Südamest oma südamest

Mul on vist jah südamelihasepõletik tagasi, seesama haigus, mis mul oli kunagi 90ndatel. Lisaks neile teada-tuntud sümptomitele nagu valu vasakul rinnas tunnen ära ka selle vana mõtlemise. Mul oli see juba vahepeal meelest ära läinud, aga nüüd olen tagasi selles spiraalikeerus.

Kuidas mõtled: las ma teen praegu seda ühte asja ja millegi muu pärast ei muretse. Tuleb selline kergus sisse ja teedki seda ühte asja. Kordad nagu mingit mantrat “Üks asi korraga”. Korjad näiteks aiast kõik tomatid kokku vms lihtsat.

Kui võtad mingi suurema, vaimu- ja südamejõudu nõudva “ühe asja” ette, siis oled pärast läbi nagu kalts. Mõtled tulevikule ja tundub, et sa ei suuda seda elu elada, liiga palju on kõike, mida teha oleks vaja.

Ja kuidas sulle tundub, et sind ei armastata piisavalt. Lihtsalt ei ole küllalt ja kõik. Südamelihasepõletikus inimese abikaasa on raske olla, sest teda lihtsalt ei ole küllalt.

Ja kuidas sa samas mõtled, et tegelikult tahaks oma haigust saladuses hoida. Haige olemine on stigma. “Tööturul su aktsiad langevad” ja muud sellist.

Ja samas on haige olemine õnnistus, sest see paneb su asjad paika. Kiirustada ja rabada korraga kümmet projekti saab (mõnda aega), öösiti viis tundi magada saab, aga see kõik käib ühe õrna rusikasuuruse kobara arvelt, kes on sind teeninud sünnist saati ja tegelikult varemgi, aina tuksunud kokku ja lahti, aina elumahla endast läbi pumbanud.

Vahepeal oled ta täiesti ära unustanud, nii iseenesest mõistetav on ta. Ja siis järsku märkad imestada: milline ime sa ikka oled, inimene! Mingi pisike süda muudkui pumpab ja pumpab ja sa elad.

Minu arust on see imestamine kõige esimene samm tervenemise poole. Õpid oma südant armastama.

—-

Ühesõnaga. Läks nii, et tehti esialgsed testid ja arvatakse, et on jah müokardiit ehk südamelihasepõletik. Väga võimalik, et see on mul olnud juba pool aastat, sest tegelikult on ikka vahetevahel pärast seda jaanuarikuist haiglas käiku südames pistnud, aga kuna siis öeldi diagnoosiks “lihase venitus”, siis arvasin ma kuni poole suveni, et ju see lihas on jälle veninud. Korra käisin perearsti juures ja seal kontrolliti kilpnääret ja veresetet, need olid korras.

Tegelikult oleks pidanud juba ammu kardioloogi juurde kontolli minema. Tegelikult soovitati seda ju jaanuarikuus haiglas ka. Kes teab, võibolla pandi mulle juba siis valediagnoos, sest kiirabiruumi diagnostikavarustus ei saa ju olla kõikidel aladel kõige parem.

Aga mul on jah olnud see halb harjumus (anti-hüpohondria?), et mulle tüesti kohe üldse ei meeldi arstide juures käia. Ikka lükkan edasi, kui vähegi võimalik on. Seda harjumust tuleks muuta.

Nüüd tehakse nädala jooksul veel uuringuid. Saan 24ks tunniks endale põue mingi väikese masina (holter monitooring), tehakse paaritunnine EKG puhkeasendis… ja tehakse ka pikk stressitest.

Sellega seoses on mul nüüd üks küsimus, millele pean kiirelt vastuse välja mõtlema. Arstikabinet pakkus nimelt  valiku kahe võimaluse vahel: 

Esiteks, saab teha “nuclear stress testi”, mis näitab 99% täpsusega kõike, mis harjutuste ajal ja puhkeperioodil südames toimub… sest verre süstitakse mingit radioaktiivset ainet, tänu millele saab südamest pilte teha… Kõlab jubedalt! Kuigi väidetavalt on terviserisk (nt vähitekke risk) sama suur kui ühe tavalise röntgeni puhul.

Või teine variant: lasta teha tavaline stressistress, mis näitab südames toimuvat ainult kehale pandud andurite abiga, samal ajal harjutusi tehes ja hiljem taastudes. Lugesin netist: selle täpsus südames toimuva kirjeldamisel on umbes 67%.

Aga see-eest ei süstitaks mulle midagi sisse ja saaksin ka pärast kohe edasi normaalselt elada (esimesel puhul oleksin 24 tundi pärast süsti kergelt radioaktiivne ega tohi lapsi ega rasedaid puudutada! See oleks ikka päris huvitav eksperiment, kuidas ma saaks olla koos oma lapsega samas majas ja teda mitte puudutada?)

Mõtlesin natuke ja otsisin netist eel infot.

Kumb test?

Õigem oleks vist ikkagi teha see “nuclear stress test”, sest see on täpsem. Ma nägin, kuidas arstionu väga tõsiselt üles kirjutas selle info, et mu vanaema 55aastaselt infarkti sai ja suri. Ja et emal oli kaasasündinud südameklapi rike, mis lapsepõlves operatsiooniga korda tehti.

Et saaks vähemalt teada, kui tõsine see asi minu südames on. Väikese radioaktiivsuse hinnaga.

Mhm. Igatahes pean ma neile varsti tagasi helistama ja ütlema, kumma aja ja kumma variandi ma võtan.

Mõtlesin arsti juurest tagasi tulles oma vanaema peale, keda ma küll vaevu mäletan, aga kellest palju lugusid olen kuulnud.

Minu arust oli tal imeilus surm. Ta läks varahommikul aiamaale lillepeenraid rohima ja sealt ta keskhommikul leiti. Ta oli lilledega ühele poole saanud ja lamas peenra kõrval selili maas.

Kui saaks endale surma valida, siis võtaks ka midagi sellist. Südamega, kiirelt, ja pärast seda, kui lilled on rohitud.

(Aga muidugi mitte veel praegu! 😉

 

9 mõtet “Südamest oma südamest

  1. VäikeMari

    Ma ei teagi, kas sa nüüd tegelikult ootad siin soovitusi… aga kui juba jamad on, siis tee igast testid ära. Minu taimetargast mees ütleb ka alati, et arste on meil vaja vaid diagnoosi saamiseks, kuna neil on selleks tehnika olemas. Pärast ravi teeb igaüks juba ise endale.. ok, võib ka arsti poolt pakutu selleks osutuda..
    Ning oma kallile südamele naerata… ning täida ta armastusega.. Nohh, ma arvan, et ma ei pea siin hakkama sulle sisemist naeratust või muidu meditatsioone õpetama.. eks ka ashramis midagi sul külge jäi..tuleta nüüd kõik see hoolega meelede ning armasta end ja oma südant…
    saadan ka su südamele natuke armastust.. topelt ei kärise

  2. andry

    tee see tõpsem test. ära pabista nii palju ja ära vehi nii palju tööd teha. Pean pöidlaid. Kõiki kolme.

  3. seke

    tere Epp. kogu lugu tundub väga tuttav – mul tekkis sellel kevadel peale nädal aega kestvat kõrge palavikuga viirushaigust südamesse valu ja jõuetus ka muidugi. olin nii väsinud ja iga füüsiline liigutus pani südame pekslema. lõpuks ei jaksanud ühel päeval isegi kahvlit tõsta! uskumatu oli see hetk. käsin koormustestil ja selle tulemus oli: väike koormustaluvus. aga seda 24h testi ikkagi ei tehtud. ja ka lõplikku diagnoosi ei pandud. kevadel ravisin ennast lisaks viirpuu tinktuuridele ka panangini ja veel ühe südameravimiga.
    nüüd mõned nädalad tagasi (peale külmetushaigust) tundsin samasugust valu ja väsimust. seekord aga püüan homöopaatiliste ravimite ja südant tugevdavate vitamiinidega hakkama saada. nädal olen kasutanud ja jõud on taastumas. ma ei tea, kuidas seal Ameerikas homöopaatiasse suhtutakse ja kas on ka häid homöopaate, kuid minul on usk sellesse tekkinud ja Väikese Mari soovitus on ka asjakohane. öeldakse, et valu südames tekibki südamevalust – kui muretseme ja kardame ja võtame asju väga südamesse. räägi oma südamega! ja kui leiad seal viirpuud, siis proovi! mina teen seda lausa kuu aja pikkuse kuurina seekord.

  4. Eppppp Postituse autor

    Mis on selle homöopaatia terakese nimi, mida sa võtad südame jaoks?
    Suhtun sümpaatiaga, näiteks nohu ja köha ikka ravime hom-lt. Mõtlesin just, et peab uurima, kas osta Eestisse mingi suurem assortii-karbitäis hom.terakesi või on neid ka Eestis saada? Mingil ajal oli kuulda, et lähim hom-ne apteek on Riias.

  5. triin

    aga mina nt ei usaldaks südamelihasepõletikku mitte ravida. kui juba korduma hakkab, peab ikka päriselt ravima. minu vanaisa suri noorelt just tänu väljaravimata südamelihasepõletikult. üldiselt aga ei ole see ju tänapäeval haigus, millega sa pead leppima ja kohanema. seda tuleb ikka ravida. et iga viirus ei lõpeks südames.

  6. seke

    otseseid terakesi südame jaoks homöopaat ei määranud – küll aga Nervoheel – see pidi olema looduslik antidepressant (sisaldab naistepuna jms). Kaudselt aitab ikkagi kaasa mitte muretsemisele jne. Võtan südant tugevdavaid vitamiine ja mineraale – Cardioheel ja Triovit.
    Aga kindlasti tuleb ennast alati jälgida ja muidugi põletik välja ravida. eesti apteekidest olen kõik vajalikud homöop. ravimid kätte saanud, kord tuli küll päev-paar oodata, kuna neil hetkel polnud ja tellisid.
    Jõudu ja rõõmsat meelt Sulle!

  7. Pingback: Elust kirju » Blog Archive » Jälle pistab

  8. Maria

    Tere Epp!

    Kas sa võiksid kirjutada, milliste testide alusel sul hakati kahtlustama südamelihase põletikku ja mis konkreetselt nendes testides viitas südamelihase põletikule?

    Head!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.