Kinnisvarast – müüme, ostame ja üürime ;)

Nii, veel on ilmarahval võimalus osta meie Kalamaja pesa. Pildid on siin:

http://www.city24.ee/kinnisvara/korter;jsessionid=4D09833FF0AC6D5B9E825E2064029AF6?a&pageId=4&objId=SearchObject&stateId=ShowOne&eventId=%20&show_reo_id=315133

Ja kui ühendus tuleb minu kaudu, siis saab hinnas natuke alla (maakleritasu läheb vähem)

ja ise olen seda kirjeldanud siin:

http://eppppp.tahvel.info/?p=347

AGA kui me pole ostjat leidnud lähemate nädalate jooksul, siis võtame müügist maha, sest tegelikult on see nii armas koht, et hoiame enda jaoks alles.

Nii et kui keegi soovib üürida seda alates 4. veebruarist (üürihinnaks arvestame 4000 kr ja ilma maakleri vahendustasuta), siis – võid ühendust võtta. Suitsetada korteris ei tohi, koera- või kassipidamist võime arutada.

4. veebruaril kolime sealt välja kirstud oma kolaga, muidu piltidelt paistvad lauad-toolid, riiulid, diivanid ja pesumasina jätaks ilmselt sisse.

Sama segane seis on hetkel meil ka Tartu rindel. Otsime üürikorterit: kesklinn-Supilinn-Tähtvere-Vaksali-Karlova-Ülejõe, 3-4toalist ja võimalusel möbleeritut (kuigi võib ka tühi olla), eelistatult keskküttega (kuigi võib ka mõelda ahjukütte peale, mina seda ei karda, aga Giustinol on kultuurishokk selles suhtes.) 

Kõik maaklerite poolt pakutav on juba üle vaadatud, aga kui kellelgi on pakkuda sama asja otse omanikult, siis oleks küll tore! Väidetavalt on Tartu täis endiste arstide jm välismaale kolinute suuri möbleeritud kortereid, mida nad igaks juhuks pole välja üürinud… Mhm? Me oleks nõus ka paindliku skeemiga, st ette teatamise peale korter nädalaks-kaheks pererahvale jätta. Tean ise tuttavaid, kes niimoodi elavad.

Hinnalagi, mida maksma nõus oleme, on kogu aeg tõusnud. Kui alguses tundus 8000 kr kuus liiga palju, siis nüüd vaatame kinnisvaralehekülgedel otsinguga “kuni 12 000 kuus”.

Ja teiseks. Kuna suuri möbleeritud kortereid on turul näha vähe, siis oleme ka mõelnud variandi peale, et kombineeriks kontori eraldi, aga kodu lähedale. Sellepärast oleme huvitatud ka pisikestest stuudiokorteritest (labaselt öeldes siis kööktubadest, aga tore oleks, kui korralikult remonditud) – ikka samades eelmainitud regioonides.

See stuudio võib olla ka üürimiseks või hoopis ostaksime.

“Otse omanikult” – need kaks sõna kõlavad teatud eluperioodidel ikka eriti soojalt ja magusalt.

EDIT. Võite mulle kirjutada otse epetrone30@aol.com või epp.petrone@gmail.com

 

24 mõtet “Kinnisvarast – müüme, ostame ja üürime ;)

  1. luize

    Epuke, mina vaatasin neid kohalikke kinnisvarakuulutusi, kortereid pakuti küll. Enamus on vist Annelinnas, aga oli ka minu linnaosas 🙂

    Sa peaks endale ametliku esindaja vaatama, kes üürimisega tegeleks. Ja sobiva välja vaataks.

  2. notsu

    Maidea, minu arust on isegi 8000 kuus hullult palju…
    Aga kui hinnad on büroode kaudu tõesti sellised, siis peaks ju see Kalamaja korter kallim olema. Tallinna korterid on ikkagi natuke kallimad kui Tartu omad. Ega te korterivahetusepakkumist ei ole kaalunud – väiksem korter Tallinnas suurema vastu Tartus? Või olete proovinud ja keegi ei tahtnud?

    Nendes linnajagudes, kuhu te elama tahate tulla, on ahjuküttega kortereid kindlasti rohkem valida. Ja see peaks ka odavam tulema kui keskküte, üürimise/ostmise seisukohalt pole võib-olla vahetki, aga kommunaalkuludes hakkab varsti tunda andma. Kui on hästi soojustet korter, siis on ahjuküte ka soojem (st saad ise otsustada, palju kütad jne).

  3. Eppppp

    Ma tean, et 4000 Valgevase eest on selline “mitte liiga hull” hind, strateegiaks pigem see, et saaks kiiresti üürilise. Ma ei saa aru neist omanikest, kes lasevad korteri pigem pool aastat tühja seista muinasjutulise hinnaga.

    Aga tartust… Nojah, meil on ilmselt suured soovid – tahaks suurt ja mugavat korterit… Vaata ise otsinguga kinnisvaraleghekülgedelt Tartu kesklinna piirkonda, pannes miinimumtubade arvuks 3. Ja tegelikult 4 oleks parem… Suurt midagi alla 8000 ei tule. Ja kesklinnast palju kaugemale me kolida ei taha.

    Eks see tubade vajadus on kõigil erinev. Praegu elame nii, et on 3,5 tuba (st aknaga garderoobituba on tehtud arvutitoaks, sellest see 0,5) ja alatasa on tunne, et oleks vaja korralikku eraldi arvutituba. Ja üks laps tuleb ju veel. Kuidas teised saavad näiteks kahe lapsega kahetoalises elada? Näiteks nii, et neil pole kahte kodus töötavat-kirjutavat lapsevanemat…

    Ahjküte – see on üks kultuuriline eripära. Siinkandis sisuliselt pole ahjukütet (ehk ainult kusagil mägedes suusaonnides, mida nädalavahetusel kasutatakse). Elumajade kaminatel pole siibreidki, kaminad on lihtsalt külmaaugud majas, kus tuul vilistab. Nii et pole imestada, et Justin ja tema vanemad on kindlad, et ahjuküte tekitab vingusurma, tulekahjusid ja seljavalu.

  4. Eppppp Postituse autor

    Tegelikult see seljavalu on neist kolmest kõige reaalsem (see argument on Justini suust, teised kaks on Justini ema suust). Justinil on seljaga vahel probleeme ja tema peaks ju olema siis see, kes neid puid igapäevaselt tassib.

  5. Eppppp Postituse autor

    See ongi see korter, millepärast oleks nõus mööbli ostmisega jamama hakkama! Teine miinus on trepp – pole hea väikeste lastega, eksju – aga ruutmetraazh ja tubade arv on jälle väga hea.
    Nii et ma loodan, et su tuttav seda ära ei võta… samas, kinnisvara alal peab olema fatalist, muidu lähed hulluks.

    Teised lemmikud city24st on Kroonuaia tänaval ja Kastani tänaval (aga need mõlemad võivad väikeseks jääda, 3toalised) ja Lootuse tänaval (4 tuba, aga seal on siis see kurikuulus ahjuküte)…

  6. notsu

    Mnjah, puude tassimine… tõtt-öelda tassin ma ise nõrgukese naisterahvana ühe ahjutäie puid ikka ära, kui kedagi teist pole tassima ajada. Võrdluseks olgu öeldud, et purgikaant ma küll ise lahti ei saa.
    Vingumürgituse vastu aitab muidugi see, kui vähemalt esialgu kütaksid sina, mitte Justin. Ma lasin ka kunagi ühe lääne inimese oma ahju kallale, kui tagasi koju tulin, oli toas 14 kraadi, paks suits ja ahjus poolpõlemata rondid. Siiamaani ei saa aru, kuidas ta mürgitust ei saanud. Ja ma olin talle *seletanud*, kuidas peab kütma…

    Kas keegi üldse teab, mille peal see eesti keskküte töötab? (kui just oma isiklik keskküte ei ole, mille puhul tekivad jälle need puudevedamise argumendid). Kas koleda põlevkivi (mille hind mitmekordistub, kui ta keskkonna seisukohalt õiglaseks muuta)?

    Mõtlesin veel korterihindade peale, et kui viitsiks, siis võiks ju algul üürida midagi kallist ja hakata selle pinna pealt kohe odavamat otsima, mitteametlikke kanaleid pidi mõistagi. Mul elab näiteks tuttav-sugulane kahetoalises, 1500 krooni kuus, Karlova alguses (okei, ahjuküttega), aasta tagasi leidis, ja kuidagi raske on uskuda, et hinnavahed isegi aastase ajavahega nii suured saaksid olla. Tudengid üürivad ju ka kortereid, üks tüüpskeem on just üürida kamba peale 3-4-toaline ja no ma ei usu, et tudengid jaksaks isegi viie-kuuekesi 8000-10000 välja käia.

    Aga eks see mitmekordne kolimine ole omaette tüütus ja kui need üle 8000sed hinnad ei heiduta, siis milleks koonerdada.

    Kroonuaia tänavat ei soovita, seal on jube liiklus, kui just teeremont ei ole (kas vanasti ei olnud?). Kastani tänaval – oleneb millises otsas. Võru mnt poolne ots on kah üsna kärarikas ja kuulub tollesse kõige autosaastatumasse Riia-Võru-Kastani-Filosoofi kvartalisse. Mida rohkem Tähtvere poole (väiksemad majanumbrid), seda parem. Vanemuise peaks peagut igalt poolt suht mõnus olema.

  7. Eppppp

    See Kroonuaia tänava korter on tegelikult Lepiku tänaval (Kroonuaia ja Lepiku nurgal, eelmisel aastal ehitatud värviliste majade kompleks (gugelda “Kroonuaia Kodu”, see on kompleksi nimeks).
    Kastani tänaval on see korter Tähtvere poolses otsas, Toomemäe juures.
    Mõlemad on rahulikus kohas.

    Anna, aga mis linnaosa sa veel juurde soovitaksid lisaks mainitutele (et siis otsime kesklinn-Supilinn-Tähtvere-Vaksali-Karlova-Ülejõe). Eelduseks, et saaks jala kõnnitud kesklinna (mille all mõtlen oma õe kodu Jaani tänaval ja ülikooli peahoonet selle kõrval 😉 Ma ei usu, et me üle poole tunni viitsiks jala kõndida. Ei ole vist rohkem variante? Või on?
    Mul on muidugi teatud linnaosade suhtes eelarvamused ka. Kunagi elasin Ropkal, Tähe tänava lõpus, seal oli lihavabriku hais ja sellepärast arvan Ropkast pahasti. Varikut ja Tammelinna ma ei tea eriti. Veeriku seostub haiglatega, Annelinn koledate paneelmajadega… Tegelikult tuleks nende linnaosade pakkumised ka korra rahulikult üle vaadata.

  8. .

    Minule meeldib isiklikult väga Karlova kant, ise elasin Salme tn kunagi, oli piisavalt vaikne ja kena kohake. Samuti Ülejõe (Kivi, Roosi jne) on ok. Aga endise tartlasena võiks küll öelda, et üks paras kesklinn tõesti, kui just Märjal ei ela:))

  9. Eppppp

    Ahjaa, puude tassimine. Ma olen ju lapseootel, muidu ütleks jah, et tassin ise, ära sina muretse, Giustino (olen elanud ahi-ja kaminküttega kodudes ka varem). Kütmise protsessi saaks küll enda peale võtta, see on vist omaette teadus, kuigi pole ju midagi keerulist 😉

  10. notsu

    Annelinna alguses, mis on sama hea kui Ülejõe, on ka väiksemaid maju, kuigi jah, ahjuküttega.
    Puiestee tänaval Raatuse risti kandis on uhkeid stalinibarokseid maju, vist mugavustega, ei tea, kuhu linnaossa need liigitatakse.

    Puud… eee, mul oli pigem kahtlus, et kui isegi mina saan hakkama, siis Gi. peaks ju ka kuidagi saama. (irvitab õelalt). Minu üle 80ne naabrimutike toob ka natukesehaaval puid ja kiidab, et see on tema sport (kuigi tal käib tegelt sotsiaaltöötaja ka tassimas).

    Kesklinnas, muide, ei soovitaks kellelgi Raekoja platsile liiga lähedale kolida, kui just väga vabaõhukontserte ja -üritusi ei armasta.

  11. kaur

    Katil oli korter Annelinna alguses, vist Pikk 44 või miskit sellist – käimise seisukohalt täiesti OK. Poole tunniga saab Tartule vist ringi ümber jalutada? 🙂

  12. Eppppp

    Oleneb ka, KUS kõndida. Ma olen elanud näiteks Tähtvere suhteliselt taga otsas ja iga päev kesklinna kõndinud, aega võttis, aga toonust andis. Ja Karlovast olen kõndinud, iga kord maju ja atmosfääri imetledes.
    Aga Annelinn… See kanali lähedane kant on meil täitsa luubi all, minu meelest tegi Turu silla ehitamine selle koha palju paremini kesklinna kõnnitavaks. Aga kusagilt Annelinna kaugemalt otsast on lihtsalt ebameeldiv seal paneelmajade vahel kesklinna poole ukerdama hakata, sama ebameeldiv kui bussi või auto kasutamine. Ja Tammelinna näiteks on ka kehv kõndida või ma ei tea siis õigeid radu (Riia tänav on nii reostatud, ei ole kõndimiseks mõnus).

  13. notsu

    Jah, nad võiks sinna Annelinna vahet trammi käima panna, piki jõge ja kesklinnast kuhugi mujale kaugesse linnaotsa edasi.

  14. Mari-Leen

    heh.. selles sinu meelest nelja toalises on ju hoopiski viis tuba..

    ….Korteri koosseisu kuuluvad viis tuba-esimesel korrusel elutuba, magamistuba, osaliselt avatud köök, wc ja 2 panipaika, teisel korrusel elutuba, 2 magamistuba, suur sisseehitatud garderoob, saun, wc/vannituba, viimases on elektriline põrandaküte, mullivann ning duššinurk….

  15. Eppppp Postituse autor

    Ma ei mäleta, kus ma seda nii nimetasin? Aga kui, siis kogemata.
    Eks see tubade arv tekitab segadust küll, mul on peas kogu aeg paralleelselt see, kuidas räägin inglise keeles ja kuidas eesti keeles. Ameerikas kirjeldatakse elamist magamistubade arvu järgi, Eestis loetakse aga tube. Nii et see konkreetne Vanemuise tn korter on “viis tuba” aga “three bedrooms”, lisaks võib mainida, et “aga kaks elutuba”. Läbikäidav tuba ei lähe magamistoana arvesse 😉
    Ja üldiselt ei lähe siis ka Ameerikas magamistubade arvestusse kirja, kui on omaette tuba, aga pole sisse ehitatud riidekappi. Sel juhul on asja nimi näiteks “den” või “office”.

  16. luize

    See Kastani tänava korter, mida ma ka korra vaatasin, on nii tore. Ja kant on ka tore. Sel aastal nad tegid sealkandis torutööd ka vist kõik ära, ei ole kaevamist karta.

    Ja see Vanemuise tänava oma ka on tore. Minu jaoks oleks see ilmseltgelt liiga kallis, aga kui raha on siis muidugi.

    See supilinna maja mulle eriti ei meeldi. Ta kuidagi ei sobi ka sinna. Kui kohale jõuad, näed. Ja pealegi on uute majadega tihti see häda, et ehituse kvaliteet ei vasta sellele ilusale pakendile.

    Minu armastus on Vaksali ja Tähtvere, seetõttu tundub mulle teisel pool jõge olev iga kell kauge… ehkki jah, tegelikult muidugi ei ole. Mis aga ahiküttesse puutub, siis ma mõtlen, see ei ole ehk ka Justini jaoks lõpuks nii suur probleem. Seljavalu küll, aga ei pea ju siis katkestama ennast. Mina oma haige seljaga olen ära tassind, pealegi on selle jaoks korvid tehtud. Muud hirmud on vist see kultuuriline eripära lihtsalt.

    Oi, ma tahaksin hirmsasti su perega kohtuda juba! Kui kolimise- ja muud hirmud kõrvale jätta, oled ise ka ootusärevil? Et kuidas kodus on?

  17. notsu

    Sellepärast ongi ahjuküttega majade hulgast rohkem valida, et keskküttega majad, mis ei ole paneelikad, on enamasti need uued, millel võibolla puuduvad paneelikate hädad (nt läbivihisev tuul), aga on omad mured (umbne, madalad laed). Oma vanemate uuemajakorteri kogemusel võin öelda, et seinad ja põrandad kostavad ka jubedalt läbi. Vähesed vanad keskküttega majad on vist kõik need stalinistlikud, seal on küll hästi ilusaid kortereid, aga neid maju, eriti renoveerit kujul, on vähe. Puiestee tänaval mõni suur ja Narva maanteel Puiesteest ülalpool paar väiksemat, rohkem ei teagi.
    Aa, ja siis veel need nõuka ajal ehitatud eramajad, aga need on vist väga kallid ja tahavad enamasti remonti.

  18. Kalju

    Siin jälle laskun mälestustesse. Koolipõlve mälestustesse laskudes võin küsida, kuidas istuks Pilpaküla kant? Ise elasingi abituriendipõlves Tolstoi tänaval väga toreda arhitektuuriga puumajas, mis seal praegugi on. Sealsamas on ka Linda tänav. See kant, kesklinna läheduses, on päris tore.

  19. Eppppp

    Täpselt õige – trepp korteris sees on miinus, kui on lapsed. See on nende suurte korterite suurim häda meie jaoks, et sageli on need läbi kahe korruse. Ka New Yorgis kodu otsides oleme alati eelistanud ühel tasapinnal kodusid, ilma kodusiseste treppideta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.