Varahommikul… kas valitud?

Väike Marta oleks nagu aimanud, et täna valitakse tema sünnimaal presidenti. Kell viis hommikul ajas end voodis üles ja hakkas igasuguseid asju läbi pimeda ruumi pajatama. Kui lõpuks ta magama tagasi sain, oli mul endal uni läinud. Vähkresin ja mõtlesin.

Mõtlesin, kuidas ma viis aastat tagasi KÜLL ei uskunud, et Rüütel ära valitakse. Ja milline matusemeeleolu valitses toimetuses, kui see ära tehti. Ja kuidas sain paar massiliselt ringi saadetavat kaastundevaaldusega maili ja SMSi, inimesed lasid auru välja.

Ja mõtlesin, et Rüütliga olen ise kaks korda silmast silma asju ajanud ja mõlemal korral oli ju tegelikult meeldiv. Et tal on see silmavaade, nagu vanaisal. Kui me A4 saate võttegrupiga enne eelmisi valisime eksperimendi korras presidendikandidaatide keeleoskust mõõtsime (neile võõrkeelsete küsimustega peale lennates), siis näiteks Toomas Savi oli ülbe, Peeter Tulviste oli ladna ja mõnus, aga Rüütel… Vaat tema oli vait ja naeratas. Midagi oli selles hetkes sellist, et mul hakkas korraks piinlik. Mis sa narrid vanaisa, sa ju tead küll, et vanaisa ei oska inglise, saksa, hispaania või prantsuse keelt.

No kas ta tõesti ei võiks ilusasti rahulikult pensionile saada ja oma lapselastega tegelda, mõtlesin ma.

Siis mõtlesin Ilvese peale. Katsusin meelde tuletada, kas ma temaga olen kunagi silmast silma kohtunud. Ei ole vist. Eveliniga see-eest olen ma kaks korda intervjuud teinud, üks kord pika portreeloo jaoks, ja paar korda muid tööasju ajanud. 

…nüüd lähen vaatan korra, ega uudiseid pole… Alanud on häälte kokkulugemine…

Igasuguseid uitmõtteid tuli pähe. Kui ma tookord umbes seitse aastat tagasi Evelinist tegin lugu “Stiilile”, siis kuulasin, mida ta kohta “maja peal” räägiti. Ja meeles on, kuidas juba sel ajal räägiti Ilvesest kui võimalikust presidendist. “Ta rikub oma shansid ära, kui ta nüüd niimoodi inetult oma naise maha jätab” jms. See oli ju veel see aeg, kui Ilves kahte naist pidas… Aga näed, ei rikkunud ära. Võibolla just suurendas shansse, sest nüüd on tal ikkagi eesti naine.

Evelin oli intervjueerides huvitav. Väga konkreetne, tugev ja visioonikas inimene.

Ingrid Rüütliga töötas jälle koos mu endine ämm, Kirjandusmuuseumis. Ingrid on seal väga hinnatud. Ja nende kodumaja oli meil Tartus, Tähteveres meil üle tee. “Näe, Rüütli maja”, näidati uhkelt juba esimesel korral, kui ma sinnakanti sattusin.

Kõik need naabrid seal praegu ootavad ka. Kogu Eesti ootab. Huvitav, kui palju siin üle ookeani on eestlasi üleval, kes magada ei saa?

Siinsed eestlased muidugi toetavad Ilvest, kuigi “Ega ta ingel ei ole” ütlust koos paari muu fraasiga olen ka kuulnud. No eks ikka see arrogants ja napsulembus.

…No kas on valitud? Ei ole, ikka veel loevad. Huvitav, milline uudistesait kõige kiiremini uudise üles saab?

24 arvamust “Varahommikul… kas valitud?” kohta

  1. Kopeerisin siia oma kommentaari Kessupsile, et mitte sedasama kordama hakata.
    Nonii! Läks ikkagi korda. Ilves sai presidendiks valitud!! Meil korraldas mu naine täna hommikul küsitluse. Kolm varianti: Ilves, Rüütel, või president jääb tühjade sedelite tõttu valimata. Osavõtjaid oli neli inimest – abikaasa, mina, tütar ja tütre sõbranna, kes meil külas oli. Ennustused jagunesid: Ilves – 2 häält, abikaasa ja tütar; Jääb valimata – 2 häält, mina ja tütre sõbranna. Mul on siiralt hea meel, et ma seekord eksisin. Võib ju küll arvata, et Villu ja Edgar apelleerivad kohtusse, aga ma ei usu, et kohus neile õiguse annab. Jah, aga Eestis on muidugi kõik võimalik? Ei, ma siiski ei usu!!

    nii kirjutas ants | September 23, 2006 2:28 PM

  2. jah, seekord oli valida sirge ja pika traditsioonilise lipsu ja natuke vallatuma kikilipsu vahel. Ehkki mina eelistaks punkaritagi.
    Ja ega valijamehed ju ei tea, et lips sümboliseerib tegelikult poomisnööri…

  3. käisime hommikul ilvese toetuskontsertil ja tuli selline nostalgiasegune harras tunne peale. isegi silmanurga võttis niiskeks kui mõtlesin, et viimati toimus midagi sellist siis, kui olin 17. nüüd olen ise 17 aastase poja ema. ja minu poega see üritus ei huvitanud. tegelikult ei soovinud ükski kolmest teismelisest meiega kaasa tulla. kurb 🙁
    aga tunne on hea. mis siis, et tegelikult oleksin ma eelistanud presidendina näha ergmad. ikka on hea meel.

  4. Mina juubeldasin rõõmust koos lõikuspeolistega Viljandis. Kõik olid ümber väikese teleka kogunenud ja… 🙂
    Veljo Tormis tuli kah saalist välja, kiikas ekraani poole ja muigas. Oli vist õnnelik!
    Tahtsin ka hommikusele toetuskontserdile minna, aga ei vedanud välja. Igatahes olen ma hästi rõõmus, et see jama lõpu sai ning pealegi ühe ilusa punktiga.

  5. Sille: olen täiesti päri Sinu lõiguga “aga tunne on hea. mis siis, et tegelikult oleksin ma eelistanud presidendina näha ergmad. ikka on hea meel.” Ise mõtlen samamoodi, mees mõtleb samamoodi ja täna olen erinevaid kommentaariume lugedes seda mõtet veel mitut puhku kohanud 🙂

    Aga igatahes olen õnnelik, et niigi läks.

  6. Äkki ei olegi kõik nii halb kui hommikul paistis – et tuleb punaste nelkide järgi sappa võtta ja kamba peale musta Volga raha klappima hakata.
    Nüüd võiks veel loota, et keralased järgivad suurte juhtide ja õpetajate eeskuju ning kevadel valima ei lähe, aga kõik teised poliitiliselt ükskõiksed võtavad end kokku.
    Olen naiivne edasi 🙂

  7. Ma arvan ka, et Rüütel oleks väga muhe vanaisa. Samas on Ilves väga väärikas ning esinduslik. Õige valik tehti. 🙂

  8. See Merli kommentaar kõlab nii jaburalt sarnaselt sellele, kuidas tädid ennemuistsel ajal Rüütli eelistamist põhjendasid. Tundub, seekord valisid presidendi ära lihtsalt järgmine põlvkond naisi. Aga põhjused on jäänud samaks 😛

  9. See on küll off topic, aga kas keegi teab, kui palju maksaks ~200 gramiise pakki USAst Eestisse saatmine?

  10. Mina küll ei mäleta, et mingid tädid oleksid erilised Rüütli propageerijad olnud või muidu olnud onudest väga palju poliitiliselt aktiivsemad . Nojah, ja tegelt ei vali presidenti ei tädid ega onud. Meil on presidendi valimine parteide vahelise konkurentsi kajastus. Ka eelmises valijameestekogus ei olnud tädide hulk onude omast suurem. Ikka vastupidi, väiksem oli! Arlis paistab ka kaasa minevat selle mees-shovinimsmi ilminguga, kus tädi on vaat , et sõimusõna. Mina arvan, et kui naised oleksid rohkem poliitikas, siis oleks Ilves suudetud ära valida ka ilma selle inetu Rüütli vastase kampaaniata. Võiduks ei pea ju alati vastast maha lööma.

  11. Televiisorit vaadates jäi selline mulje, et kaotajaks polnud mitte Rüütel, vaid hoopis Savisaar ja Reiljan. Eriti kui silmas pidada intervjuusid nendega Kanal 2-s.

  12. Minule Villu ja Edgar meeldisid. Tsiteerides klassikuid, siis lurjuseid olen ma alati armastanud vms. Peale uue presidendi selgumist käitusid nad nagu 3 aastased lapsed, kellelt on lemmiklelu ära võetud ja kes ei oska muud teha, kui jalgu trampida, mossitada ja teisi süüdistada. Ja just nende oskamatus kaotusega leppida oli see, mida oli endalegi üllatuseks meeldiv vaadata. 🙂
    Toomas Hendrik Ilvese pärast on tõeliselt hea meel. Sellest on meedias nii palju räägitud, milline peaks olema president, et seda siin korrata tunduks mõttetu. Aga minu jaoks on kõige olulisem see, et ma ei pea meie riigi presidendi pärast häbi tundma. Olen veendunud, et Ilvese pärast ei tule meil hinge kinnipidades loota, et seekord suurem pauk mööda läheks. Vanus ei ole häbeneda ja ma ei kahtlegi selles, et Rüütel on riigimees nagu teda toetavad otsustajad ikka kiitlevad, kuid Rüütli puhul oli paraku -mida aeg edasi, seda enam – ühest küljest ükskõiksus tema väljaütlemiste pärast ja teisalt ka häbi.
    Ilvese napsi – ja naistelembusele viitamist olen minagi kuulnud. Kuigi pole alust märganud. Igal juhul on meil intelligentne, laia silmaringiga ja sellega silma- ning meeldejääv president.

  13. Pingback-viide: girl

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.