Pakenditest: kile või tetra, plastmass või klaas

Sattusin Kaja blogis kommenteerima, panen selle jutu siia ka üles.

Jutt käis siis sellest, et kes ostab kilepiima ja kes tetrapakis piima.

Mina olen lugenud põhiliselt Ameerikamaa keskkonnateemalisi raamatuid ja siin seda kilepakendi varianti ei ole mainitud… Ma pole siin ka kilepakendis piima poes näinud.

USAs on valik piimaostu puhul plastmasskonteinerid versus tertapakid. Ja juhul, kui plastmassi saab tagastada, siis on see kindlasti keskkonnasõbralikum – sest tetrapakkide ümbertöötlus oleks väga kallis, seda lihtsalt ei tehta. Tetrapaki sees on kile ning kile ja paberi eraldamine sealt läheks väga kalliks. Teiseks, poleeritud paberi ümbertöötlemiseks peab nagunii mingi eraldi tehnoloogia olema (enamus ümbertöötlustehaseid näiteks ajakirjade paberit ei võta…)

Ma nii kõhutundega arvan, et kilepakend võidab keskkonnasõbralikkuses tetrapakendi Eesti tingimustes. Kumbagi tagastada-ümbertöödelda ei saa, aga ma spekuleeriks:
– kilepiim VIST võtab vähem ruumi ka kastides, seega peaks transpordikulud suurte koguste puhul väiksemad olema,
– prügimägedel võtab kilepakend vähem ruumi. Ega prügimägede probleem ole ainult “kas see asi komposteerub saja või kuuesaja aasta pärast”, suur probleem on ka lihtsalt pindala ja laienemine. Ma ei tea, kas Eestis lükatakse-surutakse prügimägedel asjad kokku? Sel juhul ikkagi kile võidab, sest kulub vähem kütust kokkulükkamiseks,
– Ja ma ei tea, kumb üldse paremini kõduneb. Kile ja kile-pluss-poleerpaber võivad ehk sama kaua aega võtta?
Pluss tegelikult tänapäeva prügimägedes, kus asjad kilekottides ja üksteise otsa kokku surutud, ei pidavatki mingisusgust komposteerimist toimuma, asjad jäävad väga pikaks ajaks nagu on ja pigem mumifitseeruvad 🙁 Lugesin ühest ettevõtmisest, kui kaevati lahti 1950ndate algusest pärit pügimägi ja kõik oli ikka veel terve.

Lisaksin ka selle, et näiteks jookide ostmisel tuleb valida: kas plastmass või klaaspudel. Ja vastus on: klaas. Kuigi mõlemad on tagastatavad, siis klaaspudel on keskkonna mõttes palju parem. Klaasi jääb ümbertöötlemisel alles 100% ja ka selle ümbertöötluse kütusekulu on väiksem kui plastmassi puhul.

Ja parem on kasutada kontsentraate, mida kodus veega lahjendad (ja kraanivee saab muidugi lasta asutuses ära kontrollida, kui on puhas, siis seda juua, mitte koju pudelitega tassida).

 

61 mõtet “Pakenditest: kile või tetra, plastmass või klaas

  1. Kaur

    Üks väike vahemärkus, vähemalt Tartus küll keegi joogivee kvaliteedi pärast ei muretse, kui see kraanist tuleb, siis eeldatakse, et see on ka puhas.

  2. maris

    kas tetrapakki põletada ei või? vist ei või eks, kui seal kile sees on? olen näinud küll inimesi neid ahju ajamas aga eks mõned teevad ju autokummide ja eterniidiga jaanituld ka.

  3. notsu

    Mida õieti tähendab see, kui pakendi peale on kirjutatud “võib koos puudega põletada”? Polüpropüleen- ja polüetüleenkottide peale sageli on. Et võibki põletada või?

    Kaja blogis kommisin, aga siin ka: Tartu turuhoonest saab üleüldse lahtist talupiima, kasvõi oma limonaadipudelisse või moosipurki, ja Looduspere poest saab lahtist nõudepesuvahendit, poole liitri kaupa müüakse (ilmselt saab liitri kah, aga väikseim mõõtühik on pool)

  4. madis

    See lõhnab küll väga vabaturumajanduse vastase seisukohana, aga minu meelest ei peaks mitte keelama pakendite ahjus/lõkkes põletamist. Selle asemel peaksid laiatarbes olema keelatud pakkematerjalid mida ei tohi tavalises ahjus s.o. suhteliselt madalal temperatuuril põletada.

  5. notsu

    Kes siis nende pakendite põletamist keelab, mis ahjus põlevad? Ma pole küll ühegi vetsupaberi papprulli pealt lugenud “põletamine rangelt keelatud”. Aga kilekottidega on nii ja naa – koti peale oleks nagu kirjutatud, et põleb, aga taaskasutusorganisatsioonist anti jälle mõista, et pole hea, et liiga madal temperatuur. Sellistes asutustes satub muidugi pahatihti telefoni otsa inimene, kes täpselt ei tea ja ütleb siis igaks juhuks, et ei tohi.

  6. Mari-Leen

    piima ei joo, vett ostan kastiga (sest siinne kraanivesi on kalki täis) ja kastis on 12 klaaspudelit..
    kodujuustu kahjuks klaaspurgis ei müüda.. osad jogurtid on küll.. aga ma ei osta neid tavaliselt, sest need on suured.. ja ma ei söö neid kunagi ära, sest ma tahan ainult natukene maitseelamust saada jogurtit süües..

    aga sellest ahjus põletamisest – põletada ju võin, nii palju kui tahad, kasvõi kummisäärikuid.. aga ilmselt varsti on korsten umbes, mis umbes..

    tegelikult mul läks endal ka eestis väga palju träni ahju ja pliidi alla, aga ega see kasulik ei ole, kui korsten seest mingit plastmassi täis on.. :S

  7. öö

    viimases peres ja kodus just kirjutati, et suurel prügimäel komposteeruvad jäätmed ei komposteeru, sest õhku pole, sest ümberringsus on tihkelt täis mittekomposteerubat sodi ja see komposteeruv oma mädanemisega tekitab hoopis kasvuhoonegaase. nii et seni, kuni sodi läheb üldprügi hulka, mitte kodusesse kompostihunnikusse või paberikonteinerisse vmt, pole vahet, milliseid jäätmeid tekitad. siis jääb see vahe, mis hinnaga jääde kunagi toodeti.

  8. anna

    mind on õudselt häirima jäänud see, et smuuti, mis on ju iseenesest väga tervislik jms kõik veel jook, on poes juurviljaletis ja puha, on ALATI plastikpudelis. no miks mitte klaasi panna seda, arumaisaa. et ühtpidi on see ju suunatud keskkonnasõbralikkust pooldavale inimesele – kokafantaspraidi-tüüp selle pudeli järgi ei haara, aga samas sunnitakse mind plastmassi ostma.

    ja mu meelest on kohutav see, et ma elan Supilinnas ja ikka koguneb, eriti sellise sooja talvega, vanapaberit rohkem kui ahjukütteks kulub. AGA – otsisin netist, kus on kõige lähem vanapaberikonteiner ja selgus, et see on kusagil Ülejõe konsumist veel edasi, ühesõnaga – kaugel. st. et kui mul on soov oma ajalehti, mittevajalikuks muutunud konspekte vms ära visata, suvel veel eriti, kus üldse ahju ei küta, peaksin ma ette võtma ikka väga pika rännaku, sest terve Supilinna peale ühtki sellist konteinerit pole.

    sama kehtib klaasi kohta – vanematekodu juures on klaasikonteinereid iga natukese maa tagant, siin pole ühtki. no ei ole meil kusagil seda va aeda, kus õunu-pirne-ploome-sõstraid jms kasvatada, et sügiseti mahlu ja moose vaaritada, järelikult on kogu klaastaara üleliigne. vanematele pole ka mõtet tagastada seda, mis nad kurkide ja mahladega meile saadavad, sest neil tekib endalgi aasta jooksul üleliia uusi purke juurde. aga meil tilluke korter ja ladustada pole purke kusagile, et kas või poolvägisi siis teinekord vanematele kaasa pressida neid. nii olemegi jälle lollakas sundseisus, kus hellmansi majoneesi klaaspurgid ja kõik muu selline rändab kõige tavalisema prügiga koos maja prügikasti. aga ei tahaks nii, no kohe mitte ei tahaks. aga klaaspurke hakkan käeotsas veel vähem kusagile paari kilomeetri taha vedama kui ajalehti.

  9. kessu

    see on nüüd tegelikult annale.
    ma ei tea, kuivõrd lähemal on sinu juurest supilinnast tulla taara pst ja jakobsoni tänava nurgale, aga siin on nii vanapaberi- kui ka klaasikonteiner.

  10. anna

    oo, see on kindlasti lähemal! netist ei leidnud selle kohta midagi (või ei osanud vaadata). aitäh.

    siiski võiks supilinnas ka kusagil mõni olla, oleks väga tore. sest tundes siinset kontingenti – mõni, kes konteineri olemasolul võib-olla sorteeriks veits oma prügi, ei tee seda kohe kindlasti mitte, kui konteinerid kusagile kaugemale jäävad.

  11. Lee

    Mari-Leenile: kas pole mitte nii, et põletada ei tohi teatud materjali koduahjus mitte ainult korstnaummistuse vältimiseks, vaid tekkivate mürgiste gaaside vms pärast, s.t. õhusaaste laiemalt on see pahategu, mida vältida tuleb, mitte isiklikud korstnapuhastuskulud 🙂 Kas keegi oskab teemat täpsemalt kommenteerida – mis on täpselt need ühendid, mis tekivad plastmassi, kummikute jms põletamisest? Sama teema on minu arvates suviste lõkketegemiste juures – ignorandid viskavad tulle nii papptaldrikud kui plastmasskahvlid, ehkki ei ole ju piinavalt raske neid eraldada… Või on see siis tõesti keskkonnale ohutu?

  12. notsu

    Aga polupropüleen- ja polüetüleenkottide peale on kirjutatud, et nad lagunevad põledes süsihappegaasiks ja veeks ning et nad kloori ei sisalda… järelikult ei tohiks mürgised olla? Keemikud, mida pannakse polüpropüleeni ja polüetüleeni sisse? nime järgi võib muidugi otsustada, et mingid pikad ja tülikad molekulid, vbla sellepärast ei suudagi pliidi all korralikult laguneda:

  13. Eppppp

    Mari-Leen, kui sa mürki naabri põllule loobid, siis ka su oma korsten ei kahjustu ju? 😉
    See põletamise teema on päris raske. Tähendab, see, et kummi ja plastikut ei tohi põletada, on lihtne – ja loomulikult, ärge visake plastmassi lõkkesse.
    Aga edasi olen ma suhteliselt hädas aru saamisega (vaat, ma ju ikka lõpetan seda keskkonnaraamatut, mille algne tähtaeg oli november 😉 Nii on näiteks TOOTJAD väitnud paljude pakendite kohta, et nad põlevad ja komposteeruvad keskkonnasõbralikult, aga keskkonnahoolikud TARBIJAD ei usu. Ja USAs näiteks peab olema avalik info see, mida sulle sisse söödetakse (toiduainete koostis on pakil kirjas), aga pakendite täpne koostis on tootja info.

    Omaette teema on see, kui kahjulik siis ikkagi on puude põletamine ehk ahjuküte. Ma järjest loen eri kohtadest, et see on õhusaaste seisukohalt kõige kahjulikum kütmisviis! Ja ma ikka veel hästi ei usu 😉 Eestis õnneks on ahjudel siibrid ja kõik põletatud puit ja õhku lastud süsihappegaas saab korralikult ära kasutatud. Enamuses lääneriikides tähendab puidu põletamine kaminat, millel siibrit ei ole.

  14. Eppppp

    Pakenditest veel.
    Tahtsin veel algsele teemale lisada, et ka plekkpurk on parem kui plastik, juhul kui mõlemaid ümbertöötlusse saab anda. Kõik on välja arvutatud. Ainult kahjuks eestimaist kilepiima pole neis arvutustes ;(

    Ja siis see küsimus, et keda keelata. Kas tarbijal põletamist või tootjal tootmist. Minu arust tänapäeva maailmas on vastus see, et tuleb tarbijat harida, nii et ta 1) ei taha kahjulikku asja põletada, 2) ei taha seda toodet osta. Ja mida teadlikumaks saavad tarbijad, seda rohkem tekib neid brände, mis on loodusesõbralikud ja samas väga populaarsed. Body Shop Inglismaal, Tom of Maine USAs jne.
    Tore oleks muidugi, kui saaks kõiki mainstream tootjaid reguleerida ja nende ülbusele vastu astuda. Õhk ja vesi on kõik olnud tasuta, tootjate poolt keskkonnale tehtavat kahju sisuliselt ei maksustata (vaid trahvid äärmuslike õnnetuste korral).
    Aga kas seda saaks kehtestada mingi nö rohelise diktatuuriga? 😉 Kellele see meeldiks?

  15. triin

    siiber on vajalik soojapidamise tõstmiseks, mitte saatatuse kontrollimiseks. Aga puukütte kohta on üldiselt seisukohut, et nii palju kui puu kasvades kasvuhoonegaase ära tarvitab, sama palju põledes vbaneb – et lisaks halba sealt et tule.

  16. notsu

    Ma ei mäleta, kust mina seda lugesin, võimalik, et Strandberg kuskil kirjutas, et korralik ahi on üks kõrgema kasuteguriga kütmismooduseid, millega järelikult konkureerib keskkonnasõbralikkkuse poolest ainult maa- ja päikeseküte. Isegi kohalik (oma maja) keskküte olevat ebatõhusam, kuna mööda torusid liikudes jõuab osa soojust kaotsi minna. Kaugkeskküttega läheb muidugi veel enam kaotsi. Ning kasutegur ja keskkonnahoidlikkus on põletamisel saadud energia puhul lahutamatult seotud.
    Teiseks, ahjus põletatakse reeglina puid, aga vähemalt osa keskkütet toimub minuteada fossiilsete kütuste baasil, ja puud on erinevalt viimasest taastuv energiaallikas.
    Juhul, kui keskküte kasutab põlevkivi või toimib ainult elektri abil, mis kasutab samuti põlevkivi, siis on vist isegi kamin parem kui keskküte.
    Kuskil arvutas keegi ka seda, et täis kasvada jõudnud ja metsas surev ning kõdunev puu tekitab vähemalt sama palju kasvuhoonegaase kui põlemisel (mis see kõdunemine muud on kui aeglane põlemisprotsess, eks ole).

    Aga mis on korralik ahi… mnjah, üks tegur oli vist ahju korpuse suurus (kui palju ta juba põlemise ajal soojust akumuleerib), siis siibrite pidavus, võimalik, et ka lõõride pikkus.

  17. notsu

    Kui siiber tõstab soojapidavust, siis kontrollib see sel teel ka saastatust, et köetakse harvem ja vähem.

  18. miksike

    M aei mõista, miks kustutada kommentaare?
    Õhtulehe teemama ju nii-või-naa.

  19. Elina

    Mina juhtusin hiljuti teles peale uudiselõigule, kus räägiti sellest, et Tallinna piimatööstus (või mõni teine) tegi olulise investeeringu ning hakkas piima villima plastmasskorgiga tetrapakkidesse. Ettevõtte juht kiitis, et kliendid on uue toote juba väga hästi vastu võtnud. Selle uudise peale tasub mõelda. Suuremal osal inimestel on täiesti ükskõik loodushoiust. Huvitav, kui paljud näiteks hääletavad Eestimaa Roheliste poolt?
    Küttest nii palju, et minu sisetunne ütleb mulle, et ahiküte on siiski üks loodussäästlikumaid kütteliike, kuna puud selle tarbeks pärinevad tihti kas oma talu juurest metsast või vähemalt ei transpordita neid eriti kaugelt. Aga vaat sellest ma küll ei saa aru, kuidas on võimalik kasutada ilma siibrita kaminat. Kas tõesti ei ole sel puhul probleeme vingugaasiga?
    Kas mitte pole ka teada fakt, et maailmas ühed suurimad süsihappegaasi tootjad on USA veistekarjad? Juhtusin just äsja lugema Gunnar Aarma raamatut, kus ta üldse soovitab parimal juhul lihast lausa loobuda ning käib välja fakti, et USAs on inimeste toit 60 protsendi ulatuses loomne. Nii et ameerikalsed oleks kindlasti tervemad, kui vähem liha sööksid ning ühtlasi oleks siis ka õhk puhtam.

  20. .

    P.S. Mis puutub kraaniveesse, siis vähemalt Tallinnas ei saa selle puhtuses küll kindel olla – tuleb ju see vesi suures osas Ülemiste järvest ehk pinnaveest, “rikastatakse” klooriga (lausa kaks korda), lisaks peab ta läbima jubedalt amortiseerunud veetorud. Lennukitest rääkimata. Aga ega enamus pudeliveest ka parem pole. Seega surm siin või Siberis, vahet pole.p

  21. notsu

    A keegi kuskil rääkis, et tänapäeval ei rikastata Tallinna vett enam klooriga, vaid osoneeritakse, on see tõsi või mitte?
    Plastpudelid rikastavad muidugi ise ka vett igat sugu asjadega.

  22. Mari-Leen

    Aga, Epp, puuküte ei ole ju keskkonnasõbralik, mõtle kui palju puid selleks maha võetakse, et sa sooja saaks..
    Einoh, tegelikult oleks üldse parem mitte elada, mitte süüa, mitte midagi tarbida..
    Niisiis, sooja kodu teile 🙂

  23. .

    minu teada tehakse mõlemat, osoonitakse ja seejärel ikka klooritatakse ka. osoonimine on muidugi ka tunduvalt kallim lõbu ja tallinna vesi tahaks kasumit ju ka teenida.p

  24. ene

    Pakenditest ja prügist üldse: kui elan kaugel asustatud punktidest ja prügikastidest, siis kumb tegevus on saastavam, kas see kui minu juurde sõidab suur-suur prügiauto minu vähese prügi järele, või see kui ma panen sellele vähesele prügile tule otsa?

  25. Liis

    Nüüd ma peidan häbis silmad kuhugi ära – olen siiamaani küll mõningat plastikut tulealustuseks kasutanud. Aga nüüd olen targem, ausõna!

    Minu kodust on ka klaastaara konteiner ca. 2km kaugusel, aga paar korda kuus saab see teekond ette võetud. Õnneks on ema purkidest endiselt väga huvitatud ja sinna klaasikonteinerisse lähevad ainult need klaaspudelid, mida taarapunktis vastu ei võeta. Paberipraht läheb ahju. Küsida tahaks veel nende Tartus asuvate pakendikonteinerite kohta – mida sinna täpselt visata võib?

    Ehh… saaks Eesti prügimajandus ka Saksamaa tasemele. Kuigi seal kohtasin mina seda umbusku, et meie võime ju sorteerida, aga niikuinii kallatakse pärast kokku 🙁

  26. leenu

    siibriteta kaminates:meil on kodus koguni siibriteta ahjud. Need pidavat olema eelmise sajandi alguse teatud Tartu meistri omapära. Ma olen ise mõelnud, et peaks äkki laskma ikkagi siibrid sisse ehitada, aga asjatundjad on väitnud, et need ahjud peavadki sellised olema. Nii et igasugu asju on olemas.
    Pakenditest niipalju, et meie kasutame küll praktiliselt ainult kilepakke (va vahel harva mõned jogurtid), sest need võtavad prügis vähem ruumi ja on odavamad ka. Neid suuri pakke on nii paha prügisse toppida ja kilet ega tetrat me ei põleta.

  27. Kindlasti

    Kindlasti on kõige ökom piima imeda otse lehma udarast. Ei transakulusid, pakendamist ega muud sihukest. Elagu libavagatsevad ökohullud ekshibitsionistid!

  28. Eppppp

    Ma saan üsna selgemaks, et tegelikult on see hea, et selle raamatu lõpp venib mul ikkagi Eestis lõpetamisele (algust näete, kui panete http://www.greengate.ee otsingusse Epp Petrone nime). On absoluutselt vajalik, et sinna tuleks sisse infot, mis väga konkreetselt aitaks neid, kes Eestis tahavad paremini oma valikuid teha. Kui suur on näiteks kodanike võimalus enda piirkonda neid taaskasutusprahi konteinereid tellida? Kuidas käib samm sammult enda kontorisse paberi taaskasutuse sisseseadmine? Kus täpselt saab oma kraanivee puhtust kontrollida? jne.
    Lisaks see ahjuteema tuleb mul ka ikka mõne Eesti targaga läbi vaadata. Nagu ma ütlesin, puukütte kogu taust on siinmail (USAs) teine.
    PS. Misiganes on kütte, aga olulised on korralikult soojustatud aknad, sealt võib külmakadu vähendada tohutult.

  29. notsu

    MItte ainult soojustet aknad, vaid üldse kogu elamine. Ustest pidi ka päris palju sooja lahkuma, samuti lae kaudu.
    Oma kodus vaatan, et hästi kasulikud on mitteköetavad esikud ja muidu eesruumid ja panipaigad. Ruutmetraaž on nende võrra küll suurem ja jalajäljekalkulaatoris läheks see halva asjana kirja, aga tegelikult pean ma nende võrra hoopis vähem kütma.

    Isegi siibrita ahi on parem, arvan ma, kui see suure auguga kamin. Siibrita ahjul käib arvatavasti vähemalt uks kinni, nii et sooja ahjuga ei tõmba tuul soojust läbi korstna taevasse ja külma ahjuga ei puhu külma korstnast sisse.

    Urmas kirjutas oma blogis (urmase.blogspot.com), kuidas ahju kütta, et võimalikult soe saaks võimalikult väheste puudega, aga ma ei suuda tema postituste hulgast seda enam üles leida, vanemaid poste ei saanud millegipärast lahti ka.Meelde jäi, et ahjuuks ei tohiks pärani olla, muidu läheb liiga palju sooja korstnasse, ja lühikesed puud on paremad kui pikad.

    Mari-Leen, ega sa ometi ei arva, et keskküttesoojus ilma midagi põletamata tuleb?

  30. triin

    see on üks hullemaid eksiarvamusi, et ahju võib kütta poolkinnise uksega. Kõik ahjumeistrid kurjustavad selle pärast. Kui uks on lahti, põleb värk kiiremini ja kadu on igal juhul väiksem kui puid vinduda lastes.

  31. kaur

    Mari-Leen – mismõttes “vesi on kalki täis”? Eesti kraanivesi on tõepoolest KARE (on selline termin, vee karedus), ja see on inimesele TERVISLIK. Kare vesi ei meeldi meie kodumasinatele, sinna tekib katlakivi, masinad lähevad garantiiajal katki tihemini kui peaks. Seepärast püüab tootjasõbralik Euroopa Liit Eestile tõestada, et meil on “ebakvaliteetne” vesi ja tehku me oma asjad korda. Aga inimese tervisele on see “kalk” ainult kasulik!

    Aga kareduse eemaldamiseks kasutatavad kemikaalid meile vist küll head ei tee.

  32. Mari-Leen

    ma ei arva, et keskküte ilma midagi põlemata tuleb..
    kaur – no meil on see ikka julmalt kare seljuhul.. sellessuhtes, et ma lasen korra kraanist vett ja kraan on peale seda valge.. no ei tõmba mind see jooma..
    eestis joon kraanivett hea meelega 🙂

  33. Keemik

    Polüetüleeni (PE) ja polüpropüleeni (PP) võib põletada ahjus koos puudega. Nad tõesti lagunevad kõigest süsihappegaasiks ja veeks. Puud annavad piisavalt kõrge kuumuse, et tekiks täielik lagunemine. Parem see törts süsihappegaasi kui meeletu hulk kilekotte prügimäel.
    Ülejäänud plastikut siiski ei soovita ahjus põletada, sest nende põlemistemp on kõrgem ja võivad eralduda kahjulikud mürgid (nt. PVCst klooriühendid).

    Teadlased näevad vaeva, et tulevikus toota söödavaid pakendid. Toit pakitakse piimaproteiinidest, tärklisest ja muudest kergesti ümbertöödeldavatest ainetest pakendisse.

  34. Enn

    Küttepuude põletamine ion tegelikult üks keskkonnasõbralikumaid kütteviise.
    Esiteks, puit on taastuv loodusvara. Erinevalt kivisöest, naftast ja/või gaasist.

    Pealegi läheb kütteks enamasti see osa langetatusd puudest, mis saeveskisse ei kõlba. Majanduslikult mõtle inimene saab ära kasutada ka päris peenet kraami, kui tegemist on nt. oma maa/metsaga.
    Ega maakohtades suurt alternatiivi ei olegi.

    Aga mis kilepiima puudutab, siis kilet on võimalik taaskasutada. Ja jäätmekäitlustehased sorteerivadki kile eraldi välja. Tetrapakiga on asi kahtlasem.

  35. ki

    Äsja lõpetasin keemilise ja säästva tehnoloogia kursuse. Sealses rohelise tehnoloogia osas oli väga suurt tähelepanu pööratud LCA’dele (Life Cycle Assessment), mis on viimasel ajal üha levinum viis analüüsida, millised materjalid, millised tehnoloogiad on kokkuvõttes keskkonnasõbralikumad. Luubi alla võetakse tooraine tootmise, toote tootmise, käsitsemise ja jäätmekäitluse tarvis kulutatud energia. Ühesõnaga kogu toote ‘elutsükkel’. Tekst võib olla kohati küll pisut teaduslik, aga kindlasti huvitav.

    Ühe näitena oli kursuse materjalides ära toodud plastik- ja klaastaara keskkonnasõbralikkuse võrdlus. Täiesti üllatavalt osutus keskkonnasõbralikumaks plastiktaara. Probleem on nimelt selles, et klaastaara tooraine tootmiseks kulub oluliselt rohkem energiat (suurusjärke ja numbreid ei mäleta, aga kui kedagi huvitab, võin välja uurida). Lisaks ei saa loota kogu klaastaara taaskäitlemisele (arvutustes oli kasutatud suurust 40%).
    Soovitan tutvuda, võib üllatavaid avastusi teha.

  36. ki

    Lisaks veel biolagunevatest plastikutest: juba mitu aastat tagasi said tublid inimesed Tartu Ülikoolist hakkama piimhappe polümerisatsiooniga. Tegu oleks tõeliselt revoulutsioonilise pakkematerjaliga, mida võib vajadusel isegi a’la loomasöödana kasutada.
    Paraku pole sellele avastusele veel tööstust taha saadud.
    Ausõna, see võiks olla Eesti Nokia, kui ainult piisavalt reservi oleks.

  37. Eppppp

    ki, kirjuta mulle epetrone30@aol.com, ma su blogist aadressi ei leidnud.
    Ma ise lugesin just ühte skeptilist raamatut. Näiteks biolagunevate pakendite kohta – need oleks lagunevad juhul, kui neid korralikult komposteerida (st neile on vaja kas õhu või päikese juurdepääsu, olenevalt materjalist). Tavalisel prügimäel nad sisuliselt ei ole biolagunevad. Seal käis jutt tärklise baasil tehtud asjadest.
    Ja samuti lugesin mitmest kohast, et klaastaara teeb plastmassile ära. Aga see viimane oli küll väga segane teema. Igatahes võiksid mulle kirjutada, oleks abiks 😉

  38. sofie

    Elinale teadmiseks: vingugaas tekib siis, kui tukid jäävad hõõguma ilma õhu piisava juurdepääsuta. Kui siibrit ei ole siis a) on tagatud õhu piisav juurdepääs ja b) on tagatud põlemisjääkide lahkumine loomulikku teed pidi üles taevasse. Vingumürgitused ongi ju peamiselt seotud sellega, et siiber liiga vara kinni pannakse! Seega, kui pole siibrit, pole ka vingugaasiprobleemi. Ja kui ka oleks – siibri olemasolu ei saaks siis seda kuidagi kõrvaldada.

  39. toivo

    “… ahjus põletatakse reeglina puid, aga vähemalt osa keskkütet toimub minuteada fossiilsete kütuste baasil, ja puud on erinevalt viimasest taastuv energiaallikas.”

    nii, & need puud transporditakse sinu maja kuuri või kamina äärde kuidas? mõttejõul?

  40. notsu

    Jumal paraku transatakse ka puud fossiilsete kütuste jõul kohale, aga suhteliselt lähedalt, oma maakonna piirest enamasti ja ainult üks kord aastas. See pisikese veoauto edasi-tagasisõit ei tohiks rohkem kütust võtta kui sõiduauto kaks edasi-tagasi sõitu. Aga kaugkeskkütte kohta ma ausalt öeldes ei tea, mis materjali najal see toimib, üritasin veebi pealt otsida, aga ei osanud leida (kui seal üldse midagi üleval on), see fossiilkütuse jutt on ka kuulujutt… aga ega hästi ei usu ka, et ta mingist taastuvast energiaallikast elaks.
    Ma elasin kunagi lühikest aega Tartu kaugkeskküttega korteris ja see oli küll jubedalt ebaefektiivne, näiteks kuumus oli nii kõva, et köögist pidi kogu aeg akent lahti hoidma, et elada saaks… kindlasti ei ole selline ilmakütmine eriti säästlik. Kui mul ahjuküttea palav hakkaks, jätaksin lihtsalt järgmine päev kütmata. Tollessamas artiklis, mida ma enne mainisin ja mida ma enam üles ei leia, kirjutati ka seda, kuidas pideval soojatranspordil tee peal sooja kaotsi läheb.

    Kas põlevkivipõletamine pole ka mitte veel ebatõhusam kui bensiini põletamine?

  41. toivo

    hei, millal sa oma raamatu siis valmis saad? nagu bestselleritega ikka. ära üle pinguta, kirjuta pigem Roheliseks Kasvamine osa II, osa III jne.

  42. Eppppp Postituse autor

    No ma annan oma parima. Olemas on ootel kirjastaja, rahaliselt toetav rahvusvaheline fond ja… perfektsionistist autor. Nüüd tundub juba hea, et ma pole valmis veel saanud ja lõpetan Eestis. Saab kodumaist konteksti juurde.

    Mul on mõte teha teine osa lähema paari aasta jooksul, pealkirjaga “Rohelised kohtumised”. Eestist ja ka mujalt ilmast portreelugusid: inspireerivad intervjuud nii tarkpeadega kui elustiilide esindajatega.

  43. Lee

    Toivole: aga kujuta ette, et puud toome hobusega metsast välja kuuri juurde! Reega. Purism, kas pole 🙂 Kahjuks on hobustega tegelemise know-how Eestist okupatsiooni viljastavates tingimustes sisuliselt kadunud. Mõnel Skandinaaviamaal aga on hobune kuuldavasti metsatööl jätkuvalt kasutuses. Aga linna jah muidugi reega ei tule, see on ikka ainult talu piires toimetamise võimalus…

  44. toivo

    lee, kas sa kujutad ette (keskmist või suuremat sorti) linna, kus kõik kasutavad puukütet? jajah

  45. Eppppp Postituse autor

    Ma ei saa aru, mille üle sa vaidled, Toivo. Või mida sa pooldad. Räägi lisaks retoorilistele küsimustele ka oma plaan välja!

  46. notsu

    Päris huvitav oleks Tartus puukütte ja keskkütte protsendid välja selgitada. Päris mitu linnaosa paistab küll vähemalt 90% puukütte peal olevat. Aga keskküttemajadel on muidugi reeglina sama pindala kohta suurem kubatuur.

  47. Infi

    Natuke teemast mööda küsimus küll, aga mõtlesin, et ikka küsin. Kuhu te panete need plekk-kaaned, mis purkide peal käivad? Mul teisi juba hirmsuur lasu ja ei oska teistele kuidagi sobivat kohta leida. Üldprügisse ka nagu tundub ebaotstarbekas neid panna. Mingit metallikonteinerit ma aga nagu eraldi näinud ka ei ole. Ükski asutus neid tagasi ka ei taha.

  48. andry

    Tulles piima juurde tagasi.

    Meil oli siin Rakveres mitu poodi, kus lahtist piima müüdi. Mitte mingit jama pakendiga, oange tähele, eks ole. Sama pakend, kolmeliitine purk või plastmasskanister või mis vaid kogu aeg mängus.
    Rängalt öko, mu meelest.
    Pluss piim ise. Töötemata, koorimata, pirtsakas – läheb kiiresti hapuks. Elusad bakterid sehen. See elusa piima joomine on muide laste tervisele nii hea nii hea. Õpetab organismi igasuguse bakteriga suhtlema, alates kasulikust bakterist soolika sees, lõpetades gripi või muu pisilasega.
    Nigu Euroopa liitu astusime, kadusid need poodide piimakraanid.

    Mida järeldada sest?
    Häda häda igavest?

  49. Triin

    Tetrapakendeid saab Tartus jäätmejaamas Jaama tänaval tagastada küll, aga ma ei tea, mis nad nendega edasi teevad..

  50. Alevtiina

    Jah, mina püüan olla väga hoolikas prügisorteerija – põletatav kraam, kompost, “soft” ja “hard” plastik (seda ainult alguses, selgus, et nii ei eristata meil veel kusagil), metall, tetrapakk. Muud sodi tuleb neljaliikmelise pere peale üks prügikotitäis (selline väike) kahe nädala peale. Noh, ja siis viin kõik sinna Tartu jäätmejaama, kus vastuvõttev onu ütleb iga kord, et pane millisesse konteinerisse tahad oma sorteeritud kraam, tuleb prügiauto ja kallab nad niikuinii kõik ühte kolusse… Vot nii kurb:(

  51. Alevtiina

    see siis vastuseks kellelegi eelküsijale, kuhu ta oma plekkkaaned viia saab – tartu jäätmejaama, kust nad siis ilmselt otsejoones prügimäele viiakse:( Kas keegi ajakirjanikuhing võiks seda uurida? Mis siis ikka saab sorteeritud prügist tänases Eestis.

  52. eppppp

    See oli New York Timesis kord skandaalne lugu, kui reporter uuris välja, et enamus kogutud plastikpudelitest kogutakse inimeste südametunnistuse hoidmiseks, tegelikult ei suuda aga kohalikud ümbertöötlejad neid ära kõiki töödelda ja viiakse prügimäele…

    Muide, pakkeplastik pole mitte ainult pehme ja kõva, vaid vähemalt viite erinevat sorti, mida erinevalt tuleb ümber töödelda. Ja kas ja kuipalju seda sorteeritakse ja kui suurt osa ümbertöötluseks kasutatakse… väga palju oleks uurida.

  53. notsu

    Kuulge, aga kui keemik ennist kirjutas, et polüpropüleeni ja polüetüleeni võib põletada – mis kilet sinna tetrapakkide sisse pannakse? välja näeb küll nagu polüetüleen. Kui jah, siis võiks ka neid koos puudega põletada. Minu tetrapakid on reeglina vahukoore omad, seega veel parasjagu rasvased ka, väga hästi põleks.
    Mahlapakis on plekk sees, neid ei saa.
    Leidsin muide pakenditest sellise lingi:
    http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/teadmisipakenditest.htm
    Muidu huvitav, a sellest bioplastist pole ikka veel kippu ega kõppu.

  54. Infi

    Alevtiinale:
    Jah, seda ma kartsingi. Ja mul on KA selle pärast kurb, et isegi kui TAHAKS anda mingi oma panuse nende prügikuhjade ja -mägede vähendamiseks/ärakaotamiseks, siis tegelikult asjale lähemal asuvate otsustajate ja tegutsejate inimlik laiskus ja mugavus nullib selle ühe lõdva käeliigutusega ära. Olen ilmselt liiga kokkuhoidlik ja tarbimismentaliteeti veel jõudmata, et mul kahju on korralikke kaasi (ja ka paberpakendeid ja muud sellist kraami) lihtsalt prügimäkke ühte hunnikusse mumifitseeruma saata ilma et süda sees kripeldaks. Aga noh, eks ma ajapikku vast saan üle :(.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.