Esimene nädal, vol 2

AHIKÜTTEST. See ahi võlus meid kohe esimesel hetkel, esimesel Tartu-tunnil, krudiseva lumega õuest siia tuppa astudes. Ahi praksus ja toas oli mõnus puude põlemise lõhn. Ahi ise on valgest kahhelkivist, äsja renoveeritud – imeilus. Alt ja ülevalt on ta värvitud, ühes toas helekollane, teises heleroheline, kolmandas valge. Ma ei oskagi öelda, millise nurga alt ta kõige ilusam on, aga ta on vaieldamatult üks selle korteri ehteid. Mingid vanaaegsed nikerdised on tal ka, mis kõrge lae alla ulatuvad.

Ja mis oli Justini esimene liigutus siin korteris kõige esimesel hetkel.

Pakkuge. Kuhu ta astus? Mille vastu ta oma talvekülme selja pani, et korterit edasi vaadata?

😉

Läbisaamine ahjuga – kelle me millegipärast ristisime Klaaraks – on läinud algusest peale väga sujuvalt. No mis võiks olla probleemid Klaaraga? Puude tellimine: puud saime naabrite abiga kohe. Puude sisseladumine: kuna me algatuseks tellisime ainult väikese auto täie, siis selle kuuri ladumine oli – ausõna! – lihtsalt mõnu, mis ajas külma ilmaga kondid mõnusalt soojaks (tsitaat Puuvanalt: “Mulle meeldib sellise ilmaga metsa teha, siis ei lähe selg liiga higiseks!”).

Mis veel? Tule alustamine: see on praegu läinud lihtsalt, sest puud on kuivad, “Puuvana” (niimoodi nimetasid seda vanameest kõik, ka ta ise) tõi meile lisaks ka hunniku kasetohtu alustamiseks ja kolimisest on ka paar pappkasti, mida oleme ribadeks rebinud.

…hea küll, ühe tikuga me Klaarat käima alati ei saa. Kõige naljakam oli Justini esimene kord, kui ta lihtsalt kärtsutas ajalehte pallikesteks ja viskas seda ahju susisevate puude peale. “Niimoodi vist ei tehta,” arvasin ma. – “Aga näed, toimib!” oli Justin uhke. “Põleb ju!”

Ja seal ta kükitas ja vaatas uhkusega omaenda tehtud tuld. Tules on midagi maagilist, turvalist. Sa lihtsalt jääd sinna ette ja vaatad. (Muidugi, turvalisuse teemal on ka pahupool. Näiteks Marta armastab ka ahjusuu ees kükitada ja läbi selle eee…. aukudega ukse? ma ei tea termineid…. tuld vaadata. Ma ju tean, miks ta seda tahab vaadata. Aga ma pabistan natuke, kas see on ikka normaalne. Kas 3aastane laps võib sellise poolsuletud ahjusuu ees enamvähem üksi olla?

Praktilisest küljest veel rääkides – meil on tegelikult kombineeritud küte, tubades on ka elektriradiaatorid. Oleme rahul, sest saame kohe mitmes mõttes ise oma sooja ja oma koormust reguleerida.

JA AHJUTOITUDEST. Vanaema tegi meil vanasti tatraputru ahjus. Sellel on raskesti kirjeldatav, aga kindlalt äratuntav kõrvalmaitse, hoopis teine kui lihtsalt keedetud puder. Lisaks oleme siin teinud praadi – malmist poti sees liha, porgandit, sibulat ja kartulit. Igasugused head mõtted, mida veel kuumas ahjus süte peal teha, on oodatud!

Ja Justin on muidugi ääretult (positiivselt) üllatunud, et ahi pole mitte ainult küttekeha, vaid me saame omaenda tule abil ka süüa teha. See on umbes sama masti üllatus, kui me metsas matkale läksime ja järsku marju leidsime ja… otse metsas neid sööma hakkasime!

Justin tegi meist siis pilti, nagu ta nüüd tegi ahju süte keskel olevast potist pilti.

PAGANAMA PESUKUIVATI. Kahjuks ei saa meie viimast nädalat kirjeldada mitte ainult selliste loodulähedaste piltide abil. Kui lõpuni aus olla, siis me… ostsime pesukuivati. Algusest peale polnud ma selles sammus kindel: elektri raiskamine ja riiete kiirem läbikulutamine, ma tean ju teoorias küll.

Aga ameeriklane minu sees on niisiis ikkagi olemas.

Nojah, see juhtus siis, kui oli veel lödine märg vihmalörtsine ilm. Kui selgus, et meie kirstudes hoitud Eesti-riided lõhnavad imelikult ja meil on hiiglaslik hunnik pesemist vajavaid asju, õues märja käes pesunöörid ja pisikesed radiaatorid toas.

Oleks pidanud need pesud pesumajja viima. Oleks võinud lisaks kuivatusresti osta.

Aga iga kord, kui ämm helistas, küsis ta: “Kas te kuivati juba ostsite?” Ja ma meenutasin nende maja kuivatit. Ameerikas on “washer-and-dryer” kinnisvara teemas sisuliselt üks sõna. Kui on pesumasin, on kõrval ka kuivati. Üks peseb veerand tundi, teine kuivatab pool tundi (oleneb muidugi ka kogusest) ja ongi kõik.

Nii ma ütlesingi endale, et ma hakkan kombineerima ameerikalikku mugavat riiete küpsetamist ja eestlaslikku värske õhu käes kuivatamist. “Meil on ju varsti kaks last ja pesu veel rohkem,” lohutas Justin, kui ma poe poole kõndides ikka veel kahtlust avaldasin.

Ja mis ma nüüd ütleksin.

Inimesed, Ärge vähemalt seda kondenseerivat pesumasinat küll ostke, seda, mille väidetavalt peab ainult vooluvõrku panema ja muudkui töötab – et õhutruupi ühendamist polevat vajagi, nagu poest lubati. “Ja kas kuivatab?” – “Muidugi kuivatab!”

Aga ei kuivata ju! Radiaatori peal irvitavad samast pesukorrast pandud kuivad püksid, samal ajal kui see nõndanimetatud kuivati muudkui käib ringi ja küpsetab… ja ikka veel on asjad veidi niisked. Äsja päris-kuivatiga kodust tulnud (viimase USA nädala veetsime Justini vanemate pool ja enne kasutasime pesumaja kuivateid), siis on see ikka päris kummaline kogemus. Tund aega kuivatamist ja ikka natuke märg!

Ma olen ikka päris kurb ja kuri. Raisatud raha ja elektri pärast. Ja kes see üldse sellised kuivatid välja mõtles, mis ei kuivata?!

Eestis ei saa kahjuks poodi tagastada asju näidustusega “see pole see, mida te mulle lubasite”. Ameerikas saaks. Nii et siit tuleb tegelikult üks pluss Ameerikamaise poekultuuri kasuks, aga see on juba teine teema (isegi ahjupotti ei saanud siin tagastada, kui avastasime, et see mõõtudelt liiga suur meile oli).

TOITUDEST KA. Ma olin kuude kaupa käinud USAs ringi, kodumaise kirsikompoti unistus maitsenäsades tuksumas… Kui siis poodi läksin, vaatasidki kompotid vastu. Huvi pärast vaatasin ka koostist ja tootjat. Koostisest mõni teine kord, aga tootjad olid Poola, Ungari, Poola, Ungari. Heake küll, aga äkki ma ostaks siis hoopis ploomikompotti – peaasi, et Eestimaist! Poola, Ungari, Poola, Ungari.

Siis tuli juba jonn sisse. Kammisin kogu kompotiriiuli läbi. Lõpuks leidsin kirsitarretise, mis tehtud Tartus. Mis sai ülejäänud Eestimaisest kirsi- ja ploomisaagist, ei tea ;(

Ja läksin teed ostma. Mingit mõnusat marja- või ravimteed… Poola-Ungari leitmotiiv Terve suure supermarketi riiuli peale polnud ühtegi Eesti päritolu teed.

Siis läksin puuvilju-juurvilju ostma. Eesti porgandid ja peedid ja kartulid leidsin küll. Aga õunu polnud. Mis siis veel rääkida ploomidest, pirnidest või näiteks redistest.

Edsi, sügavkülma kapid. Jõudsin just rõõmustada mõnusate eestikeelsete kotikirjade üle, aga siis lugesin täpsemalt. Kõik need “talumehe lemmiksupid” ja “mõisaproua ahvatlused” olid külmutatud Poolas. Kus on Eestis kasvanud ja siin külmutatud herned ja porgandid, ei tea.

Miks see üldse oluline peaks olema, võib küsida. Esiteks toetame eestimaist põllumajandust ja tootmist, kui Eesti asju ostame. Teiseks on igasugune kaupade ühest kohast teise vedamine keskkonnale vaenulik tegevus – kujutate ju umbes ette külmautot, mis kusagilt Lõuna-Poolast Eestisse vurab.

Kunagi lugesin Ekspressis lugu sellest, et supermarketitesse on raske sisse murda mõnel väiksemal Eesti tootjal, valitseb suurte vahendajate monopol. Kahju.

Huvitav, kas oleks turgu sellisel poel, mis võtaks endale nishiks “ainult Eestis toodetud toit”? Või on selline äkki olemaski?

TOIDUST JA PAKENDITEST. Ei, selle teema jätan järgmisesse nädalasse 😉

Kohtumiseni 😉

96 mõtet “Esimene nädal, vol 2

  1. Lee

    Tulest ja lastest. Kristofer veedab ka ahju- või pliidisuu ees meeleldi aega. Natuke valvsaks see mind teeb, aga keelata ka ei taha, las vaatab ja mõtleb. Ise paneb puid ka juurde. Pisut on kõrvetada saanud, sellest (vist, loodetavasti) piisas, et ettevaatlik olla.
    Eesti toidust. Tartus on imeline turg, ilmselt oled juba leidnud ja rõõmustanud:). Pajumäe talu piimatooted, erinevad lihad, maa- ja kodusingid… Ühes nurgas mahepõllunduse teraviljasaadused, mett, köögivilju, maitsetaimi… Nälga ega igavusse ei sure.

  2. ki

    Mu vanaemale ikka meeldib rääkida, kuidas ta võis mu juba pooleaastasena küdeva ahju ette jätta ja ise rahus lauta toimetama minna, olles kindel, et ma ei hakka nutma ega liigselt ringi tuterdama ning endale viga tegema.
    Jah, siiani võin tundide viisi jälgida läbi sellesama raudvõre, kuidas söed hõõguvad ja praksuvad.

    Seega, seni, kuni Marta kaminatikkudega kuuma ahjuuust ei puudu, on kõik korras. Isegi, kui näpuga korra katsuda, saab kohe õppetunni kätte. Tekib küll väike vill, aga ka see kaob.
    Mäletan, et oma viimase villi sain sellelt samalt ahjuukselt paar aastat tagasi, kui üritasin seda kinni lükata. Naljakas oli. Tükk aega polnud sõrmejälge näha.

  3. Fre

    Mind on ikka alati …. erutanud on küll kohatu sõna… Mõtlema pannud. See pesumasinate teema. et kuidas Am pesumasinad pesevad miski pool tundi ja asi ants. Puhas. Justkui. Kui iga päev absoluutselt kõiki riideid pesta siis võibolla küll. Aga kui midagi tõesti mustaks läheb – laps kõhuli savisse või mutta…. Ja kui tegelikult ikka 15-30 minutiga asjad puhtaks saab siis miks eurpesumasinate tsükkel on pea poolteist tundi. Selline kuidas moos kommi sisse saab tüüpi küsimus. a muidu welcome to est onia.

  4. anna

    Supermarket pole minu meelest üldse koht, kust otsida Eesti toitu. Ravimteede jaoks on apteegis terve oma riiul. Tahad marjateesid – kasvatad taimi ja kuivatad ja talvel teed teed ja jood – kõike poest ei saagi 😉 Vähemasti pole ma Eestimaiseid marjateesid poes (ka apteegis) veel kohanud. Teepood on ka, seal on suurtes purkides lahtine purutee, aga kus seda toodetakse, seda ma ei tea.

    Minu jaoks pole küll kuigi oluline, kas toit on Eesti oma või mitte, kuigi jah, suures toidupoes vaatan ikka ka jah, et kui on Eesti oma, siis võtan pigem seda, aga ma siiski vaatan kõige rohkem hindade järgi, muudmoodi pole lihtsalt võimalik.

  5. anna

    Oh, ma praegu ajasin vist küll marjatee õieteega segamini … marjateede kohta ma isegi ei oska öelda midagi.
    Aga see pesukuivati-asi … Et meil oli vanematekodus elades 5liikmeline pere, aga kogu pesu pesti pesumasinaga ja kuivatati kahel pesurestil, sobivate ilmade korral oli üks toas, teine rõdul (mõlemad rõdule ei mahtunud).
    Praegu kahekesi elades on kas või tänagi õhtul näiteks keset meie kööktuba pesukuivatusrest. See on küll veidi ebamugav, aga see vaid üks õhtu nädalas, elab üle 😉
    Aga kui oled pikka aega teisiti harjunud … Siis ehk jah jälle raske ümberharjuda.

  6. Tatsutahime

    Muidugi sa ei saa praegu Eesti õunu ja ole hea, ära parem Poola õunu ka osta. Sest vaata, praegu on juba veebruar ja ületalve seisvatel õuntel on selline omadus, et hakkavad su kehast vitamiine välja saatma. Vanaema rääkis, vanaema oli arst 🙂 Hispaania õuntega seda muret muidugi ei ole, sest need valmivad muul ajal. Eesti ploomid ja kirsid on olemas küll, aga siis kui hooaeg on. Ja hooaeg on meil suvel. Ainult suvel. Ja lõunaosariike meil ei ole.

    Eesti külmutatud viljad on ka olemas, aga täpselt poole kallimad. Meil on koguseid vähem ja me ei suuda hinda nii all hoida. Euroopa liidu sees kaitsetolle ka ei anna kehtestada, eksole.

    Ja asjade tagastamisest. Väga paljudel juhtudel tegelikult saab. Minul on õnnestunud peaaegu kõik asjad, millega ma rahul pole olnud, tagasi anda või ära vahetada. Mida sa selleks tegema pead

    – tshekk peab olema alles, väikeste asjade puhul oleks hea, kui pakend ka oleks alles
    – ostust ei tohiks olla möödas rohkem kui kaks nädalat, aga mida varem, seda rohkem lootust on. Asi ei tohiks ka väga rikutud/kasutatud olla.
    – peab olema selged argumendid, miks see asi ei sobi ja miks pood oli selles süüdi. Pesukuivati puhul saad rõhuda, et nad ütlesid, et töötab kuid tegelikult mitte, võtku tagasi ja andku sulle uus. Kui uus on kallim, siis vahe pead muidugi kinni maksma
    – palju kannatust, naeratusi ja ajakirjaniku kindlust, kes minema ei lähe ja tuleb aknast tagasi. Enamikes kohtades üteldakse, et ei saa. Sina ütle, et kõigis maailma riikides saab ja kas mitte see pole ELi regulatsioon, et kahe nädala jooksul peab kaupa saama vähemalt ringi vahetada. Muide, alguses ei tasu ähvardama hakata, mõned kohad vahetavad suhteliselt rahulikult asju ringi.

    Edu!

  7. Merle

    Kodumaist toitu jah naljalt supermarketist ei leia, paraku. Aga lisaks turule võib kodust köögivilja leida ka Semele poest Riia ja Tähe tn nurgal, vähemasti sügisel oli seal koduseid juurikaid küll. Õunad vist on jah läbi, kuigi turul võib neid ehk veel leiduda, aga ei tea, ei ole kindel …

  8. Maria

    Ahjuga seoses meenub mulle oma lapsepõlvekodu kus oli ka ahi. Mõletan kuidas mulle pidevalt meelde tuletati, et ahju uks on tuline. Aga vahest ikka juhtus, et väike kõrvetus käel või jalal oli. Sellest pole ka midagi. Sest järgmised korrad oled seda ettevaatlikum.
    Oma lastega ma eriti ei kartnud. Rääkisin neile ära mis ja kuidas ja kui üks laps oma käed siiski kuuma küdeva pliidi peale pani, aga õnneks isegi ville ei saanud oli laste aukartus pliidi ees suur.(issver kuidas mulle tegelt meeldib sõna pliita).
    Kahjuks praegu ei tahaks kolida ahjuküttega korterisse. Ehk kunagi..
    Aga selle kuivatiga tee küll sedasi, et mine sinna kust sa selle ostsid ja räägi oma mure ära. Ma arvan, et kõiki asju saab tagasi viia. Ma olen isegi ilma tšekita vidina poodi tagasi viinud sest minu kaardimakse oli neil näha ja kassiir tõesti ei pannud mulle tšekki kaasa.
    Mine võta seal poes mõnel müügimehel nööbist kinni ning ära enne lahti lase kui nad on nõus selle tagasi võtma. Ja siis on veel muidugi võimalus see lihtsalt maha müüa.

    ahjutoitudest…
    Mina tegin fooliumis ahjukartuleid alati kui väga laisk olin. Väga maitsvad muide. Nagu lõkkes küpsetatud.

    Head ahjutoitude proovimist!!!

  9. tiinakas

    enne sai siit lugeda hirmsat vingumist ameerika aadressil, nüüd siis hakkavad selguma ka ameerika hääd küljed…
    ikka kärss kärnas ja maa külmanud, see on vist kaasa sündinud..

  10. Aivar

    See asjade tagastamine on kyll yks USA suur-suur pluss. Ma ei hakkaks ju omal kodus n2iteks telki pidama mida v6ibolla korra aastas kasutan samas kui nende mudelid iga aasta aina mallimaks tehakse. Ikka nii, et kallis telk ilusti poodi tagasi ja kui kysitakse – vale v2rv. Vennanaine t66tas Nordstromis, ytles et k6ike tagastatakse, isegi ammu ostetud, ilma tsekita, n2htvalt korduvalt kasutatud ja vahel isegi mujalt ostetud riideid toodi tagasi. Ainuke n6ks vast oli see, et milline see tagasitooja ise v2lja n2gi. Paadialused pudeleid pesuosakonda muidugi tagastama ei saanud tulla aga muidu olevat kyll nii olnud, et miljon2ride naised t6id pidevalt tagasi oma hirmkalleid ballikleite ja nemad pidid neile ainult naeratama ja ette ja taha t2nama, et nad yldse nende poodi tulid. Ega ise ka ei m2leta, et oleks kunagi tulnud vaielda miks ma m6nda asja tagastada tahan. Ma olen toidupoodi ka asju tagasi viinud. Ytled, et halb maitse ja k6ik. Eestis aga oli tunne, et kohe-kohe kutsutakse politsei kui inimene meie laudkonnast restorani managerile selgitas, et see on l2bikypsetamata part ja seda on v6imatu syya, et OK palun tooge uuesti menyy. See oli omamoodi huvitav vaatepilt. Ikkagi mingi eesti tipprestoran ja tehakse mingeid solvunud n2gusid nagu nad mingid lapsed oleks. Selline tunne oli pidevalt, et ma segasime neid oma kylastamisega ja v6ibolla tahtsime midagi tasuta saada. Peale meid oli seal ainult kaks laudkonda inimesi, nii et nad ei saanud endale vist mingeid kadusid lubada. Arvasime, et too kange olekuga maitre’d oleks valmis olnud meile isiklikult demonstreerima, et selline suus ringik2iv n2tske verine part ongi delikatess pea asi, et mitte vabandada ja klientidega viisakas olla. Puhas eestlase kangus v6i siis ei n2inud me ise kohaliku malli j2rgi kyllalt ‘2rikad’ v2lja. 😉

  11. reet

    Eestimaist kirsikompotti saab kõige kindlamalt kodukeldrist. Juhul, kui on hea kirsiaasta olnud – meil ei kasvanud eelmisel aastal mitte ühtki kirssi ega ploomi, talvekülm võttis kõik ära. Eesti tootjad sellepärast ei pidavatki kirsist-ploomist suurt midagi tegema, et saak on aastast aastasse nii ütlemata ebastabiilne. Õunte ja sõstardega on natuke parem seis, aga neidki poest eriti ei leia, ikka turult, ja siis, kui hooaeg on.
    Kui ahju võreuks on kinni, siis on väga väike tõenäosus, et põlevaid süsi välja lendab. Kui just ainult kuuse-männiga kütta, siis ehk… aga kuusk ja mänd ei ole tavalised küttepuud niikuinii. Kask ja lepp, mida tavaliselt kasutatakse, ei pillu sädemeid pooltki niipalju kui vaigused okaspuud. Ja Marta on suur küllalt, et eemalt ja hoiatamise peale aru saada, kui kuum ahjuuks on.

  12. unekott

    Welcome to EstOnia tõepoolest:)
    asjade tagastamisega oli mul küll jõulude ajal üks kurb kogemus, kuid usun, et sellise suure asja puhul nagu pesukuivati saab ehk ladusamalt… igal juhul jonni ja kõva häält läheb teenindajatega vaja. seadused on sellised, et müüjal on antud olukorras õigust pealegi – ostu tehes peab ostja olema veendunud et soovib just SEDA toodet (nii tehti mulle mänguasjapoes peapesu)

    aga hakkas mind üks pisiasi närima, kuigi usun, et loogiline seletus olemas… Sul on ahjuküttega korteris radiaator??
    ja.. ise olen küll kuidagimoodi ‘päriskuivatita’ elupäevad hakkama saanud, aga tunnike ja niiske… meil peseb pesugi poolteist-tundi – raiskab liialt energiat? et kas Sa ei oota mitte liiga paljut;)

  13. notsu

    eee… praeguse ilmaga peaks ju õues kuivama küll? Kuiv ja päike paistab, pärast tood tuppa natuke tahenema ja asi ants. Päikese käes ilusasti ultraviolettkiiritatud pesu, peaks antiseptiliselt mõjuma.

    Poes taimeteesid ei ole, aga igas apteegis on riiulite viisi Eesti ja osalt vist lausa mahetoodetud taimeteesid. Nii õisi, marju kui lehti. Ma ostan pooled maitseained ka apteegist (basiiliku, salvei, nõmm- ja aed-liivatee). Ja lisaks kõigile eraldi apteekidele on pea iga suuremas poehoones apteek olemas.
    Semele poes Tähe alguses on muide kah natuke kohalikke taimeteesid, teil peaks olema hea lähedal käia. Aga need on suuremalt jaolt samad, mis apteegiski. Aga no lähedal teile ja juurikaid ja helbeid saab sealt niikuinii. Kusjuures sealsed mahehelbed ja -jahud on väga odavad.

    Kirsse ja ploome tänavu Eestis ei olnudki. Mõnel pool ei olnud õunu ka. Aga turu pealt ikka leiab, ikka veel. Pirne on siinmail üldse harva, kliima ei ole see. Siinmail kasvavad korralikult maasikad, vaarikad, sõstrad, tikrid ja õunad.

    Muide… NY kandis USA lõunaosariigist toodud kirssi süüa on ju umbes sama, mis siin Hispaania oma. Ei usu hästi, et meie kliimavöötmes kuskil talvel metsast maasikaid (või siis pirne) saab.

    Ahjus… mina olen pannud sealihatükke õunte, sibulate, natukese tumeda õlle ja veel natukesema ingveriga hauduma – kui sa kuskilt õunu peaksid leidma ja neid pärast Tatsutahime soovitust süüa julgema.

    Turu peal on vahel jõhvikaid ka ja nendega saab jälle loomaliha teha, ma olen tavaliselt natuke katki litsunud. Kui pohli on, võib neid ka panna. Maitseks soovitaks natuke rosmariini näiteks (seda leiab ka apteegist).

  14. helen

    minu meelest ameerika pesumasinad pesevad enamuses nii kiiresti selleparast, et neil pole loputamistsykleid eriti. ma elan tavalises pesumasina ja -kuivatiga yyrikas, no selge et eks nad ole odavama klassi mudelid ka, aga pesumasina tava tsykkel koosneb 6, 8 voi 12 minutilisest pesust ja yhest loputusest ja tsentrifuugist. pesu nagu ikka puhtaks laheb kyll, aga yhe loputuse teen alati lisaks. mul muidugi selliseid lausa laps-kohuli-mudas musti riideid pole ka… seda ma ei tea mis sorti kuivati meil on, aga sellega tuleb ka ikka 2×50 minutit jarjest teha, et masinatais pesu kuivaks saada. nii et koik soltub ikka hinnaklassist ja siin on ka seda odavat jama ikka igal pool. maletan et mu eesti pesumasin mydistas ligi poolteist tundi ja vahemalt kolme loputuse ja tsentrifuugimisega. kiired asjad kuivatasin alati elektriradika peal, isegi suvel, ja millega aega rohkem oli, lebasid restil paar paeva.
    selline pisiasi ka veel, et pesumasin mitte ei soojenda ise vett vaid votab sooja vee boilerist ja seetottu pole tal ka toeliselt kuuma pesu. on tapselt nii kuum kui boilerist tuleb. kui oled enne dushi all kainud, siis on ka koige kuumem programm selline soe voi leige.
    puuviljade ja koogiviljade kohta niipalju, et seda transporti nyyd nii palju kyll kartma ei peaks. usas ju tapselt samamoodi transatakse neid lounaosariikidest pohja ja siin on vahemaad ikka palju suuremad kui euroopas. ja ega siin lounaski vist hooaeg lausa aastaringi pole, siis tuuakse veel lounapoolsematest riikidest.
    kui ainult eestimaist tahta, siis mulle meenuvad kohe noukogudeaegsed talvised juurviljapoed – kartul, kapsas, porgand ja peet ning igasugused vennasvabariikide! kompotid. egas kliima vahepeal muutunud pole, selline ongi talvine eestimaine.

  15. Anu

    Pean ka enda rikkalikud kogemused siia kirja panema:)
    Et lapsed saavad aru, kui ahi või pliit on kuum ja see on ohtlik. Kui muidu ei saa, siis peale esimest kõrvetamiskogemust kindlasti.
    Pesu kuivab meil restil, ja siiani 4 inimese pesu normaalselt ära mahtunud, kõige parem on ööseks panna restile ja hommikuks on kuiv, eriti kui kuuma ahju juurde see rest sättida. Rest on see kahe nö tiivaga või küljega ehk suurem variant. Ma olen sellega väga rahul.

  16. seke

    Soovitan Tartu turuhoonet (see kaubamaja juures), kui juhtume Tartusse, siis ostame sealt ikka oma toidud – eestimaine õun on olemas ja mahe ka veel pealekauba (ma veits skeptiline, kas ikka on nii, kuna näeb liiga-ilus-et-tõsi-olla välja). Ja turul oma mahetoodete lett täitsa olemas – teed ja jahutooted jms. Kuid seal on eraldi ka Pajumäe talu lett – need jogurtid on täitsa mahedad (ja maitse on jumalikult hea). Ei mingit värvainet ega muid mittevajalikke lisandeid sees!
    Ainuke miinus on lõhnade kompott, mis ukse peal vastu paiskub 🙂 esimestel raseduskuudel oli võimatu seal käia 🙂

  17. ieska

    Kui lapseke nüüd panebki käe vastu ust, siis refkeks tõmbab tagasi ja suurt põletust ei jää. Lihtsalt pisike õppetund. Aga vbla vajalik. Peamine, et pisikesel mammul millegagi tuld torkida ei oleks läbi nende aukude.

    Ahjumaksa oled proovinud? Kiire praadimine pliidil ja siis hapukoore ja kartulitega ahju. Maitseaineid muidugi ka.
    Ja laialikraabitud süte vahele ahjupõrandale vanaema alati mingi saia-leiva küpsema pani….
    Pesu kuivatati ka ahju juurde veetud nööridel. Meil oli kohe selline spetsiaalne niss selle jaoks. Vbla praegu ajavad need tiibadega restid sama asja ära.

    Kodumaiseid toiduaineid saab jah ainult maalt vanaema või tuttava talumehe juurest või tuleb hooajal ise keldrisse valmis teha.
    Meitel siin riigis see komme, et kogu vähegi söödav kraam odavalt kuhugi väljamaale ära kingitakse, et need siis sealt kalli hinnaga uuesti meie müüa saaks. Maasikad, vaarikad, mustikad, seened, õunad jne. juba aastaid Soome tootjate poolt kokku ostetakse.

  18. Altair

    Teretulemast Eestisse!
    Eestimaiseid asju soovitaks minagi vaadata turult. Õnneks on juba veebruar, nii et vähemalt teoorias ei peaks talve enam palju jäänud olema. Kuigi tundub, et tegelikult on ta alles jõudnud ja kanda kinnitamas.
    Edaspidiseks aga soovitus – tee talveks ise sisse, siis tead kindlalt, mis sees on 😉 See nõuab küll omajagu aega, kuid tulemus on kindlasti seda väärt.

  19. Helena

    Hehee, kirsikompotti on mul nii eelmisest kui üleeelmisest aastast keldris ikka päris palju… Ma olen ainus, kes neid peres sööb ja ma ka ei jaksa nii palju. Ma olen sõpradele jaganud vahepeal (tingimusel, et ma purgid tagasi saan! :)) ja kui sul hädasti on kodumaist kirsikompotti vaja, siis ikka saab 🙂

  20. triin

    oskavad jah lapsed ette vaadata, aga igaks juhuks peaks kodus olema Burnshield geeli kui on mingi küttekolle – tänapäeval öeldakse, et panthenoli panna ei tohi.
    Aga eestimaiseid konserve jm pole vist tõesti väikese põllumeeste arvu ja viletsa kliima tõttu – no mis kirsikompotiliini sa ostad, kui igal aastal ei tulegi kirsse – see ikka pisut soojemate ja suuremate maade rida.
    Aga see, et eestimaiseid puuvilju on raske saada isegi hooajal on küll kurjast ja see on puhtalt poodide mugavus. Meil vanasti nurgapoes müüdi ploome, kirjas oli, et Ungari, aga kõik teadsid, et see viimane kast on kohalike aiast – aga kes see ikka hakkab pabereid vormistama kui ta tahab lihtsalt ülejäänud ploomidest lahti saada. Ja see kast sai kõige enne tühjaks.
    Aga pesuga on jube ikka küll, kui on kaks last. Meil ei ole pesukuivatit – ma pole seda näinudki, sest siin mail pole nagu eriti kombeks – aga pesu pesen üle päeva ja tegelikult pidevalt kuivab midagi. Õnneks ei ole mul ruumi praegu selle kuivati jaoks, muidu vist käiks ikka poes vaatamas ;), aga pärast tilguks süda verd, et pole keskkonnasõbralik (see on haigus, parandamatu).

  21. LM

    to Fre:
    muideks, mitte ainult Ameerikamaa pesumasinad ei pese pool tundi ja valmis. olin ka ise Tallinnas elades harjunud italianode Candyga (3,5 kg), mille tsükkel on nagu Sa kirjeldad. kuivatist isegi ei unustanud, kuna Kadriorus sai pesu niisama kuivatatudki.
    siin Hiinamaal aga.. no ma ei saa aru. Sanyol (7 kg) pesuprogramme pole, kõik käib külma veega (selleks on isegi spets cold wash pesugeelid), ning 35 minutiga on asi valmis! hämmastav.
    Sanyo kuivati (4 kg) on mul siin samas pesumasina peal, niiet algne huvi kasutada oli suur. üks tsükkel on 40 min, aga sellega ei saa riided kuivaks juhul, kui neid on sees üle viie-kuue. tavaliselt valin 2×40 min (vähem lihtsalt ei saa), ja ka siis panen paksemad asjad kuivatusterrassile tahenema.
    kuivati hea omadus on, et ta kõrvaldab kortsud riietest (ja ma pole siin triikrauda pidanud vajalikuks osta); halb aga, et ajab asjad staatilist elektrit täis. lisaks see meeletu kondensaat, mis õhku paisatakse.. oma Tallinna koju ma sellist õhuniiskust küll ei taha, aga kuhu see siis korteris suunata?

  22. Maria

    Muide meie 4 liikmelise pere pesu kuivab kõik selle resti peal. Sõltub pesust mahub sinna peale isegi 3 masinatäit pesu. Ma olen selline laisk pesupesija ja kipun seda kuhjama nädalavahetuseks.
    Aga kiirelt kuivavad need asjad mul talvel radika kõrval ja suvel rõdul päikese käes.
    No ja radikate peale saab ka panna mõned asjad. Sul selleks ahi :).
    Ma mäletan kuidas lapsena sai lumiseid kindaid pliidi kohal raputatud ja “aurusauna” tehtud 🙂

  23. öö

    kui mina poes selle poolaungari jama avastasin, küsisin kohe tootjatelt järele. http://www.epl.ee/artikkel/322161 siin on tulemus. onlines on kadunud kõik enterid, nii et ise tuleb fantaseerida, kust algab uus lõik ja kus on vahepealkirjad, aga sisu on üldiselt olemas.

  24. Lilly

    See kondensaatorkuivati (vist on nii, igastahes ventilatsioonitoru põle) kuivatab kehvalt, ikka paar tunnikest peab uugama üle 10 asjaga. Äi proovis kunagi järgi. “Toruga” kuivati on märksa efektiivsem. Lihtsalt paljudel pole toru kuhugi panna, see oleks hea ventilatsiooniauku või aknast välja suunata. Aga müüja, kas ei seletanud korralikult või ei teadnud isegi asjast suurt midagi 🙁 Nii, et vahetagu aga ümber 🙂
    Mitteahjuküttega inimesena armastan ma hoopis pesuga talveti toaõhku niisutada, õhtul enne magamaminemist tuppa restile, hommikul korjan kokku 🙂 Ja ämma muuseumikandidaadist Miele tolmab nurgas.
    Aga Eesti toidupoodi läksin minagi sellise sinisilmse arvamusega, et ikka hea ja Eestimaine… Sildilugemine kustutas mu illusioonid, eriti väiksemates kohtades on poes olud masendavad. Ma arvan, et normaalne inimene käib supermarketi asemel seal naabrite juures 😀

  25. Kristel

    Minu välismaalasest mees imestas kah esimest korda talvel Eestis minu vanemaid külastades (kes elavad ahjuküttega korteris), kuidas mina armastasin selg vastu ahju seista ja end soojendada:) Ja see, et sinna ahju süüa pannakse, oli temalegi kummaline:)
    Ja kuivatist tunneb ta kah puudust… meil siin korterites ju vannitoadki nii ehitatud, et mingi kuivati jaoks ei olegi ruumi.
    Eesti juurikate-marjade leidmine poest on keeruline jah. Isegi meie jäätis tehakse kuulu järgi kusagil Lätis vms kohaas hoopis… Eks Justinist ja eesti toidust tuleb ilmselt kunagi eraldi postitus?:) Minu mehe suurim hämmastus oli see, et kõik asjad on nii väikseks pakendatud (mahlad-piimad-võid ntks) ja et säilivustähtajad on nii lühikesed – meie singid-saiad ei ole ju igisäilivad… Nüüd on juba nii treenitud, et vahib igal pakendil kuupäevi. Ja armastab meie kohukesi ja jogurteid:) Ja imestab, kuidas me -eestlased igast asendist hapukoort armastame:)

  26. LM

    to Epp:
    Sinu blogist sain hoopis enda blogile sissekande. selline imelik päev täna. aitäh Sulle.

  27. helen

    nii palju vastuseid juba, aga paneks ikka omad mõtted ka kirja:
    1) arvan ka, et söö ikka seda väljamaist kirsikompotti. No ei olnud kirsiaastat siin. Mina olen ise ka kirsikompoti-sõltlane…
    2) ahjust: minu 2,5-ne laps pole veel kordagi end kõrvetanud, ehkki meil 2 ahju ja puupliit.
    3) ahjutoidud: oeh, ma võiks kohe retseptiraamatu välja anda:)
    Mõned kiired ideed lisaks sinu omadele:

    * ahjupeet: paned terve peedi (või pooliku, olenevalt suurusest ja sellest, kui plaju on köetud – harjutamise asi) koorimata fooliumisse ja ahju. Mina süte sisse ega peale ei pane, muidu kõrvetab ära. Kraabin peedile platsi ja siis söed aupaklikku kaugusesse. Soe ahjupeet on delikatess, mida ei anna iial võrrelda mingigi keedupeediga.
    * pudrud: mulgipuder, setu puder: riis ja hirss potipõhja (ära liiga palju pane, paisub hirmsasti), õige pisut soola-suhkrut, siis piima peale (mina panen vahel pooleks veega, õigem on ainult piimaga) ja ahju. Kaant peale ei pane!! vedelikku peav palju olema, peale tuleb krõbe koorik, niiiiii nämma ja puder ise ka sulab suus. Jällegi, päris süte peale ma ei pane.
    Üldse on nii, et ma kuhjan söed vastu ahjuseina ja panen toidud ahjupõrandale, süte kõrvale. Kogemus ütleb, et muidu saab liiga kuum.
    * ühepajatoidud: kõik, mis pähe tuleb, potti. Poti põhja alati pisut vedelikku, mina niristan kõigele peale oliiviõli. Eriti hea, kui on kaalikat ka panna, see muutub magusaks… Väike peekon annab ka asjale ainult head jumet juurde.
    * olen teinud ka riisiga ühepajatoitu: nt pprgandi, heneste ja lihaga.
    * hernesupp: kõik asjad potti, ahju ja ise podiseb. Jällegi, mitte liiga kuuma ahju!
    * tatrapuder- sellest rääkisid, aga selle puhul tuleb eriti vaadata, et söed päris ümber poleks ja ikka vett oleks piisavalt . Vett pane rohkem kui keetmise puhul, muidu kuivavad servas ja peal olevad terad ära. Samamoodi saab kruubi- ja tanguputrusid teha.
    * veel see, et vahel ma panen kaane peale, vahel aga fooliumi. Fooliumisse tee noaga med täkked sisse, siis pääseb aur välja ja ollus, mistahes sul seal n, saab veidi krõbedust peale.
    * ahjukartulid- imelihtne. Koorid ära, tükkideks, oliiviõli peale, maitseaineid ka, fooliumi alla ja valmis. Tav. läheb selleks 1,5 tundi, et tõeliselt head oleks.
    ‘*igasuguseid praetükke võib ka fooliumisse keerata.

    Nii, kõht läks tühjaks, lähen nüüd panen tangupudru ma äsjaköetd ahju…
    Nii vahva, et Justinile meeldib. MIna üllatan ahjutoitudega alati oma pealinnastunud venda. Ta ka tõsiselt kaifib.
    Jõudu teile, see on juba tõeliselt kift foorum, kust igasugu praktilisi nippe saab…

  28. MIa

    Hmm… Aga meil on ka kuivati ilma ühegi toruta ja ometi saab poole tunniga nii riided kuivaks kui toa soojaks. Mina küll ei kurda;) Üles kasvasin ka ahjuküttega korteris ja jube mõnus oli külmal õhtul tekki seal vastas soojendada ja sisi enanst sinna sisse mässida. Kõrvetada saamist küll ei mäleta. Ainus, kes kõrvetada sai oli, totu kiisu, kes korduvalt pliidi peale hüppas ja siis suitsevate käpakestega sealt punuma pani:)

  29. Maria

    Ma mõtlesin enne, et ma pole pesukuivatitega kunagi elus kokku puutunud, aga praegu tuli meelde, et ühega siiski olen. Kahjuks lõppes selle pesukuivati elu pärast seda kui mina sinna liiga palju asju sisse olin pannud ja see kohutavalt tossama hakkas… see polnud veel minu pesukuivati ka vaid mu ülemuse oma. Olin neile koduhoidjaks ja siis mõtlesin ära katsetada selle uue riistapuu. Oehh.. siiani on jube häbi…

  30. Infi

    Minu vanaema tavatses ahjus teha suussulavat ahjukana (koore-majoneesi-tillikastmega) ja plovi / pilaffi. Seda kana meenutan siiamaani niiskete silmadega nostalgiliselt :).

    Aga pesu meeldib mulle väljas kuivatada, kui vähegi võimalik. Äsja nööri pealt värske õhu käest toodud voodi- või muu pesu lõhna vastu ei saa ühegi ultramoodsa pesupulbri või loputusvahendi lõhnabukett. Ainult meie piirkonnas on see häda, et pesu tuleb pesta hommikul ja ruttu kuivama viia, et ööseks tuppa tagasi saaks. Öösiti kipuvad muidu pesuesemed vahel nööri pealt jalga laskma.

    Praegu, talvel laotan siiski radiaatoritele (meil on keskküte ja see kuivatab õhku, nii et pesukuivatamine on tänuväärt võimalus õhku hingamisväärsemaks muuta). Aga maal sai niiskeksjäänud pesud peale tuppatoomist ikka ahju ligi riputatud, kas siis nööri peale ahju vastas või restiga ahju äärde.

    Pesumasinatega ma eriti rahul ei ole. Pesevad nii enam-vähem. (Minumeelest mu vana hea käsiloputuse ja rulliga pesumasin pesi palju puhtamaks.) Eriti muidugi see, et enamus neist ei loputa pulbrijääke korralikult välja. (Ei kujuta ette, kuidas selles asjas veel nende ülilühikese tsükliga pesumasinatel lood on.) Ise panen alati veel kolmekordse lisaloputuse peale ja isegi siis ei ole ma tulemusega ka vahel rahul. (Kuigi panen pulbrit ainult poole soovitatavast kogusest.) Mu vanaonu Saksamaal suri seljal arenema hakanud nahavähki, mille süüdlaseks arstid pidasid justnimelt pidevalt pesuga koos seljas kantud pesupulbri- ja loputusvahendite jääke.

  31. maris

    Tere Epp!
    Kas tead, et ma sain alles täna siit teada, et on olemas pesukuivati. Milleks ometi? Ja siis on olemas ju jälle õhuniisuti, mis tuleb eraldi osta ja on ka elektriline. Et siis ühe käega annad ja teisega võtad või kuidas seda öeldaksegi….
    Mina pesen alati pesu enne magama minemist ja riputan magamistuppa kuivama, meil seal kohe resti koht olemas. Nendel päevadel kui pesu ei pese teen lihtsalt rätikud märjaks ja riputan kuivama. Palju mõnusam on magada. Me elame ka puumajas ja ei ole pakettaknad, aga ikkagi tundub õhk kuivavõitu.

    Maris

  32. Mirri

    Ka mina olen kuulnud, et Eestimaa 6unad ei ole kevadel tervisele head. Ma mäletan, et meie kodus ei antud alates märtsist väikestele lastele kodumaiseid 6unu. Nojah, ega välismaiseid tookord saada polnudki. Lapsed s6id porgandit ja kaalikat.

  33. Siiri

    ja üleüldse, proovige mahetooteid 😉 nagu pesupähklid jmt.

    konkreetsetele poodidele ei tohi vist reklaami teha, aga kui otsingusse lüüa mahekaup, loodustooted vmt, siis peaks neid tulema välja küll 🙂

  34. notsu

    Nojah, korra sai juba öeldud, aga ikka tahan veel öelda, et Läti või Leedu või Soome tooraine või konservi pärast pole mõtet põdeda (eee… kui Läti kaup peaks lausa otse Tartu toodama, siis ei tule ta ju kaugemalt kui Tallinna kaup, mis? ja kui riigid oleksid omal ajal jagunenud kubermangude järgi, siis võiksid rõõmsalt kohalikku, st Liivimaa, sh Riia kaupa osta), eriti kui võrrelda seda USA nn kodumaise kaubaga.
    Kui on hea ploomiaasta (mitte nagu tänavu), tasub kindlasti ise kompotti teha või hankida tuttav, kes teeks. Isegi kui poes oleks Eesti kompotti, sisaldaks see säilitus- ja värvaineid. Kõigis Põltsamaa moosides on mingi säilitusaine sees, niipalju kui ma purgi pealt lugenud olen, mõnel veel salapärane “aroom”.

    Muide, üks tuttav saatis mulle kunagi meili peale ühe mahetalu hinnakirja. Tegelikult oli selle taga mitu mahetalu. Nad veavad kord nädalas Tartusse kaupa, alates 200-kroonisest tellimusest toovad selle tasuta koju kätte, odavama puhul peab kas transakulu kinni maksma või minema sinna tänavanurgale lavkale vastu, kuhu nad seda toovad. Kaup olevat igal nädalal natuke erinev ja igal nädalal saadetakse seetõttu uus hinnakiri. Igasugust huvitavat nänni oli seal, hoidiste kohta ei mäleta, moosi võis isegi olla, aga kindlasti oli seal marjajahusid ja riisikajahu. Neid on muidugi Semeles ka. Kui huvi on, saada mulle kiri, ma võin aadressi kuskilt oma postkasti sügavusest üles otsida.

    Ja kui sa peaks mett tahtma, siis ma võiks ju purgikese tuua…

  35. K

    Epp. Ma olen natuke kuri su peale ja teglikult juba sellest ajast kui sa USAs olid. Sa oled n.ö. mugavusroheline ja ühtlasi toplet standartite inimene. Sa mõistad hukka neid, kes liialt plastikud kasutavad aga kui sa ise kasutad on ok ja pähjendatav. Sa nead hukka neid, kes liialt naftat tarbivad aga kui ise kasutad on ok jne jne. Epuke. Me saame aru, et roheline maailm on sinu jaoks prioriteet aga sorry, Eestis ei kasuta keegi pesukuivatit. Kui sa tõesti nii rohelione oleks nagu väidad siis pesukuivati ja elektri radikad??? Pean ma midagi veel lisama? Sa oled mugavusroheline!! Kui see ühiskonnasääst mmu perele sobib siis jah aga samas kui on nii mugavam siis ei. Epp. Sa ei ole roheline. Sa oled mugavusroheline!!

  36. kaur k-le

    k – nõus! ja lapsi teeb ta ka veel juurde… see on ju kõige loodusvastalisem tegu üldse siin maailmas! toota ühiskonnale veel rohkem tarbijaid – milline tume, et mitte öelda keskerakondlik teguviis, eksju 🙂

    mida Marta sellest külmast arvab? tema jaoks peaks see uus kogemus olema. lund on ta näinud, aga -20 ja härmas puud ja jää tiikide peal?

  37. Eppppp

    Tere hommikust.
    …Ma siis hakkaks lõpust vastama. Minu jaoks pole oluline, mis “silt” mul küljes on. Mina elan oma väikest elu ja kirjutan siia blogisse ühte-teist sellest üles.
    Mul oleks kindlasti mugavam olnud oma rohelist imagot säilitada ja mitte siia kirjutada, et näed, missuguse ostu me esimesel nädalal tegime ja mis ma sellest nüüd arvan… Aga ma olen ise ju ka, nagu öeldud, vaid üks segaduses inimene, kes ühest kultuurist teise on tõstetud ja kes peab oma kolm kirstu “lõhnama läinud” pesu kiiresti ära pesema.

    See kuivati asi, vaadake, see lihtsalt näitab, et ma olen n aastat elanud välismaal (enne seda ka tegelikult Inglismaal, kui kuivati oli pereliige). Ja ma olen alati ka Ameerikas olnud see naljanina, kes ilusa ilmaga pesu õue kuivama viib ja kelle pärast tagaaeda sai “vanamoodne” nööd tõmmatud, “nagu amishitel”. Loomulikult viin ka Eestis ilusa ilmaga õue, aga taevast tuli lörtsi, kui kuivati ostsime.
    Ja ma ütlen, tegingi ilmselt vea. Panin siia kirja, et teie endale kuivatit ei ihaldaks, vähemasti mitte seda kondenseeruvat. Ja teiseks, ühest kohast teise kolides magagem end kõigepealt välja (seda luksust pole me veel lubada saanud ;(, enne kui rahakoti raudu liialt tuulutama hakata.

    Ega elu ole konkurss “kes meist kõige rohelisem”, elu on nagunii kompromisside ahel ja igal konkreetsel juhul valid oma meelest õigema.

    Samamoodi see fakt, et meie uues kodus on komboküte – peamiseks meie ilus suur Klaara (ahi) ja lisaks igas toas ka elektriradiaator, ka see on elu poolt pakutud kompromiss, millega ise rahul oleme. Prageu oleme fännid ahjukütjad, radikad oleme just pesu ajaks sisse pannud ja arvestame, et kui me haigeks jääme ega viitsi taitiselt kuuri puid tooma minna, siis kasutame.

    Mina kardan seda, et rohelist eluviisi kardavad osa inimesi ka seepärast, et see peaks justnagu olema väga “ortodoksne”, “puhas”. Et kui, siis lausa ilma autota ja ilma elektrita? Kõik, kes me siin arvuteid kasutame, oleme K. sõnul ju “mugavusrohelised”. Samamoodi auto kasutamisega. Meie näiteks ostame auto, mida plaanime kasutada nädalavahetustel Eesti avastamiseks. Igasugused mõtted maale kolimisest ja igapäevasest maa-linna vahelisest pendelrändest tõrjusime juba eos. See oli siin meie kompromiss. Ja rattad ja jalad tulevad nagunii mängu, aga auto peale me ei sülita.

    Ma ei tea, kas ma oskan end siin selgeks teha…

    Õnnetu kuivati juhtum lõppeb aga ilmselt nii, et ta jääb meile alles, poes seda tagasi ei võeta. Ja nagunii kasutaksime seda osaliselt, kombineerides.
    Peamise nipi juba sain selgeks. Võrreldes ameerika masinaga tuleb talle lihtsalt vähem pesu sisse anda, siis kuivatab ka.
    Mul on kahju, et see uisapäisa ostetud sai. Aga me kõik teeme uisapäisa vigu, eriti kui mõjutused on mitmelt poolt ja tugevad.

    PS. Plastikpakendeid näiteks pole Eestis veel ostnud jah (leidsime näiteks turult kohad, kus pasteeti, sülti ja kodujuustu jne saab panne kilekotti või enda pakenditesse). Inimeste peale ma küll kuri ei ole, vahel saan süsteemi peale kurjaks.

  38. Eppppp

    Aga supermarketi ja toidu teemast, ma muidugi tean, et eestimaist tuleb otsida turult (kuigi seal on see ka trikiga, paljudes kohtades ei tea, kust need asjad ikka on. me tahtsime Eesti puuvilju Tln keskturul ka vanasti suviti osta ja enamatsi tuli lihtsalt venelastest müüjaid usaldada, kui nad ütlesid, et “Ei ole Ukrainast need ploomid, Eestist on.”)
    Aga jah, Tartu turuhoone, sealt ma plaaningi suure osa oste teha nagunii oma järgmise eluperioodi jooksul 😉 Ja veel on meil kodu lähedal Riia-Tähe nurgal sümpaatne ökopood. Notsu, kas see nimekiri toothatelt võiks olla selle poega seotud? Ja ümber teise nurga on Vadi pood, pargi tänaval, soovitan neid kahte poodi tartlastele, kes neid veel ei tea 😉

    Sellegipoolest, miks me peaks seda võtma iseenesestmõistetavalt, et “suurtes supermarketites Eesti tooteid ei ole”! Ma tahaks sellest teemast kusagile meediasse ka kirjutada.

    Ja sel suvel teen talveks ikka ise, ei jõua ära oodata 😉

  39. Eppppp

    Lugesin veel teie kommentaare üle, kaks asja veel.

    – Kus neid pesupähkleid Tartus müüakse? Selles Riia mnt ökopoes on muidu loodussõbralikku pesupulbrit, ostsin seda, midagi sellist kasutasime ka USAs. Aga “pesupähklitest” olen kusagil eestikeelsetes blogides enne ka lugenud, ma ei teagi, mis need on.

    – Huvitav jah, et üks pesumasin teeb töö ära veerand tunniga ja teine kahe tunniga. Tegelikult peaks need USAs kasutatavad pesumasinad siis ju vähem elektrit võtma?
    Muide, veel üks tähelepanek ameeriklaste kohta. Seal on tavaline, et pesu kantakse üks või isegi pool päeva. Mul on ämmaga olnud korduvalt jutuajamisi teemal “Miks sa lapsele teist päeva sama kleidi selga panid?” – “Aga see pole ju must…” – “On küll, kui see on päeva seljas olnud.”
    Mulle tundub, et Eestis pannakse pesu pesukasti ikkagi siis, kui mustus silmaga näha. Nii et lõppkokkuvõttes on elektrikulu ehk sama (USAs pesevad sageli ja kiirprogrammidega, siis harva ja pikalt kestvate programmidega).

  40. Eppppp

    PS Kaur, Martast ja ta suhetest lumega ja muude eesti asjadega katsun pärast Martablogi kirjutada 😉

  41. Mann

    Elasin 5 aastat Ameerikas. Mu korterinaaber imestas ka ükskord, et kuule, sul olid need riided eile ka seljas! (tegelikult olid mul seljas mu kodused riided, ja olin neid kandnud juba nädalapäevi küll ma arvan, nii et ta pidas küll mind vist haisvaks tolmukolliks). Naljakas on see, et see inimene on tegelikult jube viisakas, ja see, et ta mulle märkuse tegi, tähendab kindlasti seda, et ma ikka täiega häirisin juba teda. Samas tean ka Ameerika tüdrukut, kes viskas oma riietuesemed musta pessu ka peale lihtsalt selga proovimist, kui ikka otsustas et seda tol päeval selga ei pane….hämmastav eks!

  42. Mann

    Lisaks veel seda, et ma TÕELISELT igatsen taga Ameerika teeninduskultuuri ja võimalust absoluutselt iga asi ilma põhjuseta poodi tagasi viia. Siin pean alati kaaluma ja pikalt mõtlema, kas asi ikka meeldib, ja tihti ka riski peale välja minema…tagasi ei saa pärast midagi viia…. Ameerikas kulges shopping kiiresti: teadsin, et alati võin eseme tagastada. Mõnus.

    Ja restorani meeldivat teenindamist igatsen ka. Ja odavaid hindu (eesti hindadega võrdsed).
    Aga negatiivne teeninduse juures oli minu jaoks see, kui mistahes poodi sisenedes näitsik sulle läheneb ja hüüab “Hi, how are you doing today, can I help you find something?” ja siis masinlik vastus minu poolt: “Hi, nope, I’m just looking.”

  43. helen

    pesupähkleid ja muid ökokaupu saab Looduspere poest Narva mnt-l (täpsema aadressi leiad internetist).

  44. anna

    Epp, ole nüüd ikka, äärmustesse ka ei tasu minna oma Eesti-arvamustega. Ma ei tea küll kedagi, kes riided musta pesusse siis paneks, kui mustus juba silmaga näha on. See on suisa tiba võigaski arvamus mu meelest.
    Kõiki riideid jah nii ei kanna, et korraks oli seljas ja kohe uuesti pessu, mis ma tast pesen, kui riidetükk endiselt pesupulbri järele lõhnab, aga üle kahe korra enamasti ikka üht asja selga ei pane.

  45. anna

    Ja siin ma pean ka silmas siis ikka pluuse-kampsuneid jms selliseid asju, pesu ja sokkide puhul on ehk ikka enamjaolt igal pool elementaarne, et need pesukasti lähevad, kui päeva lõpus seljast võetud on.

  46. triin

    Anna. Laste riietega on just nii, et viskan pessu, kui on must, silmaga nähtavalt – paraku juhtub üliharva, et saab kaks päeva ühega käia. Minu meelest see liigne pesemine rikub riideid.
    Aga mina olen küll saanud tagasi anda asju poodi. Olen viinud tagasi ka plaate, mis ei ole meeldinud. Ümber vahetatakse hea meelega, isegi ei küsita miks. Praegu just on kotis üks talvekostüüm lapsele, mille viin täna tagasi. Lapsed ei taha poes käia ja asju proovida – ma ei saaksi ju neile midagi osta, kui ei saaks tagasi viia? Ja ehituspoest ostes öeldakse alati, et võtke rohkem, kui ülejääb tooge tagasi. Suuri kodumasinaid pole küll proovinud jah.

  47. Kalju

    Tere jälle!
    Tore neid kommentaare lugeda! Vaata kui palju toredaid inimesi on!
    Mina plaanisin ka ahjuküpsetiste kohta sõna võtta, ahjukartulitest, aga vaatasin, et keegi juba rääkis sellest. Ahjukartulid sealihaga või pikkpoisiga on ehtne eesti toit! Õigem muidugi mitte oliivõliga, nagu keegi prouakene õpetas, vaid ikka parajalt pekise sealihaga. Või — väga hea on ka parajalt rasvasest seahakklihast tehtud pikkpoisiga koos küpsetada. Kui Sa kaalikat ei ole ahjus küpsetanud, proovi. Lati pats, õige magus!
    Vat, sõõgitegemise koha pealt olen ma väga vana ja väga tark!
    1952.a tulin Tartusse 10. klassi I keskkooli (praegune Treffner) ja sõõgitegemine oli muidugi oma asi. Esialgu olin korteris Vambola tänaval, viimases klassis juba sealsamas lähedal, kus Sinagi praegu – Tolstoi tänav.
    Pesukuivatamisest ka paar sõna iseenese tarkusest. Kui seal vähegi võimalik, kuivata ikka õues, pesule jääb hoopis värskem lõhn.
    Lõpetuseks veel üks küsimus, mis ammu meeles mõlgub. Sain Su blogidest aru, et Marta on sündinud Eestis. Kus, kas Toomemäel?

  48. Metsik Milvi

    Huvitav, mind teeb just see riiete sage ja kiire pesemine ettevaatlikuks? Igapäev värske annus pesupulbrit vastu nahka? Ja kui masin tõesti vaid ühe korra loputab, siis olen ainult õnnelik, et minu masin mehiselt elektrit kulutades seda viis korda teeb.
    Pesu kuivatan katuse all õues aastaringi. Kuivatit kasutan, kui mõnd lemmikasja kohe järgmiseks hommikuks vaja on.

  49. Mari-Leen

    ma ei loe kommentaare, pole hetkel aega, aga..
    ma arvan et selle kuivati saad tagasi viia küll ja öelda, et see ei kuivata! ja valid midagi muud. ja imelik et seda ahjupotti vahetada ei saanud..

    raha nad vist jah kergekäeliselt anda ei taha, aga vahetada peaks ometi olema võimalik..

    vahvat olemist teile kolmele!

  50. Raina

    Mul on kaks viimast kuivatit (erinevad tootjad) olnud mõlemad selle kogumispaagiga ja kuivatavad väga hästi…. kasutan reeglina seda 20 min tsüklit ainult…. millise sa küll endale ostsid?

  51. notsu

    Pesupähkleid müüakse Narva mnt Looduspere poes. Suhteliselt Ülejõe Konsumi ja selle väikese vene kiriku lähedal, bussipeatus on otse maja ees. Sama maja, kus pesitseb Linnupuu Lastepereteater. Kõige lähem sild on rauast jalakäijate sild. Vast see kõik annab mõned orientiirid.
    Mina panen pesu pessu lõhna järgi.
    Ja see nimekiri minu arust ei ole sama, mis http://www.sahver.ee, vaid mingi teine. Sahver toob seda kasti koju, aga too minu nimekiri on Eesti Looduse Fondi algatus ja lavka tulebki ELFi juurde. Pidi mune pakutama, mahlu ja moose, ökosahvri kastis on minuteada peamiselt juurikad.

    Aga supermarketis tegelikult ju on Eesti tooteid. Leib on puha kohalik, juurikad suuremalt jaolt kah. Lillkapsast ei saagi talvel kohalikku tahta. Juba see kohalik talvine värske kurk on väheke kahtlane ja vaevalt et ökoloogiline, kas pole? Jogurtiletis on põhiosas kohalik kraam, juustuletis on vähemalt normaalsete hindadega ots Eesti oma. Jahuletis on samuti vähemalt üks firma, kelle paki peale on kirjutatud “eesti viljast” vms.
    Selge see, et juurikad on suvalised Eesti juurikad, kui tahad kindla peale mahekaupa, tuleb ökopoest otsida.
    Välismaa tooted on minu arust enamasti just sellised välismaa asjad, mida nagu eriti tihti ei söögi. Ma ei tea, kui palju neid eestlasi on, kes poest kompotti ostavad? ja kui sageli Mina eriti ise kompotti ei tee, aga ega ma teda eriti ei söö kah.
    Aga jah, kui Eesti banaani, mangot või rosinaid tahta, võib muidugi jänni jääda.

    Kui ma Prantsusmaa või Itaalia peale mõtlen, siis oli sealgi supermarketis selline plastmassisem valik, aga ega sealt saia või puuvilja ostmas ei käidudki. Supermarket oli selline varuvariant puhuks, kui “päris” poed ja turg kinni.

  52. teine epp

    oi, vau, notsu, kui mune ja moosi saab, siis tahaks seda ELFi algatust ise ka teada :). ära ole kade, jaga andmeid 🙂

  53. P.

    Kas ei ole nii, et pesumasinate-kuivatite kiiremad tsüklid on just rohkem energiat nõudvad? Ökoprogrammid võtavad vastupidi kauem aega, seega on ebamugavamad kiirust ja mugavust hindavale tarbijale, kuid võtavad vähem energiat. Olen selliseid masinaid näinud, endal küll ei ole, võib-olla oleneb see ka konkreetsest masinast ja programmide valikust.

  54. Kaupo

    Selle kuivatiga olete vist juba harjunud, aga kui tahtmist ja viitsimist on, võid uurida näiteks Tarbekaitsest, neil oleks vast head nõu anda, kuidas sellistel juhtudel käituda. Loogiline oleks, et nad peaks ju vähemal vahetama, kui kliendile ei sobinud. See ju suht kallis riist, siis peaks ka vahetus vmt. kõne alla tulema…
    Aga noh, eks ise otsustate…
    P.S. Teretulemast Eestimaale!

  55. lugeja

    Olen tahtnud ka varem seda küsida, et miks te auto ostate? Nüüd on nagu sellealane teema veidi tekkinud. Mäletan kuskilt rohejutust, et räägiti, kuidas inimesed on nädala sees ökod ja ei liialda oma tarbimisega, aga nädalavahetusel teevad pikad autosõidud ja siis löövad oma tegevuse ikka tasakaalust välja halva poole kasuks. olekski tahtnud kuulda, kuidas rohelise mõtlemisega inimene selgitab, miks ta autot kasutab? Mina ei sõida autoga, igale poole saab ka bussidega ja teiste inimeste autodega kombineerides. Ka lapse sünd ei mõjutanud autot hankima. Üks asi on see ökondus mul, aga teine asi see – et lihtsalt jube palju on autosid, see on kole ja tekitab stressi.

  56. triin

    mina ostisn auto kui sündis teine laps – seni ei tundnud puudust. Aga kahe väiksega pead ikka täiesti koju jääma, sest enamasti ei kaalu mineku eesmärk üles seda metsikut sekeldust. Ja nelja inimest on ka suhteliselt lootusetu kellegi auto peale lisaks rääkida. Ega kokkuhoidlikusega ei saa liiale minna.

  57. seke

    Siin eespool juba kirjutati Looduspere poest. Ka minu jaoks on see pood sümpaatsem, mulle tunduvad hinnad seal palju mõistlikumad, kuid see Riia-Tähe nurgal olev pood oli kuidagi liiga soolane ja väikse valikuga, paljud ökojahud, mis ka Selveri letis müügis juba, oli ikka kopsaks lisahindlus juures…Ja kaupa ning ruumi on seal Looduspere poes ka rohkem.

  58. kessu

    aga mul on lihtsalt hea meel, et te endale HEA ja ARMSA kodu leidsite. karlova on võrratu. eriti suveöödel. ja talveöödel. ja sügis- ja kevadöödel kah.

  59. Kristiina

    minu poolt siis ka tervist 🙂 minu ämm elab juhtumisi samas linnaosas, Õnne tänaval 🙂

    tahtsin ka viidata Ökosahvri mahekastile, mis väikse tasu ees lausa ukse alla toimetatakse. link anti juba eespool.

    ja mõned idee-uiud, mis mul seda pikkapikka saba lugedes tekkisid…

    anna – minu jaoks oleks ebameeldiv üllatus, kui äsjapestud pesu pesupulbri järgi lõhnaks. siis ma seda selga ei paneks 🙁 puhas pesu peab olema ikkagi lõhnatu või lõhnama värske õhu, mitte pulbri järele. Epp, kui ostad pesupähklid vmt, siis võta juba ökonõudepesuvahend ka, mul on mingi Sonett, soome oma, meeldiv ja süümepiinadeta vaheldus Fairyle 🙂

    Kalju – vabandan väga, et Epu eest vastan ja veelgi rohkem, kui eksin, aga Marta on minu teada sündinud Tallinnas keskhaiglas, kus minugi tütreke 🙂 ja kui eelnevalt rääkisid taksohindadest, siis eelmisel nädalal tulin sealtsamast haiglast taksoga Põhja-Tallinna linnaossa, mitte kaugele Epu katusekorteri-Valgevasest ja arve oli täpselt 110 krooni 🙁

    notsu – kas ELFi kastikest ka pealinnas kuidagi saaks?

  60. maris

    no kui nõusid üldse mingi vahendiga pesta siis loomulikult ökoomaga. meil sodasan eriti määrdunud nõude jaoks, muidu lähevad vaid veega. neid feerisid pole küll mõtet sisse süüa.

  61. marism

    Just juhtusin eelmisel nädalal etv-st vaatama saadet Eesti toidu ja ristikheina märgi ja pääsukese märgi kohta. Ja seal kõlas taas ajakirjanduses korduvalt kajastatud põhjus, et supermarketitel nimelt on selline nö poola tooteid pooldav company policy. See nimelt eeldab tohutut kogust toodet, mida siis eesti tootja/kasvataja peab poele aastaringselt ja surmkindlalt tarnima. See kogus oli nii jaburalt suur ja kahjuks ei ole kohalikud tootjad seda võimelised tegema. Ja kogu vastutus on lepingute alusel sellisel juhul lükatud samuti tootjale, risk on lihtsalt liiga suur.
    Selle süsteemi peale olen ma hambaid krigistavalt kuri sellest päevast peale, kui laps hakkas lisatoitu saama ja mina sinisilm olin arvanud, et vähemalt turult sügisepoole eesti juurvilja ikka saab. Ei saa alati. Seejuures pole autot ka, et pealinna kõiki kaubandusvõimalusi läbi kahlata, maal elavaid vanaemasid ka mitte. Ja neid, kes toidu päritolu kohta mingit huvi ei tunne, on meil ikka nii palju, et seda süsteemi Eesti Toit praeguse projektiga küll ei murra 🙁
    Pesupähklid on aga väga head! Looduslikud seebipähklid, mida kasvatatakse vist peamiselt Himaalajas. Kui pesta alla 60 kraadise veega, siis on korduskasutatavad ja eriti hästi pidid sobima allergikutele. Just lasteriiete puhul on hea nipp raskemaid plekke enne pesemist hõõruda veel sapiseebiga. Hind on muidugi tunduvalt krõbedam, kui misiganes pesupulbril.

  62. anna

    Kristiina, ma ei ole sellist pesumasinat veel näinud paraku, mis loputaks pesu nii ära, et sel pärast enam iseloomulikku, just pesupulbrile omast lõhna poleks.
    Võiksin praegu ajada asja kasutatuna ostetud pesumasina süüks (pidasin ökonoomsemaks kui poest uhiuut soetama hakata), aga vanematekodus oli täiesti uuegi pesumasinaga tulemus sama – pesupulbri lõhn jääb masinaga pestud pesu külge, kui ta just õues kuivanud pole.
    Siin pole mul pesu õueskuivatamiseks kahjuks võimalust, kui tahan pärast midagi veel selga ka panna – maja taga armastavad kahtlase välimusega nais- ja meeskodanikud nii suvel kui talvel lõkkeplatsi serval napsu võtta ja mina oma riideid sinna omapäi kuivama ei usalda.

    Aga see, et on võimalik pesupulbriga pestud riided ka toas kuivatades täiesti lõhnatuks saada,on minu jaoks tõepoolest uudis. Kuidas see võimalik on, kui ma ei taha pesu mitu korda uuesti loputada? Seda soovitust ei saa ma kahjuks järgida, sest tudengielu seab nii mõnedki piirid ja ei võimalda ohjeldamatult vett-elektrit kulutada paraku. Nii et kuidas seda teha siis?

  63. anna

    a, ja üks asi on veel, mis on mul kaua aega südamel olnud – kui ma nt. saaksin endale lubada igasuguste ökoasjade ostmist ja seda teeksingi ning neid siis pidevalt tarbiksin ja ühel hetkel saaksin lapse … siis kas mitte tema organism poleks tänu sellele igasugusele keemiale,millega ta paratamatult kokku puutub, väga vastuvõtlik? pean siin silmas allergilisi reaktsioone jms.
    on ju teada, et lapsed, kes sünnivad perre, kus ees koduloomad, on nendele harvem allergilised kui need, kes sünnivad koduloomatusse majapidamisse.
    mind huvitaks siis, et kas kodukeemiate ja asjadega pole lood samad? mingit aega saaksin ju muidugi hoida oma last igasuguste selliste asjade eest, aga igavesti mitte. kas ma siis kogu aeg õudselt loodust säästes kokkuvõttes ei või teha karuteenet oma lapsele? allergiad pesupulbrile, allergiad pesemisvahenditele jne. pole just eriti kaunis väljavaade.

  64. maris

    anna, tegelikult on asi ikka vastupidine. koduloomade lugu on jah teine ja n.ö mustuse lugu ka. et kui lapsena igast mustust ja sodi süüa (st nad käputavad ju esikus ja söövad liiva õues), siis hiljem nad iga bakteri peale ei murdu. kahjuks või siiski õnneks pole sama lugu keemiaga. mida puhtamat toitu-pesuvahendeid jne kasutada, seda tugevamaks kasvab organism. allergiast on võimalik ökotooteid kasutades ka lahti saada. aga just keemia neid tekitab ja mina küll ei usu, et keemia karastab. pigem ikka lõhub organismi.

  65. marism

    annale: sellega on vist rohkem see lugu, et laps ei ole hoolimata sellest, et ta on Sinu kehast saanud, automaatselt Sinu organismi vastupanu võimega või immuunsüsteemiga. St, et tema organism peab kogu selle keemia jaoks välja kujunema ja see võtab natukene aega. Mida rohkem talle seda aega nö ökotoodete kasutamisega anda, seda paremini ta ka seda keemiat pärast talub.
    Hea näide lehmapiimaga ja muu inimeste toiduga. Lapse seedesüsteemis enne neljandat elukuud ei ole tekkinud piisavalt ensüüme, mis antud toiduaineid seediks. Sealt edasi ei ole neerud veel valmis jääkaineid jms organismist välja viima jne jne. Kui alustada nö leebete ja võimalikult vähe organismile lisatööd andvate asjadega, siis tavaliselt mingeid vaegusi ei teki. No ja siis edasi, et inimese organismis seedub kõige paremini kodukandi päritoluga ja värske toit. Poola keemia abil meile kingitud lillkapsas on vastsündinu organismile suurem koormus, kui energiallikas.
    Läks ikka väga sinna toidu teemale, aga ma olen sellisele paralleelile mõelnud ka ülejäänud keemia teemal.

  66. marism

    Ühtlasi tahan tervitada Marist! Me oleme kuidagi sünkroonis alati siin (nii vähe, kui ma siin üldse sõnan) 😉

  67. to anna

    Pesupulbri lõhna ei jää pesule, kui kasutad ilma lõhnata pesuvahendit. Pesugeel on parem kui pesupulber. Kasutan ise Mini Risk’i ja Mayer Sensitive’i tooteid. Pesupulbriga jäid pesule inetud valged triibud ka kolme loputuse järel, geeliga seda probleemi ei ole. Ja toas kuivatades on pesul siis ka lihtsalt puhta pesu lõhn. Pesupähkleid olen ka proovinud, Millegipärast mulle tundus et need ei tee pesu puhtaks (võibolla oli pesu liiga must?).
    Allergiate kohta ütleks, et see on paljuski pärilik. Kui sul endal või elukaaslasel on allergia – ükskõik mille vastu – siis suure tõenäosusega on allergia ka lapsel. Ja tegelikult peaks nii enda kui ka lapse puhul järgima mõtet – vähem keemiat! (nii olmes kui toidus)

  68. notsu

    Olen kuulnud, et nn pärilikud keemiaallergiad tulevad sellest, et lapse organismi ladestub juba enne sündi kahjulikke kemikaale, pärast elu jooksul ladestub veel juurde ja mida rohkem, seda halvemaks läheb. Nende kemikaalidega on paraku selline lugu, et mõni neist ei taha enam lahkuda ja muudkui kuhjub, kuni kahjulik kogus on käes ja allergiagi platsis, hea kui mitte midagi hullemat.
    Võimalik, et usin kemikaalipruukimine modib ka geene ja pärilikud allergiad on sellest… igatahes kuidagi see häda põlvkondade jooksul pidi kuhjuma.

    Moos ja muu – kui homme oma vanade meilide manu jõuan, siis annan mõned koordinaadid. Kardan, et Tallinnas seda pakki ei saa, sest need olid kõik Lõuna-Eesti talud.
    Muide, mune saab Semelest ka, kui ette tellida, siis ka piima ja vist koguni liha. Looduspere on muidu tore pood küll, aga seal ei müüda toitu. Ja ma ei nuriseks küll ühegi Eesti kauba hinna üle, mis Semeles müügil on. Kilose paki nisuhelbeid sai 12 krooniga kätte, minu arust maksab enamus suurfirmade helbeid supermarketis rohkem.

  69. maris

    õnnelike kanade mune, kes saavad õues vabalt ringi joosta (lume sees äkki mitte, kui neil suuski pole) saab osta ka tallinnas mahekauba poest ja ökosahvrist. küll mitte alati, aga üsna tihti.
    tere hommikust, kas oled kohal marism?

  70. Eppppp

    Tere hommikust, mina olen kohal 😉 ja päris tore vaadata, et “tagasi Eestis” blogi nii loetav ja kommenteeritav on, vähemasti samapalju kui “Ameerika unistus” 😉

    Anna – kõigepealt riiete mustusest, ega ma seda nii üheselt mõelnud 😉 Kõik oleneb. Musta värvi riide pealt ei paista ju näiteks mustus välja (sellepärast suurlinnade riietuskood ongi must 😉 Muu värviga ei saaks hakkama, nii räpane on keskkond… Ja kui ma olen näiteks päev otsa Manhattanil veetnud, siis loomulikult lendab see riie pesusse, isegi kui silmaga ei näe ja isegi kui ma oma meelest ikka hingelt kokkuhoidlik eestlane olen)
    Aga üldiselt arvan ma jah, et eestlase tolerantsus oma riidepuhtuse suhtes on mõnevõrra teise koha peal kui ameeriklasel. Ehk ameeriklane viskab pessu asja, mida eestlane veel ei viska.

    Sama teema jätkuks – kui paljud pesevad ja föönitavad Eestis oma juukseid iga päev? Eks neid inimesi tekib ilmselt iga päevaga aina juurde, ja kui juuksed on juba sõltuvad sagedasest pesemisest, siis peabki seda tegema, tõmbuvad kiiremini rasvaseks.
    Sellega ma ka shokeerisin oma ämma – “Mina pesen oma juukseid kaks korda nädalas.” Tal võis ikka väga raske kultuurishokk olla, kui Justin tüdruku koju külla tõi, kes kaks päeva järjest sama särki kandis ja juukseid alles kolmandal päeval pesi.
    Need on kõik sellised pisikesed kultuurierinevused, aga nende taga joonistuvad välja suured tarbimisstatistikad.
    Ja ausõna, ma ei taha siin kedagi kritiseerida. Suur kliimasoojenemine ja muud jamad tulevad ilmselt nii või teisiti, pese sa oma pesu kui sageli tahes ja mõtle selle peale, kui palju tahes.
    …Aga mõtetest välja ma neid asju ka ei saa.

    Pärast kirjutan uued postitused auto-küsimuse ja veel kord selle toiduküsimuse kohta (Notsu – ma ostsin ka New Yorgis poest kaupa, mis oli võimalikult kohalik, st NY osariigi salat California salati asemel…Aga jah, banaaniküsimus jääb alati.)

    Ja allergia teema – minu meelest on üsna kindel, et ikka mida rohkem keemiat, seda rohkem allergiaid. Kogu arenenud maade statistika näitab seda. Keemia on meie ümber aga igal pool – on asju, millest lihtsam hoiduda (Fairyt pole ma eriti küll iialgi kasutada suutnud, aknaid pesen ka äädikalahusega, mitte Windexiga jne), aga palju keemiat on varjatud kujul (umbrohutürje mürgid, säilitusained, mis tulevad kaasa sageli selle nö tavalise toiduga).

  71. anna

    ma pesen iga päev juukseid ka 🙂 poisipea läheb lihtsalt just täpselt nii kiiresti mustaks, vähemasti mul.
    kui pikemaks kasvatan, siis pikendan pesemissagedust ka.

    aga aitäh sellele keemia-küsimusele vastamast, sain tunduvalt targemaks 🙂

  72. marism

    Hommik! Täna jäin hiljaks, käisime nimelt pelgulinna vanamemmede poolt lumeks puhtaks roogitud kõnniteid trotsides ikka kelgutamas! Jube mõnus.

  73. notsu

    Tähelepanek: kui juuste pesemise vahe korra kogemata kombel pikeneb (nt oled haige ja ei julge pead märjaks teha), siis juuksed kohanevad sellega ja järgmine kord enam nii kiiresti mustaks ei lähe. Mina kaldun viimasel ajal neid pesema siis, kui nad on liiga palju tolmu kogunud, muidu võib-olla talvel ei pesekski. Oleneb see muidugi keskkonnast (kui palju võõrast kõntsa juuksed üles korjavad).
    See ameeriklaste ühe korra järel pessu viskamine on vist pigem rituaalne kui tegelikust vajadusest tingitud. St mõnikord ja mõni pesu saab tõesti ühe korraga mustaks, aga ma arvan, et pessu läheb iga pesu, mis korra seljas olnud, ilma et nad selle tegelikku olukorda süvenema hakkaksid.

    Epp, eesti rohelist kraami on küll aasta ringi supermarketites saadaval, aga selle keskkonnasõbralikkus on muidugi väga kehvakene. Kasvuhoone küte peab talv otsa huugama, et neid salateid produtseerida. Kas keegi on uurinud, kumb on keskkonnale hullem, kas vedada talvel apelsin Hispaaniast kohale või kasvatada Eesti talvekliimas kasvuhoones kurk valmis? Apelsin on talvel vähemalt hooajakaup (vajab külmakraade, et oranžiks minna).

    Ajurveeda järgi soovitatakse süüa neid toiduaineid, mis on võimalikult kohalikud ja *sellel aastaajal nö looduslikult saadaval*. St kartulid, kõrvitsad, porgandid, peedid, hapukapsas, hapukurk ja jõhvikad on siinmail igati aktseptaablid vitamiiniallikad, sest need seisavad juba loomu poolest ületalve. Kompotid-moosid-marinaadihoidised ka, kuigi neist saab rohkem suhkrut või äädikat ja vähem vitamiine (kuumutamine noh). Aga kirss ja ploom on siinkandis tõesti väga ebastabiilsed kultuurid, üle aasta neid ei ole ja sageli võtab külm puud üldse ära. Õunakompotipuudus on juba huvitavam teema, õunu peaks küll niipalju leiduma, et isegi supermarketi kompotivajadust rahuldada. Ja lõppude lõpuks saavad Meie Mari ja Felix poe tarvis moosi tehtud (võimalust mööda kohalikust materjalist), miks nad siis kompotti ei tee?

    Aaa, jogurtiletis müüakse vist mustikasuppi, aga ma ei oska öelda, kust need mustikad pärinevad.

  74. kaur k-le

    minu naine väidab, et tänapäevased shampoonid on meelega sellised, et ei hoia juukseid üle ühe päeva puhtad. et nendega ära harjunud pea lihtsalt lähebki järgmiseks hommikuks rasvaseks…

  75. notsu

    ELFi toidutellimissüsteemi huvilised, kirjutage aadressil kajakes ät hot punkt ee. Seal saate ennast tellimuslehe listi panna, mis ei kohusta veel tellima. paluvad munareste ja kotte alles hoida, et neid saaks veel kasutada, st tahavad tagasi.

  76. anna

    ohohoo, see oli nüüd küll hea nali ju. käisime siis täna kohe heauskselt pesugeeli või MiniRiski ostmas. oleks võinud keegi öelda ka, et pea sama kogus, mis ükskõik millisel tavalisel 15kroonisel pesupulbril, maksab nende puhul 75 (MiniRisk) või 95 (pesugeel) krooni.
    selle nõuga pole mul ilmselt siis miskit peale hakata, sest kui ma ei saa oma sissetulekute poolest endale pesumasinaga korduvat loputust lubada (pole raha veearvete maksmiseks), siis pole mul ka raha, et nii jõhkra hinnaga pesupulbrit osta.
    praegu jääb küll veits mulje, et ökoinimesed võib üsna kõhklematult keskmisest jõukamate hulka ka liigitada ja tudeng või keskmise sissetulekuga inimene endale seda lubada ei saa.

  77. anna

    ja huvitav on sis see kah, et tahad loodust säästa, aga ei saa, sest see maksab liiga palju. mnjaa …

  78. maris

    no looduspoodides on ka pesupulbrit ja neid tuleb masina peale imevähe panna ning pähkleid saab mitu korda kasutada. aga kõik ökoasjad on kallimad kui tavalised. nii see kahjuks on.

  79. Katriin

    Lisaks turuhoonele tasub avastamist ka Tartu sadamaturg, kus eriti mõnus käia kevadest sügiseni (Karlovast nt rattaga). Erinevalt Tallinna keskturust on tegu mõnusa euroopaliku turuga, kus enamasti talunikud ise oma kaupa müümas.

    Suurtes poodides aitab Eesti päritolu kaupu, s. h “eksootilisi” leida silma treenimine. Näiteks Tartu lähedal Lukes asub juustutehas, mis teeb väga head sinihallitusjuustu (saadaval Selveris), aeg ajalt saab osta Eestis valminud mozzarella- ja mascarpone- tüüpi juuste jne. Lisaks suurtele tehastele on järjele jõudnud mõned väiksemad: vt nt Nopri ja Saida kohupiimatooted.

  80. Evelin

    annale: mayeri sensitive pesugeel oli vist ca 50 ja koguseliselt ikka rohkem kui väike pesupulbripakk

  81. triin

    Anna – tegelikult ei tule palju kallim. Neid kulub palju vähem. Ma ostan nt. selle Maieri sensitiivi suure paki ja kasutan ikka väga kaua, unustan lausa selle 75 krooni, mis ta maksis. Varem pesin ka miniriskiga – see ei tule palju kallim kui nt. tide. Aga mulle tundub, et see maier teeb paremini puhtaks. Aga eks ta on, et need sensitiivid ikka nii hästi ei pese. Mul oli vahel üks ariel kodus, et pesin vahel mustemaid asju ja siis pesin teisega üle. Ma absoluutselt ei talu haisvat (lõhnavat) kodukeemiat. Ja meil siin hakkavad pooltel seljad sügelema kui ei pese nende sensitiivpulbritega. Nüüd ei ole viitsinud enam topelt pesta, aga ega valgeid riideid pikalt ei kanna, ikka halliks lähevad. Olen neid vältinud paraku, aga olemasolevad olen lasknud lastel üle värvida.
    Aga et allergiad on keemilise maailma tõttu, selles ei kahtle vist küll keegi. Ja üldse rõvedad haigused. Ärge siis fairit kasutage :). Tegelt see on lõputu jutt…

  82. romana

    neist ahjutoitudest.
    meie Robikakuga elame nüüd juba kolmandat aastat Tallinna lähistel keskküttega korterist Tartu ahiküttega kodu asemel.
    ja Kakk räägib siiamaani neist toitudest, mida ma kuumas kahhelahjus tegin.
    kõige parem on tema meelest kanariis (või riisikana): võtad kolm-neli koiba, hõõrud need veskis jahvatatud meresoola, ja sutsukese pruuni suhkruga; torkad siia-sinna kintsu sisse mõne nelgitõrviku turritama; lõikad porgandid pikuti neljaks, kuueks või kaheksaks, sibulad paksudeks rõngasteks, lisad iga sööja kohta pihutäie riisi; lisa helde käega sooja vett, nii et kogu kraam kaetud. kaas peale ja kuuma ahju karmauh! kui su Klaara on tõepoolest piisavalt kuum, ei peagi sa muud tegema kui mõne tunni pärast valmis, aurava, lõhnava toidu välja võtma, lisama võibolla törtsu soola ja pipart veel, et paremini suitsumaitset välja tuua. muide, kui soovid, võid veel lisada kuivatatud musti ploome või rosinaid, siis saad hoopis teise maitsega toidu.
    teine toit, mille maitse siiani suus, on õunasiga (aga mitte seaõun). vaata Tartu turult mõnusat seljaliha või karbonaadi, lõika see parajalt jämedaiks viiludeks, anna iseloomu soola, pipra ja natukse suhkruga. malmpotti lisaks lihale pooleks lõigatud õunu ning sibulaid ja jällegi piisavalt palju vett, kuumas ahjus kulub toidul seda palju. küpsemise lõpupoole, siis, kui sibul ja õun koos sulades saavad kastmeks, võid lisada porterit, karamellimaitse harmoneerub hästi ahjupruuni mekiga, mis lihal selleks ajaks küljes. serveeri keedukartuli või riisiga. ma arvan, et Marta pärast muud enam süüa ei soovigi 😉

  83. Leeloo

    “/…/ma ostsin ka New Yorgis poest kaupa, mis oli võimalikult kohalik, st NY osariigi salat California salati asemel /…/” – Epp, sa ikka tead, et Poola on Eestist enam-vähem sama kaugel, kui New Yorgi osariigi üks ots teisest?

  84. notsu

    Anna, selleks et ökokaupa osta, ei pea tegelikult keskmisest rikkam olema. Osa ökokraami on küll kallim, aga osa on jälle hästi odav (nt kohalikud eesti mahehelbed). Sellest saadik, kui ma ise hommikuselt võileivatamiselt pudrusöömise peale üle läksin, kahanes toidukulu uskumatult palju. Selgus, et olen sinnamaani enamuse oma rahast juustu peale kulutanud. Ja paljud keemiarikkad toidukaubad on tegelikult üsna kallid. Võtame näiteks laste lemmiku kartulikrõpsud.

    Mina teen muide mustema heleda pesuga sellist nõksu, et panen enne masindamist likku ja nühin eriti musti kohti pesuseebiga. Väga korralikult loputama ei hakka, sõtkun ta seal vees läbi, kallan vee ära, väänan välja ja topin masinasse. Minu jaoks ongi pesumasina peamine mõte see, et ta loputab hästi… pesta oskaks tõtt-öelda isegi, aga ise ma nii vähese veega nii korralikult loputatud ja väänatud küll ei saaks.

    Luke, Nopri ja Pajumäe juustu- ja kohupiimakraami on Kaubamajas müügi, Noprit on peale selle veel Konsumis.

  85. notsu

    Viskasin pilgu maakaardile ja märkasin, et ka Rootsi või Norra üks ots on teisest sama kaugel, kui Poola Eestist. Nii et kui norrakas ostab kohalikku kaupa, võib see talle sama kaugelt kätte tulla kui Poola õun meile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.