Intuitsioonist, ebausust ja testist

Kord… see oli vist aastal 2002… kui elasin mõnda aega Londonis, oli mul raha otsakorral ja otsustasin minna katsejäneseks ravimifirmasse. Ma olin just kohtunud mitmete sealsete eestlastega, kes just sedasi endale lisaraha teenisid.

Aga siis tulin rongis vales peatuses maha ja kui õigesse peatusesse jõudsin, siis eksisin ära. Kui ma lõpuks, tund aega pärast mu “appointmenti” aega kohale jõudsin, siis oli mul sees hakanud tiksuma mingi häirekell. Läksin ikkagi arstiukse taha ootama ja lugesin paberikuhja, mille keegi õde mulle tõi.

Siis tuli ta mulle ütlema, et mu vastuvõtt lükkub veel 15 minutit.

Ja siis ma tõusingi püsti ja ütlesin, et vabandage väga, ma loobun.

 Otsus, mis pärast väga õigeks osutus – sel ajal ma veel ei teadnud, et ma poole aasta pärast lapseootele jään. Ravimifirmas katsejäneseks olemine polnuks sel juhul küll hea mõte. Ja raha… See polnudki tegelikult probleem. Sellest päevast peale hakkasime Justiniga elama segatud rahakoti peal (esialgu mina siis tema kulul). Ühesõnaga, jõudsime uude faasi.

Ükskord varem, umbes ehk kaheksa aastat tagasi, jätsin ka ühe operatsiooni ära, sest mustlastädi Tallinna bussiijaamas tuli mu juurde ja ütles nagu välk selgest taevast: “Tüdruk, sa saad palju lapsi”.

Ootasin seal just bussi, et minna operatsioonile – uurima, et miks ma polnud rasestunud.

Siis istusin ma bussijaama pingile ja mõtlesin. Mõtlesin, et mina tunnen ju ise samamoodi nagu see mustlastädi, kes mulle nagu möödaminnes ennustada üritas (raha ma talle ei maksnud, sest asi kaugemale ei läinud, ma ei soovinud, et ta mulle rohkem ennustaks. Aga miks ta just nende sõnadega mu poole pöördus?).

Sõitsin ikkagi Tartusse kohale ja teatasin seal oma arstile, et ma mõtlesin ümber. Et ma ei taha seda operatsiooni, mis mingi minikaamera mu kõhuõõnde ajab. “Ma siiski hetkel veel usaldaksin oma munajuhasid ja ootaks,” ütlesin ma.

Ja nagu hiljem selgus, polnudki seda operatsiooni vaja. See oleks olnud üks neist “igaks juhuks” protseduuridest, millest meditsiin sageli (ja sageli ka õigusega) koosneb.

—-

Nüüd siis see südamejama. Ja vajadus teha teste, et teada saada, mis siis südames täpselt jama on.

Registreerisin end nuclear stress testi jaoks – see siis see, milles inimkehasse radioaktiivset ainet süstitakse, et saaks röntegikaameraga südame veresooni näha. Plaanisin ära, et lähen pärast testi toreda seltskonnaga Manhattanile õhtu- ja ööeuluga tutvumaja ja Martat hoiavad just itaaliast tagasi jõudnud mimmi-papa…

Eile siis helistati arstikabinetist, et ajad olla kogemata valesti broneeritud. “kas teile sobiks kohe praegu tulla, mitte neljapäeval?” – “Ei, mitte ei sobi, mul on väike laps ja mees on komandeeringus ja ämm-äi reisil ja mul pole siin lapsehoidjat.”

Siis pidas registatuurineiu vajalikuks küsida, et kui väike laps on ja kas ma ikka tean, et ma ei tohi olla lapsega pärast testi 24 tunni jooksul.

Siis lubas ta tagasi helistada ja uue aja pakkuda.

Nüüd on peaaegu päev möödunud ja ta pole tagasi helistanud.

Ja nüüd ma olen selle asja üle mõtteid mõlgutanud. Ma arvan, et mulle ikkagi pole vaja seda testi. Viimased päevad on olnud palju paremas seisus nagunii, ja mul tulevad kaks teist testi nagunii.

Kui mul on midagi vaja, siis natuke südamerohtusid ja puhkust…

ja oskust oma südant järgida. Eksole.

7 mõtet “Intuitsioonist, ebausust ja testist

  1. triin

    Ma lugesin “Hans Moritz Ayrmanns Reisen durch Livland und Russland in den Jahren 1666–1670”. Ta lisab veel “kuigi nad (tallinnlased siis) ei pea vajalikuks avameelselt väljendada oma tänu, oskavad nad erilisel viisil väljendada heatahtlikkust”. Aga sama mõtet väljendavad ka mõned teised reisikirjad.

  2. andry

    kusjuures ma ise ei usalda arste eriti. Enamik neist on kuradima kitsa vaatepiluga. Lähed kirurgi juurde, see kohe vaatab ja katsub sind, et noh, mida me ära saaks lõigata sul küljest.
    Lähed nina kurgu kõrva juurde ja tunned end ühe suure ninana, ei muu.
    Lähed meestearsti juurde ja oled suur ….

    Aga peab teadma, mis seis on. Siis kas on või ei ole vaja sellega tegeleda. Teadmine on selgus ja selgus on kergus.

  3. Eppppp Postituse autor

    Seda et teen ikka tavalise testi, ilma radioaktiivse olluse süstimiseta.
    Seitsmes meel või hirm, mis iganes, aga nii ma otsustasin. Esmaspäeval läheb testiks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.