Lugeja on ise autor, üks huvitav kogemus

Täna hommikul võtsin ette ühe Agatha Christie raamatut – laenutasin selle eile kohalikust taamatukogust. Arvasin, et ma pole seda varem lugenud.

Aga üsna pea märkasin kummalist asja. Mitte ainult deja vu tunnet. Või siiski.

Kogu jutustuse tegevus – millest ma ju mitte midagi ei mäletanud – toimus meie vanas Karksi korteris – tubade plaan oli sama. Ja üks tegelastest oli naabrinaise näoga.

Ma olin 15 aastat tagasi seda lugedes oma stseenid loonud ja nüüd, ilma et seda teadlikult oleks mäletanud, tuli see kõik tagasi. Isegi teises keeles lugedes. Isegi enne, kui ma teadvuses aru sain, et loen varem loetut.

Ilukirjanduse tarbimine on nagu unede nägemine. Sa lood ise need stseenid, oma materjali kasutades. Jutu autor on sulle vaid muusaks, kes kaasa aitab.

20 mõtet “Lugeja on ise autor, üks huvitav kogemus

  1. pärismaalane

    Kolm viimast lauset oli nigu vasarahoop naelapää pihta. Aint tihkaks täpsustada — mitte ainult ilukirjanduse vaid üldse Loodu tarbimine (võehh, milline haige sõna)…

  2. Eppppp Postituse autor

    Tjah, aga näiteks filmidega on teistmoodi kui kirjandusega – filmides on sulle rada täpsemalt ette antud.

  3. feu

    Ei mäleta, kes oli see inimene, kes ütles, et eelistab raadiot telekale, sest raadiol on parem pilt. Eks raamatul on siis veel parem pilt 🙂

  4. Ants

    Vist on sedamoodi küll, kui ta midagi veelgi enamat pole. Ja Loodu pole sugugi kole sõna, natuke ka ehk sedamoodi kui Looming, ükskõik mil viisil ta sündinud on.

  5. Mariann

    Ma olen ka seda mõelnud. Lugedes peab ju tegevust ette kujutame, ja siis me paigutame selle endale tuttavasse ruumi, kusjuures teadvustamata, millisesse ruumi just, aga see peab olema hetkel väga tuttav ja paljunähtud koht. Lihtsalt ühel hetkel, kui selle peale mõelda, hämmastud ise ka selle üle. “Kolme musketäri” tegevus toimus minu jaoks näiteks meie kooli hoovis.

  6. Mutt

    Eriti huvitav on selle ettekujutamise juures see, et kui kunagi satud vaatama mõnda filmi, mis on loetud raamatu järgi tehtud, siis vähemalt minul tekib tavaliselt tõsine tõrge selle vaatamisel – no see pole ju see lihtsalt. Agatha Christy lugudest tehtud sarja mina ei vaadanud just sellepärast, et võõrad tegelased olid. Minu kujutluses toimunu oli palju põnevam 😛

    Sama jama on ka nende raamatutega, mida hakkad lugema peale filmi vaatamist. Kunagi näiteks nägin filmi “Kuningas Saalomoni kaevandused” ja kuna see tundus nii põnev, siis hakkasin ka raamatut lugema. No võimatu! Film oli nii tugevalt silme ees ja ootused nii kõrgele kruvitud, et aeglasem ja pikem raamat ei läinud kuidagi. Esimesest peatükist vist kaugemale ei jõudnudki.

    Muidugi on raamatuid-filme, mille puhul see ei tööta. Näiteks Harry Potter 😀 Ja ka Musketärid. (Kuigi minu jaoks jäävad alati õigeteks musketärideks just sellest vene filmist pärit tegelaskujud.)

    Aga ma olen üldse nii suur raamatusõber, et raamatukogus eristan loetud raamatuid lugemata raamatutest kaanepildi järgi. Olen küllaltki tihti koju tassinud juba loetud raamatuid, mis on teise kirjastuse poolt välja antud ja seega pole ka kaanepildist mälestust. (Õnneks saan ka sisu järgi suht kiirelt aru, kas on närimata kont või mitte :D)

  7. Andrus

    Vaat sama on muusikaga. Iga üks saab loost aru oma moodi. Iga üks paneb selle loo enda ellu. Tunneb seda kurbust, seda rõõmu, mida üks just tunneb. Nii on. Ükskord ma taipasin seda, et nii ongi. Ma lasin ühte lugu oma sõbrale, et kuula, on ju nii head mõte ja sõnad. Talle see kohale ei jõudnud. Hiljem kunagi tegi tema mulle plaadi, mis mulle kohale ei jõudnud. Ja tihti on nii, et müned lood jõuavad alles hiljem kohale. Muidugi jälle omamoodi, oma uue tähendusega. Sinu jaoks õige tähendusega. Ja sellele kõigele lisaks ütleb loo autor, et ma mõtlesin hoopis nii. Kõigil suu kinni. See mõte ei jõudnud kellegile kohale. Aga heal lool ongi iga ühe jaoks oma koht.

  8. mustikasupp

    Mulle meeldivad isegi mõnes mõttes raamatud rohkem, sest ma saa luua oma tegelased, oma tegevuskoha jne. Filmidel on juba, nagu ennist mainitud, oma rada ees.
    Mul oli nii näiteks Klatšimoore lugedes. Kui ma kasvõi ühe osagi uusesti läbi loeks, oleks mul jälle uuest kõik sellge, milline näeb välja Serena, milline Blair, milline on Serena korter ja kuidas ta võtab Metropolitani muuseumi eest hommikul kohvi ja jalutab oodates Dan´i või näitks kuidas näeb välja Michail “Printsessi päevikust”
    Võeh, ma pean nüüd seda uuesti lugema hakkama, sest see kommentaar tekkitas mulle tahtmise seda uuesti lugeda.

  9. Andrus

    A mulle meeldib ka film ja kino. Saab pildi sisse minna. Tuled kinost välja ja oled teine inimene. Film kestab edasi.

  10. Maria

    Minuga on sedasi, et raamatauid lugedes tekib mul peas vaikselt loetu kõrvale oma jutt. Tegelased kes mulle meelidvad hakkavad kohati oma elu elama. Ega raamatut ei jõua ju sageli korraga läbi lugeda- no ja siis lugemste vahepeal kui on aega mõelda tekib peas kümneid erinevaid versioone sellest kuidas kõik edasi läheb. No ja kui raamat läbi siis tekib raamatust veel palju mõtteid.

    kõige ehmatavam vast oli teada saada kunagi, et film Naerata ometi on tehtud Kasuema järgi. See raamat oli minujaoks midagi erilist. See oli nii ilus ja hea. Ja siis film oli selline külm ja kalk.

    Minuarust ei tohiks sedasi teha.

  11. tarmo

    Miski ei saa olla põnevam kui vanade asjade taasavastamine omaenda mälu kolikambrist – sellepärast tasub ikka vahel raamatuid üle lugeda, aga mitte liiga sageli.

  12. mia

    analoogne tunne tekib näiteks klassikat üle lugedes. Olin suur lugeja kooli ajal. 10 aastase vahega lugeda uuesti üle “Anna Karenina” või “Sõda ja rahu” siis see on nagu raamatu vahel uue kihi avamine. Kuigi ka muusikaga võib sama olla.

  13. Meril

    Mulle on alati meeldinud lugeda. Luua oma mõtteis pilte ja erinevaid stsenaariume kokku panna. Mõned raamatud (sama ka filmide ja lauludega) jäävad tükiks ajaks meelde ja mõjutama.
    Kui olin noorem siis lausa neelasin Christiet ja teisi krimikirjanikke, nüüd eelistan lugeda raamatuid, kus leidub midagi hingele ja südamele ka. Selliseid, mida võib paari aasta pärast uuesti kätte võtta ja leida uusi nüansse ning seoseid. Raamatuid, mis avavad end kiht kihilt ja kogemustepagasi suurenemisel muutuvad veelgi tähenduslikumaks.

  14. Maria

    Ma olen viimasel ajal vastanud enda jaoks laulude sõnad. Ma ei teagi kuidas ma varem neid kuulanud olen (just ingliskeelsetest siis). Paljud laulud saavad uue tähenduse. Ja raamatutega on tõesti nii, et kui lapsena oled midagi lugenud siis paari aasta pärast loed üle ja saad asjast hoopis teisiti aru.
    Viktor Hugo “Mees kes naerab” näiteks.

  15. VäikeMari

    Ka minu jaoks on alati pettumus suur, kui vaatan jub läbi loetud raamatutest tehtud filmi.
    Kuid selle teemaga tuleb meelde kooliaeg, kui inglise kirjanduse õpetaja andis klassile 4 inglise keelset luuletust tõlkida. Pidime tõlkima ilma riimita (olidki ilma riimita luuletused), vaid seda kuidas me luuletusest aru saime. Igaüks sai valida ühe, lemmiku ning tulemus oli igaühel hoopis erinev. Tunni point oligi luule mõistmine, mitte keel… Tulemus oli fantastiline, mul on senimaani kõik neli luuletust alles ning aeg ajalt loen uuesti läbi, ning mida aeg edasi, seda teistmoodi saan ma neist aru, ning mõttes tõlgin erinevalt…

  16. Eppppp Postituse autor

    See tuletab mulle meelde, kuidas me legendaarse filosoofia õpepjõu Tõnu Luige loengukonspekte võrdlesime – kolm tudengit olid täiesti erinevad konspektid suutnud luua (T.Luige täpselt sama jutu põhjal).

  17. zrrobsagbn

    E Verify, formerly known as Basic Pilot, is a voluntary program that is designed to allow employers to electronically compare an employee’s personal information against databases maintained by the Social Security Administration and the Department of Homeland Security. The accuracy of the Internet based system has improved in recent years, but still has shortcomings, according to the 254 page report prepared for Homeland Security officials by Westat, a Rockville, Md. based research corporation. A higher error rate Maria Elena Garcia Upson, a U.S. Citizenship and Immigration Services spokeswoman, said the agency is in the process of evaluating the report and had no immediate comment on Friday afternoon. The system is a centerpiece of the Bush administration’s worksite enforcement plan. The report warned that…http://coolnews-4u.com/

  18. Luule

    Samas vahel on mõnus korduvalt sama asja lugeda.
    Kuigi 15 aastat tagasi loetuga on mul sageli nii juhtunud, et parem mälestus oleks olnud siis, kui seda rohkem poleks torkinud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.