Kas panna kakskeelne laps kolmandasse keelde?

Esimest korda tuli meil see küsimus päevakorrale siis, kui Hobokenis leidsime naabruskonnast pisikese kodu-lastehoiu, mida pidas hispaaniakeelne Maria ja kus räägiti peamiselt hispaania keeles.

Et kas panna laps, kes räägib ja segab eesti ja inglise keeli, veel kolmandat keelt rääkima uude keskkonda?

Tookord sai mitmel põhjusel otsustatud “Ei”. Kuna Maria ei tahtnud kuuldagi sellest, et lapsele oma mahetoidu-karp lõunasnäkiks kaasa anda. Ja üldse, mul tekkis tunne, et last pole veel vaja enda juurest nii mitmeks tunniks minema saata ja parem töötan vähem, aga lapse kõrvalt.

See keeleküsimus jäigi tookord täpsemalt läbi mõtlemata. Üks tuttav kirjutas ja hurjutas, et see on väga halb mõte, sest lapse pea oleks nagu pudru ja kapsas (tema eesti-soome väikesed sugulased ei rääkivat korralikult kumbagi keelt). Samas on riiulis raamatud, mis kiidavad, et lastele pole mitmekeelne keskkond probleemiks ja uuringud näitavad selliste laste keskmiselt kõrgemat IQd…

Ja nüüd on siis selline küsimus. Saadaval on Tartus venekeelses lasteaias koht, kas panna Marta sinna?

Jälle, mitu otsa. Venelaste vastu pole mul midagi, isegi natuke kahju on, et meie pere noores põlvkonnas keegi seda keelt vabalt ei räägi ja vanavanaisa keel on meie poolt siis niiöelda välja surnud. (Aga seda ju assimilatsioon tähendabki, jah.)

Ma usun ka seda perekooli-foorumi juttu, et venekeelsed kasvatajad on sageli südamlikumad ja kallistajamad.

Teine asi on stress. Laps lennutatakse täiesti uuele maale ja siis veel sellisesse lasteaeda, kus temaga räägib tore tädi mingis arusaamatus keeles.

Aga kui see laps on siin juba korduvalt saanud tiitli “social butterlfy” ehk siis “suhtleb täitsa vabalt”, võibolla see ei olegi nii suur probleem?

See polegi vist praegu oluline, et kas lapsele siis teadlikult edasi õpetada vene keelt, kui see lasteaiaperiood kunagi läbi saaks. See on kauge tulevik. Praegu on lihtsalt küsimus: kas tahta odavat  lasteaiakohta, kui see on venekeelses rühmas?

Teie kogemused oodatud nii siia sappa kui mailile 😉

24 arvamust “Kas panna kakskeelne laps kolmandasse keelde?” kohta

  1. Meie kodu on selgelt eestikeelne. Kuid lapsed mängivad väljas väga sageli vene lastega. Neil on selged väga paljud igapäevaselt vajaminevad sõnad. Samuti suudavad nad vahet teha kui ma inglise keeles ja vene keeles numbreid loen. Meil on sellised väiksed keelemängud kodus tavalised.
    Peale selle on meil lasteaias üks väike mudilane kelle vanemad on venekeelsed. Nad ei oska vist üldse eesti keelt. No kui siis väga vähe. Aga laps on paari kuuga õppinud kergelt eesti keelt rääkima.
    Öeldakse et lapsed kohanevad kiirelt.
    Kui mul oleks kodu lähedal ainult venekeelne lasteaed või seal oleks ainsad vabad kohad- ma paneks oma lapsed sinna. See poleks minu jaoks mingi probleem. Ma arvan, et ka mu lastel poleks selle vastu midagi. Nad lihtsalt on juba sellised.
    Arvan, et sa Epp peaksid oma sisetunde järgi talitama. Ema oskab oma last kõige paremini hinnata. Ja kui seal lasteaias tõesti kuidagi minema ei hakka siis on ju alati võimalus mingeid muudatusi teha.

    Minu elu on mind õpetanud, et iga asi on millekski hea.

    Ma usun, et ükskõik mis otsuse sa ka teed on see sinu jaoks õige ja parim Martale.

  2. vaadates miat ja tema kolmkeelsust, siis arvan, et marta saaks hakkama.

    “kes räägib ja segab eesti ja inglise keeli, veel kolmandat keelt rääkima uude keskkonda?”-samas see lause tekitas kõhklust. kui palju ta keeli segamini ajab? mia puhul siiani seda muret ei ole olnud, niiet tegelikult ma ikka kaasa rääkida ei oska.

  3. tead, need kasvatajad võivad olla südamlikumad ja võivad ka täitsa suvalised olla. minul polnud varem venelaste vastu midagi. aga meie majas on ühed naabrid venelased ja no on hullud ja vastikud, ausõna. ei ole joodikud, ei ole narkomaanid, lihtsalt tavalised venelased ja ma võin selgelt öelda, et ma ei salli venelasi silmaotsastki enam. ja tahan, et nad kõik minema kobiksid oma kodumaale (kus ma muidu heameelega käin, aga ei pea seal elama ja asju ajama) ja oma lapsi ei paneks nende lasteaeda iial. venelased elavad ikka hoopis teisiti.

  4. eks sa pead ise teadma jah. mina ei paneks, aga mul ei ole ka super kohanevad lapsed. samas kui teoretiseerida, siis kaks keelt ei tekita kahtlusi, aga kolm keelt??? tal läheb põhi aur siis ju väljenduse õppimisele. ma vaatan oma laste pealt, et nad ei saa nii, et teevad kõike korraga. juba algusest peale – kui tuli palju sõnu, siis ei tulnud pikkust jne. nüüd on Oskaril keel selge ja ta läheb asjades süvitsi. ma kardan, et kui ta peaks praegu hakkama uut keelt elamisvahendiks õppima, siis ei läheks ta süvitsi, vaid õpiks keelt.
    Ki te nagunii mõne aasta pärast lähete tagasi ameerikasse, siis kaob see vene keel nagunii ära. ja arvan, et IQ tõstmiseks on kahest keelest küllalt. kui sa nagunii oled kirjutanud, et Marta on püsimatu ja rahmeldis, siis ehk ei oleks see parim tema jaoks. Ehk peaks pürgima rahulikkuse ja tasakaalukuse poole, mis ju ilma väiksegi stabiilsuseta ei tule?
    Aga need on ainult mõlgutused, kuna palusid kaasa mõelda. Muidu olen ikka seisukohal, et ema teab, mis lapsele parim ja seda ei saa arvustada.

  5. ja see on kindlasti probleem, et venelastel on ikka hoopis teine temperament. meil on rühmas üks vene tüdruk – no ta jõuab niiiii palju pahandust teha juba selle lühikese aja jooksul, mis mina seal olen. Kisa-kära taevani. Isegi kasvatajad vahel kurdavad.

  6. Algatuseks ütlen kohe ära, et mul pole venelaste vastu midagi. elan ise paneelikas, kus 90% on muulased ja kogu asjaajamine käib vene keeles ja igati hea on. Aga lasteaiast. Vaat, minu isiklik arvamus on, et keel keeleks, aga tegelikult 6pib see väike inimene suure osa oma päevast siis nn “suureks saamist” teise kultuuri keskel. Ma ei oska öelda, kas parea v6i halvema, aga teise. Samas olen ma aru saanud, et teie Eestisse kolimise p6hipoint on just see maa ja see kultuur ja see keel.
    Ja pannes areneva inimese, kes on oma esimesed eluaastad veetnud kakskeelses kodus “seal”, siin nyyd poole oma päevast jälle kaks-keelt-mitu kutuuri olukorda….ma arvan, et ta saab kenasti hakkama, aga Eesti …saab/jääb kihiliseks.
    Olles aegajalt naiivselt talupoeglikult omas kinni, arvan ma, et see poleks hää. Mis ei tähenda, et te ei võiks teistmoodi arvata. Lihtsat minu tagasihoidlik m6tterendus.

  7. mina ei paneks. ma arvan, et marta jaoks on juba eestis olemine piisavalt uudne. aga noh, eks sa ise tead kõige paremini 🙂

  8. keele pärast pole miskit pabistada, juudi lapsed räägivad näiteks kuue aastaselt nelja keelt ja on jumalast elus. Kui keelt ei aeta kaikaga pähe, vaid laps saab õppida nii palju kui tahab ja ise alateadlikult vajalikuks peab, siis on kõik jumalast OK.

    A mis vene lasteaeda puutub, see on ka jummalast ok. Täitsa tobe on siinkohal suhtuda asjasse, et vene lasteaias on asi parem või eesti lasteaias on asi parem. kes ei usu, lugege seda lookest eesti lasteaiast
    http://www.jt.ee/031006/esileht/20003899.php

    ASi on ikkagi konkreetses asutuses ja selle mikrokliimas. Jube suhtumine lastesse võib esineda suvalises koolis või lasteaias või kus iganes. See lugu kaklevatest Serjoožadest on natsa naljakas mu jaoks, neid Vasjasid ja Serjoožasid on igasuguseid, kaklevaid ja mittekaklevaid, ma arvam, leevikse emmel on hetkel närvid läbi pisut.

    Ja vene lapsuke, kes lasteaias kisa-kära teeb ja tingel tangelit korraldab näitab kasvatajate küünsimatust. Nii et: mina ei üldistaks, ma uuriks, mis seis konkreetses lasteaias on.

    Ja millegipärast on mul (I have good nose on that) karvane tunne, et kui Marta käiks vene lasteaias, oleks Justinile sest palju kasu. Ära nõua seletust, nina ei seleta, nina tunnetab.

    Musi musi

  9. Kui ma olin 4 pandi mind eesti keelsesse lasteaeda, ma ei rääkinud enne sõnagi eesti keelt. Jah ja kombed ja inimesed jne olid teised aga ma hakkasin kuu aja pärast ise ka eesti keelt rääkima.
    Kultuurivahet tunnen senini aga see on mind teinud tolerantsemaks ja sallivamaks. Igasugust rassismi ja vahettegemist rahvuste vahel ei salli senini sain seada tunda läbi terve lapsepõlve ja jätkuvalt , põhiliselt kahjuks eestlaste poolt, kelleks ennast siiski pean.
    Ma arvan et lapsed suudavad kohaneda ja palju rohkem infot omandada kui me arvame. Usun, et kui sa ta sinna lasteaeda paned veendu , et keskkond on hea mine proovipäevaks kaasa ja vaata ise kuidas asjad korraldatud.
    Kui koht hea ja inimesed sõbralikud saab Marta ühe kogemuse võrra rikkamaks.

  10. Meil oli nädalavahetusel külas väike vahva ja hull Paul (100% eestlane). Kui see eesti mees Paul Serjozhadega kokku lasta, siis vene emmed saaks pärast oma kodus rääkida eesti laste kakluslembusest 😉

    Aga ega ma tea, sellegipoolest.

  11. Ma arvan, et asjalikud lapsed saavad ka võõrkeelses lasteaias teiste lastega ilusti hakkama. Pigem võib probleemiks olla, kuidas kasvatajad ja laps ning kasvatajad ja lapsevanem omavahel suheldud saavad. Nägin Tartus, Väikeses Pauliines juhust, kus hispaania lapsed ja ka nende ema ei rääkinud muud kui hispaania keelt – laste korralekutsumine ja vanemale asjade selgitamine oli väga keeruline.

  12. Mu vanem poeg just hakkas prantsuse keelekymbluslasteaias k2ima, tundub et talle sobib. Nooremal pojal on kahe keelegagi suured raskused, nii et — s6ltub inimesest.

  13. Epp. Kui sul oleks samasugune eesti lasteaed, siis sa ju ei paneks last vene lasteaeda? Praegu on sul ilmselt valida odava vene ja kallima eesti oma vahel.

    Mul ei ole keegi küll vene lasteaias käinud, aga niipalju kui ma kusagil olen näinud neid lapsi ja nende kasvatajaid, on nad pigem need “suvalised”. Et ei maksaks loota, et nad rohkem kallistaksid. Lisaks minu meelest suurem enamus neist ei räägi ÜLDSE eesti keelt.

    Et mina paneks ikkagi eestikeelsesse lasteaeda, kui võimalus on. Keelekümblusjutt raha kokkuhoiu eesmärgil? Nomaeitea. Kassa nati välja ei püüa ennast vabandada?

  14. Eeeei. Keelekümblusjutt on ikka mul päriselt, mulle on mu venelasest vanaisa väga armas 😉

    Kolmas variant Tartus on veel, Tartu inglisekeelne lasteaed, erakas, Veski tänaval, kellega täna ja praegu maile vahetan.

  15. Minul on väike tuttav tüdruk, kelle ema on eestlane, isa rootslane, vanemad räägivad omavahel inglise keelt ning elavad hispaaniakeelses ühiskonnas. Väike 5 aastane neiu räägib nii eesti, kui rootsi keelt, pidada oskama ka inglise ning hispaania keelt (kahte viimast ei ole ma teda rääkimas kuulnud). Seega kakskeelsele lapsele kolmas keel ei pruugi olla liiast, sõltub palju lapsest. Aga teine moment on, et Sa ei tea, milline see lasteaed tegelikult on. Sest eks vene lasteaiad ole ka erinevad, sõltub ikka kasvatajast ja serjožadest muidugi ka. Seega, mina ilmselt vaataks lasteaia koha peal üle ja otsustaks siis. Ja vaataks, kuidas lapsele asi tundub. Ja teine asi, selle aja peale, kui te kohale jõuate, võib olla tekkinud koht ka mõnda eestikeelsesse lasteaeda 😉

  16. tuli meelde kõige ilmekam kogemus mu oma tutvusringkonnast. Niisiis, naine austerlanna, kes kohtas meest, kes on venelane. Neil sündis kaks tütart. Isa räägib lastega venet, ema saksat, isal ja emal polnud omavahel tükk aega muud ühist kelt kui inglise. lapsed said need kõik kolm keelt selgeks, pluss eesti keele, kui nad läksid eesti lasteaeda ja kooli.
    Täiesti tip top lapsed.

    Aga siin on üks asi. Sama nagu kirjutamisega. Iga tegevus nõuab inimeselt energiat, nimetame seda eluenergiaks. Kes on näiteks noorest peast koolis hästi tubli, ilma et talle seal tegelikult meeldiks, neil saab sageli suht ruttu toss otsa ja elus nad suuri muutusi ja pikki samme lihtsalt teha ei oska.

    Keele õppimisega on sama, see nõuab energiat. Aga Marta tundub olevat tüüp, kellele on määratud saada rahvusvaheliseks suhtlejaks, nii et keeled ei tee talle paha.

    Peale selle, kui ta juba praegu valdab analüütilist keelt (inka) ja sünteetilist keelt (eesti), mis huvitav mõtlemine sealt võib tulla. Vene keelega peaks ta siva suhtesse saama, see on ka analüütiline keel, palju eessõnu ja erinevad sood ja muu, täpselt nagu inglise keeles

  17. Ma nägin eile järjekordset kakskeelset last: viiene poiss, soome/inglise. Emme Texasest, issi Helsingist, elavad Espoos. Küsisin, et kuidas läheb kahe keelega – öeldi, et suurepäraselt.

    Aga vene lasteaeda ma ei paneks. Isegi inglisekeelsesse ei paneks, kui vähegi saaks. Ma vaatan Iida lasteaia pealt, mis neil seal toimub – täna tuleb keegi ja teeb teatrit! homme läheme mingisse talusse! ülehomme tantsutrenn! – neil käib kogu aeg miski lasteaiast väljaspoole suunatud tegevus kah. Ja seda on ilmselt rohkem, kui keeleks on eesti.

    Ja kindlasti küsiks aia kohta üle kelleltki, kelle laps on seal käinud ja kelle arvamust sa usaldad. Meilid, pildid – see kõik on väline. Nii et küsi sõbrannade && tuttavate käest nõu, ära ainult interneti pealt otsusta.

  18. kakskeelsus ja IQ:

    Kas keegi on näinud uuringut, mis ütleb, et kahe keele õppimine TEEB lapse targemaks?

    Kõik, mida ma siiani (riivamisi) näinud olen, ütlevad, et kakskeelsuse ja keskmisest kõrgema IQ vahel on korrelatsioon, mitte põhjuslik seos. Korrelatsioon on loogiline. Väga tuhmid tüübid väljamaale / väljamaalasega elama ei saa, ja kui ka saavad, on neil tõenäoliselt huvitavam elu ja lapsel rohkem võimalusi õppida kui tavalistel peredel. Aga kas nende perede lapsed oleks ükskeelsena vähem targad?

  19. Mullegi meenus nüüd üks pere kus ema ja isa on eestlased. Nad elavad rootsis. Isa räägib lapsega rootsi keeles, ema eesti keeles. Neil on olnud lapsest peale kodus inglise keele päevad. Laps räägib väga head inglise keelt. Nende nn talvemaja on kuskil kus räägitakse prantsuse keelt. Laps suhtleb suusatades teiste lastega ja tema prantsuse keel on sorav. PEale selle jõuab see poiss käia veel koolis ja karated eha ning väga heal tasemel karti sõita.
    Neil on lihtsalt väga kindel päevaplaan kuhu kuulub sisse ka aeg lõõgastumiseks.

  20. “Kas keegi on näinud uuringut, mis ütleb, et kahe keele õppimine TEEB lapse targemaks?”
    Kui just tarkust IQga mõõta, siis on uurimusi, mis siiski ei leia statistiliselt olulist erinevust üks- ja kakskeelsete inimeste IQde vahel. On uurimusi, mis leiavad, et suhteliselt võrdse keeleoskusega kakskeelsete IQ on natukene kõrgem. Aga kakskeelsed lapsed on keele vallas nagu lugema õppimine, eneseväljendus ja kasutuse paidlikkus osavamad.
    Intelligentsusest ja kakskeelsusest ning selle uurimise raskustest-vigadest on näituseks siin usaldusväärsena kõlav jutt 🙂 http://faculty.ucmerced.edu/khakuta/research/publications/(1986)%20-%20MIRROR%20OF%20LANGUAGE%20THE%20DEBATE%20ON%20BILINGUALISM.pdf Seal on viiteid ka teistele töödele.

  21. hmm…
    nendele kes mõtlevad et just venelased nii ebakultuursed võin öelda ühte asju – elasime kadriorus, eestlased osteti all korteri ja iga päev hakkas pidu, politsei ei aitanud üldse. inimene kes ostis meie korteri pragu müüb korteri maha sest ei saa elada kui allpool toimub igapäev pidu, karjutatkse ja terve öö kuulatakse muusikat. lugu 2.praegu mu vanemad müüdi korteri ja ostid suurem korter kõrval majas, elavad nii öelda vene piirkonnas, ja uus omanik andis rendile noorele tugenditele – praegu juba kõik piirkond ei saa magada ! aknad lahti, muusika kuni 6 hommikuni! maja all oli väga ilus aed – praegu kõik konnide täis! ehk ka eesti toredad tygendid…
    elan ise nii öelda eksklüsiivses majas – mind ümbritsevad vaid eestlased – vabandust aga varsti ka vist müün seda korteri sest pole võimalik magada rahulikult – “eksklüsiivsed” joodikud pidavad peod ja kui tulin räägin et teate homme on tööpäev ja mu laps ei saa magada kui karjutatakse jne. kell 2 öösel – mitte midagi ei toimu! eestlased räägivad väga lihtne ” Mine pe….” ehk siis ainukene järeldus mida võin teha et vabandus kaasaaegne eesti kultuur on nii madalal tasemel et raske õelda et see üldse kultuur.
    isegi sellistest komentaaridest on ilmselge kui madal on eesti kultuur kui kirjutatakse et ma ei talu venelasi sest nad on joodikud lihtsalt nii sama, või naaber kes isegi ei pea peod lihtsalt ei meeldi! jube ju!

    P.S. mu laps käib eesti lasteaias ja igati tore inimesed tema ümber! mitte kordagi ma ei kuulnud et keegi midagi räägib! Mu mees on eestlane ja ei tahtnud üldse et laps käis eesti lasteaeda! vot nii!
    vene lasteajades õpitakse küll rohkem kui eestikeelses lasteaias. seda võin öelda võrreldes oma laps teiste sama vanusega vene lastega kes käivad vene lasteaeda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.