Õunaloost ja töökohast

Küsite, et mis sai minu ja Daki suvisest romaanist 😉

…Ehk siis järjeloost, mis ilmus SLÕhtulehes ja pidi tulema enne jõule “Pegasuse” kirjastuses müüki, koos episoodidega.

Vastan: koos kirjastusega otsustasime, et raamat sobib paremini ikkagi suve algusesse, rannahooaja lugemisvarasse. Nii et kõik epiloogide ootajad, peate veel kuus kuud ootama… Aga see polegi nii hull. Mina näiteks mõtlen iga päev, et mismoodi küll “Lost” edasi läheb ja mis võiks olla lõpplahendus.

Küsite, et mis siis sai mu töökohast.

Vastan: ma töötan alates 1. detsembrist ajakirja Eesti Naine toimetajana, esimesed kaks kuud asukohaga New Yorgis ja siis asukohaga Tartus. Juba praegu olen teinud intervjuusid nii siinsete eestlastega kui skaibitsi-mailitsi Eestis või mujal Euroopas elajatega… Lugege ajakirja, ma igaks juhuks konkreetsemalt oma teemasid ja tegelasi hetkel ei paljasta.

Ja ma sain ootamatult Indiasse jäänud Lii Undi koha endale.

Ja tulevikus loodan Eesti Naise palgal olles ka ühe või kaks elulugude raamatut kirjutada. See ning võimalus töötada Tartust olid kaks peamist põhjust, miks ma mitme muu tööjutu järel ikka Eesti Naist eelistasin.

Ahjaa, ja lisaks on mul novembrist alanud teine töökoht, toimetada blogi www.euroopa.wordpress.com

13 arvamust “Õunaloost ja töökohast” kohta

  1. Palju õnne uue alguse puhul. Minu jaoks on “Eesti Naine” selgelt eristuv ajakiri Eesti pisikesel aga tihedalt täidetud ajakirjade turul.
    Muljetavaldav on selle ajakiri nii ajaloo kui igaühele midagi sisu poolest. Kuna Eestis staaride arv on piiratud, siis on huvitav lugeda just tavalistest inimestest ja nende lugudest.

  2. Loen naisteajakirju väga juhuslikult, siis kui Tüdruk ostab. Ja EN on tõesti kõige sisukam. Edu hea kursi hoidmisel 🙂

  3. ma ei tea, kui palju Sa oled nõus avaldama, aga kas Postimees oli ka variant? vähemasti sahinad olid liikvel mingi aeg 😛

  4. Olid küll jutud nii Postimehe, Eesti Päevalehe, Ekspressi ja Maalehega. Ja ka kahe teleproduktsiooni firmaga.
    …Aga raamatu kirjutamist palgal olles pakkus Eesti Naine 😉 Neil algas sellest detsembrist elulugude sari, esimene raamat on Ita Everist.

  5. Kahju, et õunalugusid niikaua ootama peab aga kui mõtlema hakata, on see tõesti parem. Suvel lähevad ikka sellised raamatud rohkem peale ja pealegi on 6 kuu pärast ka mu sünnipäev 🙂

    Aga vahepeal oli juttu ju ka mingist talveloost seoses õhtulehega?

  6. Pole olnud ei minul ega Dakil aega talvejutu peale mõelda ega ole tulnud ka Õhtulehelt ülepärimist sel teemal… Võibolla et uuel suvel uus järjejutt.
    Ja lühijuttude kogumik, kus on meie lood, see peaks ka trükist tulema suve alguses.

  7. veel: varem ei ostnud eesti naist väga lihtsal, kuigi imelikul põhjusel – ma põhimõtteliselt ei osta ega telli ajakirju, mis ennast kilesse pakendavad. ja seda mitte keskkonnahoidlikel põhjustel :). ma ise ostan… no päris palju ajakirju – ca 6-8 tk kuus, pooled neist mitte kodumaised. paar tükki on tellitud. ja poes valikut tehes pean ma ju ometi saama ajakirja sirvida, et teha otsus, kas osta või mitte. kui mõne ajakirja puhul on otsustajad heaks arvanud mul selle võimaluse ära võtta, siis ma lihtsalt ei osta seda ajakirja – selleks, et ma ei annaks neile otsustajatale kuidagigi kasvõi “millimeetripikkust” võimalust arvata, et kilesse pakendatult on ajakirja ostmisprotsent suurem.

    imelik? kindlasti 🙂

  8. annely’le – ajakirju pannakse kilesse minu meelest peamiselt sellepärast, et poes lugemas käijad igasugu nänni (testrid) sealt vahelt ära ei võtaks. vähemasti suuremates poodides on üks eksemplar sirvimiseks alati kilest väljas, pahatihti on ainult keegi ennast sinnasamasse riiuli ette seda täiega lugema seadnud.

  9. võib olla tõesti, kuid mina pole seda veel näinud – ei prismas, selveris ega stockmannis.

  10. Kui ausalt rääkida, siis kunagi ma ei lugenud alati Epppu rohelugusid lõpuni, sest lood olid niiii pikad ja enne sai kohv tassist otsa! Umbes aasta tagasi avastasin, kui palju siirust ja asjalikkust seal peitub ja hakkasin otsast uuesti lugema. Nüüd olen rohevärava Epppu arhiivilugudega lõpetamas. Eesti Naine on muidu armas ajakiri, aga äkki toob Eppp sinna kaasa uue hingamise? 🙂 See oleks tore!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.