Nii. Meie eeldus oli niisiis: automaatkäigukast ja 7 istet ja kuni 100 000 krooni. Esimene tingimus sellepärast, et muuga me sõita ei oska ja teine sellepärast, et õe pere ka peale mahuks ja kolmas sellepärast, et… noh, tundus selline õige suurusjärk meile. Mitte liiga odav ega mitte liiga kallis.
Algusest peale oli selge, et keskkonnale ülisõbralikku autot me nende tingimustega ei saa, aga katsume igatahes sõita vaid vajadusel, mitte niisama. See selleks. Nüüd mõned peas kummitavad tsitaadid.
“Mis teil hinnaskaala on? Kuni 100 000? Aga k o r r a l i k auto algab just sajast tuhandest!” Seda kuulsime umbes mustmiljon korda ja isegi sellise tehnikavõõra inimese nagu mu õe suust.
Ja Ameerika autode suhtes kohtasime muidugi korduvalt negatiivset arvamust. Näiteks mu vana sõber, telefonis: “Mida te eile vaatasite? Pontiace? (paus) Midagi veel? Chryslereid?! Oh Christ. Kes teile neid soovitas? Kas Justin tahab ameeriklast osta? Vaata, Eestis ei taha m i t t e üks inimene enam neid ameeriklasi osta. Nende aeg on läbi. Sa ei saa sellest pärast enam lahti!”
Järgmisel päeval. üks Pontiaci müüja: “See on müüt, see on mingi loll müüt, mida Volkswageni fännid edasi levitavad. Tahate, minge ja uurige statistikat, Pontiacite järelturg on sama hea, võibolla isegi parem, sest Volkse on Eesti täis. Ameeriklasega on ju palju p e h m e m sõita! Ja jänkid ikkagi teavad, kuidas automaatkäigukaste teha! Kui te tahate automaadiga, siis ostke ameeriklane! /–mullmullmull—/ Kui teil Volkswageni kast läbi läheb, siis see läheb teile maksma 30 tuhat vähemalt, aga Pontiaci kasti saab odavamalt ära vahetada.”
Naabrimees hiljem: “Seda te ikka teate, et Volkswagenite varuosad on palju odavamad kui ameeriklaste omad?”
Chrysleri müügimees hiljem: “See on müüt, see on müüt! Varuosad on samas hinnas.”
Oeh.
Vahepeal minu isa, korduvalt, telefonikõnedes (lühendatult): “Volkswagen, Volkswagen, diisel, diisel!”
Tõnu: “Teile pole diislit vaja, kui te tahate ainult nädalavahetustel autot kasutada. Diisliga auto ei pruugi teil siis pärast viiepäevast seismist hästi käima minna.”
Isa: “See on müüt, et diisel halvemini käima läheb. See oli vanasti nii, enam mitte!”
Oeh.
Justin, Raadi autoturul koos minuga kõndides ja käsi vastu külgi pekstes: “Nüüd ma tean, kus asub Tartu Siber.” Räägime ilmast ja Eestimaa poliitikast. Ehh, saaks see auto juba kuidagi ostetud.
Üks papi turult: “See on mul Ford jah, aga see pole mingi ameeriklane, t e g e l i k u l t on see Volkswagen! Sellel pole mingit vahet, see on samas tehases tehtud! Ford Galaxy on ju Volkswagen!”
Turul hakkab meile üks teine auto meeldima, aga sel pole naastrehve all. Eelmisel õhtul on mulle just sõnad peale loetud: “Kui te kavatsete ka maal sõita, siis ikka naelad alla!” See automüüja aga, kuuldes, et ma 4 aastaaja rehve piisavalt heaks ei pea: “Need on just kõiksee paremad! Mul endal pole kunagi naelu all olnud! Lamelliga hoiab palju pehmemalt tee küljes kinni (???) ja naelad keelatakse nagunii järgmisel talvel Eestis ära, need on enamuses Euroopa riikides keelatud, need ju lõhuvad asfalti tohutult ja on keskkonnale kahjulikud.”
jne.
—
Naabrimees, järgmisel päeval, kui on üle vaadanud meie poolt nö finaali jõudnud autod: “Nojah, et need kaks siis on, ütleme, üle prahi. Mootorid mõlemal korras. Üks on muidugi teil hiljem lihtne ära müüa, aga praegu nõuab salongis iluravi ja tahate osta need kaks lisaistet… Ja teine ei nõua midagi, aga – kellele te selle hiljem müüte? Seda marki lihtsalt ei tea keegi.”
No me siis mõtlesime. Ja kuna see esimene (eks ikka Volkswagen) oli kallim kui teine, siis me otsustasime, et äkki on kusagil veel neid meiesuguseid inimesi, kes hakkavad autot osta kriteeriumite järgi, mitte margi järgi.
Ja neile me selle masina siis kunagi müümegi. K u i müüme.
Selle masina nimi on Mercury Villager, see polevat ei sakslane ega ameeriklane, vaid hoopis jaapanlane. Ja ärge häbenege, kui te sellest margist varem kuulnud pole. Minu blogis võib nüüd temast kuulda ja nimi on tal ka juba olemas.
Nüüd on meil siis valge ahi nimega Klaara ja punane auto nimega Merkuur.
(Ja must südametunnistus, eks ikka selle rohelise ilmavaate pärast.)
http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_Villager siis… piltide järgi igavesti nunnu auto. pikka iga teile 🙂
mul pole muid päris oma autosid olnud kui automaadiga Mercedes ja Ford. teiste omasid sõitsin manuaalset Volkswagenit, Hondat ja Mitsubishit, aga ei istunud kuidagi.. linnast väljas halbade oludega on automaat kõrgema riskiastmega, aga minu põhitrajektoor oli Tallinna liiklus, kus väsib jalg ja kulub siduriketas enne, kui manuaali eelised selgeks saavad.
kunagi ütles mu mehaanik, et ostis ka endale automaadiga masina, sest ‘kaua ikka käsitööline oled’.
noh, lõpp hea, kõik hea. autovalik on nagu iga teine valik, küll saate varuosad hangitud ja hooldused tehtud, näidikuid oskate ju armatuuril lugeda 😉
parimad soovid igal juhul! üks rõõm — auto ostmise rõõm — on teil saadud. teine suur tuleb siis, kui uue ostja leiate.
Pildid näitavad, et nunnu auto. Arvan, et google otsing annabki esimesena Wikipedia pildid 🙂
Nael kummi!!!!
jaapanlane? kahtlen:
Mercury Villager
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jump to: navigation, search
Mercury Villager
Manufacturer Ford Motor Company
Production 1993-2002
Assembly Avon Lake, Ohio
Successor Mercury Monterey
Class Minivan
Related Nissan Quest
Similar Chrysler Town & Country
Honda Odyssey
Oldsmobile Silhouette
Toyota Previa
Designer Moray Callum
First Generation
Production 1993–1998
Body style 3-door minivan
Engine 3.0L 151 hp V6
Transmission 4-Speed Automatic Overdrive
Wheelbase 112.2 in
Length 189.9 in
Width 73.4 in
Height 66 in
Curb weight 3,815 lbs
Second Generation
Production 1999–2002
Body style 4-door minivan
Engine 3.3L 170 hp V6
Transmission 4-Speed Automatic Overdrive
Wheelbase 112.2 in
Length 194.7 in
Width 74.9 in
Height 70.1 in
Curb weight 3,944 lb
The 1993 Mercury Villager and Nissan Quest were the products of a joint venture between Ford Motor Company and Nissan. The goal was to produce a smaller and more stylish minivan to compete in the traditional minivan market. The vans debuted at the 1992 North American International Auto Show in Detroit. The two minivans differed only cosmetically(such as a lightbar between the headlights on the Villager which was common on Mercury’s in the early 90s) and shared a Nissan engine. They were built in a Ford plant in Avon Lake, Ohio.
Nojah, meile öeldi, et Nissan ja me ise mõtlesime, et Nissan vist jaapanlane.
Aga kui keegi pole veel aru saanud ;), siis meie kirg ei ole autoasjandus ja oleme üsna rumalad ja leiged sel teemal. Konkreetne auto meeldis nii sisetunde kui ratsionaalse mõtlemise alusel ja nii me sellega käed lõime.
Ja kui ameeriklane, siis ameeriklane. Et siis jaapani mõjutustega ameeriklane.
ma esimese hoobiga tahtsin hakata ikka kohe asiaate soovitama, aga siis lugesin edasi ja nägin, et valisite välja. 🙂
aga muidu aasia autod on minu kogemuste kohaselt head ja töökindlad. ise olen sõitnud Suzuki Altoga ja praegu sõidan Hyundai Getziga, õde sõidab suure Suzuki maasturiga. aga meil on alati kõik uuena ostetud, kasutatud autodega kogemused puuduvad.
aga sellest automaatkastist ei saa ma vist elu lõpuni aru. ilgelt ebamugav mu meelest.
Mis mõttes saab automaakäigukast ebamugav olla?
Ma olen nõus, et pole energiasäästlik. Aga mugav on ju väga. Ei pea käike vahetama, auto teeb selle sinu eest ära. Mina oleks isegi nõus olnud manuaaliga (kunagi 10 aastat tagasi õppisin ju sellega Eestis sõitma ja saaks uuesti õppida), aga vaat siinkohal on Justin niipalju ameeriklane või niipalju väsinud sellest pidevast kohanemisest, et tema ütles ära: temal pole praegu sellist aega, et hakata õppima lähikuudel uutmoodi autojuhtimist.
Ma usun, et ei liialda, kui ütlen, et USAs on 80-90 protsenti autosid automaatkäigukastiga, sellepärast ka 16aastased ja 96aastased seal nii lihtsalt sõidetud saavad.
Ja Eestis on see protsent täpselt vastupidi.
Euroopa, oleneb ilmselt riikidest. Aga ma parem panen suu kinni teemal, millest ma piisavalt ei tea.
Minu esimene (ja arvatavasti viimane) kogemus automaatkàigukastiga oli Neitsisaartelt, kus autolaenutustes ainult automaatkàigukastid olid. Esimene paanikahetk oli autosse istudes – aga kuidas see asi kohalt làheb?!?! Aga ebamugav oli selle pàrast, et oli tunne nagu kontrolli ei oleks auto yle, eriti m2gisemates kohtades, ajapikku òppisin kyll gaasiga kàike vahetama, aga kerget hirmu tekitab siiamaani.
Tegelikult on harjumise asi. Ja Justinist saan ma 100% aru.
no näiteks minu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas automaatkastiga pidurdada kiilasjääl. pidurit vajutades lõpeb see manööver kraavis või halvemal juhul risti vastassuunavööndis. ma kasutan talvistes oludes pidurit nii imevähe kui võimalik ja pidurdan alati käiguga… minu õe suur Suzuki maastur on automaat. ma ei tea, mismoodi ta sellega sõidab. aga kui me koos lõppastmekoolitusel käisime, kus meile räägiti tundide kaupa libedal tehtavatest manöövritest, siis automaatkasti kohta ütles õpetaja ainult “nojah, palju õnne.”
Mul on automaatkastiga auto. Vahepeal olid mõlemad korraga, vana manuaal ja uus automaat – sõita on mõnus mõlemaga, aga automaat on selgelt mugavam.
Kontroll, kiilasjää? Unustage ära. Eesmärk olgu see, et libedal tehtavaid manöövreid EI OLE VAJA. Vähemalt tavalise juhi jaoks. Kui juba kiilakal kiiruse pealt manööverdamiseks läheb, on miski jama majas niikuinii ja pole enam suuremat vahet, mis sorti kast, rehvid või elektroonika.
nojah, ma saan aru küll, et ma olen selges vähemuses sellega, et automaat kohe üldse ei meeldi. ma tõin selle libeduse lihtsalt näiteks. mulle ei meeldi ka suvel sellega sõita. ma isegi ei tea, miks. üks jalg ja üks käsi on kuidagi täiesti ülearu ja ma ei taha, et auto ise otsustab, millal käiku vahetada 😛
Mulle meeldib automaat. Endal on kah (eelkõige minu nõudmisel ostetud – ei tahtnud hakata veel käikudega võitlema samal ajal kui tagaistmel kaks rähklevat last üksteist surnuks vaidlevad ja mina kogu seda olukorda kuidagiviisi veel kontrollima pean – aga tegelikult leidis mees ka, et talle iseenesest sobis see variant, sest oma isa autoga, millel samuti automaatkast, on ta juba harjunud ja leiab selle tegelikult väga mugava olevat). Eriti hea on see linnas sõitmisel. Aga ei näe tegelikult probleemi ka suurel maanteel. Ja kui väga vaja, siis on vähemalt meie autol küll kuni 3nda käiguni veel ka eraldi võimalus käike ühekaupa valida (ma küll ei tea, kas seda ka sõidu pealt teha tohib – igatahes on mulle öeldud, et kui näiteks valid kangiga nr. 3, siis auto üle 3nda käigu ei vali – aga ma ei ole seda sõidu ajal proovinud muidugi 🙂 – Tegelikult peakski mehelt küsima, et kas sõidu ajal võib ka neid alumisi käike valida :D). Ja ei näe põhjust, miks peaks sõitmise ajal tingimata lakkamatult kõigi käte ja jalgadega sebima. Pigem on ju hea, kui rooli sõidu ajal kahe käega saab ikka hoida. (Mitte nagu ma olen näinud, et ühe käega vahetatakse käiku, teisega hoitakse telefoni kõrva ääres ja rooli tüüritakse põlvega – üldse mitte haruldane nähtus autoroolis, muide.) Kõik meie pere tuttavad, kes mõnda aega automaatkastiga autodega on sõitnud, kiidavad väga ja ütlevad, et ei taha enam manuaali osta. Natuke oli autoostul probleem automaatkastiga see, et neid on veel turul siiski vähevõitu, seega valik suht kitsas – ja hind veidike kõrgem kui manuaalkastiga sarnastel masinatel. Samas jutud sellest, et automaatkast rohkem kütust võtab või uimasem on, uute kastide puhul väidetavalt enam tõele ei vasta ka. Kütuse säästmiseks on hea ka kiirusehoidja omamine näiteks – suurel maanteel sõites.
kiidan iga kell automaati just eelkõige mugavuse ja OHUTUSE (ma ei räägi libedaga kiirteel uisutamisest, vaid näit. igapäevasest linnaliiklusest)- naisterahvad, kes nii ehk nii POLE (vähemalt meeste jutu järgi) just autorooli sündinud ning kel autos tihi lapsed, hunnik pakke, võibolla koer ja helisev mobiil jne…neile on supersobilik just automaatkast…ise sõitsin 3 aasatat automaatkastiga… ei sure foori taga välja, ei libise/vaju kallakul tagasi, ainult anna gaasi ja liigub, gaasiga nö käiguvahetus tuleb natukese sõitmiskogemusega iseenesest jne jne jne ei mingit lisastressiallikat käiguvahetuse jms muretsemise pärast…ja tegite KINDLASTIII õige otsuse,e t manuaali ei ostnud liiatigi, kui Justin pole kunagi sõitnud ja Sina Epp vist ka mitu astat mitte…mulle just osteti 3 päeva tagasi uhiuus auto MANUAALKASTIGA…täna sõitsin esimest korda Tartus ja iga foori taga oli higipull otsaees, et kas saan ilma väljasuremata kohalt ära, ega keegi libedaga mulle otsa ei vaju, kui piisavalt kiirelt ära ei liigu, ega sillal tagasi ei libise jne jne jne Postimaja juuures parklas pidin alusa ühe härra appi paluma, sest ei saanud sealt künkast autot lihstalt üles…no koguaeg vajusin tagasi ja siduriga-gaasiga korraga nö mängima pole lihtalt veel ära harjunud-õnneks oli tore härra ja autoga ära ei sõitnud…ja auto jäi ka terveks päeva lõpuks :)…paar nädalat tagasi automaadiga veel nautisin sõitmist nüüd lausa kardan :S eks peab harjutama…aga kõiki automaadiomanike lausa kadestan praegu.
Ma ei viitsi kõike kommentaarides läbi lugeda, aga vaidlen küll:d
Esiteks, automaadid on palju säästlikumad – andmed pärinevad värselt läbitud lõppastmekoolitusest – sest vahetavad käike tunduvalt varem ja nii kulub bensiini vähem.
Teine jama on see kiilasjää jutt. Kuulge. Automaadiga on lihtsam mitte raskem ka seal. Seal sa mitte ei vajuta sidurit alla, vaid lased lihtsalt gaasi lahti ja pidurdama pead nii automaadi kui manuaaliga alles viimasel võimalusel ja soovitavalt siis kui auto üle on kontroll saavutatud. Käik vahetub ju ka gaasiga mängides.
Ma võib-olla ei oska seda kõike väga teaduslikult seletada, aga mõte jääb samaks. Võib-olla aitab minu blogi üks lõppastmekoolituse teemal kirjutatud postitus jaanuari lõpu poole. Otsige üles, kel huvi on. mina sain küll tunduvalt targemaks ja kummutati ka mitu müüti.
Noh, põhimõtteliselt on asi lihtne: kui manuaaliga sõita ei oska, jääb üle ainult automaat. Linnas on ta kindlasti mugavam ka, kuigi mina eelistan kindlalt käsikasti – pole see käiguvahetamine nii hull midagi, roolikeeramine lähebki muidu igavaks.
Ja spetsiaalselt elisabethile: “…helisev mobiil…”??? Seda tuleb linnas sõites 110% IGNOREERIDA, kui mõistus peas on!!!
(Palun karjumise pärast vabandust, aga kui miski mind peale ülevoolava matsluse veel liikluses närvi ajab, siis on need roolis mobiiliga – vabandan veel kord –, mölisejad.)
Aga teisalt: kui madal hind on nii oluline, siis manuaali saaks ehk ikka odavamalt? Muidugi kui juba ära ostsite, siis pole muud kui head sõitu ja õnne soovida! (Ilma irooniata, täitsa siiralt :))
No mina olen ilmselt tõeline igand, aga ainumas mõeldav käigukast on minu jaoks manuaal. Meeldib ja kõik.
Heliseva mobiili tarbeks on handsfree. Sõidan nõnda juba aastaid. Mugav.
Ameerika autod on hingelähedased. Mõnusad suured, tehtud inimeste jaoks – saab ikka sisse astuda, mitte pugeda. Samas: bensiinikulu on sellevõrra ikkagi suurem. Mis teha, kõike head korraga ei saa ja seetõttu (kuna liiklen enamuse ajast ikkagi linnas) sõidan ise väikese manuaalse “prantslasega”.
Aga kuna auto on midagi nii isiklikku (mis sest et tööriist ja abivahend), et igaüks peab tegema oma valiku oma oma enese tarkuse ja südame järgi. Nagu vanarahvas kõneleb, et kellele ema, kellele tütar….:)
isegi roheline inimene ei saa jala tartust viljandi.
3,0 V6 automaat
+ mugavusroheline mõtteilm
tere tulemast klubisse
🙂
“Noh, põhimõtteliselt on asi lihtne: kui manuaaliga sõita ei oska, jääb üle ainult automaat.” Tarmo, siin blogis
jaa, vaat on ikka tarku mehi veel ilmas! kümme punkti avara mõtlemise eest. (loe: eelnev oli kerge iroonia, ehehee.)
Kõik autod on koledad!
Sa lihtsalt ostad ühe neist endale, vaatad ja vaatad seda ja paned talle nime ja sulle hakkab tunduma, et see ongi väga, väga ilus auto. Kindlasti palju ilusam, kui naabrite oma.
Kõik, mis on kapoti all ja auto all, on veel koledam, lausa rõve. Aga mõnele meeldib seegi. Ega ju inimese sisikond kah teab mis kena ja esteetiline vaatepilt pole. Aga niikaua, kuni kõik töötab, on mõnus olla.
Auto juures on kõige tähtsam värv, aksessuaarid ja muidugi make-up. Värv jätab esimese mulje. Selle tunneb iga naine eksimatult ära. Et kas on õige või mitte.
Aksessuaaride koha pealt peab kindlasti end täiendavalt koolitama. Et mida seal üldse olla võib ja peab (nahkistmetele lisaks). Abiks on automüüjate veebilehed. Kõik automaatne sobib autole hästi. Pruugitud autol ei tõsta lisavarustus hinda niipalju, kui uuel ja see on suht positiivne nähtus.
Meik on oluline. Kosmeetika pealt koonerdamine läheb kalliks maksma. Paljud ei viitsi oma autot korralikult meikida, isegi mitte uuest peast. Tead ju küll, et parem käia pidevalt ilusalongis, kui mõne aja pärast lõikusele minna.
Lisaks sellele, mis väljast näha, on kasutatud auto müüjalt hea nõuda hooldusraamatut ja kasutusjuhendit. Kui neid ikka alles pole, siis on kaks võimalust – 1. hoolimatu omanik on need ära kaotanud, järelikult pole ka autost hoolinud. 2. ostja eest püütakse varjata avariid või lihtsalt hoolimatust. Mõlemal juhul on targem eemale jalutada. Kui ikka järgi kõnnib, siis ütle, et tal suu haiseb.
Ja siis veel. Valgustusega peegel peab olema mõlema sirmi sees! Ilma selleta on auto täiesti mõttetu riist. Ma ei soovitaks sellist isegi oma kõige koledamale sõbrannale mitte.
To: LM
jaa, vaat on ikka tarku mehi veel ilmas! kümme punkti avara mõtlemise eest. (loe: eelnev oli kerge iroonia, ehehee.)
Point taken 😀
Asjakohane torge ja tõestab veel kord tõsiasja, et internetikommenteerimine on suurim mõeldav lollus ja ajaraisk. Palun vabandust, et põhimõtet netis asjata mitte kaagutada seekord ignoreerisin 🙂
Minule meeldib ka automaat. Ainus asi mis segab mul teda sageli kasutamast on meie karmid seadused ja relvaloa puudumine. Aga noh vahel ikka salaja metsas täristan.
Aga minu naabrimees maal (Uunu) ütleb, et autumaat põle ike se õige, et vat vana saksa vint – laseb harva aga kui siis vaid pihta!
Mine siis võta kinni
Aga eelmisel nädalal võetu hoopis Uunu kinni.
Nüüd ma pean vist sellest kranaadikogust, mis tal juba sõjaajast oli ja mille ta pärast surma lubas mulle jätta suu puhtaks pühkima
Jussi jutt tuletas mulle meelde, et kui aastal 1988 võtsin osa raamatupidajate kutsevõistlusest, siis üks osa sellest oli granaadivise. Ma ei osanud granaati visata. Sellepärast ma ei saanud esikohta ja omale auhinnaks magamiskotti valida. Kurp.
Viskasid kranaadi metsa vä?
Või auhinnariiulisse?
Ma olen sõitnud 9 aastat manuaalkäigukastiga ja 10 minutit automaatkäigukastiga. Automaat meeldib rohkem 🙂
Kiilasjääl lendab auto ka naelkummidega väikesel kiirusel (30 km/h) lõdvalt kurvist välja ja keerab nina tuldud suunas. Ja mustal jääl laineliseks sõidetud asfaldil muutub auto üsna kergelt karusselliks.
Kranaati viskasin kranaadiviskeks ettenähtud, nööridega eraldatud mururibal. Aga kranaat ei lennanud millegipärast eriti entusiastlikult vaid kukkus päris mu lähedale. Oleks sõda olnud, ma oleks surnud.
aga minu mazda 3 on sellise automaadiga, millega saab vajadusel ise ka käike vahetada (näiteks möödasõidul kiirendamisel on vaja) ja ma olen ilgelt rahul, kuigi ka ennem 7 aastat tavalise kastiga sõitnud ja olin ka suht automaatkasti vastane. nüüd enam teistsugust autot ei ostakski
eks see kõik ole harjumise asi, aga minule ka meeldib manuaal rohkem põhjusel, et käsi ja jalgu ei jää üle. nii vähe kui ma automaadiga sõitnud olen, siis kõige muuga harjub suhteliselt kiiresti ära, aga millegipärast just TEISE käigu sissepanemisest tunnen alati puudust :). kohalt võttes siis…
rääkimata sellest, et möödasõite tehes tuleb autot alati veenda, et SÕIDA NÜÜD, SÕÕÕÕIDAAAAAAAAAAAAAA!!!!!!! (kuigi uuemad ja võimsamad automaadid pidi päris hea kiirendusega olema)
Meie automaadil on küll ka möödasõidukiirendus päris hea. (Samuti kohaltvõtmine. Mees, va poisike, ikka võistleb linnas ristmikult ära minemises :P. Pooltel kordadel ikka võidab ka, kuigi muidugi uutele bemmidele või muidu väga sportlikele masinatele jääb tavaliselt alla :).) Ja meie pere mõlemal autol – meie omal ja mehevanemate omal – on olemas selline SPORT nupp, mida soovi korral saab kasutada möödasõitudel näiteks, kui ikka tundub, et aeglaselt liigub. See siis vahetab käigu koheselt madalamaks ja seeläbi lisab võimsust. (Tõsi, kompuuter näitab kohe ka kütusekulu kõrgele hüppamist 🙂 – nii et väga sageli me seda ei kasuta. Tavaliselt ei ole vajadust ka, kiirendab niisamagi üsna nobedasti.)
möödasõidul on abiks Turbo nupp 😉
mu õe Suzuki Grand Vitara on automaadikas. tuliuus ja hirmkallis küll, aga kohalt võttes tuim ja uimane (samas kui oma väikse manuaal-Getziga teen foori tagant enamikele ära, kui tahan). see-eest on tuliuuel ja hirmkallil maasturil seesama turbo-asjapulk küljes. maanteel möödasõitu tehes nuputad aga nupukese peale ja kiirendus surub istmesse küll.
aga siiski. kõige rohkem häirib mind automaadi juures just seesama uimasus ja tuimus paigaltvõtmisel. või on asi lihtsalt minu iseloomus, et foori tagant TULEB startida nii et kumm viliseb… ma ei tea.
kui ma eelmine suvi endale autot valisin, siis olid minu tingimused: automaatkäigukast – et saaks süüa ja lapsi kantseldada samal ajal 😉
kliimaseade – sest viis minutit karjuva lapsega, kellel on palav, on minu taluvuse piir ja meil siin eestis on vähemalt üks kord selline ilm 😉
vanker mahub taha – kui sul on juba 2 last tagaistme hõivanud, siis peab mahtuma terve vanker kuskile mujale ja meil on suur vanker….. ja varsti peavad jalgrattad mahtuma.
mitte vanem kui 3..4 aastat – ma ei tunne ennast kuigi mugavalt kahe lapsega tee ääres kõkutades, et autol läks midagi katki.
Huvitav kuidas autoriigis sündinud inimene ei ole autosõltlane?
Ja Epp ära sa siis ehmata kui ükskord tanklasse lähed. Nimelt maksab meil bensiin ikka tunduvalt rohkem kui ameerikas ja see auto neelab teil ikka mehiselt. Ükskõik mis numbri keegi ka teile ei ülteks, üldjuhul võtab see rohkem 🙂
Tjah, ja minu 1,7 mootoriga Ford Mondeo (Kombi) sai nii mõnegi mu Itaalia tuttava poolt imestunud kommentaari – kuidas sa ikka nii suure mootoriga autot ostad. Seleta siis küll, et auto on suur ja raske ja asju täis ja mingit võimsust on ikka vaja… See seletus võeti enam-vähem vastu, aga leiti, et ikka bensiinikulu on arvatavasti liiga suur – arvestades meie vajadust maailma naftat kokku hoida jne jne (mitte raha pärast, eksole). 1,7 on mu enda jaoks ka seni üldjuhul piir olnud. Itaallased rääkisid jälle, et 1,2 võiks piir olla.
teie rohelise mõttemaailma juures on muidugi 3-se mootoriga auto hämmastav valik, aga eks te ise tea…
automaatkast võtab liitri rohkem kütet kui manuaal, mul võrdlus sama aasta, mudeli ja mootoriga fordide pealt olemas.
teine asi mis jubedalt bensiini võtab on kliimaautomaatika. kui vajadust pole ja parasjagu valitseb parasvöörmes paras kliima, siis soovitan kõigil selle välja lülitada, kulu väheneb ca liitri võrra 🙂
aga kui juba auto ristitud pereliikmeks, küll siis kenasti ülal peetud ja kasutatud saab.
tenpoints jubejussile komentaaride eest:)
Kas Arkadi zukil polegi midagi kosta? 🙂
Ah, see autoteema…
Eile sikutasin Martat kelgu peal lasteaiast koju ja tunnistasin Pepleri tänaval lausa autoummiku moodi asja. Tipptund vist. Ja väga vastik tunne oli, kui vaatasin, kuidas vaene madalal kõnnitee peal liikuv lapsuke sai silmaga nähtavaid heitgaase endale kopsudesse. Kohutav! Sel hetkel ma vihkasin autosid.
Õhtupoole helistas sõbranna ja plaanisime juba seda, kuidas me läheks Põlvamaale matkale ja suusatama. Siis mõtlesin, et ikkagi tore…
Üldiselt valitseb aga hinges segadus. Ameerikas oli meil kogu aeg auto, sealgi kombineerisime ühistransporti ja autosõitu, aga… Eestis on see asi ikkagi kuidagi teistmoodi.
Ja lisaks kõigele muule: INFO. Et olla roheline, pead olema haritud.
Tegelikult me pole veel ära ostnud, ainult kokkulepe on ja automüüja ise on hoopis sel nädalal sel maal, kuhu kured lendavad (kui laulu mäletate 😉 Põhimõtteliselt saaks me veel ümber mõelda, kui näeks parematy varianti silmapiiril.
Aga miks 3-ne mootor? Enamus neist suurtest kahepereautodest on ju sellised, või siis mingi 2,6 või 2,8.
Ja kui ikkagi võtta nii, et alternatiiviks oleks kaks autot, siis on see üks suure mootoriga kahepereauto ju parem?
Või oskate soovitada samade kriteeriumitega (vt postituse algus) ja keskkonnasõbralikumat autot? Tõsiselt?
Elul on sinuga ikka omad plaanid: Kõigepealt ukerdad lapse ja kelguga autovingu vahel. Oma autos oleks laps rohkem kaitstud. Siis plaanid sõbrannaga suusatama minna. Tartust Põlvasse viiks suusad ikka autoga. Segadus hinges. Muidugi, auto annab vabaduse. Ja oma rohelist maailmavaadet ei pea sa ju selle eest panti panema.
Miks 3-ne? 7-kohaline auto ongi 3 liitrine. 2,6 pole mingi oluline vahe. Ameerikas on 3,0 vist väike, või vähemalt tavaline.
Itaallastel 1,2 piiriks? Mhh? Mis Giustino sellest arvab? Kui see on ülemine piir, siis kus see teine piir … ähh, see on mingi Napoli (sooja maa) teema.
Eestis on suur auto hea. Sest suur auto on kõva. Mitte kõva sõna. Vaid tugev. Iga päev pühitakse maanteel mõni auto kraavi. Ja väikesel autol jääb seda turvavaru napiks.
Kaks mõtet …
esiteks: see auto näeb välja umbestäpselt selline nagu minul mõttes on – piisavalt mahukas kahe lapse ja nendega kaasnevate aksessuaaride jaoks ja ilmselt ka piisavalt kõrge, st ei löö pead vastu uksepiita või lage ära. Väga lahe igatahes. Jään siit merkuuri edasisest käekäigust uudiseid ootama;)
Teiseks see mugavusrohelise sõna, mis mind ühest varasemast kommentaarisabast kummitama jäi ja millele suutsin omapoolse reaktsiooni sõnastada alles siis, kui teema juba mitu päeva vana oli.
Et see oli mõeldud süüdistusena, aga mina nt hindan end küll auga mugavusroheliseks. Põhjendus – parem siis juba mugavusroheline kui see, et “kui lõpuni ei suuda, pole mõtet üldse punnitada”. Jah, kasutan samuti pesukuivatit ja sõidan autoga (mitte küll absoluutselt kõikjale ja enamasti erinevaid sihtpunkte võimalikult palju ühitades-optimiseerides) ja ilmselt teen veel ühtkomateist keskkonnavaenulikku, aga paberit ja klaastaarat sorteerin mõnuga, võimalusel ka komposteeriks, kilekotte ja plastkarpe kasutan korduvalt, mähkmemajandus on eelkõige riidest jne … Ja kui mul kõige selle juures on hing rahul ja elukorraldus minu jaoks sobiv, siis on ju hästi.
Kokkuvõtlikult – parem üks äärmusroheline ja kümme mugavusrohelist kui kaks-kolm äärmusrohelist ja ülejäänud ignorandid.
Mugavusroheline – ei olnud mõeldud süüdistusena.
“Päris” rohelisi on päris raske leida ja … ongi hea, sest … päris põhimõtteline lõpuni roheline mehike on ilmselt tsiviliseeritud ja mugava inimese jaoks üsna hirmuäratav. Mugavusrohelisi peaks olema rohkem ja kindlasti peaks püüdma olla rohkem roheline, kui mugav.
🙂
A muide, ma avastasin, et Narva maanteed pidi natuke üles, isegi mitte linnast väljas, on kohe peale kruusaauku ilusat suusametsa. Mäesuusatamise jaoks on see kruusaauk küll võib-olla vähe ekstreemne, aga murdmaasuusatamist saaks seal parkmetsas enne Raadi mõisa küll teha. Ei pea tingimata suusareise tegema.
Suusajälgi on sinna tehtud, nii et keegi teinegi on selle peale tulnud.Ma ise käin seal kelgutamas (suure hooga kruusaauku).
Aga selline jutt ajab mul küll harva punaseks, et linnas tuleks autoga sõita, sest “oma autos oleks laps rohkem kaitstud”. Kas sellest peaks järeldama, et need ilma autota lapsevanemad on paariad ja las nende lapsed saavad mürki mis koliseb, kes käsib vaesesse (loe: autota) peresse sündida? Tegelikult on ju ikkagi nii, et mida vähem autosid ristmikul tossab, seda puhtam õhk linnas on, eks ole.
errata: “harja punaseks”; mitte “harva”.
Teie lahkel loal luban endale paar julget eeldust ning siis ühe palve.
Kui sina identifitseerid end eestlasena ning Justin end ameeriklasena, siis mis rahvusest on (või õigemini hakkab olema) Marta?
Palun kirjalikku vastust postitusena või linki mõnele varasemale kirjutisele. Tänan 🙂
Ma ei tea, kas kogu Itaalias on 1,2 (mõistlike inimeste) piiriks, vabalt või olla, et mitte 😛 (VäikeMari?), aga see torkab küll silma, et autod on märgatavalt väiksemad kui Eestis (Napoli kohta ei tea, minu kogemus piirdub Põhja-Itaalia ja Roomaga, aga Rooma on üldse omaette koht, kuhu ei olegi mõtet eriti Smardist suurema asjaga ukerdama minna).
Teiselt poolt: Fiat ju toodab ja müüb rahuga neid 1,6-seid asju, seega neid ikka ostetakse ka (ma lihtsalt tõin mõtteviisinäite enne:P) 1.6-ne kuueismeline Multipla on mulle endale vahepeal täitsa meeldima hakanud /Kiire otsing veebis näitas, et hinnaklassi mahub, aga kas seda ka automaadiga Eestis saadaval on, seda ma ei tea/. Ning ma ei oleks nii kindel, et 7-istmelised tingimata kolmese mootoriga olema peavad.
Teine asi on Itaalias muidugi see, et gaasiga sõitmine on ka reaalne alternatiiv, mida paljud kasutavad, mis muuda autoostmise ja tarbimise veel natuke odavamaks ja rohelisemaks. Minu soositud Multipla populaarsus on ka väga palju just gaasivõimalusest tingitud… Aga eestis see vist ei ole alternatiiv.
Mis puutub kahte autosse siis – kui palju sa kavatsed autot kasutada ainult kaheperetareks ja kui palju hakkaksid sa sellega kahe-kolmekesi sõitma? Sest viimasel juhul tasuks ikkagi osta kaks autot, üks selline väike linnasõiduauto ja teine natukene suurem asjatamise auto – ja kui on vaja kahe perega minna, siis minnaksegi kahe autoga.
Aga see jutt, et korralik auto alga sajast tuhandest, minu arvates ei ole see mingi mõistlik jutt, mina seaksin just sama hinnaskaala. Teisest küljest pole ma Eestist kunagi ühtegi autot ostnud ja olen siin hindade osas natukene eluvõõras.
kaks peret (4+4) ei mahu kuidagi 7istmelisse autosse ära, arvestades turvahälle ja -rihmasid, siis sobiks juba mikrobuss 8 kohta, mis muide ei võtvadki väga palju kütust. ja ühe neljaliikmelise pere tarbeks on see ikka koletult suur.
Sammas – süüdistavana oli mugavusroheline mõeldud tolle eelmise teema kommentaarides ja sealt ta mind häirima jäi, Sina lihtsalt tõstsid selle sõna uuesti sobivalt üles 😉 St Sinu kommentaaris oli ta jah neutraalne (või lausa positiivne).
mcv – me üritame Martale edasi anda valiku, nii et ta on võimeline omandama kõrgemat haridust emmas-kummas või mõlemas keeles, ja mehi võib ta ka mõlemas keeles valida ;)))) Nojah, aga kui ta juhtumisi tuleb hoopis lesbi või ei taha kõrgkooli minna või otsustab hoopis kolmandasse kultuuriruumi kolida, mis siis?…
Ühesõnaga, me ei saa üle muretseda, mis meie lapsest saab. Saab, mis saab.
Paul – meie pered mahuks küll ära, me lugesime kokku 😉 Õemees on kodumaal 10% oma ajast, ta töötab Inglismaal. Nii et kaheksast võib ühe lahutada.
Tatsutahime – jah, ma tõesti luban pühalikult ja soovitan ka kõigile teistele mitte suure autoga üksi sõita, kui vähegi võimalik. Sellest saab ikka nädalavahetuste-auto Eesti avastamiseks. Ma isegi võin lubada, et kui me plaanime reisi toredasse kohta ja on vabu kohti, siis võin siin ka maha hõigata.
Notsu – väga hea, äkki läheme kohe sel nädalal seda kohta seal Raadil uurima.
Aga sellest, et autode keskel ei saa ilma autota, see ajab harja punaseks, aga see on karm reaalsus. Ma ise jõudsin ka seal heitgaaside keskel seda mõelda, et mis on minu alternatiivid: tuua laps lasteaiast koju enne tipptundi? vahetada lasteaeda? (naerukoht) Ja paljud jõuavadki mõtteni, et “kesklinnas jala liikumine on lapse kopsudele kahjulik” ja võtaks auto. Mina ei võta, ma ikka kõnnin selle 10-15 minutit, mitte ei istu ummikus sama aega.
Aga see autondus on üks surnud ring. Näiteks Ameerikas: keegi ei taha elada kiirteede lähedal, sest seal on saastatus suur, nii tuleb ehitada uusasustusi kiirteedest kaugemale, ja nii vajub asustus üha enam hajali ja on vaja üha uusi autosid ja uusi kiirteid jnejne.
Aga Sa proovi koduteed vingerdada: ära mine mööda Pepleri tn-t, mis on vastikult autoseks ja ummikuseks muutunud, vaid nt läbi Vanemuise pargi ja sealt Reiniku juurest Riia tn-le 🙂
Kuulge miste siin turbotate? Maanteel ei pea üldse kellestki mööda sõitma. Proovige ise – 80-90 sõites hoiab 3 liitrine autu kuni 3 liitrit kütust 100 kilomeetri peale kokku (kui võrrelda närvilise tõmblemisega liikluses). Autoga peab üldse lahedalt draivima! Rõõmus nägu ees keerad rahulikult kurvi, närvilised idioodid sabas signaliseerimas – nigu pulmas peaaegu! Mõni kes möödub näitab näppugi, lehvitad vastu või krutid akna rahulikult alla ja viskad teda näiteks vana Regio atlasega – milline vahetu suhtlemine!
Pepleri on jah sellesuunalistest üks hullemaid. Juba Akadeemia on oluliselt normaalsem, Struvest rääkimata. Ja teiselt poolt Reiniku juurest on puhta rahulik, seal autod tegelikult sõita ei tohi, kuigi mõnikord sõidavad. Mõni käib muide ka kirjandusmuuseumi vahelt ja läbi molbimaja hoovi, aga see näeb väga hoov välja ja ma saan aru küll, kui sealt minna ei julge
See koht, mis ma Raadil silmas pean, on pärast seda kruusaauku, mis jääb linna poolt tulles paremat kätt. Kui kelgutada tahta, ei pea muidugi edasi minemagi, aga suusatamiseks on ta vähemalt minu jaoks liiga karm, edasi tuleb rahulikumat pinda. Suusad peaks saama alla panna hiljemalt alates kruusaaugust, seal hakkab teeperves juba pehme lumi. Aga maastikuvaatluste huvides tasub edasi ka minna, kasvõi mõisani välja ja kasvõi kaugemalegi.
Kesklinnarahvas, kas Toomel-Kassitoomel ei sõideta suuskadega? Kelgutajaid olen ma seal näinud küll.
Epp!!! Leidsin!
No see tähendab ma mõtlesin ja mõtlesin selle sinu probleemi peale ja leidsin lahenduse!
Iseenesest imelihtne – osta selline auto kus mootorit polegi!
Päriselt ka! Igasuguste diisli või pentsupededega ei pea enam juttu tegema ja ruumi on kohe niipalju juures et hakka või kostüümi laenutust pidama! Lisaplussid on need, et võid rehvid maha müüa, saab raha ja noh kui päris aus olla siis selline auto on tegelt ju üsna mõtetu, seega võib ta kõige täiega maha müüa ja saab jälle raha!
Pagan mehed! See on eesti nokia!
Ma vaatan, et teil on seal Tartus nii palju tänavaid, et ma ei julgekski seal üldse sõita. Maal on sellepärast lihtne, et poeni on sirge tee ja kui oled oma õlled kätte saand siis tavaliselt Mart, Endel ja Rünno aitavad auto otsapidi kodu suunda tõsta. Ükskord oli Endel haige siis pidin tagurpiddi käiku kasutama. Pärast oli käsi täitsa väsinud, sest ma arvasin, et see töötab dresiini põhimõttel.
Jubejuss peaks jah patendi võtma – auto kui respiraator.
Sel juhul on muidugi hea, kui auto on hästi tillukene, et ei oleks raske kaasas tassida ja ilusti pähe istuks.
Kassitoomel sõidetakse ikka rohkem kelguga. Mina isiklikult ei julgeks seal suusatama hakatagi.
Aga Lauluväljaku taga ja Tähtvere pargis on meil juba mitu aastat lausa suusatamise park. Sinna ei soovi suusatama minna? Või on mäesuusatamine teemaks? Või lihtsalt pean Põlvasse minema? Mitte et ei tohiks minna või midagi sellist. Aga äkki sa ei teadnud 🙂
Ma ei ole ammu lapsi linnas kelgul vedanud ja seetõttu ei kujuta ette, kuidas madalamal nende heitgaasidega lood on. Aga soovitus minna Reinuku juurest üle Vanemuise ja siis sealt edasi Karlova poole on mõistlik. Teisalt, kas seal Filosoofi tänaval ei ole ka piisavalt liiklust juba? Ja Riia mnt iseenesest, mille ületamisest muidugi ei ääse, ma mõistan. Aga Struwe juurest on ju hoopis paha üle minna, see on kõigi nende tänavate ristumiskoht, mis kesklinna viivad ja ma ei kujuta ette, kus oleks rohkem saastet Tartu linnas kui seal.
Filosoofi tänaval on kõvasti liiklust küll, kuigi mitte vist rohkem kui Väike-Tähe linnapoolses otsas. (Aga vähem ummikuid kui Pepleris, sest ta on ühesuunaline). Aga kui kannatada Filosoofi-Riia risti ülekäigust üle tulles ja sealt natuke allapoole kõndides jupp maad Riia tänavat välja, siis Era tänava liiklus on alati võrdlemisi vaikne. Era tänav ei lähe küll päris otse sinna Väike-Tähe ja Võru risti, aga kui ma õigesti mäletan, siis saab jalakäija sealt Võru mnt poolsest otsast kuskilt lõigata.
Üks salakavalus oleks ka kirjandusmuuseumi nurga tagant läbi hoovide Pepleri-Riia risti tulla, aga see hoovidest läbijalutamine ei meeldi kõigile, isegi kui tegemist on mingi ühiskondliku asutuse hooviga.
Või hakkame respiraatoriga käima nagu Los Angeleses. See annaks autodele ka nagu väikese vihje, et nad HAISEVAD.
Juss elab Raplas. Mul on seal ühed tuttavad, kes käisid mul külas, kui ma veel Pärnus elasin. Need olid ka siis ehmatanud, et Pärnus nii palju tänavaid on. Et Raplas ainult üks tänav ja asi selge. Pärast seda, kui ma New Yorki kolisin, pole nad oma nägu mulle enam näidanud.
Kui veel leiate ja viitsite otsida teist autolahendust, siis soovitan diislit ja uuemat kui 96 aasta oma, sest kui olla roheline saab sellele sisse panna eestimaist biodiislit, mis tagant head pannkoogihaisu välja ajab ning taga sõitjad maanteel esimesse söögikohta meelitavad…
Talvel miinuskraadidega peab küll tavatalvediislit kasutama, kuid kui on soe eesti talv kus miinuseid natsa, siis saab bioga hästi sõidetud.
Miks ma seda soovitan, sest ise sellega sõidan (hetkel küll tavadiisliga – väljas karm pakane) ja jube hea on olla naftast sõltumatu – toetan hoopis kodumaist ettevõtlust!
Ja miks uuem kui 96.a. Sest sellest aastast alates on diislitel biodiislit kannatavad kütusevoolikud kasutusel. Paljud autotootjad küll soovitavad max. 5-15 % biodiisli lahust, aga saab ka 100% sõidetud ja olen ka aru saanud, et uuema aja diislid söövad seda biod veel paremini.
Ameerikas on vist ka max 50% lahused ametlikult müügis aga selle maa kogemus mul puudub…
Eestis müüb biodiislit hetkel ainult Favora, mis peaks Tartu ettevõte olema…
kiirelt leidsin järgmise varjandi:
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/799/auto_php-id=251799-www_auto24_ee.html
Kaupo! Me ei ole veel ostnud, sest hetkel oleme nohus ja Merkuuri-müüja on Egiptimaal puhkamas sel nädalal.
Mu isa on mulle täpselt sedasama linki saatnud, tema ka diislifänn.
Siin tuleb meil ainult see teema, et me kardame Tln-Trt maanteed (auto on Tallinnas) ja meil pole Tallinnas seda naambrimeest, kes massina üle vaataks. Aga mõtleme! Tõsiselt.
Mulle kui jalakäijale oleks küll õnnistus, kui kõik autod pannkoogihaisu välja ajaks. Nii puhtsensoorses mõttes, ilmselt ei oleks ka riiete külge jäädes nii vastik kui naftakütuse lõhn. Kas biodiisel on lisaks paremale lõhnale ka hingamisteedele parem?
ma käisin sügisel Narva-Jõesuus. seal üks kohalik kurtis ka, et Pärnus on nii kole liiklus ja nii palju autosid ja nii närviline. ma kahtlustan, et ta pole vist Tallinnas käinudki (sest mul on elav mälestus oma viimasest autoga Tallinnas käimisest, kus juba veits enne linnapiiri maasturid mind paika panema hakkasid).
Epppppule:
See Tln-Trt maantee tegelikult väga hirmus ka pole, iga päev ma seda teed ei ole sõitnud, kuid mu meelest on see ‘õudus’ natuke tehislikult sinna tekitatud… Ise sõidan viimasel ajal ikka nii, nagu märgid teeääres näitavad ja kui valgel ajal sõita, siis ei tohiks midagi hirmsat ju olla. Aga kui me endale uut autot otsisime nii natuke üle aasta tagasi, siis leidsime netist väga hea auto Tarust, kuid kuna olime hetkel jalamehed, siis ei tahtnud ilmaasjata Tarusse autot vaatamas minna, et juhul, kui ei sobi või pole see, mis võiks, siis oleks nagu narr bussiga jälle tagasi tulla olnud. Otsustasime Tallinnas olevale autole. Saime küll paar aastat vanema ja ilmselt ka rohkem kasutatud, kuid esialgu on mootor tal hea olnud. Ka isegi – 24 kraadiga on käima läinud, mis kasutatud diisli kohta hea tulemus. See pakane ju hetkel soosiks teie autovaatlust, eriti diislite korral, sest kui ikka käima ei lähe nii esimesest matsust miinuskraadidega, siis on seal midagi jama (noh, kui näiteks seda tallinna autot vaatama lähete). Samas, kui see teie naabrimees ikka väga tore mees on, järsku saab ta teiega kaasa tulla ja siis see tln-a oma üle vaadata. 🙂
Notsule:
Jalakäijale see pannkoogi hais nii kangelt külge ei hakka, kui näiteks päris pannkooke tehes, aga kuna tema (biodiisli) koostis on ju glütseriinist puhastatud rapsiõli, siis minu teada ei tule sealt torust mingit tervisele ohtliku (ja ka keskkonnale) aineosakesi välja, sellest ka ju nimetus – biodiisel. Tavadiisli jama keskkonnale on see, et seal on seda väävlit sees (müüakse ka väävlivaba tavadiislit, aga algmaterjal on seal ikka nafta), mis väga hästi ära ei põle ja tekitab organismi sattudes jamasid, bois seda muret pole. Ja biodiisel pidavat paremini mootoris ära põlema. aga siin on mõned lingid, millelt võib täpsemat infi leida:
http://www.favora.ee/186est.html
http://www.favora.ee/89est.pdf
Aga Eppppp, head ostuõnne ja kuula ka oma südame häält, sest meil see toimis ja seni on auto meid hästi teeninud!
Unustasin veel lisada, et paljud autode esindused ei luba ametlikult biodiislit kasutada…. siinkohal tuleb jälle see kahtlane nn tsunfisüsteem ette ja ei lase paremal alternatiivil turule tulla… aga ma sõidan Opeliga ja ametlikult lubavad nad max. 5% lahust. Samas kui küsisin seda biodiisli asja ka isiklikult üle, siis Opeli Eesti esindusest vastas üks asjapulk (mitteametlikult muidugi) et seda marki autoga, millega mina sõida, on tema isisklikult igasugu solki sisse pannaud (jutt käib ikka diiselmotoriga autost) ja sõitis iga asjaga ja kui me teame neid erimärgistusega kütteõli ‘mahapestud’ diiselkütuseid, siis loogilselt järeldades peaks väga hästi sobima ka biodiisel, mis tavadiislist parem on.
Ise olen sõitnud 100% lahusega (läksin küll üle aste astmelt) ja mu vend on ka sõitnud 100% lahusega (tal Renault) ja ei ole mingit jama olnud, ainult hääd kuulda (sest diislimootorile omane klõbin väheneb biodiisliga tunduvalt) ja tunda (juba mainutud pannkoogi hais) ja muidugi kuhjaga keskonnahoidu! 🙂
üks fordi mees ühes foorumis kirjutas, et ta valab igale paagitäiele biodiislile peale veel pool liitrit tavalist poerapsiõli, sest Fordi esindus ei lubavat biod, pidavat pumpa mitte määrima. Aga ta sõitvat endiselt hästi :9
On isegi puhtal rapsiõlil sõitvaid diiseleid Eestis olemas. Toosama Opeli esinduse mees ütles mulle (ametlikult) et neil on sees remondis käinud ka selliseid puhtal rapsiõlil sõitvad autod ja ei ole seal midagi teistmoodi kulunud või muud taolist… See rapsiõli kasutamine vajab nats ümberehitust, nagu olen aru saanud, sellist eelsoojendit, sest rapsiõli ju hangub juba 0 kraadi juures. Ja see eelsoojendi pidavat nii 5000 maksma aga ega ma seda teile ei soovita, ma lihtsalt sattusin jutusoonele ja mõtsin, et oleks hea ju teistega ka jagada omi teadmisi 🙂
Väga huvitav.
Kui sellise biodiisli kasutamine massilisemaks läheks, siis hakkaks isegi minu autoviha taanduma.
Aitäh, Kaupo! Kirjutasin sulle maili peale.
Huvitav info jah. Aitäh, Kaupo!