Galina rääkis, Galina kallistas

Eile käisin hambaarsti juures. Oli uus arst. Keskealine naine äratuntavalt vene aktsendiga.

Küll härdus, kui kuulis, et ma olen Eestist. Ta olla vanasti käinud meil suvelaagris! Ta olla “sealtsamast, Sankt Peterburist!”

Ja pärastlõunal, hambaarsti juurest tulles põikasin sisse Brighton Beachile. Kiigutasin lapsukest mänguväljakul ja vaatasin meie kõrval  pikki laudu. Keset päeva oli need pargipuude alused lauad kõik rahvast täis: keskealised ja vanemad tumedates riietes tädid ja onud (või mehed ja naised) istusid seal ja käis üks paras bazaar, venekeelne lärm. Paar lauda mängis doominot. Keegi arutas midagi niisama. Keegi üritas lehte lugeda. Ühel pool käis viinapudel ringi (taskust taskusse… laua peal vist olnuks seaduse vastane).

Vaatasin neid ja meel läks härdaks. Isegi ei tea, miks.

Ma polegi ju kunagi halbade ja lärmakate venelastega koos elanud, sellepärast see slaavi kultuur mind vist niimoodi köidabki. Sest ma pole kõrvetada saanud.

Kogu mu lapsepõlve olid meie naabrid ukrainlased. Olen vahel mõelnud, et see minu enda ja mu kodu avatus tuleb paljuski sealt. Kui Galina mõnda tahkemat sööki tegi, näiteks pliine kohupiimaga või vareenikuid kartulitäidisega, siis tõi taldrikuga ka üle ukse meile. Kui meid, lapsi, nägi, kutsus enda lastega koos sööma ja pidas loomulikuks, et meie pere siis nende lapsi ka toitis. Maja taga olid aiamaad, kus käis sageli mokalaat… Kuna me elasime maakohas, kus slaavlasi polnud just väga palju, siis purssisid nad kõik mõnevõrra ka eesti keelt…

Kui meie isa maja aastaid hiljem põlema läks, siis… Jõudsin Tartust kohale järgmisel päeval. Seinad olid püsti, aga mida polnud võtnud tuli, selle oli võtnud vesi. Kohalikust poest rahva seast läbi käies tundsin end nagu pidalitõbine – vaadati, pöörati pilk, ei öeldud midagi, ei räägitud midagi. Siis saime oma vana kortermaja juures Galinaga kokku. Galina ütles. Rääkis oma segamini keeles, kallistas ja vedas enda juurde viina jooma.

Ja see ongi vist kõik? See kaalub üles ajaloolised faktid ja nö vene okupatsiooni (ma ütleksin “niiöelda”, sest see polnud mitte vene, vaid nõukogude; ja teiseks, see polnud tõeline okupatsioon, sest Päts ise laskis Eestisse punaväe baasid sisse… see oli pehme üleandmine-ülevõtmine, IMHO.)

 

 

22 mõtet “Galina rääkis, Galina kallistas

  1. Heler

    Epp, kui ma nüüd ei eksi, sa ise kusagil alles kirjutasid, et sa oled ise venelane ka (et vanaisa on). See võib ka palju määrata, eksole?
    Aga jah…
    Ma arvan, et kui need bazaari pidavad venelased su enda kodu kõrval iga päev doominot mängiksid, siis sa ei oleks vist ikkagi nii tolerantne…

  2. kitty

    Oi, Epp.

    Sa oled varem kirjutanud oma lapsepõlveaegsest nõukaajupesust ja ma olen alati mõelnud, et kui hull see siis ikka olla sai, aga nüüd tundub, et ikka päris ära pesti:)

  3. Eppppp Postituse autor

    Helerile – vanavanaisa oli mul venelane jah, Uuralitest pärit ja sattus I maailmasõja ajal Eestisse ja jäi siis kagu-Eestis koduväiks. Tema suguvõsaga katkesid sidemed, kui ta 50ndate lõpus Permist vangilaagrist välja sai (kuhu ta saadeti, sest Eestis oli ta eraettevütjaks hakanud), siis sõitis läbi oma vanast külast, ei leidnud kedagi. Nii et mus küll on vene verd, aga mul pole vene sugulasi.

    Meil on Justiniga mõte minna kunagi “juuri otsima”, st sellistele reisidele, kus kunagi meie esivanemad elasid. Ja võibolla sellest kõigest lood kokku kirjutada. Reisiraamatud ja suguvõsa ajalugu üheskoos. Päris palju on juba kaardistatud nii tema osas (Inglismaa, Iirimaa, Shotimaa, Itaalia) kui minu osas (Uuralid ja Eesti erinevad kohad).

     —

    Aga seda arvan ju minagi, et kui bazaar käiks mu koduõel, siis oleks mul hoopis teine lugu rääkida, eksole.

  4. Eppppp Postituse autor

    Kitty – eks ajalugu ole kõik mõneski mõttes ajupesu, st oleneb, mis mätta otsast vaadata. Ja ajaloo lehekülgedel on kohti, mida vahel üritad ilma mättata vaadata ja imestad, et must ja valge pole niisama lihtsad… A la Hitler sai Saksamaal demokraatlike valimiste abil võimule?… No see lihtsalt on nii (niivõrd-kuivõrd üldse saab midagi neutraalset ajaloo kohta öelda, kõik on ju kokkuleppeline).

    Ja minu meelest Eesti sõjalist ülevõtmist N. Liidu poolt ei toimunud. Päts lasi ise nõukogude baasid sisse ja see, mismoodi toimus seejärel valitsuse vahetus, tahame seda või mitte, see trall toimus EV kodanike kaasabil.

    Meil ei olnud ju sellist asja nagu soomlaste Talvesõda. Võibolla me oleks sellest sõjast tulnud välja iseseisva satelliitriigina, nagu Soome seda tegi. Võibolla oleks me kaotanud – ja siis oleks me olnud okupeeritud.

  5. triin

    Siiski arvan et nõukogude okupatsioon ei pea mahtuma sama roosa pildi peale lapsepõlve sõbraliku venelasega. Vene-nõukogude, niiöelda-tegelik??? Mis see kõik puutub sellesse, et üks venelane avaldas sulle kaastunnet? Ma ka tunnen mitmeid venelasi, keda ainult kiita saan, siiski ei arva, et peaksin seetõttu inimlikumaks ja õiglasemaks mõtlema nõukogude okupatsiooni.

  6. reede

    Minu mehe (ja nüüd siis ka minu) hambaarst on ka St.Peterburist, Daniel Shalyto, juut muidugi, tema kabinet asub Queensi keskel, kus on ka väike juutide kogukond. Mu mees polnud kaks aastat ta juures käinud ja kui nüüd läksime, hüüdis Daniel kohe ukselt “Tjere, tjere”. Peaaegu kogu seltskond tema kabinetis olid venelased, rääkisid minuga läbisegi vene ja inglise keelt. Daniel küsis, et kuskohast ma Eestist olen ja rääkis, kuidas ta ka vahepeal Pärnus Tammsaare tänavas elas (70-ndatel) ja küsis, et kas Rannahoone on alles veel. Ma suhtlesin temaga rõõmuga, mitte ei mõelnud, et kuradi venelane. Ta neid sõnu ütles eesti keeles, mida veel mäletas 🙂
    Keele õppmises pole mitte ainult venelased laisad-meie maja peremees on San Marinost, elanud New Yorgis 40 aastat ja ei räägi inglise keelt. Kuna ta vaeneke ka hispaania keelt ei räägi, siis ta suhtleb käte-jalgade ja laia naeratusega. Ta naine rääkis inglise keelt, aga naine suri poolteist aastat tagasi ära ja nüüd on mees üksi.
    Ma arvan, et meil oli ikkagi nõukogude või siis kommunistlik okupatsioon, sest mitte ainult venelaste hulgas polnud kommunistid, eestlaste hulgas oli ka ju palju kommuniste. Kui protsentuaalselt mõõta kommunistide hulka kogu elanike hulgaga, siis millises riigis oli kommunistide konsentratsioon kõige suurem? No seda on ilmselt võimatu mõõta.

  7. Eppppp Postituse autor

    Mina kindlasti ei mõtle heaks nõukogude okupatsiooni.
    Kindlasti ei pea ma seda vene okupatsiooniks.

    Ja, nagu öeldud, polnud see EV üleminek NL koosseisu mu meelest just “päris okupatsioon”.
    Muidugi, see mis toimus seejärel, lõhkus Eesti riikluse. Vaadake valitsuse kabineti CVsid, millega need kõik lõppevad… Kes suri siin, kes Siberis, kes jäi teadmata kadunuks. Masendav.

    Aga – mul ei ole Eesti riigi käitumise üle 1939 küll mitte uhke meel. Kas teil tõesti pole paha maik sellest, mismoodi Päts lasi väed sisse? Minu jaoks on see “õige okupatsioon” (mille üle tagantjärgi uhke olla) ikka see, kus üks riik avaldab aktiivset vastupanu ega allu teise riigi survele…. Ja ta siis jõuga üle võetakse.

    Aga jah, see on tegelikult kõik legaalne kräpp. Islandil on USA väed sees – tegu ikka iseseisva riigiga… Taani ja Norra võeti samamoodi “pehmelt” üle natsi-Saksamaa poolt ja kah nimetatakse seda saksa okupatsiooniks, kuigi lahinguid ju polnud.

    Jajah, Päts mulle ei meeldi. Ta lõpetas kurvalt ja rahu ta põrmule, aga – mu meelest tegi ta valeid otsuseid.
    Ma loodan, et ajalugu ei kordu. (Savisaar võiks ilmselt samamoodi üritada kokku mängida ja kompromissidele minna.)

  8. Eppppp Postituse autor

    Väike, aga oluline parandus. Kontrollisin järgi, USA väed pole enam Islandil. Külma sõja jäänukina olnud baas suleti lõplikult kuu aega tagasi, 30 september 2006.

  9. tatsutahime

    Tuletab meelde üht hiljutist lugu, kus Pärnus korteriühistu ei lubanud liikumispuudega mehele omaette treppi aknast välja ehitada, sest see rikub maja välimust. Mees ei saa üks välja.

    Eestlased rääkisid fasaadi rikkumisest ja sellest, kuidas ta võiks isikliku abistaja palgata ja üldse on see tema enda probleem. Ja majas elanud venelanna ütles, et las see trepp tulla pealegi, sest “kahju inimesest”.

    Mitte, et me oleksime kõik niisugused ja naasugused. Aga mulle tuli see lugu lihtsalt meelde, kui sa Galinast kirjutasid.

  10. triin

    Epp loe raamatut “Sõja ja rahu vahel”
    http://www.eas.edu.ee/soja_ja_rahu_vahel/Koguteos_eessona.rtf
    Ajaloos ei ole nii lihtsaid ja selgeid olukordi. Lahingud ja okupatsioon ei pea olema ilmtingimata ühe pildi peal. Ise sa ju ka tunnistad, et nt. Norra Taani võeti lahinguteta üle. Ega sa ju ei väida, et ka see ei olnud okupatsioon? Eesti ajaloo üle vaieldakse tõesti palju ja antakse erinevaid hinnanguid, aga see, et nõukogude okupatsioon ei olnudki okupatsioon – seda pole siin küll veel keegi väitnud. See ainult venelaste poliitiline argument (kuid isegi venelased ei pressi seda enam).

  11. Eppppp Postituse autor

    Teate.
    Ma arvan nüüd, järgmisel hommikul üles ärgates, et ma natuke liialdasin jah ja tegin liiga. Ma ei tahtnud päris nii öelda, et “nõuk. okupatsioon ei olnudki okupatsioon”. Ma ei lähe seda nagunii ütlema kusagil venelastele või ameeriklastele! See oli see kontekst, see postitus, kus ma tundsin, et tahan öelda “nii-öelda”.

    Ajalugu on väga huvitav teema ja ma kindlasti loodan seda viidatud raamatut ka lugeda (ja Justinile refereerida, nagu ma siin nii mõnegi teise raamatuga olen teinud ;).
    Ja mis on okupatsioon ja mis mitte – nojah, sel alal on meil ka praegu maailmas nii mõnigi riik, kus võiks vaielda: on nad okupeeritud või mitte.

  12. 15aastanekapten

    vaatasin telel6iku, Jason on väga muhe mees

    “Ja mis on okupatsioon ja mis mitte – nojah, sel alal on meil ka praegu maailmas nii mõnigi riik, kus võiks vaielda: on nad okupeeritud või mitte.”

    T6lgi see talle ja ta ütleb mis on probleem siin.

    Miks jõuludest rääkides keskenduda nii tühisele nagu kinkide pakkepaber?

  13. Heler

    Ma ei saanud nüüd aru, alguses sa ütled, et sulle meeldivad venelased. Siis jälle heidad ette, et Päts nendesamade toredate venelaste vastu sõda ei alustanud… Mulle meeldib su bloogi lugeda ja siin on ikka neid teemasid, mis pärast peas edasi tiksuvad, aga see teema tiksus ja tiksus ja tundus üha segasem.

  14. tatsutahime

    Heler,
    võib ju austada/armastada kultuuri ja inimeste viisi olla ja samal ajal mitte austada välispoliitikat kuidas sulle tundub?

  15. Eppppp Postituse autor

    Muide, Tatsutahime, miks sinu blogis kommenteerida ei saa? Mul oleks mitme koha peal tahtmine midagi öelda…
    Näiteks see jutt, et eestlased oma kombeid võõrsil üritavad teistele õpetada. Tee kah komminurk endale? 😉

    Vastuseks 15a kaptenile – ma rääkisin küll muust ka, mitte ainult jõulukinkide paberist. Näiteks rääkisin auto- ja plastmassisõltuvusest (on mul ähmaselt meeles). Meie mõlema intervjuud olid ca 45 minutit. Aga sisse valiti see. Ma ei protesteeri. Sest mind isiklikult see paberikäristamine häirib ja ma ise rääkisin sellest. See on juba toimetaja asi, mille ta jutust sisse paneb ja mille välja lõikab.

    Helerile. Jah, see teema ongi segane ja mul endal ka on sees edasi tiksunud. Ilmselt olen ma natuke skiso, kuid nii ma just tunnen: ühest küljest õigustaks sõda nõuk.Venemaa vastu ja teisalt – jah, mulle vene kultuur ja venelased üldiselt meeldivad.
    Tooks mõned killud välja sellest, mis mul siin “tiksunud” on:

    – Ajalugu muuta ei saa. Aga kas ajaloost õppida saab? Ma arvan, et eestlaste tulevikule oleks hea, kui me ei idealiseeriks oma riigi juhtide rolli 1939-1940. Kui meil oleks ajalookäsitluses kasvõi natukenegi sees enesekriitikat. See aitaks võibolla tuleviku kriisiolukorras selga sirgu hoida.

    – Ma olen seda asja küll varem ka seltskonnas arutanud, nagu ilmselt paljud teisedki (ülikooli ajal võtsin ajalooteaduskonnast valikaineid) – kas Eestil oleks shanssi olnud? Kui samal ajal soomlaste Talvesõjaga… Teine rinne Eestis… Eestit polegi ju nii ilmvõimatu kaitsta, maismaapiir Venemaaga on väike. Üks sõda oli ju varem võidetud umbes samas olukorras… See oleks võinud õnnestuda. Soomlastel ju õnnestus.

    – Ja nüüd siis see teine teema. Venelased. Ma soovitaks lugeda Solzhenitsõni Gulagi Arhipelaagi näiteks. Mida tegi nõukogude võim vene rahvale. Hiljuti lugesin raamatuid Vladimir Nabokovist, sealhulgas ta autobiograafiat. Kui valusalt nende kodanlus ja kultuur lüüa sai seoses riigipöördega ja nõukogude võimu tulekuga – sellele eestlased tavaliselt ei mõtle. Aga mõelge. See rahvas oli lihtsalt samasuguses suures tornaados nagu eestlased.

    – Mõtlesin ka sellele, et miks mul ikkagi Brighton Beachil härdus peale tuli doominoid mängivaid venelasi vaadates. Ja ma arvan, et mulle lihtsalt meeldivad igasugused etnilised enklaavid. Samamoodi naudin umbkeelseid hiinalinna nurkasid või näiteks puertoriikolasi, kes oma linnaosas doominot laovad (ainult et lausa kõnniteedel, mitte pargis). Homme läheme aafrikahõngulisele pühapäevaturule Harlemisse…
    Ja välispoliitika peale ma sellistel hetkedel lihtsalt ei mõtle. Lihtsad inimesed, kes elavad oma elu ja kannavad oma kultuuri igapäevaselt edasi – ma ei saa ometi võtta neid vastusele nende riigi valitsuse tegude eest.

  16. Eppppp Postituse autor

    See skisoidne olukord, kus inimene toetab hüpoteetiliselt sõda ja samal ajal humanismi – seda tuleb ju ka väga paljudel ette. Sellest on tehtud palju häid filme ja raamatuid…
    Tahtsin siia meenutuse kirja panna. Eile käisime Manhattanil, rahvusvahelises fotokeskuses (http://www.icp.org – soovitan NY külastajatele), seal oli palju huvitavaid väljapanekuid, üks neist oli dokumentaalfilm korraga kahel suurel ekraanil. Ühel näitas üldplaanis lahingustseene ja teisel olid suurplaanis lahingusse minevate inimeste ilmed. Pinge nende näos, kurbus nende silmades. Huvitavalt oli antud visuaalina see, kuidas sõjal on alati kaks plaani: üks on kaugelt ja strateegiliselt vaadates, teine aga see, mis inimene seal tegelikult läbi elab.

  17. 15aastanekapten

    mida Justin Reporteri telel6igus silmas pidas on eestlaste arvates Eesti toidu eliit sprotipasteet.

    See t6esti haiseb. Toidu hais on midagi millele eestlased mingit tähelepanu ei pööra (hapukapsad, kilu), Ameerikas lahterdatakse rahvused alamateks ja ülemateks olenevalt kas neil on haisva või mitte toidu söömisharjumused.

    Samas, Ameerika töölisklassil — kelle hulka Justin kuulub — on omad kõrged arvamused endast aga alati pole teadmised maailmast ja elu ja toidu võimalustest: pasteet kui ta on n. prantsuse köögi toode ei haise ja on kõrgema klassi roog.

    Mul oli kogemus ühe töölisklassi ameeriklasega kelle viisn kõrgema taseme söögikohta, kus ta paljusid asju menüüs, sh. pasteeti, ei tundnud äragi.

    Sama efekti annavad khaki püksid. Kui need oma esimeses koolis Ameerikas Temple Ülikoolis jalga panin vaatasid kaasüliõpilased liftis mind halvistavalt ja ütlesid “khaki attitide” (ma olin siis juba vastu võetud Columbia Ülikooli ja need olid püksid mis olin ostnud sinna minekuks, tajusin, lausa alatteadlikult, USA alguspäevail selliseid asju ja ei kandnud Temple’s khaki pükse).

    Nii et pasteet on hea Ameerika kesk- ja kõrgkeskklassi toit ja Justinile ta meenutab talle tuttavat, koeratoitu. Ehkki haiseb, se on t6si.

    Vene arsti kätte ma oma hambaid küll ei usaldaks.

  18. Eppppp Postituse autor

    Eks inimesi saab jah mitut moodi klassideks jagada, aga mis on lõhn ja mis on hais, selle üle võibki taas vaidlema jääda. Mina ise jagaks Ameerika toiduharjumused pigem etniliste taustade alusel. Justini vanemate itaalia köögis pasteeti tõepoolest ei sööda.

  19. tatsutahime

    Epp, miks kommenteerida ei saa? Diaryland seda niisama vabalt ei paku ja mul ei ole olnud aega otsida mingit lisaks juurdekleebitavat jubinat kommentaariumiks.

    Miks ma ära ei koli? Mulle meeldib mu kujundus ja taas see ajavärk: asjatada sellega, kuidas mujal kujundust paika jätta 😛

    Ma mõtlen sellele, sest tegelikult on kommentaarid lahedad. Aga sinu mõtteid ootaksin vähemalt siis meili peale 🙂

  20. Inga

    Pasteet – minu ameeriklasest kaasa Mike vaatas Justini juttu pasteedist koos minu tõlkega sinnajuurde ja noogutas rõõmsal meelel kaasa: “Justjust, koeratoit jah!”
    Mis sest et tegelikult prantsuse päritoluga peen roog nimega pate (rõhuga e peal) ja saadaval ka kohalikes upscale restoranides ränga hinna eest.
    Mina teen kodus ise pasteeti, sest mulle maitseb, ja Miku ema ehk siis proua ämm on kah alati platsis kui pasteeditegu käimas. Tema nimelt samastab pasteeti sakslaste “liverwurst”-iga (millel minu lapsepõlves oli ka eesti keeli nimi “koeravorst”). Võta siis kinni, mis on koeratoit ja mis mitte 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.