga siin pole kõike, olen ka ise sinna sõnu juurde saatnud.
    Teiseks ma otsin sõna http://www.neti.ee-s, et näha, kas seda eesti keeles kasutatakse. Aga see on ka halb lähenemine, sest see on sageli hoopis vigade paljundamine.
    PS Basiilik(a) on ikka täielik jama ja hajameelsus, ma loodan, et see lehes ära on parandet.

  21. Eppppp Postituse autor

    Ja veel – kalahuviline Anonymous, kui sul on saata mulle head materjali kalast, siis saada epetrone30@aol.com Ehk saab midagi veel kirjutada. See kalasöömine on vastuoluline teema, aga ma meeleldi uuriks ja tooks välja mõlemad pooled, kinldatsi leiab ka avaldamise koha.
    Ma ise ka armastan kala, nii et oma huvi on mängus, välja peilida, kuidas ja mida võib.

  22. kaur

    Vähki ei saa vist ennetada… muud moodi kui lihtsalt varakult maha surres. Mittekantserogeenseid aineid süües me lihtsalt ei soodusta selle teket.

    Ja ainus toitumissoovitus, millesse ma tegelikult usun, on süüa vähem.

  23. mia

    Kuna teooriaid on õhus palju, siis olen kuulnud ka kuidas üks idamaise õpetuse järgi saab kasvaja toitu muretsemisest. või näiteks suurest leinast.
    Mul on endal peres inimene, kes kaotas kalli inimese ning poole aasta pärast avastati tal suur kasvaja, kus juures enne seda kindlasti polnud.
    Muuseas ahnus eriti rahaahnus pidavat soodustama infarkti .

  24. Leeloo

    Ma küll kahtlen, kas sihukest asja, nagu korralik kaasaegne eesti-inglise-eesti sõnastik üldse olemas on, aga ehk on Keelevara (www.keelevara.ee) pakutav pisut täielikum ja usaldusväärsem kui http://aare.pri.ee/dictionary.html (kuigi sodiumi ja potassiumi eestikeelsed vasted oleks tegelikult viimasestki leidnud)? Mul on peamiselt ÕS-i kasutamiseks Keelevara põhipakett (260 krooni aastas), selles on need eesti-inglise ja inglise-eesti sõnastikud kenasti olemas.

  25. Eppppp Postituse autor

    Ok, uurin keelevara.
    Soodiumi ja potassiumi sõnu olen ju eestikeelsetes naistekates näinud, nii ei hakanud Aare sõnastikust neid vaatama ;(
    Aga tegelikult on tore see, et sain tänu teile palju targemaks 😉

  26. Shalaya

    Kaur, vähirakud on kõigi inimeste kehas olemas. Sõltub eelsoodumusest, eluviisidest ja toitumisest, kas ja millal vähirakud vohama akkavad. Nii et selles kontekstis – vähi teket on toitumisega võimalik edasi lükata või siis vähi teket tähtajatult edasi lükata.
    Lihtsalt vähe söömine ei aita, selle tagajärjeks on oopis seedeelundite aigused ja toitainete puudus, mis omakorda võivad soodustada vähi teket.

  27. Aivar

    Loed midagi sellist ja ongi söögi isu laksti läind. Samas võibolla paneb säärane hirmuteraapia mõne hoopis kahe käega suust sisse vorpima, sest mis siin ikka enam kaotada, onju. Keegi ei taha ju n.ö. neitsina surra.

  28. Elina

    Ei tahaks siin enam haavale soola raputada, kuid omalt poolt julgen lisada seda, et pektiin ei ole mitte puuviljasuhkur, vaid kiudaine. Leidsin selle kohta ka täpsema seletuse: Pektiin – puu-, kaun- ja teraviljade rakuvaheaine koostises leiduv vees lahustuv kiudaine, millel on võime imada radioaktiivseid aineid, neid neutraliseerida ja kiirendada nende eemaldamist organismist.
    Ma tean, et pektiini leidub näiteks moosisuhkrus ja see aitab moosi tarretada.
    Puuviljasuhkur on frkutoos.
    Muuseas, ma vaatasin, et TerviseEkspressil on ka keeletoimetaja täiesti olemas, kuid ju siis on alles algaja. Mind kui Priit Pulleritsu loengutes korralikult käinut näiteks häiris ka see, et toimetaja veerus olid doktorite Ingmar ja Sven Lindströmi nimed valesti. Ükskord aga oli samas lehes kas Aili Paju või Selma Teesalu artikkel, mis oli täielik keeleline kaos.

  29. Ester

    Keeletoimetaja, kes grammatilisi nõtrusi siluda mõistab, ei pruugi olla asjatundja terviseteemadel (vmt spetsiifilistel teemadel).

  30. Pärdik

    Epp – aga Sa ei pea ju artiklit päris avalikult üles panema.
    Usun, et Sinu fännklubi on nõus Sind tasuta aitama – saada artikkel enne ainult meilidele.
    Minule võiksid ka saata. Ei ole keelespetsialist, aga “keelehuviline”.
    Sellisel juhul jääb vastutuse küsimus – kui saad vastakaid arvamusi, pead ise otsustama või spetsialilt nõu küsima.
    Aga sellised vead, nagu “soodium” jääksid olemata.

  31. ieska

    Biokeemilise tausta tõttu on eriti kummastav neid potassiumi ja soodiumi artikleid lugeda, aga rööm on suur kui keegi viitsib vaevaks võtta asjast tõesti korralike sõnadega kirjutada. Ja muidugi tahan ma naiivselt loota, et vähemalt söögisooda ja soola valemid juba kooliajast külge on jäänud.

  32. kaur

    ieska – ma olin keskkooli ajal keemias väga tugev, olin regulaarselt vabariiklikel olümpiaadidel tipus ja olin kooli keemia-mälumängu-võistkonnas (vähemalt 1 korra tulime eestis võitjaks) ja mida veel – ja isegi mina ei mäleta peast, mis ühend on söögisooda 🙁 loota seda “tavaliselt” inimeselt on tõesti naiivsus.

    EE artiklis oli keeletoimetaja osa tööd ära teinud. kaadmium oli korras, basiilika ja soodium mitte. a niipalju kui ma ajakirjandusest tean, on nende eride ainus mõte reklaamipinna suurendamine ja ariklite sisust on kõigil pohhui. tehnika-eridega on sama seis, alguses on paar korralikku artiklit ja siis tuleb lihtsalt “soust”, kus on robot-tõlkijate käest läbi lastud ja kriitpaberile välja trükitud pressiteated.

  33. Kaatje

    Ei ole jah ühte ja head ja igaks juhtumiks sobivat eesti-inglise / inglise-eesti sõnastikku, netis veel pealegi 😛
    Viimasel ajal muutub keel nii kiiresti, et isegi paari aastaga tuleb uusi sõnu juurde või kasutus muutub ja sõnastikud ei jõua sellega sammu pidada.

    Eesti-inglise sõnastikest on parberil olemas veel nt Andres Aule “Tänapäeva eesti-inglise sõnaraamat”. Aga sellest on paraku ainult kaks köidet ilmunud (K-tähe lõpuni). Ja kuna I osa ilmus juba 2001, siis pole ka seal kõiki vajalikke asju sees.

    Nii et kui midagi vaja, siis tuleb otsida ikkagi mitmest sõnastikust ja sageli ei leia ka siis 🙂 Internet aitab, aga on sama ekslik nagu inimene ise 😛

  34. Külaline

    Vähk ja toitumine – kõige huvitavam, mis ma leidnud olen, on “Budwig diet” (otsingu kaudu)

  35. blond baleriin

    kui söök juba suus ja hambad käivad – kas mõtlete kõik ilusti läbi, enne kui alla neelate?

  36. Anu

    lütsopeen oli ka rõõmsalt samaks jäetud.

    üldiselt, siit tuleb kenasti välja, miks peaks keemiat õppima:)
    koolis kurdetakse küll, et igavene tüütus ja jama, raske pealekauba. aga tegelikult on huvitav. eriti veel toiduainete keemia, mul on olnud rõõm seda õppida.
    ja teine point veel, et keemikud ei pruugi head ajakirjanikud veel olla, samuti nagu ajakirjanik keemik. ja seda, kes teeb, tabab erinevalt sellest, kes midagi ei tee, ikka kriitika.

  37. 313

    kuulge, kullakesed, kõiki asju ka toitumisega ei lahenda. millegipärast alahinnatakse mõtlemise tähtsust inimese tervise juures. no ma saan aru, et hirmus abstraktne asi, aga päris kindlasti mõjutab vähki (jt haiguse) inimese ellusuhtumine ja mõttemaailm. halvad mõtted ja negatiivne ellusuhtumine tõmbavad halba ligi.

  38. tinz

    TerviseEkspress on mõttetu reklaamilisa, kus artiklid on vaid selleks, et reklaami üleküllust varjata. Toimetamine on seetõttu enam kui pinnapealne. Mõni näpuviga ehk isegi parandati ära, terminid olid küll rõõmsalt samaks jäetud.

  39. tinz

    Aga ununes küsimata, Epp – miks sa kirjutad artikleid, mis kujutavad endast üksnes netiavaruste refereerimist? Kas keegi nii ilusti palus? Taolisi toitumisõpetusi ilmub siin pea igas naisteajakirjas, midagi põhjapanevalt uut su artikkel ei sisaldanud. Mina küll ei leia, et ajakirjanik peab olema pädev igal elualal. Miks ajakirjanikud ise nii arvavad?

    (See ei ole nüüd kriitika, vaid pigem veidi häiritud huvitundmine.)

  40. tinz

    Ja veel. (Vabandust hüplikkuse ja ohtrate kommentaaride pärast.) Eesti keeles liialdatakse mõttetult sõnaga proteiin. Aastakümneid on olnud omakeelne valk, miks nüüd siis korraga proteiin? See pole muidugi Epu häda, see proteiin valitseb kogu toitumiskirjanduses – täiesti arusaamatutel põhjustel. Rohkem valku, maha proteiin!

  41. Eppppp Postituse autor

    …sest mu meelest on tore, kui inimesed teadlikumalt ja tervislikumalt toituvad.
    Ja ilusasti paluti ka 😉

    Tegelikult lugesin seda raamatut enne EE pakkumist nende terviselehele kirjutada. Ma otsisin enda jaoks sellist ülevaatlikku raamatut, mida lugedes teha teadlikumaid valikuid oma söögi asjus. Ja mu meelest on need kaks raamatut parim populaarteaduslik kokkuvõte teadusuuringutest, mis toitumise-tervise seoste kohta onl tehtud.

    Nojah, ja kas ajakirjanik peab olema pädev igal alal. Vaat see ajakirjaniku amet on jah selline imelik! Jalad libedal jääl ja pea pilvedes, tähtajad kogu aeg takka piitsutamas. Ja tuttavad toimetajad, kes peaks kõike teadma ja vigu parandama, on ju ise samas olukorras.

  42. notsu

    Väikesed lisamärkused – keelesõelumine on juba ära tehtud, nii et pigem toiduteoreetilised.
    Kakao pidi oblikhapet sisaldama, mistõttu oleks mõru šokolaadi arukas tarbida mõne piimatootega (nagu rabarberitki). Soovitavalt rasvasemaga – siis on laktoosimats väikesem (üks mu tuttav laktoosiintolerant, kes piimast kohe mürgituse saab, saab vahukoort küll süüa, ma ei tea, kas rasv puhverdab laktoosi ära või on laktoosiprotsent väikesem).
    Ja anonymus võiks täpsemalt kirjutada jah, kuidas meie veekogude elavhõbedasisaldusega on. Ajakirjandusest on mulje jäänud, et vähemalt mõne mageveekogu vesi peaks parem olema, kui Läänemere oma, mis pidi olema üks mustemaid, nii et räimed on dioksiini täis. Härjanurmes on forellikasvatustalu, arvatavasti näiteks nemad valvavad oma vee kvaliteeti.
    Ah et kumb loeb rohkem, toit või mõtlemine? ei tea, kuidas teistel on, aga minu mõtlemist mõjutab toit küll kõvasti. Näljasest peast tahaks kohe kõigiga kakelda, aga vat ku sööd toiduga kõvasti endorfiine ja serotoniine sisse, on kohe hea olla. Nii et toit ja mõtlemine on peaaegu sama asi, ärgem tehkem asju keeruliseks ;).

  43. veel kalast

    Nature’s oli paar aastat tagasi artikkel, mis hoiatas punase kala liigsoomise eest.

  44. lisaks

    Peaks olema toitumisalane SUUR SUUR VEEB, eestikeelne, kus oleksid sellised artiklid, aedviljade, puuviljade ja meil müüdavate toitude kohta, siis rahvas teaks , mida kuidas süüa, mida mõelda ,teha , eelistada.
    Suur tänu artikli autorile, kahju, et hilja leidsin, ei saanud sõna sekka õigel ajal öelda. Kuid ehk pole hilja asjatundjatel mõte teoks teha.

  45. Pingback: gay porn star

  46. Pingback: Millised on kahjulikud lisaained ja koostisosad toidus ning kuidas neid vältida « Jaanika Merelaht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.