Veel üks nädal elumerre

Seda nädalat jääb siis iseloomustama minu jaoks…

– Tõusnud kehakaal, süüdlaseks Brighton Beachi venelaste poed.

– Arusaam, et Justin on suurem eesti rahvuslane kui mina. Nii selles mõttes, et on rohkem venelaste vastu umbusklik, kui ka selles mõttes, et ta viitsib seda Eestimaist presidendivalimiste tralli jälgida. Ma olen ka kursis, sest kui ta mõnest sõnast aru ei saa, pean lugema…”Epp, mis on laadakaupmees?” Näiteks. 😉

– Ja et mitte kuidagiiii ei saa ma oma USA kodanikust hingesugulasele ära seletada, mismoodi on minu peas segamini Vene Karu Hirm ja Suur Mõnus Vene Nostalgia… Miks “Siil udus” nii eriline on, miks Alla Pugatshovast tümpsuv pood nii eriline on…Ta lihtsalt ei saa pihta. Olgem õnnelikud, et meil niigi palju ühist kultuurikihti on, nagu on!

– Ja see tunne, et mulle läheb aina raskemaks lülituda ajakirjandusliku teksti peale, kui ma olen enne ilukirjandust paar tundi kirjutanud. Kas see ümberlülitumise suutmatus on ajutine probleem või näitab see, et ma peaksingi ajakirjanduses pausi võtma, ma ei tea. Küll tean, et homme on ju jälle ühe artikli tähtaeg, ja seda tähtaega olen ma juba viimased kuu aega venitanud 🙁 Nii et oleks, pehmelt öeldes, ilus see nüüd kohe ette võtta, mitte edasi lükata.

– Aga see-eest… Kaks lasteraamatut minu sulest võeti trükki.. Tore 🙂

– Ja Õunalugu (SLÕL) on meil lõplikult valmis, ja mõtiskleme teemal, et kui see anda välja raamatuna, kas oleks mõttekam kohe sügisel, kui paljudel meeles (järjejutt lõppeb septembri esimesel nädalavahetusel) või peaks ootama 2007 kevadsuveni ja uue rannalugemishooajani hoopis. Millal see võiks paremini raamatuna “müüa”?… Kui kellelgi on arvamust sel teemal, võib seda siin muidugi avaldada. Võib ka alati mailida epetrone30@aol.com.

– Järjekordne segi aetud peatüki juhtum ka. Ma kujutan ette, et Õhtulehes vahelduvad inimesed, puhkuste aeg. Ei vabanda, aga põhjendab.

40.osa http://www.sloleht.ee/2006/08/07/elu/203166/

41.osa http://www.sloleht.ee/2006/08/08/elu/203239/

42.osa http://www.sloleht.ee/2006/08/08/elu/203239/

43.osa http://www.sloleht.ee/2006/08/10/elu/203384/

44.osa http://www.sloleht.ee/2006/08/11/elu/203450/

45.osa http://www.sloleht.ee/2006/08/14/elu/203619/

 

 

23 arvamust “Veel üks nädal elumerre” kohta

  1. Peas segamini Vene Karu Hirm ja Suur Mõnus Vene Nostalgia … vat see on huvitav teema. Ise olen sama kogenud ja tundnud, ja selle üle juurelnud. Eriti nüüd, Eestist eemal olles. Lapsepõlvest oleme ju harjunud, et “venelane” on sõimusõna. “Ära karju nagu venelane”, “Sa oled riides nagu venelane” jne. Aga kui kuuled metroos lõõtspillimeest “Kalinkat” mängimas, läheb peaaegu silm märjaks… Ja kaasaegseid vene krimkasid lugedes mõtled, et isegi kui nimed oleksid teised ja ei teaks, kust riigist see tekst pärineb, ikkagi saaks tegelaste mõttemallide ja reageerimisviiside ja karakterite järgi eksimatult aru, et nad on pesuehtsad venelased. Nad on kohe sellised erilised.
    Kõik see “vene värk” kuulus lihtsalt lahutamatult meie lapsepõlve juurde. ja lapsepõlv tekitab alati nostalgiat.
    Saksa keeles on ilus sõna Hassliebe. See iseloomustabki meie suhtumist venelastesse.

  2. Mnjah, pigem on asi siiski selles, et see lõõtspillimees ei karju parajasti nagu venelane. Kui karjuma hakkab, siis ta näiteks mulle küll ei meeldi enam. Aga mulle ei meeldi üldse karjuvad inimesed. Samuti nagu rumalad, agressiivsed lollpead ja nii edasi, olenemata nende rahvusest.

    Mulle väga meeldivad näiteks rahumeelsed vene inimesed, kes tahavad Eestis elada samamoodi nagu eestlased, kelle jaoks on see kodu ja tähendab midagi. Aga mul üldiselt ei teki mingit nostalgiat “vene aja” elukorralduse suhtes. Missiis, et mul niii pikka mälestust sellest ajast ei ole nagu näiteks minu emal. Või vanaemal.

    Alla Pugatshova on muidugi ka kaheldav väärtus. Ehkki mine tea, Manhattanil võib ta isegi midagi positiivset tekitada. Olen mõelnud varemgi sellele, et kui elad näiteks kusagil Kanadas ja Meie Mees juhtub külla tulema, siis ei või garanteerida, et EI LÄHE kuulama. Et eesti värk ikkagi.

    Õnneks lubasid nad nüüd laiali minna, et vähemalt seda pole karta.

  3. Justini mõtteid Eestimaa poliitika vastu on väga meeldiv jälgida ta blogides. On üks noor inimene välismaal, kes selle vastu ka tõelist huvi tunneb! Aga jama on siin praegu küllaga – Savisaare sahkerdused, mida mu abikaasa juba kolm kuud tagasi läbi nägi ja ennustas. Kummaline vaatamisväärsus turistidele Tallinnas – mingi lintidega piiratud ala ringijalutavate politseinikega ühe sõdurikujuga platsi ümber, lausa kesklinnas, võimalik et jääb veel aastaks!! Vaikus enne tormi, mida ilmselt ei tulegi?
    Avastasin Eesti kohta ühe veebilehe – estland.blogspot.com Vahelduseks täitsa huvitav lugeda.
    Usun, et Sa Epp oled kindlasti praegu väga hõivatud ja vaevalt oled jõudnud kuulata “Arbost” ning lugeda Pireti raamatut. Aga julgen ikka oodata Su muljeid (kunagi tulevikus) ning seda Su lemmiklugude CD-d.

  4. Mul on praegu korterikuulutuste lugemise aeg ja ühe Staten Islandi linnaosa (see on päris eraldi saarel) kuulutuse juures oli märge, et see piirkond ei ole nagu Brighton Beach. Kuna Brighton Beach asub hoopis Brooklyni linnaosas ja Staten Islandist päris kaugel, siis ma ei saanud aru, mida selle märkusega mõeldi. Mu mees on siinkandis kauem elanud ja tema rääkis, et Brighton Beachist on New Yorgis saanud nagu integreerumisvastase piirkonna sümbol, kus elavad venelased, kes ei vaevu õppima inglise keelt ja tahaks elada oma suletud ühiskonnas. Kunagi olid seal elavad venelased avaldanud soovi, et nende piirkonna tänavatele ja asutustele tuleks panna ainult venekeelsed sildid, aga ameeriklased ennast siiski nii liberaalseks ei pidanud, et oleks seda neil teha lasknud.
    Aga noh, meie kodu kõige lähemas ajaleheputkas (selline R-kioski tüüpi) on jäätisekülmiku kohal araabiakeelne silt ja ei sõnagi inglise keelt. Müüjad õnneks räägivad küll inglise keelt. Ja Hiinalinnas on ju ka enamus silte ainult hiina keeles.
    Aga vene aja multikad olid armsad küll, kolm sõpra prostokvašinost ja pontu pitsul külas ja siil udus ka muidugi. Samas vene aja elukorraldus oli küll nüri. Väga sarnane Keskerakonna praegusele poliitikale.

  5. Ants – pakk ja kiri läheb täna sulle teele!

    Mul on vene asja suhtes vist alati olnud keskmisest sõbralikum meel. Meie naabripere oli ukrainlased, tegime vahel tädi Galina õpetusel nende köögis süüa ja võtsime neilt üle slaavi külalislahkust (näiteks kui teed pirukaid või pliine, siis viid taldrikuga ikka üle ukse naabrite juurde ka).

    Ja erilist rahvuslust mulle lapsena ei õpetatud; lasti lihtsalt kasvada ja palju raamatuid sisse ahnitseda. Mul on nii mõnedki nõukogude vene autorite raamatud väga armsad. Näiteks “Kaks kaptenit” ja “Ülehomme ja üleeile” (Või oli see üleeile ja ülehomme”, lühijuttude kogumik)…

    Kes teab, mida Brighton Beachil tunneks selline eestlane, kes venelasi ei salli. Võibolla käituks samamoodi nagu Justin, vahiks ringi ja küsiks: Miks need alussärkidega mehed siin maja ees tänaval istuvad ja viina joovad ja doominot mängivad? Miks need inimesed poes kõik karjuvad? Miks nad kõik minuga vene keeles räägivad, meie ametlik keel on ju inglise keel? Kuidas on müüjad töökoha saanud, kui nad ainult vene keelt oskavad?

    …See meeldis talle küll, kuidas kõik vene babushkad Martat patsutada tahtsid. Aga üks müüjatädi otsustas Martale anda tasuta vorstijupi kätte näsimiseks, kingituseks – torbikuga kätte ja lapsele väga maitses. Minu meelest oli see nii naljakas, aga Justin ei osanudki seisukohta võtta. 😉 “Kas see on mingi vene komme, lastele selline vorstijupp kätte?…”

  6. Tänan Sind, Epp, juba ette kirja ja plaadi eest. Ootan põnevusega.
    Omal ajal küllalt palju Venemaal ringi sõites ning tookord venelastega päris avameelselt ‘meie’ venelastest rääkides, ütles kord üks mees: “Need, kes teil seal on, ei ole venelased, need on juhusteotsijad. Õige venelane armastab oma kodukohta.” Olen kohanud väga sümpaatseid ja igati külalislahkeid venelasi – Venemaal!! Ja vene luule! Olete lugenud Buninit (luuletusi) või Ahmatovat – originaalis? Ma ei räägi Tolstoist, Tshehhovist, Dostojevskist, aga Baklanovi “Juuli 1941” oli mulle täiesti vapustav. Igati nõus Alliga. Vene kriminaalromaanid, huvitaval kombel just naiste kirjutatud, on kohati paremad, igatahes meeldivalt omapärasemad, mitmest lääne kuulsuse omast. Näiteks kirjutab Ustinova tegelikult kriminaalarmastusromaane, kus on põnev sündmustik, lõpus pannakse pahad vangi ja head abielluvad. Nii kena lugeda.
    Aga need on venelased VENEMAAL. Siinsetega aga tuleb meil paraku veel omajagu tegemist.

  7. iga rahvuse hulgas leidub häid ja halbu inimesi, andke teada kui sellest on mõni erand. Elu viis kokku Vene aadlikogukonnaga, kellede esivanemad põgenesid revolutsiooni eest ning kellede lood annavad silmad ette igasugustele seiklusjuttudele ning romaanidele. Mida tahtsin sellega öelda: sellise harituse ning kultuuriga inimesi pole elus kohanud. Siis hakkad alles taipama milline õnnetus oli bolsevike võimule tulek eelkõige Venemaale endale. Kuna mitmeil neil olid Eestimaaga oma seosed, siis naersime mehega, et kui ajalugu oleks teistsugune olnud, võibolla oleks tulnud nende mõisas tööd vuhkida.

  8. Mia. Kuidas sa nõnda mõtlematu võid olla. Näiteks Juutide hulgas ei ole mitteühteainumastki halba inimest! See on teada-tuntud fakt ja saanud kinnitust wiesenthali keskusest.
    Ma ise mäletan veel lapsepõlvest, kui mõni puhastverd juut juhtus majast mööda minema, siis kõiksepealt tõusis tuul, nii et puude lehed lendasivad, siis muutus taevas pilvituks ja kostusid võidukad fanfaarihüüud. …ja kõik muutusid millegipärast ootamatult rahulikuks ja õnnelikuks. Teinekord võitsid osad inimesed peale Juudi külaskäiku ka lotos märkimisväärse summa. Korduvalt.

  9. …Juute on seal Brigton Beachil muidugi ka palju, suur osa kogukonnast, sest kes see N.Liidust vanal ajal välja sai, ikka nemad.
    Vene juudid on omamoodi põnev kogukond, pole nad (juutide meelest) ei juudid ega (venelaste meelest) venelased ka mitte.

    Miks Venemaalt ära kolitakse… Eestisse… New Yorki… Või hoopis Indiasse (sattusin seal ka venelaste kogukonnaga suhtlema) või Küprosele… Seda ei saa ühe vitsaga lüüa. Palju on ka haritud inimesi, kunstnikke, teadlasi.

    Vene juutidest rääkides, kas pole tore, et Juri Lotman Eestis elas, või et Aleksander Zukermann Eestis elab.

    Eile ma just mõtisklesin selle kultuurikihi peale. (Sest just eile veetsimegi päeva Brigton Beachil.) Ühest küljest see lärmakus ja lapsikkus, see arvamus, et kõik oskavad su keelt ja peavad sind maailma parimaks – venelastel ja ameeriklastel on nii palju ühist!… Aga siis läksime pelmeenikohvikusse, kokku ca 10 lauda ja seal istus tervelt 3 laua taga üksik inimene, lugemas raamatut. See on see mõnus vene stiil, et asju tehakse seltskonnas… ja ka raamatuid loetakse seltskonnas.
    Ka Tel Avivi venelaste linnaosa kohvikus nägin samamoodi raamatulugejaid ridamisi…. Ja ma polnud USAs juba tükk aega näinud sellist pilti! Vaat see on üks asi, mis vist venelaste ja ameeriklaste juures erinev on 😉
    Loomulikult saab nüüd mulle vastu väita, et küll ja küll on USAs ka neid muid inimesi, kes kohvikus omaette loevad, ja ma pole lihtsalt sattunud nägema. Misiganes. Tore oli see vaatepilt.

  10. Vnelased tavainimesena on hea ja lahke rahvas. Ainult kole lärmakas ja prahti pilluvad ka laiali hoolimata korduvast qpetamisest.
    Asi läheb hulluks alles siis, kui anda venelasele vqim vqi raha…

  11. Võim ja raha ajavad ogaraks ka teisi peale venelaste. Ja prahti pilluvad ka eestlased. Asjatud üldistused. Ega ei ole lihtne defineerida, miks venelaste elu ja ajalugu on läinud nii, et praegu kuristiku äärel seistakse. Võib tõesti arvata, et selles kõiges on midagi olemuslikku, aga siiski seda prahi asja ja lärmakust ja võimu ja raha ei oskaks põhjusena näha.

  12. mis kirjastusega sa asju ajad? kas sina võtsid nendega või nemad sinuga ühendust? mäletan, et sa kunagi tahtsid kirjutada raamatut enda elust ja siis keegi kirjastaja soovitas, et tee parem lasteraamat, neid läheb ikka vaja.

  13. Seoses sellega: “Need, kes teil seal on, ei ole venelased, need on juhusteotsijad. Õige venelane armastab oma kodukohta.” Ma olen ka sellelaadseid väljaütlemisi kuulnud, ja see lähenemine tundus igati mõistlik ja sümpaatne. Ja ma ise ka armastasin ja armastan oma kodukohta. Aga kus ma nüüd olen? Hoopis kaugel eemal. Kas ma olen samasugune juhusteotsija, migrant, juurteta inimene nagu muulased Eestis? Paljuski vist küll, aga see mõte mulle ei meeldi.
    Vähemalt ma püüan olla oma asukohamaa rahva vastu viisakas ja õppida nende keelt.
    Ustinova peale ma muide mõtlesingi, kui rääkisin tänapäevastest vene kriminaalromaanidest. Need tema raamatud on sisult ju nii triviaalsed ja lõpp on alati etteaimatav, aga ometi midagi neis on .. kasvõi see vene nostalgia. Ja veel meeldib mulle Marinina.

  14. Ma veelkord ei oleks nõus. Juudid näiteks ei loobi prahti maha. Olgu raha kui palju tahes. Teadaolevalt on nemad pannud aluse ka rohelisele liikumisele ja taaskasutussüsteemidele üle kogu maailma. Näituseks võin ma rääkida juhtumi minu kõrvaltänavas elavast Esta Trahtmanist, kes oli niivõrd loodussäästlik, et kogus isegi ninakollid kokku ja müüs, siis saadud pallikesed kustukummideks.

  15. Vene kultuur on liiga ‘hardcore.’ Komm on liiga magus. Toit on liiga palju hapukoor ja voi. Ja Vene disco musik – oi oi oi. Liiga palju mulle. Ma tahaks olla tagasi kus elu on rahulik. Aga venelased on sõbralik. See on õige. Kui vanad vene naised (Brezhnevi sarnased) anna vorsti teie tütrele ja ütleb et ta on väike printsess – jah, sõbralik.

  16. Veider on see, et elades 5 a. Ukrainas ja tegelikult ka Eestis kasvades üles selle “palju hapukoort ja võid” dieedil, olin kaaluga normis kui mitte alla normi. Kolm aastat tagasi kui aga USA-sse kolisin, siis võtsin hoobilt 40 naela juurde (ehk siis 18 kilo). Ehk on tegu siiski mitte liiga palju magusat ja liiga palju seda või teist ainet toidus, vaid kogustes mida sööme?
    Aga teemal Vene-nostalgia sihilikult sõna ei võta, kuna minu isa on ukrainlane ja olen sünnist saadik kahe keele (Eesti ja Vene) peal üles kasvanud, ning ka mõlemast kultuurist läbi imbunud… Tahaks loota et olen omandanud mõlemast kultuurist ikka selle (minu jaoks) parima!

  17. Alli! Muretsed asjatult. Konks ongi selles, et Sa omandad selle maa ja sealsete elanike KEELE ning pead neist ja nende kommetest lugu. Siin on palju neid venelasi, kes on elanud Eestis kümneid aastaid, aga eeldavad, et nende poole pöördutakse ikka vene keeles. “Tulid siia, arvates, et siin on ka Venemaa, ja kui seda ei olnud, hakkasid ise seda kohe tegema,” nii umbes on keegi öelnud.
    Mis puutub Marininasse, siis bravo! Maailmaklass!
    Küll tahaks siia kirjutada ka mõne Bunini luuletuse VENE KEELES! Kasvõi väikeseks vimkaks arutule (vabandust!) INGLISE keele vohamisele eestlaste blogides! A quoi bon pas le francais, oder Deutsch?!! Oli see nüüd üks väga jumalavallatu mõte?

  18. Veel nostalgiast. Ma olen kahel korral Brighton Beachil plaadipoest ostnud CD vene lastelauludega (laulud peamiselt multifilmidest), mõttega, et lastel hea kuulata. Tegelikult on kujunenud nii, et lapsi need laulud väga ei huvita, aga mul endal ja mehel on need plaadid koguaeg peal, kui autoga sõidame, laulud ammu pähekulunud ja kuulaks aina veel.
    Hiljuti mingil perioodil oli meil ligipääs SAT TVs ühele vene multifilmide kanalile. Ma olin selline fänn, et printisin internetist isegi saatekavad välja, et taaskord kirjakandja Petskinit või Pontut ja Pitsut näha.

  19. Vabalt võiks siia kirjutada ühe ilusa venekeelse luuletuse 😉 Ja saksakeelse ja prantsusekeelse ka.

    Ma tahtsin ka multifilmimuusikat Brighton Beachilt osta, aga ei leidnud. Ostsin näppu sattunud “Anne Veski vanad hitid”, aga see kahjuks suurt nostalgiat ei tekitanud, meie ju neid ta laule vene keeles ei tea, meloodiad tunneb ära, aga see pole see.

  20. Tead Venamaal… Ma ei viitsi sellest Venemaast rääkida!! BOOOOOOOORIING! Ughh..

  21. st, has found at least one silver lining to focus on: she’s lost a tremendous amount of weight thanks to her “Dancing With the Stars” run. “I’m down 31 pounds so far. I’ve lost about five inches off my hips and five inches off my waist,” Osmond tells OK! this week. “I’ve added muscle mass and I am much more toned. It’s incredible. The show should be called ‘Dancing With the Starved’!” All in the details Jonathan Rhys Meyers was charged with public drunkenness and breach of the peace at the Dublin…http://wl-site.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.