Ja veel mõtteid geeniteadlaselt

Nädalavahetusel ilmus mul ka intervjuu Columbia Ülikooli professori Rando Allikmetsaga. Lugu on siin.

Ja siin on lisamaterjal, mis loosse ei mahtunud:More...

Kas oma geeniinfo teadmine muudab ka midagi või on see hetkel lihtsalt teoreetiline teadmine?
Paljude asjadega on juba ka midagi teha. Kui sa leiad testi tehes, et sul on mutatsioon ühes kahest rinnavähi geenist, siis on sul väga kehv seis. Ainuke hea võimalus sellisel puhul on – täielik rindade eemaldamine. Samamoodi räägitakse ka emaka eemaldamisest… See on inimese enda valik. Sul võib õnnestuda elada veel mitu aastakümmet, enne kui sul see vähk avastatakse. Aga võib ka järgmisel aastal tulla…. Ja kui sul on võimalus elada… Kas sa pead ootama, kuni haigus tuleb? Või teed ennetava operatsiooni?

Kui levinud on geenitestid Ameerikas?
Väga levinud, ja levivad üha rohkem. Me rääkisime praegu vähist, aga on ka palju lihtsamaid haigusi, mida saab ravida, kui see geenitestiga varakult avastatakse.


Kas Eestis saab teha neid vähigeeni teste?
Ma tean, et Tartu Ülikoolis ja mõnes muuski kohas on see olemas, võibolla nad ei tee seda veel rutiinse teenusena. (Märkus Epult nüüd: hiljuti just avati Tallinnas kliinik, mis neid teste teeb.)


Kas geneetika areng muudab tulevikus elukindlustufirmade olemust?
Ta muudab palju. Meil saavad olema geenikaardid: mitte järgmisel aastal, aga võibolla kahekümne aasta pärast on igaühel taskus kaart, kus on kirjas su geneetiline kood. Ja neid kaarte hakatakse võtma arvesse, kui sind kindlustada. Aga milline tuleb seadusandlus, kes otsustab selle info üle?… Praegu on poliitika selline, et mina arstina pigistan silma kinni: kindlustusfirma ei pea teadma, kui sul on muteerunud geen. Samas, suitsetamist küsitakse kindlustuslepingut sõlmides, ja sa oled automaatselt riskigrupis ja su hind on kallim. Teha nägu, et muteetrunud geen ei ole riskigrupp (naerab)… Või loota, et see jääb saladuseks…
Me elame huvitaval ajal, seda ma ütlen.

Kas te elasite Marylandis sõjaväeosas? (Enne oli intervjuus juttu, et ta tuli tööle USAsse sõjaväeosas asuvasse vähiuuringute instituuti)

Ei, sõjaväeosa oli osa linnast ja oli tol ajal üsna avatud: rajoon, kus sai vabalt sisse ja välja liikuda. Pärast (otsib sõnu hetkeks) september-üksteist-terrorirünnakut on olukord teine. Kui varem olid väravas valvurid, kes lehvitasid ja naeratasid, siis aasta hiljem peeti masin kinni ja otsiti kõik läbi. Ameeriklaste kodanikuvabadused on läinud – üks näide sellest, kuidas asjad on liikunud muret tekitavalt tagurpidi. Niisuguses riigis me praegu elame.
Ma ei ole rahul, mis praegu USAs toimub, nii poliitilises kui majanduslikus mõttes. Võrreldes 1990ndatega on praegu kõva tagasiminek.

14 mõtet “Ja veel mõtteid geeniteadlaselt

  1. teine epp

    tähenärimiseks :

    geneetiline kood on kogu looduses universaalne, see on see, et sellest tripletist moodustatakse see aminohape ja tollest too.

    genoom on see asi, mis on igal inimesel individuaalne ja mille kirjet võib põmst tõesti kaardina taskus kanda.

    väga-väga-väga tavaline viga, pole hullu 🙂

  2. Sekeldaja

    Tahtsin just filosofeerida:
    kui midagi on elus halvasti, kirjutad sa just millegipärast ERITI HÄSTI.
    Sest see lugu Arteris oli igal juhul väga hea, Rando Allikmets on tõesti inimene, kellest tasub kirjutada.
    Miks eestlased saavutavad sageli edu vaid siis, kui on väga kaugel teisest eestlasest?
    Kas meie rahvas ongi ette nähtud ellu jääma vaid diasporaas,
    kaks eestlast liialt lähedal on ohtlik?
    Äkki, maailma muutumisel külaks on eestlaste senine distants häiritud, ka oma kodumaal elati ju üksteisest küllat eraldatult, Mägi ja Org olid eemal – kaugel, tänapäeval oleme kõik siin Maarjamaal küünarnukkipidi koos ja see segab meid, me peame olema üksteisest kaugel, eemal…., muidu sööme üksteist ära nagu tuvid, kes koos puuri pandud.
    Sellised uitmõtted.
    Ja veel:
    Rando lugu on hea ja innustav edulugu.
    Kahjuks laulev revolutsioon tõi kaasa ka paljusid selliseid lugusid, mis ei ole päris edulood.
    Nad ei ole ka päris põrumised, lihtsalt paljud inimesed, kes võiksid, enam ei tööta teaduses.
    Ja nad oleksid võinud damn kui palju teha Eesti teaduse heaks. Isegi praegu võiks, näiteks füüsika õpetajana.
    Aga vaatad palganumbrit ja ikka veel ei lähe sinna…

    Aga näed tee, sest rahade, väikluse ja kurat teab mille pärast veel on teadmistepõhine Eesti praegu vaid mugav valimisloosung ja ei midagi muud.
    Ka minu lugu on mdx selline. Ka mina sain kunagi kinga Füüsika Instituudist, vahest õigusegagi, sest laulva revolutsiooni ajal tõtt öelda, kui kõik oli ebakindel, ei viitsinud eriti 12 tundi aparaadi taga mõõta.
    Kuid ma ei kahetse nagu Randogi, et sain minema, sest mõni aasta hiljem kohtasin kolleegi, väga head teadlast, kes pidas küll mõni aeg vastu, hiljem sai ikkagi kinga.
    Tema oli tõeliselt õnnetu, sest ta oli tõesti pühendunud inimene ja ei saanud enam teha seda, mida ta väga armastas.

  3. Anu

    Mulle ei mahu pähe – niiii tark inimene ja … suitsetab! Tarkus ja suitsetamine on kuidagi üksteist välistavad asjad – vähemalt mina ei suuda neid kokku viia.

  4. Tiia

    Ei usu, et nad üksteist välistavad – just täna üks härra rääkis muljeid südamearstide konverentsilt, mille saalis hõljus ühtlane sinine pilv… Kui need inimesed väga rumalad oleksid, siis ma ei usu, et neid inimeste südamete kallale keegi laseks.

    Sama hästi võiks öelda, et kõik kohvijoojad on rumalad…

  5. Eppppp

    Millises kliinikus geeniteste tehakse – kes aitab välja? Ma lugesin seda uudist umbes nädal-poolteist tagasi nii Postimehes kui SLÕhtulehes, aga praegu ei leia otsinguga. See on üks äsja alustanud kliinik Tallinnas, mis teeb inimestele geeniteste ja annab geneetilist konsultatsiooni.

  6. Siiri

    Ja veel olen tahtnud küsida tarkadelt inimestelt, et miks te Savisaare poolt hääletate.
    Mingi loogikanihe on nendes nähtustes minu jaoks.

  7. Kat

    Epp, ehk pidasid silmas seda uudist:
    http://www.epl.ee/artikkel/363025 ?

    ____
    Uus terviseasutus on suunatud päriliku vähi ja vähiriski nõustamisele. Konsultatsioonikord maksab 350 krooni. “Ootame enda juurde kõiki kahtlejaid, kes tahavad perekonnas esineva vähigeeni pärimise suhtes selgusele jõuda,” ütles Ojamaa.
    _____

    🙂

  8. teine epp

    siiri – väga lihtne – sõltuvus on. loogiline ju :P. mis sa siis arvasid 🙂

    suitsetama HAKATAKSE muidugi erinevatel põhjustel. mina tunnistan täiesti ausalt, et mul oli tegemist peer pressure’iga. ehk siis meite koolis oli popp suitsetada. pubekatelt ära küll loogikat nõua… 🙂

  9. Siiri

    Sõltuvus muidugi 🙂 , ma ka pubekana proovisin, aga huvi ei tekkinud ja külge ei jäänud. Mingit ehmatavat kogemust ka ei saanud, lihtsalt oli ükskõik.
    Pubekatest saan ma aru, nendelt ma vastust ei ootagi 🙂 Aga miks täiskasvanuna ka veel suitsetama peab, sellest ei saa aru. Ma ei väida, et suitsetajad on lollid, aga ma ei oska leida loogilist seletust, miks peab täiskasvanud inimene suitsetama.
    Minu tuttavate hulgas on inimesi, kes jätsid suitsetamise päevapealt maha – järelikult on see võimalik.

  10. Siiri

    Aga selliseid elulugusid, nagu Piret Loonel ja Rando Allikmetsal, on hea lugeda – inimesed teavad, mida nad teha tahavad ja saavad edukalt hakkama, kui alguses peale hea mõistuse ja õnnelike juhuste midagi polegi. Ja neil on toetav perekond.
    Elu on ju tunduvalt raskem, kui lähisugulaste hulgas on kasvõi üks inimene, kes on kohe risti vastu su tahtmistele – eks ole, Epp 🙂 Siiski on kõige tähtsam teada, mida ise tahad. Ja su oma isiklik perekond. Selle järgi tegutseda on õige, olenemata, mida valikutest teised arvavad. Oma elu tuleb ise ära elada.
    Allikmetsal on õigus – USA-l on palju sarnaseid jooni Nõukogude Liiduga. Kohati on mul siin elades tunne, et olen ajas tagasi läinud.

  11. Anne

    Minu meelest pole USAl ja NSVL küll mingit sarnasust. Aga sarnasust ma näen ameeriklaste ja venelaste vahel. Suurrahvad. Ja suurrahval on teistsugune psühhika kui väikerahval.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.