Mõnda nädalavahetusest

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. No kui nii ütled – parandan ära 😉
    Teisi tekste kirjutades tekkis enne küsimus, et kas sisemiselt või seesmiselt. Kas tagaplaanile või tahaplaanile?

  2. (to herv) saan aru, et õigekiri on hirmus tähtis jne, aga kas tõesti peab kogu aeg vigu välja tooma ja oma tarkust näitama.

  3. Tegelikult, see ei häiri mind. Kui ma teeks blogipidamise plussid ja miinused enda jaoks, siis eesti keele värske hoidmine ja selle kohta tagasiside saamine on pluss.

  4. Laias laastus juutide peakatete erinevus:
    *nö “mütsikese” e yarmulka kandjad on tsentristid – mõõdukad juudid, kellele läheb korda ka ilmalik elukorraldus ja Iisraeli kultuur.
    *nö pigimustade kaabude e Shtreimel´i kandjad on hassiidid (diasporaa tingimustes Ida-Euroopas tekkinud vool juutluses; nüüd üks suurimaid kantse New York) ja ultraortodokssed e õigeusklikud juudid, kes pühakirjana tunnistavad vaid Toorat e viit Moosese raamatut. Neile on sekulaarsed ilmingud ja probleemid sekundaarse tähtsusega. Toora peaks olema ideaalvarandis ühiskonna ja poliitilise elu aluseks. (Suuresti tänu neile (loomulikult on oma osa konfliktis ka palestiinlastel) on ka Lähis-Ida konflikti sisse programmeeritud infinitiivsus: Jumal on selle maa neile tõotanud ja sellest väiksemagi lapi ära andmine tähendaks Jumala salgamist. Ytzak Rabin suri just ühe sellise fundamentalisti käe läbi, kuna oli palestiinlaste ja juutide rahumeelsest kooseksisteerimisest Juudamaal.)

  5. Minu arust algasid Sa oma juttu sellest, et emadel on raske täiskasvanud poegi vabaks lasta. Kummaliselt haakub see minu hommikuse emotsiooniga mille sain lugedes Eesti Ekspressi loole järge (foorumis http://www.saarlane.ee )ühe pere sassis suhetest oma tütrega.Elu võib vahel olla nii raske ning valus. Me kõik kasvatame oma lapsi ju parimate kavatsustega ning loodame, et kui nad suureks saavad siis miskit pidi jäävad nad meie juurde.
    Ehk on see alateadvuses Bismarcki eelsest ajast, mil lapsed olid vanemate peamine pensionisammas.

  6. Tegelikult on see jube kui emad ei lase oma poegi vabaks ning armukadetsevad ja kritiseerivad oma minijaid. Ma räägin seda üldiselt, mitte ainult antud olukorrale viidates (no kuulge, mul on ju ka ema). Ei ole ammu enam piiblit kätte võtnud ja ei oskaks sealt paugupealt neid ridu välja käia aga sealgi on kuskil kirjas, et mees peab oma vanemad hülgama ja oma naise poole hoidma. Paljud emad ja noored mehed just selle inimkonna mitmetuhande aastase probleemi sisu ei mõista. Ja kuidas nad peaksidki, sest see on pealtnäha kuidagi loogikale ja justkui ka armastusele vasturääkiv seadus. Ja ei midagi uut siin päikese all. Kõik kordub ja jääbki korduma.

  7. Saatsin sulle nii maili kui ka kutse, kuid tuli teatega tagasi, et ei läinud läbi. Kui sul on mingi muu mail siis võin sinna uuesti saata

  8. mis puutub perekonda, lohutan alati oma lapsi peale mingit pere- või sugukondlikut jama, et sõpru saavad nad valida, sugulased on nagu nad on.

  9. Armastus tähendab täielikku vabaks laskmist – kui ema armastab oma last ja tahab, et ta oleks õnnelik, siis ta laseb lapsel leida oma õnne ilma käske ja keelde jagamata. Teiste inimeste (oma lapse ja tema elukaaslaste) ellu sekkumine ja oma tingimuste esitamine näitab teiste suhtes hoolimatust ja on lihtsalt egoistlik.
    Sama on ka kaaslaste lahkumineku korral – kui sa armastad teist inimest, aga tema tahab su juurest lahkuda kellegi teise juurde, siis sa lased ta vabaks, et ta saaks olla õnnelik. Kahtlemata see riivab enda ego karmilt, et sind enam ei taheta, aga teisest kinnihoidmine või armastuse nõudmine ei ole enam armastus. See on enesekesksus.
    Tean emasid, kes ei lase ka oma tütreid vabaks, nii et see pole ainult emade-poegade probleem.
    Ise olen elanud täielikus vabaduses ja sellepärast ei suuda ka ette kujutada, kuidas saab üldse kellegile tingimusi esitada.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar