Et siis läksime jälle, sest käes oli see päev ja see kellaaeg.
Venisime autode kolonnis, kuni tuli meie juurde ametnik. Seesama latiino naine, kellega ma kaks kuud tagasi olin läbi kukkunud segastel asjaoludel. Kuu tagasi sattus meie auto juurde üks muhedama olemisega mustanahaline paks meesterahvas, aga ta muhedus lõppes siis, kui selgus, et Justinil kui minu ametlikult õpetajal polnud oma lube kaasas… Nii et eksamile meid kuu tagasi ei lastud.
Nüüd vaatas naine meie autoakent korraks, vaatas korraks veel, ja teatas: “Te ei saa eksamile!”
Me hakkasime ausalt öeldes naerma, sest see tundus uskumatu. Just olime sel teemal nalja visanud, et kas on veel midagi, mis juhtuda saaks. See, et ma uuesti läbi võiksin kukkuda, tundus võimatu, sest ma olen olnud eksamieelses tuhinas meie pere autojuht kõik need viimased kuud, saanud nii kiirteede kui kitsaskohtades parkimise kui tiheda liiklusega linnatänavate praktikat…
“Aga mul on selline tunne, et nagunii ma neid lube täna tehtud ei saa!” olin ma just enne öelnud süütult.
“Aga miks?” üritasin siis läbi naeru ametnikult küsida.
“Teie autol on tehniline ülevaatus lõppenud!!!”
Tjah. Oligi.
Süsteem on siin selline, et kui ülevaatus lõppeb (meil näitas autoakna kleepekas, et see lõppes novembris), siis tuleb järgmise kuu jooksul teha uus ülevaatus – see on leebe kirjutamata seadus tunnelite ja sildade ametnike puhul näiteks.
Aga autoeksamile niimoodi ei saa.
Ei hakanud me kedagi süüdistama, ainult naersime ja tulime tulema. Nüüd saaks ma uue eksamiaja registreerida kuu aja pärast, kuigi – kas on enam mõtetki? Sest lubade vormistamine võtaks omakorda kuu aega ja ma oleks selleks ajaks juba USAst lahkunud. Load tuleks mulle siis Eestisse järgi saata ja seal peaks ma neid nagunii vahetama hakkama.
Mõtisklen praegu teemal, et missuguses seisus on minu autojuhi lubade saamise võimalus Eestis.
Faktid:
– Ma olen läbinud autokooli Eestis aastaid tagasi ja teinud veatult autokooli eksamid, aga riigieksamile ei läinud (juhtus nii, et lähedase inimese matus oli just samal päeval ja pärast seda lükkasin edasi ja edasi seda riiklikku eksamit, sest tööd oli palju…)
– Ma olen läbinud teoreetilise eksami USAs, aga sõidueksamit mitte. Mis tähendab, et mul on USA “learners permit”, millega ma tohin sõita kõikjal, aga ainult siis, kui autos on täislubade omanik.
– Ja mul on palju sõidupraktikat.
Nagu ma aru saan, tuleb mul Eestis välismaised autojuhiload vahetada, aga kas see learners permit läheb nende meelest lubadena arvesse? Kas ma saan nö “vahetada” – sel juhul peaks ma tegema Eestis ainult sõidutesti.
Kurvem stsenaarium on see, kui ma pean Eestis tegema kõik algusest peale, minema autokooli, mis on Eestis ju nii kallis, lisaks asjatu ajakulu. Sel juhul jätkan suure tõenäosusega oma endist “oskan sõita, aga lube pole” elu…
USAs tahtsin ka ju algusest peale oma load ära teha, aga ikka oli midagi paberitest puudu jne. Uskumatu, aga nii see on. Võibolla on kaitseingel mind hoidnud, vähemasti pole ma ühtegi avariid roolis teha saanud. Ja selleks ajaks, kui ma kunagi vanuigi endale load saan, olen kohe kogenud juht 😉
—
Elu on kuidagi väga skisofreeniline viimasel nädalal. Loen keskkonnateemalisi tekste ja üritan selle va roheraamatuga ühele poole saada, aga samal ajal elan seda tavalist elu, kus kulutan ja kulutan ja raiskan ja raiskan, sest lähen lihtsalt vooluga kaasa. No kasvõi see autoga ühest kohast teise sõitmine.
Paar viimast päeva olime Justini vanemate majas koerahoidjaks, sest nemad on Floridas puhkamas ja närve kosutamas 😉 (Tornaado seoses meie ärakolimise teatega, mäletate?)
Esimene asi, mis ma seal majas tegin – jalutasin ja tõmbasin eletrivõrgust välja jõulukülad. Nad ei pea ju päise päeva ajal elektrit kulutama. Õhtuks panime sisse tagasi, ööseks võtsime taas välja.
Teise asjana käisin ja panin kraanikausside juurde rätikud. Paberrätiku-rullid panin niikauaks ära kappi.
Kolmanda asjana vaatasin nende külmkapid üle. Sest seal on tavaliselt midagi, mis karjub “söö mind ruttu ära!” ja enamasti saab see minema visatud, sest süüa on seal liiga palju.
—
Floridasse läksid nad tegelikult ka sellepärast, et pühapäeval on suguvõsas pulmad, toimumiskoht Florida.
Meie otsustasime mitte minna, sest elu on praegu nii kiire ja kulukas nagunii. Pealegi pole mina peigmeest kunagi näinud ja Justin pole viimased viis aastat näinud. Saatsime vaid tervisi ja kaardi.
Aga kelle pulmad? See on väga ameerikalik. Justin oli kutsutud oma ema esimese abikaasa teisest abielust sündinud poja pulma 😉
—
Arutasime ennist natuke rassistlikel teemadel. Nimelt on see Justini ema eksmees ja samuti ta uus naine väga “valged”. Väga inglise-skandinaavia päritolu, doktorikraadidega, töötavad valitsuse lobby-ringkondades USA pealinnas Washington DC-s.
Aga nende poeg Adams tutvus kolm aastat tagasi lennukis filipiini päritolu tüdrukuga, poolteist aastat tagasi hakkasid koos elama ja nüüd on siis pulmad…
“Adamsi ema ja isa olid lootnud väikseid aaria verd lapselapsi, aga tulevad hoopis pisikesed filipiinod,” võttis Justin naljatoonis kogu probleemi kokku.
Jah. Ei loe see, et nii peig kui pruut on sama erialaga ja sama haritud. Kogu see aeg, mis mina olen kuulnud pruuti siin suguvõsas mainitavat, ei ole ma kuulnud tema nime. Ta on “filipiinlane”. Ja on minuni jõudnud ka märkused tema sugulaste kohta – nad elavad küll USAs, Floridas, aga tal on kuus õde-venda ja üle 30 nõbu. “Filipino thing!” öeldakse peigmehe suguvõsas pea iga asja kohta, mis Adamsi pruuti ja ta perekonda puudutab.
Jõudis minuni ka selline probleem. Justini vanemad tundsid end puudutatuna, sest neid ei olnud kutsutud rehearsal dinnerile, see on siis suur pidulik söömaaeg valitud külalistele pulmade eelõhtul. “Etiketi järgi peaks kõik kaugelt kohale lennanud külalised olema kutsutud! Aga neil on seal vist mingi filipiino etikett!”
Nojah, võiks ju aru saada – võibolla peigmehe isa esimene naine ei käi iga etiketi järgi lähimate külaliste hulka…
Ah, mis iganes. Nüüd hakkasin mina norima. Soovin südamest noorpaarile õnne ja jaksu!
Tee ikka see eksam USAs ära. Meil siin on sellega suur jama. Kui sul on koolituspaberid vanast ajast olemas, on hea, aga koos _kohustuslike_tundidega (sa või olla kasvõi vana autojuht aga tunnid pead kinni maksma) läheb see taotlemine praegu ligi 10 000 eeku maksma. Ja eksamil mõnitatakse ka korralikult. Pooled kukuvad läbi ja see on ARKile tulus.
Mhm… Aga ma siis panen kohe endale uue aja kirja, kuulete siis jaanuari alguses jälle minult autoeksami-uudiseid 😉
Ma soovin sulle selle autokooliga jõudu!!! Aga kõik asjad on millekski head. Elu on seda mulle õpetanud.
Mina hoian sulle pöialt ja soovitan ka ameerikas load ära teha. Tuleb odavam kui Eestis algusest peale teha see lubade Eesti saatmine vist..
mina, tulevase ämmana, saan sinu ämmast mõnikord lausa aru ja teinekord isegi tunnen pisut kaasa…
kõigi nende muudatustega, mida sa tema igapäevasesse harjunud ellu oled üritanud sisse viia oled sa nähtavasti, tema poolt vaadates, kehviku sildi endale saanud – mõtelda – rätikuid peab mitu korda kasutama, pühadetuled ei tohigi päevläbi põleda jne jne
ma olen enda arvates vägagi tolerantne inime, aga kui keski tuleb minu, aastakümneid sisse harjunud, mugavasse argipäevaellu muudatusi sisse viima (nt paberrätid riiderättide vastu köögis), siis kihvataks küll ja mitte vähe…
Mulle meenub seepeale, et kunagi ammuammu elasin ma oma esimese ämma majas ja meil käis väike toolisõda. Esikus oli tool, mina lükkasin selle möödaminnes 10 cm edasi, et varjata plekki tapeedil, ja kui tema mööda läks, lükkas tooli tagasi… Siis ma ka mõtlesin, et kas kunagi tuleb keegi minu elamisse tooli lükkama… Siis panime hoopis uue tapeedi ja mina jätsin toolilükkamise järgi.
—
Siin ämma majas peremehetsen ma ikka siis, kui mind sinna peremeheks jäetakse, pärast panen asjad nagu paberrätikud tagasi. Aga siinsed probleemid on teistmoodi kui varem. See pole mingi hilisteismelise “pleki varjamine”, vaid väärtushinnangute vahel valik.
Nii jätsin ma täna lahkudes jõulukülad sisse lülitamata. Muud jõulutuled jäid sisse, nagu nad seal on 24 tundi nagunii, aga kelgud ja uisutajad ei sõida seal tühjas majas ihuüksi ringi… Pererahvas tuleb tagasi alles esmaspäeva öösel ja vahepeal käib vaid kaks korda päevas korraks loomasöötja.
Kui Justini ema näeb, et jõuluküla on välja võetud, siis ta teab küll, kes seda tegi ja talle ilmselt meenuvad mõned elektriteemalised arutelud varasemast. Ma ei tea, mis ta täpselt mõtleb, aga ma loodan, et mõtleb mõistvalt.
Ämma teemasid lugedes mõtlen ma alati, et kas see on õnn või õnnetus, et mul ämma pole kunagi olnud.
Natuke kahju on iseenesest, et mul jäi kahe väga toreda inimesega kohtumata kuid samas..
Noh, aga mul on ämma asemel meheõde. Lugusid mida rääkida on meeletult. Ja need sobivad sinna ämma teemasse vääga hästi.
mina loen neid ämma-teemasid ja kuulan nalju mehe õdedest ja tunnen, kuidas mul on vedanud. mul on väga armas ämm (võib-olla annab kaasa see, et me elame erinevates linnades ja tihti ei kohtu), ääretult armas mehe vanaema ja tore meheõde, kellega saan rääkida kõigest, mis hinge vaevab (ja vahel olen kurvalt kaevelnud talle isegi probleeme mehega – tema vennaga siis ja alati tema käest head nõu või vähemalt tuge saanud). ilmselt on mul mehe sugulastega vedanud. mehega ka muidugi. 🙂
Tere!
Ma küsiks huvi pärast, palju lubade tegemine USAs maksma läheb? Oma kogemuste põhjal võin kinnitada, et Eestis võib see nali ka 14 000 maksma minna. Seal on vist ikka targem ära teha eks!?
USAs on lubade tegemine odav.
5tunnine kohustuslik teooriaklass läks maksma 40 usd (saab ka poole odavamalt, aga ma tegin Manhattanil) ja siis teooriaeksam ja õppelubade saamine – 50 usd. Kokku niisiis vaid 90 dollarit.
Küsisin just Justinilt üle, kas see lõpp-etapp, õppelubade pärislubadeks vahetamine maksab midagi. Ei maksa, lihtsalt posti teel saadetakse uued load, kui sõidueksam on tehtud.
Ja USAs pole kohustuslik võtta sõidutunde; iga lubade omanik võib ise olla õpetaja.
Nii et kogu kontekst soosib seda, et igamees saab kiiresti ja lihtsalt omale load teha. Suurlinnadest väljas, eeslinna-Ameerikas sa vaevalt et ka kohtad inimest vanuses 16-100, kel poleks lube 😉 Aga suurlinnades on neid küll, kes end selle asjaga ei vaeva ja ühistranspordiga ja taksodega hakkama saavad.
niisiis, peab tulema USAsse lube tegema 🙂
Tere, Epp!
Ma SOOJALT soovitan, et küsi Eesti lubade tegemise kohta ARKist täpselt järele. ARKi kodulehelt ei õnnestunud enam nende kunagist väga head küsimuste-vastuste rubriiki leida, aga sinna saab meilida.
Nimelt autokooli tunnistus on Eestis ülitähtis dokument ja kui sul see on olemas, siis väga suure tõenäosusega tuleb sul teha siin vaid riigieksamid. Peaksid täpsustama, kas autokooli tunnistuse aegumisele on mingeid nõudeid. Eraldi on ka esmaabikoolituse tunnistus- see on Sul tõenäoliselt aegunud või üldse puudu, aga seda on väga lihtne saada ja üldse mitte kulukas.
Kui autokooli tunnistus on kadunud või pole seda sulle antud, siis pöördu otseselt oma autokooli või selle õigusjärglase poole dublikaadi saamiseks või õpingute taastamiseks. Väheusutav, et kasvõi taastamise korral pead alustama nullist…
Seda kõike kirjutan ma sellepärast, et kunagi vajasin ise infi juhiloaga seotud toimingute kohta ja mind üllatas, KUI VÄHE õiget infot teadsid mind ümbritsevad inimesed, kes piirdusid peamiselt sellega, mis neil endal oli tulnud kogeda (st. standardprotseduur) või sellega, mis naised saunas rääkisid. Tegelik tõde oli kusagil mujal.
to kairit: tegelikult on riigieksamite riigilõiv juba üle tuhande krooni + esmaabikursus (mis tegelikult pole tõesti kallis – midagi üle 300, aga võtab aega terve päeva) + arstitõend 350.-. Ja kui eksamil läbi kukud, siis maksad riigilõivu uuesti.
Mina tegelesin asjaga nii Tallinnas kui Tartus ja tegelikult oli see väga tüütu ja kulukas. Rääkimata hiidsabadest Tallinna ARKis (no ikka tund miinimum tuleb aega varuda, selles osas on Tartus parem).
Jutu mõte: et kindasti on raske leida paika, kus juhilubade tegemine on nii raske ja kallis kui Eesti – ja nii vilets sõidukultuur ;).
Uh, ma kirjutan oma armsa ämma mälestuseks, kõigepealt. Oli meilgi temaga par korralikku sõda, aga ta oli nii hirmus armas inimene, oma vaprusega suureks eeskujuks mulle, ja oma pirukate ja saiakestega, ma ei kasutanud iilagi temast mõeldeski sõna “ÄMM”. Ütlesin talle alalti samasuguse aktsendiga, nagu mu aussisest sõber Maikel: Vha-na ema.
Ja ma arvan, et keegi ei saa kedagi ümber teha, enesest elukogenumat ja vanemat hoopiski mitte.
See filipino thing, ma pean üheks suuremaks trumbiks oma eluga kaasa saadud kaardipakis, et mu isa ja ema pärinevad erinevatest kultuuridest ja keeltest. Ja kui arvestada, et praegu lõhnab me perekonnas kreekas elava albaania päritoluga väimehe järele, siis tunnen selle viimase fakti üle tõelist rõõmu. Tore lõhn, tõmban seda rõõmuga hingesõõrmesse ja vaimukopsu.
Mis lubadesse puutub, Kairiti nõuanne on kõige asjalikum ja Rootsis tean muide inimesi, kes on aastaid ilma lubadeta ringi sõitnud, neid lihtsalt ei ole kordagi kontrollitud. Eestis oleks see muidugi mõeldamatu, nii vabalt asja võtta.
Muide, kuulan praegu Su teksti kommides Marianne Faihtfulli plaati Vagabond Ways. Tundub tähenduslik.
Ja mis autoeksamisse puutub,
Elan USA-s , yle 5 aasta , aga ikkagi ajutiselt, olen lubade kadalipu siin läbi teinud. Elan Marylandis, aga igas osariigis tuleb tõendada elukohta, st esitada POSTI teel tulnud panga või taxi dokumente, samas on vaja tõendada, et sul on ametlik luba siin elamiseks st.viisa (Maryland on yks vahestest osariikidest mis laseb autojuhiload teha ka illegaalidel…ei mina ei ole), tuleb läbida Alkoholi ja narkootikumi Test,35 dollarit, kuna oled isik Out Of Country, tuleb eag kinni panna ja sageli on see mitmeid kuid , MVA vaatab teie kaasatoodud paberid läbi, päevas kusagil 30 inimese omad, mis tahendab ootamist kusagil 10 tundi, siis õnnestub teha test, mis on kerge, elektrooniline, kui ytled, et inglise keel ei ole emakeel, saad arvuti, millel ei ole ajapiirangut, ka sõidueksmi teed maja juures oleval platsil, kus on vaja ära teha vaid paralleelne parkimine, muu on kõik täielik lapsemäng, ju seepärast ongi palju neid , kes võiksid vaid ohje hoida…maksis see 11 tundi kestnud nali 46 dollarit kui õigesti mäletan…aga nüüd on kahed load, Eesti omad ka :-)…Kuna mul enda autot ei ole, siis auto pärast mingeid jamasid ei olnud, keegi ei kysinud ka kelle autoga sõidad…
Nojah, USAs on ju igas osariigis erinevad seadused. New Yorgis pole mingit alkotesti näiteks. Samas on New Yorgi osariik uhke oma kõige suuremale eksamitest läbikukkumise potsendile võrreldes teiste opsariikidega – ja siin on ikkagi päris liikluses sõidueksam, mitte parkimisplatsil 😉
Keegi rääkis, et kõige lihtsamalt saab load Floridas.
Ja North Carolina olevat see koht, kus illegaalid saavad kõige lihtsamini oma load.
Autokooli lõputunnistus peaks olema eluaegse kehtivusega, nagu ka muud haridust tõendavad dokumendid, et ilmselt tuleb sul Eestis teha ainult ARKi eksamid.
Mul laks see lubade tegemine omal ajal (kah Marylandis, kah mitte illegaalina :D) vagagi lihtsalt – sain 18 (1998) ja sel ajal ei olnud veel mingeid alkoteste. Kah oli selline tingimus, et kui oled alla 18, siis pead autokooli labima, kui 18 siis ei pea. Saastsin sellega umbes $250. Et siis lapsed ikka saadetakse kohustuslikult oppima… Marylandis on yks riigi suuremaid teismeliste autoonnetuses suremuse protsente… Mul laks voibolla tunnike, $35 ja korras 🙂
Rassism lokkab siin kyll tegelikult ikka monuga. Sellistes paablites nagu NY ehk veits varjatumalt, aga siiski. Mulle tundub, et see teema tuleb ikka igapaevaselt ette ja ohus on ta niikuinii… Nii ja naa pidi, ei jaa keegi ylekohtust ilma 😀
eestis võid lubadeta sõidu puhul väga suure trahvi saada, sellega ei maksa riskida.
Minu laps läbis kah autokooli, oli alla 18 a. vana ja maksis koos 6pilase soodustusega ligi $450. Need on siis California hinnad ilmselt. Samas kui oled yle 30 a. vana ja esmased load saad, siis pidi auto kindlustus nii üle m6istuse kalliks minema, et ära parem hakkagi s6itma. Ise autoga ei s6ida, pole kunagi ka lube taotlenud, aga paistab et tuleb ka see kadalipp ette v6tta, miskit pole teha, (liikumis)vabaduse nimel!
Ma tegin load Arkansases ja maksin täpselt $25.13 kokku nende eest. Oli vaja teha kirjalik test ja siis sõidueksam, mis oli umbes 2 km pikkune sõit linnas. Usa-s on ju kõik tänavad paralleelselt jooksvad ja nii lihtsad reeglid. See kõik oli titemäng. Aga Eestis sul küll USA lubadega minu meelest midagi peale pole hakata. Või on sul USA pass? Et USA load siin kehtiks, peab sul olema ette näidata et oled USA kodanik. Pead siiski kõik eksamid uuesti sooritama. Helista oma autokooli ja küsi järgi kui kaua nende tunnistus kehtib.
Ei pea olema kodanik et USA lubadega sõita – residendi staatusest piisab, ehk siis “rohelisest kaardist”. Mina sain sellesama kaardi alusel DMV-st isegi ID-kaardi (State ID), sest kuna autoga ei sõida, siis lube pole, aga mingit kohalikku isikutunnistust omada on parem kui rohelise kaardiga igal pool liputada, nt. lennujaamades kohalike lendude puhul või krediitkaarti kasutades, jms.
Ahjaa, point oli, et minu poeg ei ole USA kodanik, vaid on resident ja temale piisas sellest staatusest et Eestis külas käies USA lubadega sõita. Igaks juhuks tegi ta siin endale ka selle “international drivers licence”, arvates et muidu Eestis ehk ei rendita autot. Ei renditud nagunii, liiga nooreks peeti, sõitis aga vanaisa autoga ringi.
Niipalju olen ma ARK kodulehelt leidnud, et turistina ehk võõrriigi elanikuna võid sõita Eestis välismaa lubadega, aga Eesti elanikuna (oli vist et kuue kuu jooksul) peab tegema ka Eesti juhiload (vanad load jäävad ka alles).
Mul on nüüd uus sõidueksami katse New Yorgis 5. jaanuaril ja siis jääb seiklus, kuidas see kaart minu kätte Eestisse jõuaks.
Ja Eestis peame Justiniga mõlemad tegema uue sõidueksami, et Eesti load saada.
Mingi teatud aeg on kindlasti lubatud seal veel USA lubadega soita… ma pole ametlikust allikast tapset aega kuulnud, aga rahvasuu raakis, et kuni 6 kuud…
Kas on võimalik näiteks lasta load saata Justini vanemate aadressile, et nemad siis Eestisse edasi toimetaks?
Või kasvõi venna aadressile…. Lihtsalt annad sõidueksami ajal teada oma “aadressimuutusest”?
Jah, see mõte ongi. Teoorias peaks see päris hästi laabuma, aga praktikas – “minu tee autojuhilubade juurde on pikk ja vaevaline”… lennuk, millega see luba siis mulle saadetakse, võib näiteks alla kukkuda…;)
Ega sa nende numbritega juhuslikult viimasel ajal pole massanud? Mis need olidki… 4 8 15 16… 😛
To Inga:
Mul oli kah Eesti load, kaua tagasi, kuni rahakotiga ara kaotasin. Dublikaadi asjus helistasin helistasin siis ArK’i ja mis ma tagasi sain oli hunnik sappi, et kui sa ikka Eestis kohal ei ela, siis neid ei saa.
Eks ma siis istusin siin niisama, kuni oma 6 punkti lopuks kokku sain, tegin learner permiti. Jaanuaris lahen road testile, aga jah olen yle 30, eks ma hakka siis algusest peale… kindlustuse tipphinnad jne.
Thanks,
Floridas on lube jah lihtne saada. tuleb teha kirjalik eksam, mis on ylilihtne, ja soidueksam “ymber maja”. silmakontroll ka. mingeid kursusi kyll ei noutud. aga illegaalid siin seda teha ei saa, sest noutakse kehtivat I-94. ja load saadeti vist suht ruttu peale soidueksami tegemist koju katte.
see lihtne lubade saamine maksab siin liikluses muidugi katte, sest enamus siin liiklejatest oskavad ainult gaasi ja heal juhul ka pidurit vajutada. suunatuledest pole 90% juhtidest midagi kuulnud ja onnetusi on vaga palju.
Samas on siin liikluses palju common sense’i. Sa ei arvestagi, et teine juht liikluseeskirju teaks. Vaatad lihtsalt, mis toimub… kui näed, et ees oleval autol lähevad pidurituled põlema, siis see on peaaegu sama, mis suunatuli ju 😉
Või – samaväärsete teede ristumiskohal peaks liikluseeskirjade järgi kehtima parema käe reegel samamoodi nagu Eestis, ainult et enamus rahvast ei tea seda. Tegelikult kehtib viipamise reegel. Üks viibe on “Sina oota!”, teine on “Sina mine!” Ja neid viipeid muidugi liikluseeskirjadest ei leia 😉
USAs on parema käe reegel või? Ma arvasin, et USAs on samaväärsete teede ristumiskohal eesõigus sellel, kes esimesena ristmikule jõuab.
Kui üks jõuab varem, siis on jah temal õigus, aga küsimus selles, et kui jõuavad samaaegselt. Siis on vist üle ilma see “parema käe reegel”, aga maad jagunevad… Eestlased on seadusekuulekad ja peavad reeglist kinni, aga USAs käib viipamine. Paljud pole siin kuulnudki, et see parema käe reegel liikluseeskirjades kirjas… mis seal imestada, teooriaeksami teeb ära ka ilma liikluseeskirju lugemata (20st vastusest peab 14 õiged olema, et läbi saada.)
Kellyle: Mina vahetasin oma juhiloa uue vastu, kui Eestis puhkusel käisin, kuigi elan juba aastaid välismaal. Ega neile ei pea seda mainima ju. Ehk saad ARKist ikka selle uue loa kätte, kui ise kohale lähed, mine tea, millal vaja võib minna. Uuel EL loal on kirjas ka, mis aastast sul juba juhtimisõigus on.
nu minul Eestis olid/on load olemas, aga Illinoisis siis kui need USA omadeks vahetasin maksin kas 5 või 10 dollarit… tegin teooria vaid pärast LE raamatu läbilugemist 1 veaga(midagi alko kohta, ma tegin selle vist karmimaks, kui tegelik oli… :))) ja siis sõitsin veidi, mingi 10 min kokku vist… no vahepeal oli ootamist paar tundi siin ja seal, aga siis olidki kohe load ka käes… nüüd Pennsylvanias maksis see rohkem aga ei pidanud mingit eksamit vahetades enam tegema… ja load ikka ka kohe kätte…
Aga isegi mees mul on nõus sellega, et siingi peaks olema autokool ja rangemad nõudmised eksamitel, sest see eksam ju naljanumber ja siis need lollid kimavad teel ringi, kuhugi ei vaata, suunda ei näita jnejnejne… parkida oskamisest ei hakka ma rääkimagi… aga jah…
Sulle soovin edu siis järgmisel eksamil… siiani ei teadnudki, et on võimalik USAs eksamil läbi kukkuda… heheheee… aga eks neid mingite asjadega ju tuleb norida… sõiduoskusega kindlasti ei norita, vaid minu eksamineerija just nagu pigem õpetas, et mine nüüd veidi ikka teele lähemale, kui stoppmärgi juuures pidama jäin…. et ega märgi kõrval polegi vaja seista, ikka poolenisti-otsapidi juba teele jõudes… hahaaa… :)))