Kommentaarid Mis toimub Tartus? kohta

Kirjutas Betty

Betty — Mon, 12 Feb 2007 18:58:13 +0000

Mina tahaks ka nüüd oma blogi teha, nkuidas seda saab?

Kirjutas notsu

notsu — Tue, 06 Feb 2007 04:12:27 +0000

Vaata, tegelt on kurjad sibulad tõsises vähemuses, nii et suurem osa ajast ei saa siiski keegi üle kurgi, kaklushimulisemad on sellega lausa hädas (üks mu tuttav kuulis pealt dialoogi: “kuule, sa oled mu sõber! Tahad, ma annan sulle pasunasse!” – nagu näha, peavad mõned lausa iseteenindamisega tegelema.)
Eks siingi ole teatud kohad, kus see on tõenäolisem… kell x öösel Herne poe läheduses töllerdada on suurem riskikäitumine (kuigi ma olen seal kell x öösel ikkagi ka ilma tüsistusteta olnud) kui teha sedasama peenes Tähtveres. Aga ma olen väga rahul, et siin ikkagi päris getosid ei ole, kus sündimine vaat et määraks inimese elu lõpuni põhja.

Kirjutas Aivar

Aivar — Fri, 02 Feb 2007 14:44:39 +0000

Aga Eestis ju ei ole sibulate ja ploomide eri linnajagusid! Selles salatis ongi ploomil teoreetiliselt (ja praktiliselt) igal pool v6imalus vastu kurki saada.

Kirjutas notsu

notsu — Wed, 31 Jan 2007 19:54:59 +0000

Noh, võibolla sibulatükkidele ei meeldi, aga kartulitükkidel on savi.
A kujuta nüüd ette, kuidas õnnetu ploom peaks üksi läbi sibulalinnajao minema…

Kirjutas Aivar

Aivar — Tue, 30 Jan 2007 14:26:48 +0000

See kartulisalati v6rdlus on hea. J2lgides eemalt mis selles kausikeses toimub, siis on n2ha, et kui keegi selles rosoljes kuidagi omaette ploomiks saab v6i hakkab v6i on, siis sibula ja kartulitykkidele see ei meeldi kohe mitte kuidagi. Ajavad aga pead kiilaks ja hakkavad ploome korrale kutsuma. Nood segavat nende harjumusp2rast haisu.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Tue, 30 Jan 2007 01:54:15 +0000

Jah, ma tahtsin ka just sama kirjutada, mis Notsu juba ütleb. USAs on kõik nii kastides, regioonides.

Kirjutas notsu

notsu — Mon, 29 Jan 2007 23:21:21 +0000

PS
Ma ei tea, kas maa, kus inimene peab turvatunde saamiseks elama rikaste rajoonis, ilma “neegrigetosse” nina pistmata, on kuidagi vabam maa, kui maa, kus kõik need asjad on natuke rohkem segamini nagu kartulisalatis.

Kirjutas notsu

notsu — Mon, 29 Jan 2007 23:19:21 +0000

Vaata, seda, kui mina värisen, ei pea veel võtma tegeliku ohuna. Enamus lämisevaid kampu pole ju õnneks agressiivsed, nii et las nad lämisevad. Lihtsalt mina olen argpüks ja värisen siis ka, kui keegi tühjal tänaval selja taga käib. Suvalises riigis. Välja arvatud siis, kui ma hääletamisretkel olen, siis on mul töös hääletamishormoonid, mis millegipärast hirmud kõrvaldavad.

Kirjutas Aivar

Aivar — Mon, 29 Jan 2007 21:56:08 +0000

notsu

Ahjaa, sa tuletasid oma jutuga mulle yhe asja meelde. Ma nimelt ei pea seda kohta vabaks maaks kus inimene peab oma kodulinnas v2risema. Olgu see siis omas kodus (kapid l2rmavad naaberkorteris v6i 6ues akna all), avalikus s66gikohas (migid j6mmid ropendavad k6rval lauas) v6i 6htul pargis jalutades (kaakidest joodikud pargipinkidel).

V6ibolla just see ongi kellegi jaoks idyll ja vaba maa kuvand. Mina igatahes ruineeruks kas siis pidevast v2risemisest enda v6i kellegi teise p2rast v6i siis m6ttetust korraloomisest (kaklemisest). Kui ma elaksin kuskil neegirgetos siis ma annaks olukorrast endale aru ja m6istaks seda. Aga oma riigis, oma inimeste keskel, oma kodus, oma pargis, oma t2naval … ;(

Kui aga katsuda selles midagi head leida siis vana adrealiinijunkina tean omast k2est, et igasugune v2risemine ja erutumine on m6nus kaif … noh, ega see peksasaamise ootuski palju ei erine. Mu elu ongi juba liiga igav ja heaoluline. Tahaks ka vahel 6htul kuskil pargis v2riseda. Iga p22semise korral tunned elust t2it m6nu.

Kirjutas notsu

notsu — Mon, 29 Jan 2007 20:34:44 +0000

Aivar, üks võimalus on, et kui sa oled korra mõnele kallalekippunud skinnile/jõmmile/muidukaagile füüsilise noomituse teinud, siis nad enam ei kipu ka. Vähemalt mustlaste juttudest olen ma niimoodi aru saanud… näiteks minu teada ei julge ei eesti ega vene kapid mustlastele ega nende sõpradele kallale kippuda, sest mustlastel on teadagi hea kakleja kuulsus.

Teine teema on muidugi see, kellele kallale kiputakse ja miks. Oma tuttavate pealt vaadates ja kuulujuttude järgi tundub, et tõenäolisemad rünnatavad – mis tahes kaakide poolt – on a) need, kellele meeldib endale kakelda; b) need, kellel on ohvri hoiak (ausalt, ei oska öelda, milles see seisneb). Ega see muidugi õige asi ei ole, sest oma hoiakut on raske valida.
Üks põhjus, miks ma seda arvan, on see, et mu enda elukaaslane näeks kõigi parameetrite järgi välja nagu ideaalne ohver – väikest kasvu, hapra kehaehitusega, pikkade juustega, selline intelligendinäraka nägu peas, et iga jõmmi käsi peaks revolvripära järele haarama – aga vat ei ole talle kallale kiputud. Isegi siis mitte, kui läbime pimedas pargis lämisevat kampa, mina argpüksina käevangus värisemas, mis võiks ju agressiooni ligi tõmmata.

Kirjutas Aivar

Aivar — Mon, 29 Jan 2007 15:22:54 +0000

Hei, ma panin paar pilti yles, kel huvi, tulge vaadake.

http://www.saatchi-gallery.co.uk/yourgallery/artist_profile/Aivar+Viira/24171.html

Kirjutas Aivar

Aivar — Mon, 29 Jan 2007 15:19:14 +0000

Hea kysimus, Siiri. Kahjuks mul ei ole vastust. On ainult mingi ebam22rane “tahaks.” Ma olen ses suhtes nagu Arno kes uneleva pilguga Teelele vastas, et tal on kodus lilled ….ja p2ikesepaiste.

Kui seal aga reaalsus peaks sisse kickima siis mul hakkab syda verd jooksma, et ma ei saa enam n6nna lihtsalt Kennedy Centerisse reede 6htul Placido Domingot kuulama minna …

Siis tekiks mul seal eestis mingi arusaamtu unelev ja unistav silmavaade …

Ma ei tea. Elu on liiga ilus.

L@ssie, ega sa ometi ei v2ida, et k6ik ohvrid on olnud mingid suured m6nitajad? Siis on skinheadid ju nagu politseinikud linna vahel ja rahval peaks sellest hea meel olema.

Kirjutas L@SSIE

L@SSIE — Mon, 29 Jan 2007 09:52:43 +0000

Teema tegelikult selles, et iga kiilakat ärplejat nimetatakse kohe skinheadiks.
Noored on kogu aeg omavahel nagistanud.
Samamoodi nagistab ajakirjandus kogu aeg noorte kallal, sest noortel pole raha ega võimu, et ajakirjanikku mõjutada.
Tartu skinnid on sõbralikud. Kui sa just neid mõnitama ei lähe, siis on nad diskussiooniks avatud.

Kirjutas Siiri

Siiri — Mon, 29 Jan 2007 04:58:58 +0000

Aga miks Sa, Aivar, tahad kunagi Eestisse elama minna?

Kirjutas Aivar

Aivar — Sun, 28 Jan 2007 22:31:08 +0000

Kurb teema. Tahaksin ju ise ka kunagi eestisse elama minna. Ühte armsasse (vähemalt minu kujutelmas) eesti väikelinna aga … ma … kardan. Mitte füüsilist noomitust kohalikelt jõmmidelt, seda ma isegi tevitaksin, kui saaksin enda mõne ebameeldiva kiilaka kallal füüsiliselt korra rakendada, aga just seda, et ma hakkan oma endist s.t praegust elu peagi taga igatsema ja tahtma. Eriti kui sellise rakendamisega tuloeb rohkem kui korra tegelema hakata. Küsin endalt, et kaua ma enda ümber suudaksin sellist reaalsust ja idülli ignoreerida? Ma ei ta. Vastuvõtlikel ja kergesti provotseeritavatel tüüpidel nagu minul, oleks see igatahes paras katsumus ise endaga seal toime tulla. Need mõtted tekkisid täna seda filmi vaadates. Kahjuks on see film liigagi reaalne. Siin USAs ma elan n.n. rikaste rajoonis ja ma ei puutu iialgi sellise kontingendiga kokku, aga oma maakodus tuleksid nad mulle õue peale kraaklema. Nii, et … vaadake ise. http://video.google.com/videoplay?docid=-133382924194763847

P.S. Vabandan sellise kurbliku postituse eest. Mingi melokas on vist peal. Ilm pilves, vitamiinivaegus, vanadus vms ….

Kirjutas Tiia

Tiia — Mon, 22 Jan 2007 21:17:15 +0000

Kui ma Tartus õppisin, siis oli meil üks kursus vanemate seas üks tore pool-Eestlane pool-mustanahaline tüdruk. Elas veel EPA tornis ka. Eks vahetevahel temaga liikudes tuli kommentaare ja nõmetseti ka, aga vahest piisas sellest, et ta neile vastu naeratas ja sulaselges Eesti keeles mingi nalja viskas. Ma ei usu, et Justinil eriti mingeid probleeme peaks tulema ja kui tulebki, siis ma arvan et ta on samasugune positiivse meeleseisundiga inimene, kes suudab olukorra peremeheks jääda.

Kirjutas notsu

notsu — Mon, 22 Jan 2007 17:34:39 +0000

Mnjah, ühinen Anna arvamusega: ei loe võõras päritolu. Lihtsalt tahavad endast erinevatele pasunasse anda ja sealjuures vaatavad ka, et endal küllalt ohutu oleks. Tuttavate mustlaste jutust olen aru saanud, et mustlased naljalt skinnidelt tappa ei saa, pigem vastupidi.
Kunagi ajasid mind ja mu pikajuukselist poiss-sõpra öisel ajal kaks kappi taga (“õu, kas sa oled karvane vä?”), kusjuures ei olnudki skinnid, nägid lihtsalt välja nagu just vanglast pääsenud kapid, kes arvatavasti peagi vangi tagasi jõuavad.

Kirjutas Ahto

Ahto — Mon, 22 Jan 2007 16:48:15 +0000

Vabandust eelmise postituse pärast, sõrmed läksid sõlme aga sellesama postituse peale Orkuti’s Tartu kommuunis tuli selliseid vastuseid:

“Jäi ütlemata, et tänu skinnidele me saame Tartus kõndida veel nii, et ei saa iga nurga peal venelaste käest peksa, on vaid teatud linnaosad”

Kirjutas Ahto

Ahto — Mon, 22 Jan 2007 16:36:39 +0000

natsipealinn Tartu
Vene erakonna väitel ründasid skinheadid nende aktiviste
http://www.postimees.ee/210107/tartu_postimees/240378.php

Kirjutas liis

liis — Mon, 22 Jan 2007 14:07:25 +0000

Selline lugu juhtus ka hiljuti Tartus:
http://www.delfi.ee/news/sport/korvpall/article.php?id=14536904