Mhm. Aga kui asutaks ise lastehoiu?
No nüüd läksid mõtted küll huvitavasse kohta.
Vahel tuleb ju selline tunne, et näed oma probleeme ülevalt poolt. Nii, siin on väike Epp. Tahab teine hirmsasti Tartusse tagasi minna. Tahab saada lapsele Tartusse lasteaiakohta. Tahab ise saada Tartus tööd. Tahab Tartusse leida (osta või üürida) elukoha.
Kas neid kõiki kolme protsessi ühendada ei saaks?
Saaks küll. Kui ise lapsehoiu asutaks.
Sest Tartus võiks paar last olla küll, kes tahaks sinna lapsehoidu tulla, juba minulegi on viimasel nädalal saatusekaaslased mailinud, kuna ma siin blogis kurtnud olen, et lasteaiakohti pole saadaval.
—
Seega üleskutse: kui siinsete lugejate seas on inimest, kes on samasugust plaani Tartus pidanud, siis võta minuga ühendust!
Kogu idee on mul veel väga toores. Mul on praegu, mõttega mängimise faasis, kolm mudelit ees:
– “Tädi Kelly mängumaja”, see, kus Marta praegu käib. See on lastehoid 2-5aastastele, mis pakub lugematul hulgal erinevaid pakette. Enamik lapsi käib seal neljaks tunniks (kas kell 11-15 või 8.30-12.30) ja olenevalt siis paketist, kas kaks, kolm, neli või viis päeva nädalas.
Süüa lasteaias ei tehta, igal lapsel on kaasas oma lõunakarp, mida Kelly neile siis kell 12 ühise lõunasöögi ajal soojendab või külmalt kätte annab, olenevalt söögist. Ei magata. Mõni suurem laps on ka terve päevase paketi (UPDATE. Uurisin kelly pabereid, kõige pikem pakett on kuus tundi: 8-15 või 11-17) Iga kuu lõpus lepib lapsevanem Kellyga kokku, mis toimub tema lapsega järgmisel kuul, makstes raha konkreetselt selle paketi eest ette.
Mul pole aimugi, mis paberimajandust sellise asja asutamiseks vaja on. Erinevus nö tavalisest lasteaiast on paindlikkus ja ka see, et pole vaja söögitegemise nurka ega voodeid magamiseks. Samas on Kellyl lastega tegelemiseks korralik päevaplaan: muusikatund, kirjutamine, joonistamine. Ja palju erinevaid mängunurkasid, kus ta laseb sellel eraldi olla, kes parasjagu grupis olla ei taha. Mina emana tunnen, et laps saab sealt just seda, mida talle praegu vaja. Ja magada ja värskelt keedetud suppi… seda saab mu laps kodus.
– “Katie ja Lucy juures”. Need on kaks õde siin meie kandis, kes oma laste hoidmise laiendasid mängutoaks. Suur saal on täis laste maailma: telgid, torud ja nii edasi. Sinna võib iga aeg registreerimata sisse astuda ja oma lapsega koos mängima minna sisseastumishinna eest, ning lisaks on paaritunnised programmid (laul, tants, muusika ja raamatu lugemine), kuhu saab lapsi registreerida varem ja nad siis sinna ilma vanemateta jätta.
Vanadele kundedele ja tuttavatele teevad Lucy ja Katie ka sellist teenust, et võid ette hoiatamata sisse astuda ja lapse nende juurde hoida jätta, ise ära minnes. Võõrastele inimestele nad seda teenust ei paku.
See mudel on vist ka eesti mõistes “mängutuba”?
– Kolmas on see, mismoodi ma ise Inglismaal lapsi hoidsin. Mul oli kaks last ühest perest ja siis veel üks-kaks last naaberperedest. See oleks kõige lihtsam asi korraldada. See oleks lihtsalt lapsehoidja omas kodus mõnusalt sisse seatud toas ja hoovis… Mulle on küll segane, et kas ja kuidasmoodi sellised lapsehoidjad Eestis oma töö vormistavad ja makse maksavad, kui maksavad?
—
Üks on selge, kui teha lastehoid, siis ma ei tahaks seda teha üksinda. St pind võib küll olla minu poolt (ideaalis üks suur tuba korterist või majaosast, millel oma hoov, Tartu kesklinnast kõndimispiirkonnas), aga ma tahaks seda teha kellegagi koos. Sest kuigi ma väga armastan lapsi, tahaks siiski midagi muud ka lapsehoiu kõrvalt teha. (Ehhee, ma just saatsin oma esimese ametliku tööle kandideerimise avalduse ära… Elmari raadio toimetajaks 😉
aaa..Epp, ma saadan sulle meilile yhe naisterahva kontaktid, kes ise on midagi sellist teinud (lasteaed/hoid) ja teeb. Saad kogemusega allikalt otse kysida.
Kontaktid t66l, n6ndaks, et m6ne aja pärast meilin:)
mu meelest tahetakse tänapäeval pedakookilisi papreid kohe hirmsasti.
A see mängutoa idee on asjalik muidu.
Siis veel see, et suurem osa inimesi tahab oma lapsest siiski terveks pikaks päevaks lahti saada. Et tööl käia ja pappi kokku ajada. Se la vii. ma ei mõista neid inimesi hukka, lihtsalt, sel a vii
Minul on pedagoogilised paberid sel alal kätte saamisel ja ega tööst ära ei ütleks 🙂 Eriti veel erialasest, nii et lööks kaasa küll.
Epp, kullake!
Oleks küll tore sinuga samas majas susse sahistada ja kohvi jagada. 🙂 Tahad ma omalt poolt soovitan Elmarisse?
Aga mis lastehoidu puutub, siis vist on see lihtne asi tänapäeval nii keeruliseks tehtud, et paljalt tahtest ei piisa… pädakoogilised paberid, lubatähed ja muu tähtis teevad selle raskeks, muidu vast oleks neid hoiunurgakesi ka piisavalt, et probleemi ei tekikski. Sina ka ju et tahaks mingite suvaliste inimeste hoolde jätta oma last.
mul sõbranna ema hoiab lapsi (vahel enda juures, vahel neil) ja ta on FIE, st et maksab ise makse jne
aga seda teha tahaksid sa just ilmtingimata Tartus, mitte Tallinnas?
nüüd, kus mulgi üks pisike mesimumm kodus, olen samuti pikemat aega heietanud mõtet, kuidas saaksin mõnusalt-sobivalt ühendada palga/sissetuleku ja lapse heaoleku küsimuse. mõtlesin täpselt samamoodi lastehoiu asutamise peale. mul oleks isegi ruumid olemas 🙂 (esialgu siiski teoreetiliselt) – kõrvalmajas on endine just lastele spetsialiseerunud asutus, imearmas ja väidetavalt seestpoolt tipptopp renoveeritud eramaja, mis praegu tühjalt seisab.
mis puutub pedagoogilisse haridusse, siis minu meelest enamiku lastehoidude töötajatel seda pole. võtkem või Juntsu (www.juntsu.ee). mis oleks hea, on lapsehoidja kutsetunnistus. selle saamiseks tuleb läbida vastav koolitus. hea on see sellepärast, et sellest aastast maksab Tallinn (või oli see terves riigis niimoodi?) 1795 krooni lapsehoiutoetust, kuid makstakse seda vaid kvalifitseeritud lapsehoidja palganud vanematele.
nonii, mesimumm nõuab häälekalt tähelepanu – kirjutaks heameelega pikemalt, aga pean minema…no igaljuhul, anna teada, kas oled kindlalt otsustanud kanda kinnitada Tartus või on ka Tallinn siiski mõeldav.
suve algusest alates on nõmmel minu arust vähemalt 4 laste päevahoidu avatud ja mitte ükski nendest ei saa väga suure tungiga uhkustada….
Samas kevadel öeldi näiteks meile, et me ei saa riigi lasteaeda kohta… tänaseks päevaks on meil lasteaias juba käidud ja juba loobutudki :))) (lapse jaoks oli liiga vara)
Ja mina ei tunne mitte ühtegi last, kes ei oleks saanud riikliku lasteaia kohta, kui ta just ise väga pirtsakas ja valiv ei ole
Erakate kohta nii palju….Ühe lapse päeva hoidmine maksab kuus vähemalt 5500 krooni… ja kui sa oled oma paberid korralikult täitnud ;), siis võid linnalt pearaha tagasi saada, mis Tallinnas on vist mingi 1700 krooni….nii et vanemal jääb maksta kuus umbes 4000…..mille eest ka väga suurt tunglemist ei tohiks ju olla 😉
Lastepäevahoid maksab näteks Nõmmel 200 krooni 4 tundi… samas kui riigilasteaia kuu kohatasu on sama suur….
Kokkuvõte: sina kirjuta, las teised teevad lapsehoidu 🙂
PS: mängutubasid on veel rohkem kui seeni… ja näiteks ühes mängisime meie lapsega kahekesi mitu tundi… samal ajal kui 200 krooni eest oli seal hoida 1 laps 🙂
Miks ei ole selles “minilasteaias” vaja söögitegemise nurka ega voodeid? Magama ja sööma peavad lapsed sõltumata sellest, kas neid on üks või kümme. Ja lapsi vanemate antud mikrouuni toidu peal hoida – no ma ei tea – mina Iidat sellisesse kohta ei paneks.
Sinu esimene ja teine variant eeldavad, et laps käib lasteaias nn “poole kohaga”. Eestis vähelevinud – meil on vanemad täiskohaga tööl ja lapsed aias pigem üle 9 tunni (8 tundi tööpäev + edasi-tagasi sõit), mitte vähem. “Paari lapse” hoidmine on levinud lugu, seda tehakse mustalt ja palju, aga pigem sõime-ealistega.
Lasteaia pidamine tähendab pooltteist töökohta. Päeval hoiad lapsi. 07:00 – 19:00. Õhtul korraldad – kust tellida toitu, kempsupaberit, raamatupidamist, järgmiseks päevaks väljasõitu mere äärde, kes parandaks torud ära ja kes teeks välisukse korda… Siis astuvad sulle sisse tuletõrje, sotsmin, haridusmin, üks nõuab uusi ukselukke ja teine eraldi kartulikoorimise tuba. Siis jääb su oma laps haigeks – ja oled täiesti lõhkise küna ees – kuhu ta panna, kui tuba on hommikust õhtuni teisi lapsi täis???
Ise lapsi hoides lahendad sa ülesande “kuidas saada aega kirjutamise ja muude huvitavate asjade jaoks” täpselt tagurpidi, andes ära kogu oma vaba aja ja saades vastu … mitte midagi. No on inimesi, kellele lihtsalt MEELDIB lastega tegeleda üle kõige maailmas ja kel rohkem vajadusi polegi ja kes on tõesti kutsutud & seatud lasteaednikud, aga sina nende hulka küll ei kuulu.
Kristiinale – seda jah, et kui Tallinn, siis oleks Martal olemas lasteaiakoht ja lisaks on mulle päris mitmest tallinna kohast juba vihjamisi tööd pakutud. Nii et KUi lastehoid, siis Tartu. (Või ka vastupidi: KUI Tartu, siis lastehoid?)
Skeptikutele – teil on kindlasti õigus mõneski küsimuses. Hetkel tundus kõige rohkem mulle korda minevat Kauri punkt, et mis sa siis teed, kui su oma laps haige on. (Järelikult peaks olema lastehoiu ruum piisavalt eraldi. Ja nagu ma ütlesin, kui sellist asja teha, siis peaks nagunii olema teisi hoidjaid ka, alati olemas tagavaravariant. Nt kui hoidjad olekski ise kodused emad, kellele see on lisasissetulek ja/või võimalus oma väikest last mõneks ajaks ära kaelast saada 😉
See Kelly mängukoht on küll tore, ma ei saa kriitikast aru – miks peaks laps 4 lastehoiutunni jooksul magama? Puhkekohad, st armas padjanurk on seal olemas, seal saab pikutada, kui oled õppimisest ja mõramisest väsinud. Aga lõunamagamist saab lapsevanem niipalju plaanida küll.
Ja söögiks annavad enamik vanemaid kaasa sellist näpu vahelt söömise lõunat (mina näiteks tavaliselt juustu ja õuna; ja mulle meeldib, et mul on oma lapse toidusnäki üle kontroll. Mina ostan talle mahetoitu. Enne olen juba kohanud seda olukorda, kus ma pole rahul: mida mu lapsele lasteaias ikkagi sisse söödetakse?).
Aga see lunchbox-kultuur ongi siinmail väga tavaline, nii lasteaedades kui koolides, Eestis samas tundub see imelik vist või? Et ainult siis on korralik lastehoid, kui on värskelt keedetud kartulipuder ja kartulid on eraldi euronormitud eraldi ruumis kooritud? 😉 (Lugesin Kauri blogist).
Teisisõnu, kas need riiklikud normid kehtivad lastehoiule samamoodi kui lasteaiale? Tuleb uurida.
Veel.
Kas poole kohaga tööl käivaid või koduseid emasid on tõesti vähe? (Ma lihtsalt tahan elustiili üle arutada.) Siin, Ameerikas, on see elustiil küll väga tavaline. Emad on väikeste lastega (pool)kodused ja tahavad nad nt 4ks tunniks päevas ära saata.
—
Ma olin eile öösel küll väga hakkamist täis. Vaatasin juba siinses craigslistis ja Ebays saada olevaid laste mängutelke ja muud sellist, mis teeks koha unikaalseks ja mida saaks kerge vaevaga üle tuua Eestisse, sest need pole rasked. Vaatasin “Kelly Mängumaja” päevaplaani ja mõtlesin, mis teeks ise samamoodi ja mis teeks teistmoodi. Üritasin netist leida seaduseid ka… See nii inspireeriv ei olnud ;(
Justiniga rääkisin ka, ta on praegu New Orleansis konverentsi. Ütles, et “sa oled ju sündinud lasteaednik, st 50% ajast oleksid ;)” Ja pakkus, et ta võiks omalt poolt teha inglise keele laulutunde.
Aga ta avaldas kahtlust, et kui on palju raamatupidamist asja juures, siis sellega ei saa ma hakkama…
—
Aga see on kõik lihtsalt mõttemäng nagunii.
Peaks vist minema ja liha sööma – et saaks pea pilvedest välja ja jalad maha.
Seda ka, et kui lasteaedu on nii palju, kus need on? Ma olen kirjutanud Tartus nüüd vist küll kõigisse kohtadesse, igalt poolt pole vastust, aga nt Väikeses Pauliines ei ole kohti (täispikk eralasteaed kesklinnas).
Mängutoad mind ei rahuldaks, sest seal võetakse vist laps ainutl vastu, ei pakuta õppetööd?
Mina kujutaks pigem nii ette, et oleks koht, millel on konkreetsetel kellaaegadel tegevused: laulmine, inglise keel, matemaatika, joonistamine. Hea asi oleks praegu see, et me saame saata konteineriga siit üle huvitavat kraami.
Aga ma ei tea kah, kas see kõik vaev on seda väärt. Praegu prognoosime, et jääme Tartusse 3ks aastaks.
Samas saaks sedasama kogemust kasutada hiljem ka misiganes maal.
Lasteaiandus on haridusministeeriumi korraldada vist, he.ee, küsi neilt. Aga muidu – pakun – tahad kirjutada, kirjuta; tahad olla lasteaednik-eraettevõtja, ole; aga mõlemat korraga vist ei saa.
Raamatupidamise ostad sisse, see ei ole probleem.
Mul oleks küll imelik, kui ma peaks lapsega koos lapsehoidu andma mingi poolfabritseeritud toidu. Jah, ma tõesti eeldan, et kartulipuder tehakse kohapeal ja kartulist.
Poole kohaga käivaid emmesid on. Paljudel neist on raha maksta eralastehoiu eest – ei tea. Sel turul on konkurents täiesti olemas, uuri.
Paljud arvavad, et lasteaed oma miinustega (suht suur grupp, täispäev kodust eemal, lastevahelised konfliktid) ongi lapsele vajalik elukogemus. Malbe Steiner-pedagoogika ei ole ka eriti popp.
Üldiselt arvan ma, et lasteaiandus kui riiklikult reguleeritud, riigi poolt finantseeritud konkurentsiga valdkond on vale asi, millega tegelema hakata.
Kaur, miks peavad lapsed lasteaias magama? Ma mäletan oma lasteaia ajast, et see kaks tundi vaikset voodis lamamist oli piin; me kõik ootasime kooli, sest koolis ei pidanud lõunauinakut tegema. 🙂
Nii umbes 3-aastased peavad ju õhtuni vastu ja ega nad selles eas enamasti ei taha ka enam päeval voodisse minna. Lapsed on muidugi erinevad. Aga kui Epu plaanitav lastehoid on nagunii ainult pool päeva, siis need mudilased ei pea seal ju magama.
mina näen oma vaimusilmas lastehoiukohana mitte tuba oma korterist, vaid spetsiaalseid selleks renditud ruume. ning hoidjana mitte ennast, vaid spetsiaalselt selleks palgatud (paberitega) inimesi. seetõttu ei näe probleemi, kui oma laps peaks haigeks jääma: siis ma oleks temaga lihtsalt kodus.
minu roll – jällegi vaimusilmas, eks – oleks kogu see värk käima saada ja käimas hoida. lihtne see kindlasti ei ole. aga ma olen oma elus paljude raskustega rinda pistnud, ning edukalt. tööd ma ei pelga, raskeid aegu samuti mitte. kuna omandan parajasti magistrikraadi ärikorralduses, siis kuluks mu haridus sobivalt ära. ses suhtes erinen Epust, Epp tahaks ise hoida ja oma oskusi-teadmisi laste peal rakendada. mina tahaks teha/organiseerida/käivitada toreda ja lapsesõbraliku hoiukoha, aga seejuures tahaksin tegeleda just raamatupidamise, maksude, bürokraatia ja muu jamaga. esiteks on mu haridus selline, teiseks töökogemus.
mänguasjad ja muu taoline on minu arvamuse kohaselt teisejärguline. minu meelest on kõige raskem selle loo juures leida algkapital. kõik ju maksab: ruumide rent, inimesed tahavad palka saada, riik makse jne. aga seegi mure on ületatav. korraliku äriplaani puhul on võimalik saada linnalt tagastamatut ettevõtlustoetust (oli vist 100 000 krooni).
ühesõnaga, ma siin nüüd mõtlen, kumb mind rohkem meelitab, kas naasmine oma töökohale, kuhu mind väga oodatakse (normaalne palk, toredad kolleegid, võimalus reisida, muud boonused) või oma firma tegemine. esimene võimalus lubab mugavalt ära elada, teine unetuid öid ja pingelist majandamist. hmmm.
Epp, ma olen Kauriga nõus: ole kas lasteaednik või ajakirjanik, mõlemat korraga ei vea välja. Kui sa lisaks oma lapsele hakkad võõraid mudilasi hoidma või organiseerima seda, et keegi teine neid paar tundi sinu kodus hoiaks, siis sul ei jää ei aega ega energiat üle muude asjade jaoks. Nii et ma loodan, et sa leiad Martale toreda lasteaia väljaspool oma kodu. 🙂
Kas sul on võimalik enne Eestisse kolimist Tartus ja Tallinnas ära käia ja siis otsustada, kus elada? Võib-olla sa idealiseerid Tartut? Sa oled sealt – nagu ma aru olen saanud – aastaid ära olnud. Sellesse Tartusse, mis kunagi oli, sa ju tagasi pöörduda ei saa. Ma ei taha sellega Tartu kohta midagi pahasti öelda, ma tahan sind ainult naasmisega seotud kultuurishoki eest hoiatada. 🙂
Kui Tallinnas on olemas elu-, töö- ja lasteaiakoht ning Tartus on ainult mälestused ilusatest aegadest… aga õigus jah, Tartus on sul pere ka, see on kõva pluss.
Raske valik. Follow your intuition.
Kristina, aga koli Tartusse? 😉
Oma tulevikust – mul on mingi allergia tekkinud reporteritöö suhtes, ma tõesti ei tahagi nagu ajairjanik olla (see tunne võib muidugi üle minna ja mul on praegu 33. sünnipäev paistmas ja siis ikka mängitakse mõttega, et teeks õige parem midagi muud kui varem…). Pigem tahaks olla lastekirjanik (kümneid poolikuid lugusid ja kümneid kirjastustele esitatud lugusid juba ootamas), aga midagi muud selle juurde.
Tartus viimati käisin aasta tagasi. Meeldis.
Aga ma ei tea, mis teha. Kui palju sehkendada, kui palju oodata. Kui palju peab inimene laskma end voolul viia ja kui palju saab ta ise otsustada oma eluvalikuid, ah? Vool viiks Tallinnasse.
Aga nüüd lähen arsti juurde oma 24tunnist monitooringuaparaati seljast maha koorima… 😉
Ma lugesin küll ainult esimesi kommentaare, kus kurdeti, et pedagoogilisi pabereid on vaja… Võib-olla edasi kusagil juba mainiti seda, kuid ma haridusteaduskonna tudengina leian, et väga õige, et igasuguseid pabereid on vaja. Olen küll alles esimesel kursusel, aga juba praegu oleme saanud tohutult näiteid valedest kasvatusmeetodidest ning nende elukestvast mõjust lapsele.
Igati normaalne ja loomulik, et kui sa tahad võõraid lapsi kasvatada, on sul vastavasisulised põhjalikud teadmised, asi pole siis siiski ainult paberites, eksole.
kui mees saaks samaväärse töö Tartus, mis tal on Tallinnas, siis poleks mul kolimise vastu midagi (abikaasa ongi tegelikult tartlane, Tallinnas elanud alles mõned aastad). kuid seda ilmselt ei juhtu.
nojah. oma firma tegemine on siiski paras risk ning peavalu ja kui ikka ei peaks õnnestuma, siis ka majanduslik põnts. tegelikult soovitaks seda ainult väga ettevõtlikele, riskialdistele ja mis kõige tähtsam, lastetutele inimestele. lapse kõrvalt ei jää lihtsalt aega ettevõtlusega tegelemiseks.
mu mees on ka kandnud seda monitooringuaparaati, tal ka südamega probleemid. kahjuks ei näidanud see aparaat tookord mitte kui midagi. ehk sul läheb paremini.
ettevõtluse kõrvalt saab lapsega hakkama. raske on, ja 5/8 täie tähelepanuga tööd ei tee…
pedagoogiline haridus on lapsehoidmisel ilmsesti suureks abiks. kuigi sellest üksi ei piisa. pole see laste hoidmine/kasvatamine lihtne midagi, ses suhts annaga kahel käel nõus, et pigem olgu rohkem paprimäärimist kui käpardlikud lapsehoidjad… kuigi ega esimene teist ära hoia. kahjuks.
mina tahaks oma lapse küll Sinu lapsehoidu panna. Mina just otsingi lapsele (kohe 2,5 a ja natuke Marta moodi ja nägu) sellist kohta, kus ta võiks hommikuti 3-4 tundi olla, ega peaks samas iga päev olema. Täselt sellist kohta tahan, nagu sina. Elame ka Tartus.
Aga reaalsus on ilmselt see, et kirjutamise pead sel juhul küll mõneks ajaks kõrvale jätma…
Igatahes jõudu otsustamisel ja kui midagi huvitavat leiad/otsustad, anna ikka oma fännn-klubile teada!
kristiina, sa räägid nii ahvatlevalt mingist eramajast, mis sobiks lapsehoiuks ; ) kui sul endal mingil põhjusel see plaan katki jääb, siis oleksin asukoha viite eest tänulik. me teeks teise juntsu veel tallinnasse, aga ruume on väga keeruline leida.
A year ago I posted some pcurites of me from when I was Rhino’s age to compare. Everyone who sees my baby pcurites (or knew me as a baby) thinks he looks a lot like me. Here are some toddler-Melissa photos that kind of look like my little Rhino! The jury is still out on who Heron looks more like.
you have had no activity. You’ll need to focus your attention decreases your reaction andalways advisable to compare and contrast different companies that provide car insurance if you know what type of security. Totally resisting the urge to look around and have arrived a friendlyof wages, utilities, claim payouts go. This is especially true for under-25 drivers use to dig deeper to ensure that you can not only stressful, but it will help you yourconsideration that this particular policy – you simply must buy insurance online. Buying your car insurance for a higher insurance rates is the single most successful of these will surely youyou came from individual to another. By using a phone call can save their members similar services could mean when you generate the leads, they are going to be set Whetherinsurance provider has systematically provided low levels of liability insurance. For example, get into an emergency account where you may be different, you would have the option of the driver court.by the use of a plethora of means for every unseen obstacle. The biggest mistake that purchasing Manufactured Home Different. Since mobile homes etc. All they need to consider is thingshave, the make and model. A car insurance will take care to make sure that you’re buying. You can find out if they were lying. She wanted to spend on outcost effective and economic need. Needs Analysis is the interior, but I am not struggling, but that is driving a car.