Ja veel kinnisvarast ja ahjuküttest

Vaatasin, et Justin on oma blogis eile kirja pannud enda muljed Eesti kinnisvaraturult 😉

Tegelikult on ta juba nõusse jäänud ahjuküttega, pärast seda, kui ise konkreetselt Tartu kinnisvaraturu pakkumised üle vaatas. Aga et peab remonditud korter ja uus ahi olema. Ja sellest ta aru ikkagi ei saa, MIKS puuga kütta? Siin Ameerikas ei küta ju keegi puuga. Siin näiteks on gaas ja õli, mis lihtsalt majade all kütuseruumides igavesest ajast igavesti elanud on… Nii ei arva mitte ainult Justin, vaid kõik teised ka, kellega kütte teemat veidike puudutatud.

Kui keegi oskab seda minust paremini seda teistele inglisekeelsetele eestihuvilistele seletada, siis on teil seal postituse sabas see võimalus 😉 – www.palun.blogspot.com

PS. Kui eksootiline on ahjuküte Skandinaavias? Ma olen ju seal külas käinud, ka pikalt, aga elanud pole, nii et see teema on kahe silma vahele jäänud.

Indias on näiteks väga levinud küte lehmasita ja õlgede segu. Sellest tehtud pätsikesed pannakse kuivama kivise pinna peale päikese kätte – neist tulevad omamoodi pisikesed briketid, mis pannakse riita ja kasutatakse siis, kui külmaks läheb.

33 mõtet “Ja veel kinnisvarast ja ahjuküttest

  1. andry

    Et kui levinud on ahjuküte Skandinaavias?

    Minu kogemuse järgi ei ole see primaarne majakütmisvorm, eramajades on tavaliselt keskküttekatel ja see huugab õliga üldjuhul, nihukest musta ja räpast kivisöevärki keegi ei tunne seal.

    Aga alati on olemas ka autonoomne küttekolle, mis puudega soojaks aetakse. Osades majades suur ahi, mis terve maja sooja hoiab, teistes kamin või kaks, et kui elekter ära läheb või küttesüsteem rikki, et siis ära ei külmuks inimesed.

    Seega eriti populaarne puudega kütmine Rootsis vähemalt enam pole, sest see nõuaks sebimist, puude hankimist, nende lõhkumist, riita ladumist. Lihtsam on õliaut kohale tellida.

    Aga kuidas seletada armsale Justinile, miks puukütet proovida. Thereäs a good reason for everything. Why not.

    Ja luba talle, et ta saabaru, mis tähendab väljend: soe puges lausa kontidesse. Selleks peab olema tulnud külmast Eesti talvest ning seisma puuahju vastas, et seda täielikult mõista.

  2. Mariann

    Puuküte polegi nagu kütteliik, see on nagu elustiil. Ahju kütmine on ju selline aktiivne tegevus, alates puude sissetoomisest kuni siibri kinnipanekuni (st ei sobi inimestele, kes kodus ainult magamas käivad). Aga kuulata puude praksumist ahjus ja vaadata lõbusalt tantsivaid leeke ahjusuu vahelt, see on selline … kodune tunne. Puupliit köögis on omaette ooper. Selle ahjus kookide tegemist ma ei saanudki selgeks, ja kui piim juhtub sellel üle keema, siis pole … väga hea lõhn. Aga ta kütab köögi mõnusalt soojaks, ka mõnel rõskel vihmasel suveõhtul näiteks, ja tekib kohe selline hubane olemine.
    Lisaks puuküttele saab panna üles ka väiksed elektripuhurid vms lisakütteks, mis kütavad toa kiiremini soojaks, kui on mitu päeva kodust ära oldud, ja on abiks siis, kui väljas on kohe eriline pakane, nt -25 kraadi.
    Mulle igatahes meeldis ahiküte (aga mina polnud tavaliselt see, kes puid tassis ;))

  3. m2rten

    ehee, miks puuga kütta – biokütus. aga korteris soovitaks ise pigem keskkütet.

  4. Eppppp

    Nojah, aga keskküte kitsendab valiku eelkõige suurtele kortermajadele, mis meile kummalegi eriti ei meeldi. Muidugi on ka renoveeritud mõnusaid puumaju, kus gaasiküte, näiteks meie Tallinna korter on sellises majas… Aga vähe on selliseid!

    Mis ilm Eestis on nüüd ka? Kas lund on põlvini?

  5. Evelin

    parim (minu kodu:) variant on ahi + gaasiküte, mille lasime panna.
    Meil olid radikad vanast ajast seinas, nii et katel + paigaldamine + suitsutoru + termostaat + pisijupid= ca 30 000
    Koos radikate ostmise-paigaldamisega oleks hind muidugi nõks kõrgem, aga ei midagi ületamatut. Küttesüsteemi vahetusele kuluv raha käib ühtlasi sama intressidelt tulumaksutagastuse alla nagu oma kodu ostuks võetud laengi.

  6. Liis

    Mina ei suudaks ilma ahikütteta. Tänagi olen päev otsa selga ja varbaid selle vastu soojendanud. Küll Justin näeb, mis tunne on selg kuuma ahju vastu toetada 😀

  7. Kaupo

    Paistab, et läheb vist talvepoole see ilmake… Põhja Eestis on kestvalt miinuskraade olnud ja lumesadu koos tuisuga. Hekel on külma nats üle -4.

    Skandinaavias on ikka see ahi alles, ega ta siis kuhugi kadunud ole. Kas siis põhiküttena või alternatiivina muule küttele. Taanis (ja ilmselt ka mujal Skandinaavias) on kasutusel ka sellised põhupalliküttekatlad, mis peamiselt suuremates majapidamistes (taludes) elu soojaks teevad. Ja lisaks puule ka õli.
    See biodiisel või siis taimsed õlid-jäägid tuleksid hästi kõne alla ka kui kütteõlid, kui neile sobivad ahjud leida…

    Sellised Supiliina-Nõmme-Kalamaja piirkonnad on küll meelde jäänud võimsate suitsuvingustena, kui niiske ja külm (tuuletu) ilm väljas on. Eriti kehv on briketi põlemisel tekkiv suits….

    Ka Indias tuli ette vinguseid hommikuid, õhtuid, eriti põhja pool ja mägedes, aga seal oli lisaks sellele lehmasita-õlepätsile ka puud ja muidugi põlesid seal mägedes pea iga öö ka metsad, mida millegipärast kohalikud elanikud, nagu ma aru sain, puude mahasaagimisele langetasid neid põletades ja mis vahel ka kontrolli alt väljusid… Ise sai üht mäeonni käbidega köetud, mis nii 40-60 sm pikad ja 10-15 sm läbimõõdult olid.

  8. kaur

    Evelin, mis nipiga sa küttesüsteemi vahetuse eest makstud rahalt tulumaksu tagasi saad? Märgid tuludeklaratsioonis kuhugi “koduga seotud kulude” alla… ei… sellist asja pole ju olemas? Või ikkagi on?

    Meil läks korteri gaasikütte vahetus (veneaegselt lääne omale) nelja aasta eest maksma täpselt 50000. Võtsin umbes viis pakkumist ja valisin odavaima. Ja mul on tunne, et kõiki makse too firma ei maksnud mitte. Nii et 30000 gaasisüsteemi panekuks on ikka päris vähe. Ja igal pool pole seda gaasi võtta ka. Uue ahju ehitamine on odavam. Samas olla heade pottseppade saamisega raskusi…

  9. luize

    Lumi on põlvini küll. Väga ilus puhas on hetkel. Autosõidust ma muidugi ei räägi, lisaks leidub idioote, kes ka kelgusõidust surmasõidu teevad…

    Aga ahju kütmine puudega. Ma ütleksin, et on odavam, aga kurat puude hind kah muudkui tõuseb. Mul on veel nii hästi läinud, et vaatan, polegi vahet, kas elad ahi- või keskküttega majas. Ja ega hea ahju ehitus kah pole mingi piiss ohv keik. Aga siiski on odavam, ma arvan. Esiteks. Teiseks taastuvad ressursid. See on siis see roheline põhjus.

    Kolmandaks ma arvan, et Eestis pole lihtsalt piisavalt uusi maju ehitatud veel. Need, mis praegu tulid, vaevalt ahiküttega on. Tõsi, eramajadele ikka sätitakse muid süsteeme ka sisse, sest suurt maja on raske kütta, pakasega päris päevatöö.

    Ei tea, kui palju vene ajal neid õliküttega majapidamisi oli? Võibolla ei toodud õli nii palju, et eramajapidamistesse oleks jagund, ei ole lihtsalt saanud kütta õliga?

    Aga ma arvan, et meile lihtsalt meeldib. Kõik see tule vahtimise jutt, millest on juba juttu olnud. Ja ei ole raske töö, miks siis mitte?

    Eks Ameerikas ole ka ahju puudega köetud, vähemalt niikaua, kui muid kütuseliike avastati.

  10. Keegi

    Ahjuküte on mõnusaim asi soojasaamiseks, kui ei peljata töid, mis vajalikud puude võtmiseks riidast ja ahju panemiseks. Vaimse töö tegijale väga kasulikud tegemised. Ahjukütte eelised võimenduvad siis, kui ei ole elektrit, gaasi, õli ja ka vett. Kõik ekstreemolukorrad. Ahjukütte eelised võivad avalduda juba ööpäevasel elektrikatkestusel. Parim variant soojasaamiseks on mugav kütmisviis pluss alternatiivne nö igaks elujuhtumiks. Ahjukütte järele õhkame siis, kui muul moel sooja ei saa. Omast kogemusest võetud.

  11. luize

    Mõtiskledes teema üle pikemalt, arvan ma, et originaalis (mis peen väljend) on igal pool köetud sellega, mis parajasti kõige sobivamalt kätte tuleb. Meil kasvab mets, meie kütame puud. Indias ei ole vist nii palju metsa? Ja nafta või gaas või mis iganes asi läheb ahju ennemini seal, kus seda maa seest tuleb. Et mujale levib ta hiljem.

    Kõik on õige ka selles osas, et kui muud võimalused puuduvad, siis ahju ja puu olemasolu korral ei jää külma. Alalhoidlik maarahvas.

    Aga see Justini kirjutatu jättis natuke paha mulje mulle. Ehk ei saand ma oma lünkliku inglise keele tõttu ridade vahel peituvast sõnumist aru, aga see läheb natuke sinnakanti, et veider, teistsugune = naeruväärne. Puude tassimine ei ole tõepoolest midagi üleloomulikult rasket.

  12. Külvi

    Ainult ahjukütte peal, kui lapsed on majas, küll ei tahaks olla, hea kui alternatiiv ka oleks. Jah ahjuküte on hea tagalakindlustus, kui elekter ära või väga külm talv. Elu on mugavaks teinud.

  13. Peeter

    Kolisin kaks aastat tagasi ahju taha.
    Esimesel aastal oli kütmine ühine nauding, kuid tasapisi selgus liigne ajakulu ja mustus.
    Nüüd plaanime kaugkütte trassiga ühinemist

  14. notsu

    Gaasiküttega on ühtedel mu tuttavatel halbu kogemusi. Näiteks on hind väikesel tarbimisel kallim kui suurel ja see piir läks kuskilt sellisest lollist kohast, et kui kütad normaalselt, on kallim kui siis, kui sa kütaksid kogu aeg natuke liiga palavaks.
    Noh, ja pealegi oleneb gaasi hind sellest, milliseks Venemaa selle määrab. Kah halb variant.

  15. anna

    ma olen elanud aastaid keskküttega korteris ja praegu elame ahiküttel. vahe on ikka mäekõrgune 🙂
    keskküttega oli alatasa mingi jama, kord liiga külm, siis liiga palav. muidugi on popimad radiaatorid, mida saab reguleerida vastavalt oma soovile, aga sõbranna perel, kes elab keskküttekorteris, on probleem näiteks selles alatihti, et mida sa reguleerid, kui radikad üleüldse ongi täiesti leiged vaid keset detsembrikuud.
    ahjuga seevastu käitun täpselt nii nagu ise tahan – kui leian, et on piisavalt soe, siis ei küta. kui on päris külm aeg, kütan iga päev. meil muidugi natuke jama korter ka, sest osa korterist (vannituba, esik) on endine üldine trepikoda 😛 ja seda ei anna korralikult soojustada ka, vähemasti mitte ilma märkimisväärsete kuludeta, aga tegelikult peaks ahiküttega elama ju nii, et talvekülmadega kütad ülepäeviti vaid.

  16. leenu

    mina olen eluaeg elanud keskküttes, ent nüüd juba 5 a ahiküttega korteris Tartus. Meil on tohutu vanad ahjud ja sooja võiks paremini pidada, aga keskküttesse tagasi ei kipu. Meil laps 2,5 , teine sündimas ja ehkki tõesti bodyväel ei saa olla ega ka paljajalu tavaliselt mitte, on siiski mõnus.
    Mina kasutan ahjude lisaväärtust usinasti ära: teen seal süüa. Nn laisa perenaise köök, aga hiiglama head road ja mugavalt saab. Hommikul tõusen üles, kütan ahju, siis söök sisse, ise õue ja lõunal tuppa tulles on soe söök ahjust võtta. samuti on ahju kõrval hea lume- või vihmamärgi riideid kuivatada. Meie peame küll iga päev kütma, karmi ilma korral isegi 2 korda päevas ja siis on pisut tüütu, aga inimene harjub kõigega.

  17. HM

    Seda lugedes meenus, et nt Bangladeshis kylanaised vormivad ka lehmas6nniku p2tsikesteks ja suruvad selle siis suurte puude tyvele kuivama – koor on hea krobeline, haakub h2sti. M2letan terveid alleid, mis s6nnikuga 22ristatud. N2eb ysna kena v2lja kusjuures ja ei haisenud. Aga kytmiseks neil seda vaja ei l2inud – ikka s66gitegemiseks 🙂

  18. Klari

    mina pole üldse nõus elama muudes tingimustes kui ainult ahjuküttega. puuahjuküttega siis. olen natuke elanud keskküttega paneelikas ka, no issand, andis ikka üle elada seda talve. ma olen õudne külmavares ja keskküttega korteri 18 kraadi on minu jaoks alla taluvuspiiri juba. praegu ikka kütan 26 peale ja hea on olla. lisaks sellele on puuküttel selline super… aura või midagi. läbi lume puid tuppa tassida näiteks. mõnus. okei, puude ladumine on vastik asi, aga tänapäeval saab osta valmislaotud ja koormarihmadega kinnitõmmatud puuriidad – naabrimees ostis, terve tänav imestas 🙂

  19. andry

    Ongi nii, (Notsu mõtte jätkuks), et puude sekeldamine on üks väheseid füüsilisi töid, mis linnainimesi koondab ja talguid meenutab. Igaüks saab hakkama, laps või noor või vana. Mul on silme ees, kuidas mu armas ämm mõned aastad enne siitilmast minekut võimsalt kirvega vehkis ja suuri puupakke lõhki äigas, sealsamas kõrval (kirveulatusest väljas loomulikult) askeldasid ta alla kümnesed lapselasped, kes puud kuuri tassisid ja riita ladusid.

    Ja näiteks ma ise lähen nähtavasti laupäeval metsa puid tegema ja ootan seda tohutu mõnuga. Mets, külm, lumi, soe tee, mootorsaag undab, puu langeb raginal. Selline eestlaslik macho tunne tuleb juba praegu peale. Hrrrrrrrrrrrr hrrrrrrrrrrrrr hrrrrrrrrrrr

  20. Heler

    Oot, oot. Siin on nagu eelkõige kaks äärmust esindatud.
    Ma esindaksin siis kuldset ja kallist keskteed. Nimelt: kõige parem on ikkagi selline küte, mida sa ise kontrollid (sellepärast on paneelikate keskküte jama) ja selline, mille järgi sa ei pea oma elu liialt seadma (sellepärast on ahjuküte ikkagi ka jama…).

    Kõige parem on mu meelest gaasi- või õli- või kivisöe vms küte, mis tuleb katlast su oma kodu keldris või oma majapidamisruumi nurgas. Kus saad ise temperatuuri sättida olenevalt konkreetsest ilmast.
    Ahjuküte on ideaalis ka olemas, selline kamina moodi klaasist uksega ahi, mida mõnu pärast ja ka lisakütteallikana kasutaks.

    Jah, see süsteem on kallim. Aga kõige parem mu arust.

    Olen kõike proovida saanud natuke. Ja puuahjuga on ikka:
    – palju füüsilist tööd, ka haigena ja ülivastiku ilmaga,
    – palju prahti toas,
    – palju ajakulu. Näiteks ei saa magama minna, sest tuleb siibri kinnipanekut oodata või ei saa tööle minna, sest on külm ilm ja vaja ahju kütta jne.
    – ikkagi see häda, et tuba kipub olema kas liiga soe või liiga külm, temperatuur käib lainete kaupa, oleneb ju, millal viimati kütsid või kas kütad parasjagu.

    Muidu elektriradikad on ka täitsa mugavad, nende puhul on jälle kuukulud suuremad (samas, kui korter on korralikult soojustatud, polegi see nii hull.) Ma ei tea, kas elektriradikas on “ebarohelisem”, st reostavam variant kui gaas, õli või muu? Elekter tuleb ju ka samamoodi gaasi, õli vms abil?

  21. notsu

    Suurem osa Eesti elektrit tuleb põlevkivi abil ja kui Strandbergi uskuda, siis leidub vähe väikesema kasuteguri ja suurema keskkonnakahjuga energiat kui see.

    Minu arust tuleb see “temperatuur lainete kaupa” nende bullerjanide ja kaminatega, mis soojendavad ainult kütmise ajal. Plekkahjuga võib-olla ka. Aga pottahi annab päris pikka aega soojust välja.

    Õli kohta ei oska ma midagi öelda, kivisõe kohta ka mitte (ainult et kust teda saadakse? meil ju ei ole kivisütt), gaasi kohta… see peaks siis balloonikaupa keldrisse toodud gaas olema, eks? Kas see ei tule Venemaalt? (Venemaaga võib teatavasti hinnatsirkust olla).
    Ühel tuttaval oli puuküttega keskküte, see läks küttes päris kiiresti soojaks, aga eriti kaua soojust sees ei hoidnud, pottahjuküte tundus sellega võrreldes stabiilsem olevat.

    Teadjamad kodukatlakütjad räägivad, et peab olema miskine akumulatsioonipaak, muidu ongi nii, nagu sellel mu tuttaval – küttes läheb soojaks, aga jahtub ruttu maha ka.

  22. m2rten to notsu jt

    irw, kui maja kiiresti maja jahtub on viga maja kehvas soojapidavuses. Keskküte hoopiski võimaldab automaatika abil hoida küttevee vastavuses välistemperatuurist, hoides ruumitemperatuuri ühtlasena ja hoides sellega kokku kütust. Ja akupaakide mõte on ja kütmisvaheajal ruume salvestatud soojuse arvel soojana hoida. Palju palju mugavam kui ahiküte.

    Vanade kortermajade keskkütteprobleemide korral tuleks pöörduda ühistu poole, et nad oma maja soojuskeskuse ja küttesüsteemi korda laseks teha – tulemuseks on soojemad korterid ja väiksemad küttearved.

  23. notsu

    Soojapidavus on muidugi igasuguse kütte puhul nr 1.
    Aga ma olen näinud ka selliseid keskkütteid, kuhu loobitakse käsitsi kütet sisse, ei ole mingit automaatikat… keskküte ei tähenda automaatselt automaatikat.
    Kas vanade kortermajade kütteprobleeme saab tõesti ühistu tasemel lahendada? Ma arvasin, et need jamad (kellel liiga soe, kellel külm) tulevad konkreetsest suurkatlamajast.
    Ühistu tasemel võib muidugi tekkida ka selline olukord, et keegi tahab stabiilset 18 kraadi, keegi stabiilselt 23.
    Aga vanadel kortermajadel on reeglina niikuinii ka soojustusega kehvasti, omaette tehtud sisesoojustusest on vähe tolku ja kõik ühistu liikmed ei pruugi tahta välissoojustust uuendada, nii et hruštsovka ei ole nii või teisiti suurem asi variant.

  24. m2rten

    no ma ei oska nüüd iga linna kohta seda väita, aga tallinna jt suuremate linnade puhul pole probleem kindlasti katlamajades vaid majade iganenud soojasõlmedes ja küttesüsteemides.

    ja kas sa tahad väita, et kui see sama maja ahjuga soojaks kütta siis ta püsiks kauem soe?? Järelikult on tegu väga valesti ehitatud keskküttesüsteemiga. ja vananenud keskküte…vananenud mistahes küte…pole loomulikult eriti efektiivne.

    ma ei pidanud enne automaatika all silmas automaatset kütuse etteandu vaid elektroonilist kütteregulaatorit. Puid käid ikka alla viskamas, aga automaatika reguleerib vee temperatuuri küttesüsteemis sõltuvana välistemperatuurist.

  25. notsu

    Kas tänu sellele regulaatorile saab ühest kütmisest siis kauem sooja? et jagab tekkinud energia pikema või lühema aja peale laiali, sedamööda, kuidas ilm on? sest muidu hakkaks kuhugi ära sõites ikkagi mängima see, et pole kedagi, kes tuld alla loobiks.

    Kui alla peab ikkagi ise loopima, siis ma ei näe hea ahjuga võrreldes väga suurt mugavusevahet (hea ahi annab sooja välja pikkamööda, mitte nii, et alguses tuline ja kiiresti külmaks tagasi).

    Ja kas see elektrooniline süsteem seisab mõnda aega ka ilma elektrita püsti ja mis siis juhtub,kui elekter ära läheb? Suurte tormidega ja suurte külmadega võib päris pikki elektrikatkestusi juhtuda (tormiga liinid sassis, külmaga pannakse liiga palju puhureid undama).

    See minu kogetud keskküttesüsteem oli jah kehvavõitu ja asi ei olnud üksnes maja soojustuses, vaid ikka küttes endas – minu arust olid seal radikad soojad niikaua, kui tuli all oli, niipea, kui ära kustus, läksid külmaks tagasi. Minu isiklik ahi on pärast kütmist ikka päevakese soe, vahepealsete lödiilmadega iga päev küll ei pidanud kütma (aga eks mul ole päris kobe soojustus ka).

  26. Evelin

    kaur, küttesüsteemi vahetuselt ei saagi tulumaksu tagasi.
    mõtlesin-kirjutasin ikka seda, et võtsin kodulaenu kohe suuremas summas, et ka küttesüsteem vahetada. ning riik maksab ju kodulaenu intressidelt tulumaksu tagasi.

  27. Lilian

    Olen tartlane ja elan ahiküttega korteris. Juba aastaid. Vahel tüütab kütmine ära. Aga ahikütte ühest põhilisest plussist saan aru siis, kui ööbin kellegi juures keskküttega korteris. Hommikul on nina kinni ja kurk kähe. Vist on õhk hirmus kuiv. Ahiküttega korteris seda naljalt ei juhtu.

  28. notsu

    … ma jäin kah kogu aeg haigeks, kui mu elus keskküttega periood oli.

    Võib-olla on asi ka mingis karastuses. Ahjuga korteris temperatuur mingil määral kõigub, linna keskküttega vähem. Ja kui lähed sealt ühtlase temperatuuriga korterist meie ebaühtlase kliimaga õue, ongi tõbi kallal. Sest Ungaris keskküttega elades ma haigeks ei jäänud (seal on ka õues ühtlane temperatuur).
    Kuigi see on vist paras crackpot theory.

  29. Margus Kiis

    Miks Justin ei imesta, et meil endiselt elatakse puumajades, mis 100 ja rohkem aastat tagasi ehitati kiiruga ajutisteks elamuteks vabrikutöölistele ja mis polnud mõeldud kestma üle 20 aasta. Ainult ajaloo keerdkäigud ja lõpmatu vaesus on säilitanud sellised linnaosad nagu Supilinn, Karlova, Ülejõe ja Tallinnas Kopli jm.

  30. ahaa

    meil majas puidugraanuliga keskküttekatel + korralik pottahi ja puupliit. iseenesest ahju ja pliiti kütma ei peakski, aga kuna see meile üliväga meeldib (just seepärast lasime ahju ja pliidi ehitada), siis teeme seda tihti ja see hoiab samas ka keskküttekulusid kokku (termostaadid lülitavad siis katlakütet maha + ise saab ka osad kontuurid kinni keerata). aga see on küll mugav, et me ei PEA ahju kütma. vahel ikka tuled hiljem koju v ei viitsi v oled haige, siis oleks kurnav kütta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.