Abielulahutuste statistika

Ma jätkan oma ülikooliasjade sorteerimist ja leidsin ühe päris huvitava ettekande, mille kunagi vist 1996 a tegin, valikainena demograafiat õppides, Mare Ainsaare käe all. Kes viitsib end sellest läbi närida, see leiab mitu huvitavat nüanssi.

Alates 1988 on nii abiellumus kui abielulisus Eestis järjest langenud.
Samas on näha lahutuste tõus, eriti alates 1992. aastast.

See, et toimus järsk tõus 1992, on seotud ka faktiliselt ammu toimunud lahutuste legaalse vormistamisega — seoses üleminekuga Eesti passidele ajasid paljud oma paberid korda.

Leidsin 1979. aasta artikli, kus akadeemik Gustav Naan ennustas, et aasta abiellumiste lahutamiste suhe on 1:1 aastaks 2015. Tegelikult juhtus see juba 1995, 20 aastat varem. Nimelt on sel aastal 100 abielu kohta 106 lahutust.

Abielusid vaid poole rohkem kui lahutusi — see piir ületati 1991. aastaks : 100 abielu kohta 56 lahutust.

Mitu abielulahutust sama aasta saja abielu kohta?/Sama aasta CDR (1000 inimese kohta) (statistika baasil)
1940 10,9 / 1,1
1950 6,4 / 0,6
1960 20,9 / 2,1
1965 28 / 2,3
1970 35 / 3,2
1975 39 / 3,4
1980 47 / 4,1
1981 — / 4,1
1982 — / 3,9
1983 — / 4,2
1984 49 / 4,1
1985 47 /4,0
1986 47 / 3,9
1987 46 / 3,9
1988 46 / 3,9
1989 47 / 3,8
1990 49 / 3,7
1991 56 / 3,7
1992 75 / 4,3
1993 ˇ 74 / 3,8
1994 76 / 3,7
Niisiis on lahutuste arv võrreldes sama aasta abielude arvuga järjepanu tõusnud, aga üldine lahutumuskordaja oli kõrgeim 80ndate esimesel poole ja 1992.

Lahutusajastus (demouuringute keskuse pereuuringu andmed, 1995):
Enamasti ei toimu lahutuse vormistamine ja kooselu lõpetamine samaagselt, vaid keskmiselt 60 % lahutuste puhul toimub tegelik kooselu lõpetamine vähemalt 3 kuud varem kui lahutuse registreerimine.

30-40% lahutusjuhtudest on need, kus toimub kooselu lõpp ja lahutuse vormistamine samaaegselt, st ajavahemik ei ületa 3 kuud.

Neid, kelle lahutuse vormistamine toimub vähemalt 3 kuud enne koosele lõppu, see tähendab, et pärast ametlikku lahutust elatakse veel vähemalt 3 kuud koos – neid on 2-10%. ( — läbi aastate, sest uuritud on erinevaid sünnipõlvkondi terve nende elu kohta)

Lahutusele järgnevaid demogr. käitumise variante:
1) Esimesel võimalusel astuda uude abiellu või vabaabiellu
2) pühenduda ainult lapse kasvatamisele vm eneseteostusele
3) Lükata uuesti abiellumine edasi

Uue abielu sõlmimiseks on võrdse vanuse ja hariduse puhul lahutatud meestel tunduvalt suuremad väljavaated kui lahutatud naistel.

Nt 1986-1995 on mitmedat korda abielluvaid mehi rohkem kui korduvalt abielluvaid naisi. Lasteta naistel on rohkem eeldusi korduvaabieluks kui lastega naistel. Vanuse kasvades väheneb mõlema sugupoole tõenäosus uue abielu sõlmimiseks.

Korduvalt abiellujate osatähtsus on samas aasta-aastalt suurenenud: kui 1986 oli neid 27 % abiellujaist, siis 1995 33%.

Uue abielu püsivuse kohta ma muid andmeid ei leidnud, kui et 1994 aasta lahutajaist: 25% lahutas korduva abielu, kusjuures tendents lahutada korduvat abielu on linnas suurem kui maal.

Vanurite suremust on uuritud seoses nende abielulisusega ja leitud, et lahutatud ükskud mehed ei saa üksi hakkama ja surevad uuesti abiellunutest varem. Naistel sellist vahet ei täheldatud: üksikud ja abielus olevad saavad ühtmoodi hakkama.

Eestlaste CDR võrrelduna kõigi Euroopa riikide CDR-idega (1000 elaniku kohta) – see tabel oli mulle täielik üllatus:

1970 – 1994 Euroopa kõrgeim CDR on Lätil (4 – 5,5)
Eesti koos Leedu ja Inglismaaga on Läti järel Euroopa kõrgeimad (1970-90) Eesti teisel kohal (3,2-4,1). Teised riigid jäävad kaugele maha.

1970-1993 kogu Euroopas on üldine lahutumuskordaja tõusnud 50% .
Tänapäeval on enamikus Euroopa riiikides abielu lahutustõenäosus 1 3st, st iga kolmas abielu tõenäoliselt lahutatakse.
Soomes, Rootsis ja Ingliusmaal 1 2st
ja mõnes Lõuna-Euroopa riigis 1 10st või väiksem.

Vaatlesin lähemalt 1994. aasta lahutajaid Eestis: linnas on lahutajaid neli korda rohkem kui maal.

Lahutajad vanuse järgi:
kriisieluaastad paistavad olevat meestel nii linnas kui maal 30-39, linnanaistel 25-39, maanaistel 30-39 — ühesõnaga linnanaised hakkavad varem lahutama.
Lahutajad ühiste alaealiste laste järgi:

41% lahutajatest ei omanudki ühist last
36% 1 laps
19% 2 last
3 % 3 last
0,5% 4 last
O,2% 5 last
0,02 % 6 last
Maaelanike hulgas on vähem ilma lasteta lahutusi ja enamik paljulapselisi lahutusi on maanaistelt.
Linnainimeste lahutustest on 80% lasteta või ühe lapsega lahutusi (maal see 67%)
Mida suurem on laste arv peres, seda rohkem on maapere riskipere võrreldes linnaperega. St 3lapselisel maaperel on 7% riski, linnaperel 2%.
Aga maal ongi peredes rohkem lapsi.

20-24aastased lahutavad kõige rohkem 2 aasta vanuseid abielusid.

lahutajad vanuse ja abielu kestvuse järgi:

20-24 aastased 2- 4 aastat kestnud abielu
25-29             4-6 ja  5-7
30-34             10-14  neid ongi kõige rohkem, n-ö riskigrupp
35-39             10-14 ja 15-19
40-44             15-19 ja üle 20
üle 45             üle 20
Lahutuse tõenäosus väheneb tunduvalt pärast 19ndat kooseluaastat 😉

18 mõtet “Abielulahutuste statistika

  1. Treissi

    Viimastest arvudest loen välja, et kõige rohkem lahutatakse neid abielusid, mis on sõlmitud kahekümnendate eluaastate alguses või isegi enne seda. Et siis peaks hiljem abielluma?

  2. Eppppp Postituse autor

    Jah, see on sul õige tähelepanek (kuigi ma esimesel hetkel ei saanud pihta…) Teisisõnu, 30ndikud ei lahuta oma paar kuni mõni aastat kestnud abielusid nii sageli nagu 20ndikud. Aga 30ndikud lahutavad oma üle 10 aastat kestnud abielusid.

  3. Eppppp Postituse autor

    …kahjuks pole mul ettekande kiled säilinud, kust saaks täpsemaid numbreid vaadata. Lausa ime, et need vanad koolitööd ise ühel flopidiskil säilinud olid.

  4. mia

    see et lahutuste arv suurenes 90-ndatel aastatel on loogiline, kuna muutus ühiskondlik kord ning sellega paisati segi inimeste väärtushinnangud. See inimene kellega olid abiellunud 80-ndatel ei pruukinud olla see sama 90-ndatel (räägin oma kogemustest). Olen kindel, et lähiaastatel see number hakkab stabiliseeruma.

  5. Katrin T

    Olen kuulnud väidet, et välismaalasega sõlmitud abielu lahutatakse suurema tõenäosusega kui abielu kahe eestlase vahel, huvitav, kas selle kohta on statistikat tehtud?

  6. näide

    värsket statistikat eurostati lehelt:

    Nearly one divorce for every two marriages in the EU25
    There were around 2.2 million marriages in the EU25 in 2004, or 4.8 marriages per 1000 inhabitants. Cyprus (7.2 marriages per 1000 inhabitants), Denmark (7.0) and Malta (6.0) had the highest marriage rates, while Slovenia (3.3), Belgium (4.1) and Greece (4.2) had the lowest.
    However, there were almost 1 million divorces in the EU25 in 2004 (2.1 divorces per 1000 inhabitants). The Member States with the highest divorce rates were the Czech Republic and Lithuania (both 3.2) and Estonia (3.1). The lowest rates were found in Ireland (0.7 in 2003), Italy (0.8 in 2003) and Greece (1.1).

    One third of all babies born outside marriage in the EU25
    There were almost 4.8 million babies born in the EU25 in 2004, which makes 10.5 live births per 1000 inhabitants. Ireland (15.2) had the highest birth rate, followed by France (12.7), Denmark, Luxembourg and the United Kingdom (12.0 each). The lowest rates were found in Germany (8.6), Latvia (8.8) and Lithuania (8.9).
    Out of the 4.8 million babies born in the EU25 in 2004, around one third was born outside marriage. The largest proportions of births outside marriage were found in Estonia (58% in 2003), followed by Sweden (55%), Denmark and Latvia (45% each) and France (45% in 2003), while the lowest were observed in Cyprus (3%), Greece (5%) and Italy (15%).

  7. Aivar

    Katrin, mind on ka see küsimus vaevanud. Ma olen koguni võtnud enda peale see statistiline uurimus isiklikult läbi viia. Senise seisuga võin teile raporteerida, et kaks minu kolmest välismaalasega sõlmitud abielust on lahutatud. Uurimistöö eesti osaline faas ei ole veel alanud ja seega on vara kokkuvõtvat statistikat teha. Aga noh, töö käib vilkalt. Kas selle projektiga on mingeid probleeme? Kindlasti. Peasponsorina võin kinnitada, et need probleemid on peamiselt seotud projekti rahastamisega. Alimendid, advokaaditasud jms. ootamatud kulutused on uurimistöö tähtajalisust pikendanud. Mõningal määral ka osalisi demoraliseerinud aga noh, elu läheb edasi. Elu uurimine peab ju jätkuma. Kasvõi läbi lukuaugu.

  8. Heler

    Aivaril hea siin ärbelda, et uurimistöö alles pooleli, su (välismaalannast) naine ei saa siin lugemas käia! 🙂

  9. Aivar

    Jah, sellise asja saaks esimese raksuga nagu välismaalasega abielus olemise plusspoole lahtrisse kirjutada. Et sul on kogu aeg nagu mingi oma privaatsfäär kus teine osapool ei saa ringi luurataja ja paljui on looritatud salapäraga. Oma rahvusest inimesega aga peadidi koos olles on kõik nagu lambi all alasti, kõik viimse kui punni ja vistrikuni teise inimese kohta näha ja teada ja pikapeale … igav … hmmm … isegi vastik?

    Ma esitan neid küsimusi kui …. ee, … hmm … teadlane. 😉

  10. Siiri

    Kas sa, Aivar, ise juba pole muutunud välismaalaseks? Et võibolla esimene uurimustöö oli nagu eestlase ja välismaalase abielu, aga järgmised äkki olid/on juba välismaalaste vahelised 🙂 Ma nimelt püüan ennast kuskile klassi nüüd suruda – mu mees on pikalt välismaal elanud eestlane ja ma ise lühikest aega välismaal elanud eestlane – kas meie abielu on välismaalaste või eestlaste vaheline või on mu mees välismaalane ja ma olen eestlane 🙂

  11. Aivar

    Siiri, teadus nõuab ohvreid. Pea aint vastu ja ära heida meelt. Kunagi kombineerime oma resultaadid ja avaldame tulemused mis shokeerivad avalikkust.

  12. Siiri

    Kuna ma töötasin liiga kaua raamatupidajana ja jõudsin Eesti olles ära oodata ka Euroliitu sattumise (nõukogude ajal ka jõudsin olla 5 aastat raamatupidaja) ja olen näinud väga lõbusaid statistikaaruandeid, siis on mul igasuguse statistika kohta ühene arvamus – naljanurk.
    Nõukogude ajal oli aastaaruanne kollasel paberil raamat – kogu liidu raamatupidajate jaoks ühesugune – kaamelite arvu ja kõrbe pindala lahtritesse kirjutasin lihtsalt nullid. Euroliidu ajal ilmus raamatupidajate üllatuseks Statistikaametist sama tüüpi aruanne, jälle küsiti kõrbe pindala 🙂 Kas Euroopas on kuskil kõrbe?
    Kuna statistikaaruannete täitmine on raamatupidajatele (ja mõnedele teistele ametnikele ka) väga tülikas lisaülesanne, siis enamasti täidetakse need üsna umbes, et saaks ainult kaelast ära Sest iga ettevõte peab oma arvestusi erimoodi, vastavalt omanikke huvitavatele arvudele, oskamata ette aimata, milliseid aruandeid üllitab järgmisel aastal Statistikaamet (ja täita tuleb neid eelmise aasta kohta – seega arvestuse puudumisel tuleb kõik numbrid ükshaaval terve aasta dokumentidest üles otsida – no kes see viitsib).
    Üks näide puiduga tegelevalt ettevõttelt arupärimise kohta – valmistatud puust mänguasju (tk), neist loomakujulisi (tk), neist inimesekujulisi (tk) 🙂
    Tulin just pargist ja mõtlesin ikka, et kuhu lahtrisse ma siis ennast saaks statistika jaoks panna – küll mitte lahutuste-, aga abielude aruandesse – kas näiteks välismaal abiellunud inimesekujulised eestlased (tk), neist välismaise kodakondsusega kodanikuga (tk), neist neist välismaise kodakondsusega eestlasest kodanikuga (tk). Issand jumal, nii suur mure mul tuli 🙂
    Õnneks sa, Aivar, suutsid minusse süstida optimismi, et ka minu juhtum on siiski kuskile kombineeritav – ole sa tänatud.

  13. Aivar

    Tõstan klaasi sinu auks, Siiri. Täna sai mu abikaasa USA autojuhiload ja rohelise kaardi. Selline imelik päev. Ja see shampus, Perrier Jouet, see on üks paganama hea jook, ma ütlen!

  14. Eppppp Postituse autor

    Ma vaatan, et hetkel on siin salongis vähemalt kolm alkoholivines inimest (kriitik, Aivar ja mina), me proovisime mingit vaarikaõlut (jah! Belgias tehtud ja üllatuseks päris hea. Pudeli peale on kirjutatud Framboise Lambic Beer, mida iganes see ka tähendab. Nii et, Siiri, järgmine kord kui Hiinalinna läheme, kavatsen ma osta neid naljakaid hiinlaste ploomiveine jm. Saagu sellest minu teaduslik uurimus.
    Aga mis puutub statistikasse, siis… mul on küsitluste ja pollide suhtes suur eelarvamus, olen pealt nöinud, kuidas neid kõrtsilaua taga genereeritakse. Aga abiellumine ja lahutamine on küll selline asi, mida saab üheselt mõõta! Teine asi jah, et rahvust mõõta on raske.
    Kolmas asi, et statistika – kui palju on eesti kodanikke abiellunud välismaalaste kodanikega ja kui suur on lahutumus – seda saab ka mõõta ja kindlasti on need andmed olemas. Eesti ajakirjandus võiks rohkem kasutada statistika aastaraamatuid oma olemuslugude kirjutamisel, mitte ainult teha neid muinasjutustruktuuriga lugusid, kus on kolm tegelast ja mis nemad siis läbi elasid.
    Neljas asi… aitab kah.

  15. Siiri

    Õnnitlused, Aivar, su perele! Mul päris hea meel teie pärast kohe 🙂
    Ja Epuga proovime selle ploomiveini ära jah ükskord…

  16. Ants

    Mon cher Aivar! Mida sa oled mõelnud “vistriku” all”? Tolstoil EI OLE muide õgus, kui ta ütleb, et kõik õnnelikud abielud on ühtemoodi õnnelikud ja kõik õnnetud eri moodi õnnetud – vist oli umbes nii! Tegelikult on asi TÄPSELT vastupidine. Sulle endale aga – näis, näis, nur Geduld zu warten!

  17. Aivar

    Ants, tead küll ju, et see vistrik on misiganes. Mingi kiiks mida sa kohe algul inimese juures märkasid ja taunisid aga otsustasid siis miskipärast eirata. Seega oma süü nagu ka. Tegelikult lõpuks oma süü see ju ainult ongi. Aja jooksul siis muutub see kiiks täielikult väljakannatamtuks ja nii jooksedki peagi pead kinni hoides kuniks ainult jalad võtavad. Nojah, loomulikult on tegelik tõde alati keerulisem kui selline bumper stickeri tasandil väljahüüdmine aga mingi sisu siin vast ikkagi on …

    Mis asi on õnn? Saaks vaid Tolstoilt seda küsida.

  18. mia

    Minu mehel on teooria, et suurem tõenäosus et kooselu püsiks on neil paaridel, kus vanusevahe ei ole suurem kui 12-15 aastat. Sest siis kuulutakse ühte põlvkonda ning kumbki saab aru märksõnadest, mis pärit näiteks lapsepõlvest See vist on raskeim paarisuhtes teisest rahvusest ning kultuurist pärit inimesega.(endal puudub kogemus) Otsustav tegur seega mõlema kohanemisvõime. Endale mulle meeldib, et mu mees teab mis on Mõmmi aabits või postiljon Petskin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.