Ameeriklased versus Volkswagen ja muid elutarkusi
veebruar 19th, 2007 | 
Author: Nii. Meie eeldus oli niisiis: automaatkäigukast ja 7 istet ja kuni 100 000 krooni. Esimene tingimus sellepärast, et muuga me sõita ei oska ja teine sellepärast, et õe pere ka peale mahuks ja kolmas sellepärast, et… noh, tundus selline õige suurusjärk meile. Mitte liiga odav ega mitte liiga kallis.
Algusest peale oli selge, et keskkonnale ülisõbralikku autot me nende tingimustega ei saa, aga katsume igatahes sõita vaid vajadusel, mitte niisama. See selleks. Nüüd mõned peas kummitavad tsitaadid.
“Mis teil hinnaskaala on? Kuni 100 000? Aga k o r r a l i k auto algab just sajast tuhandest!” Seda kuulsime umbes mustmiljon korda ja isegi sellise tehnikavõõra inimese nagu mu õe suust.
Ja Ameerika autode suhtes kohtasime muidugi korduvalt negatiivset arvamust. Näiteks mu vana sõber, telefonis: “Mida te eile vaatasite? Pontiace? (paus) Midagi veel? Chryslereid?! Oh Christ. Kes teile neid soovitas? Kas Justin tahab ameeriklast osta? Vaata, Eestis ei taha m i t t e üks inimene enam neid ameeriklasi osta. Nende aeg on läbi. Sa ei saa sellest pärast enam lahti!”
Järgmisel päeval. üks Pontiaci müüja: “See on müüt, see on mingi loll müüt, mida Volkswageni fännid edasi levitavad. Tahate, minge ja uurige statistikat, Pontiacite järelturg on sama hea, võibolla isegi parem, sest Volkse on Eesti täis. Ameeriklasega on ju palju p e h m e m sõita! Ja jänkid ikkagi teavad, kuidas automaatkäigukaste teha! Kui te tahate automaadiga, siis ostke ameeriklane! /–mullmullmull—/ Kui teil Volkswageni kast läbi läheb, siis see läheb teile maksma 30 tuhat vähemalt, aga Pontiaci kasti saab odavamalt ära vahetada.”
Naabrimees hiljem: “Seda te ikka teate, et Volkswagenite varuosad on palju odavamad kui ameeriklaste omad?”
Chrysleri müügimees hiljem: “See on müüt, see on müüt! Varuosad on samas hinnas.”
Oeh.
Vahepeal minu isa, korduvalt, telefonikõnedes (lühendatult): “Volkswagen, Volkswagen, diisel, diisel!”
Tõnu: “Teile pole diislit vaja, kui te tahate ainult nädalavahetustel autot kasutada. Diisliga auto ei pruugi teil siis pärast viiepäevast seismist hästi käima minna.”
Isa: “See on müüt, et diisel halvemini käima läheb. See oli vanasti nii, enam mitte!”
Oeh.
Justin, Raadi autoturul koos minuga kõndides ja käsi vastu külgi pekstes: “Nüüd ma tean, kus asub Tartu Siber.” Räägime ilmast ja Eestimaa poliitikast. Ehh, saaks see auto juba kuidagi ostetud.
Üks papi turult: “See on mul Ford jah, aga see pole mingi ameeriklane, t e g e l i k u l t on see Volkswagen! Sellel pole mingit vahet, see on samas tehases tehtud! Ford Galaxy on ju Volkswagen!”
Turul hakkab meile üks teine auto meeldima, aga sel pole naastrehve all. Eelmisel õhtul on mulle just sõnad peale loetud: “Kui te kavatsete ka maal sõita, siis ikka naelad alla!” See automüüja aga, kuuldes, et ma 4 aastaaja rehve piisavalt heaks ei pea: “Need on just kõiksee paremad! Mul endal pole kunagi naelu all olnud! Lamelliga hoiab palju pehmemalt tee küljes kinni (???) ja naelad keelatakse nagunii järgmisel talvel Eestis ära, need on enamuses Euroopa riikides keelatud, need ju lõhuvad asfalti tohutult ja on keskkonnale kahjulikud.”
jne.
—
Naabrimees, järgmisel päeval, kui on üle vaadanud meie poolt nö finaali jõudnud autod: “Nojah, et need kaks siis on, ütleme, üle prahi. Mootorid mõlemal korras. Üks on muidugi teil hiljem lihtne ära müüa, aga praegu nõuab salongis iluravi ja tahate osta need kaks lisaistet… Ja teine ei nõua midagi, aga – kellele te selle hiljem müüte? Seda marki lihtsalt ei tea keegi.”
No me siis mõtlesime. Ja kuna see esimene (eks ikka Volkswagen) oli kallim kui teine, siis me otsustasime, et äkki on kusagil veel neid meiesuguseid inimesi, kes hakkavad autot osta kriteeriumite järgi, mitte margi järgi.
Ja neile me selle masina siis kunagi müümegi. K u i müüme.
Selle masina nimi on Mercury Villager, see polevat ei sakslane ega ameeriklane, vaid hoopis jaapanlane. Ja ärge häbenege, kui te sellest margist varem kuulnud pole. Minu blogis võib nüüd temast kuulda ja nimi on tal ka juba olemas.
Nüüd on meil siis valge ahi nimega Klaara ja punane auto nimega Merkuur.
(Ja must südametunnistus, eks ikka selle rohelise ilmavaate pärast.)
Posted in
Pepleri on jah sellesuunalistest üks hullemaid. Juba Akadeemia on oluliselt normaalsem, Struvest rääkimata. Ja teiselt poolt Reiniku juurest on puhta rahulik, seal autod tegelikult sõita ei tohi, kuigi mõnikord sõidavad. Mõni käib muide ka kirjandusmuuseumi vahelt ja läbi molbimaja hoovi, aga see näeb väga hoov välja ja ma saan aru küll, kui sealt minna ei julge
See koht, mis ma Raadil silmas pean, on pärast seda kruusaauku, mis jääb linna poolt tulles paremat kätt. Kui kelgutada tahta, ei pea muidugi edasi minemagi, aga suusatamiseks on ta vähemalt minu jaoks liiga karm, edasi tuleb rahulikumat pinda. Suusad peaks saama alla panna hiljemalt alates kruusaaugust, seal hakkab teeperves juba pehme lumi. Aga maastikuvaatluste huvides tasub edasi ka minna, kasvõi mõisani välja ja kasvõi kaugemalegi.
Kesklinnarahvas, kas Toomel-Kassitoomel ei sõideta suuskadega? Kelgutajaid olen ma seal näinud küll.
Epp!!! Leidsin!
No see tähendab ma mõtlesin ja mõtlesin selle sinu probleemi peale ja leidsin lahenduse!
Iseenesest imelihtne – osta selline auto kus mootorit polegi!
Päriselt ka! Igasuguste diisli või pentsupededega ei pea enam juttu tegema ja ruumi on kohe niipalju juures et hakka või kostüümi laenutust pidama! Lisaplussid on need, et võid rehvid maha müüa, saab raha ja noh kui päris aus olla siis selline auto on tegelt ju üsna mõtetu, seega võib ta kõige täiega maha müüa ja saab jälle raha!
Pagan mehed! See on eesti nokia!
Ma vaatan, et teil on seal Tartus nii palju tänavaid, et ma ei julgekski seal üldse sõita. Maal on sellepärast lihtne, et poeni on sirge tee ja kui oled oma õlled kätte saand siis tavaliselt Mart, Endel ja Rünno aitavad auto otsapidi kodu suunda tõsta. Ükskord oli Endel haige siis pidin tagurpiddi käiku kasutama. Pärast oli käsi täitsa väsinud, sest ma arvasin, et see töötab dresiini põhimõttel.
Jubejuss peaks jah patendi võtma – auto kui respiraator.
Sel juhul on muidugi hea, kui auto on hästi tillukene, et ei oleks raske kaasas tassida ja ilusti pähe istuks.
Kassitoomel sõidetakse ikka rohkem kelguga. Mina isiklikult ei julgeks seal suusatama hakatagi.
Aga Lauluväljaku taga ja Tähtvere pargis on meil juba mitu aastat lausa suusatamise park. Sinna ei soovi suusatama minna? Või on mäesuusatamine teemaks? Või lihtsalt pean Põlvasse minema? Mitte et ei tohiks minna või midagi sellist. Aga äkki sa ei teadnud
Ma ei ole ammu lapsi linnas kelgul vedanud ja seetõttu ei kujuta ette, kuidas madalamal nende heitgaasidega lood on. Aga soovitus minna Reinuku juurest üle Vanemuise ja siis sealt edasi Karlova poole on mõistlik. Teisalt, kas seal Filosoofi tänaval ei ole ka piisavalt liiklust juba? Ja Riia mnt iseenesest, mille ületamisest muidugi ei ääse, ma mõistan. Aga Struwe juurest on ju hoopis paha üle minna, see on kõigi nende tänavate ristumiskoht, mis kesklinna viivad ja ma ei kujuta ette, kus oleks rohkem saastet Tartu linnas kui seal.
Filosoofi tänaval on kõvasti liiklust küll, kuigi mitte vist rohkem kui Väike-Tähe linnapoolses otsas. (Aga vähem ummikuid kui Pepleris, sest ta on ühesuunaline). Aga kui kannatada Filosoofi-Riia risti ülekäigust üle tulles ja sealt natuke allapoole kõndides jupp maad Riia tänavat välja, siis Era tänava liiklus on alati võrdlemisi vaikne. Era tänav ei lähe küll päris otse sinna Väike-Tähe ja Võru risti, aga kui ma õigesti mäletan, siis saab jalakäija sealt Võru mnt poolsest otsast kuskilt lõigata.
Üks salakavalus oleks ka kirjandusmuuseumi nurga tagant läbi hoovide Pepleri-Riia risti tulla, aga see hoovidest läbijalutamine ei meeldi kõigile, isegi kui tegemist on mingi ühiskondliku asutuse hooviga.
Või hakkame respiraatoriga käima nagu Los Angeleses. See annaks autodele ka nagu väikese vihje, et nad HAISEVAD.
Juss elab Raplas. Mul on seal ühed tuttavad, kes käisid mul külas, kui ma veel Pärnus elasin. Need olid ka siis ehmatanud, et Pärnus nii palju tänavaid on. Et Raplas ainult üks tänav ja asi selge. Pärast seda, kui ma New Yorki kolisin, pole nad oma nägu mulle enam näidanud.
Kui veel leiate ja viitsite otsida teist autolahendust, siis soovitan diislit ja uuemat kui 96 aasta oma, sest kui olla roheline saab sellele sisse panna eestimaist biodiislit, mis tagant head pannkoogihaisu välja ajab ning taga sõitjad maanteel esimesse söögikohta meelitavad…
Talvel miinuskraadidega peab küll tavatalvediislit kasutama, kuid kui on soe eesti talv kus miinuseid natsa, siis saab bioga hästi sõidetud.
Miks ma seda soovitan, sest ise sellega sõidan (hetkel küll tavadiisliga – väljas karm pakane) ja jube hea on olla naftast sõltumatu – toetan hoopis kodumaist ettevõtlust!
Ja miks uuem kui 96.a. Sest sellest aastast alates on diislitel biodiislit kannatavad kütusevoolikud kasutusel. Paljud autotootjad küll soovitavad max. 5-15 % biodiisli lahust, aga saab ka 100% sõidetud ja olen ka aru saanud, et uuema aja diislid söövad seda biod veel paremini.
Ameerikas on vist ka max 50% lahused ametlikult müügis aga selle maa kogemus mul puudub…
Eestis müüb biodiislit hetkel ainult Favora, mis peaks Tartu ettevõte olema…
kiirelt leidsin järgmise varjandi:
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/799/auto_php-id=251799-www_auto24_ee.html
Kaupo! Me ei ole veel ostnud, sest hetkel oleme nohus ja Merkuuri-müüja on Egiptimaal puhkamas sel nädalal.
Mu isa on mulle täpselt sedasama linki saatnud, tema ka diislifänn.
Siin tuleb meil ainult see teema, et me kardame Tln-Trt maanteed (auto on Tallinnas) ja meil pole Tallinnas seda naambrimeest, kes massina üle vaataks. Aga mõtleme! Tõsiselt.
Mulle kui jalakäijale oleks küll õnnistus, kui kõik autod pannkoogihaisu välja ajaks. Nii puhtsensoorses mõttes, ilmselt ei oleks ka riiete külge jäädes nii vastik kui naftakütuse lõhn. Kas biodiisel on lisaks paremale lõhnale ka hingamisteedele parem?
ma käisin sügisel Narva-Jõesuus. seal üks kohalik kurtis ka, et Pärnus on nii kole liiklus ja nii palju autosid ja nii närviline. ma kahtlustan, et ta pole vist Tallinnas käinudki (sest mul on elav mälestus oma viimasest autoga Tallinnas käimisest, kus juba veits enne linnapiiri maasturid mind paika panema hakkasid).
Epppppule:
See Tln-Trt maantee tegelikult väga hirmus ka pole, iga päev ma seda teed ei ole sõitnud, kuid mu meelest on see ‘õudus’ natuke tehislikult sinna tekitatud… Ise sõidan viimasel ajal ikka nii, nagu märgid teeääres näitavad ja kui valgel ajal sõita, siis ei tohiks midagi hirmsat ju olla. Aga kui me endale uut autot otsisime nii natuke üle aasta tagasi, siis leidsime netist väga hea auto Tarust, kuid kuna olime hetkel jalamehed, siis ei tahtnud ilmaasjata Tarusse autot vaatamas minna, et juhul, kui ei sobi või pole see, mis võiks, siis oleks nagu narr bussiga jälle tagasi tulla olnud. Otsustasime Tallinnas olevale autole. Saime küll paar aastat vanema ja ilmselt ka rohkem kasutatud, kuid esialgu on mootor tal hea olnud. Ka isegi – 24 kraadiga on käima läinud, mis kasutatud diisli kohta hea tulemus. See pakane ju hetkel soosiks teie autovaatlust, eriti diislite korral, sest kui ikka käima ei lähe nii esimesest matsust miinuskraadidega, siis on seal midagi jama (noh, kui näiteks seda tallinna autot vaatama lähete). Samas, kui see teie naabrimees ikka väga tore mees on, järsku saab ta teiega kaasa tulla ja siis see tln-a oma üle vaadata.
Notsule:
Jalakäijale see pannkoogi hais nii kangelt külge ei hakka, kui näiteks päris pannkooke tehes, aga kuna tema (biodiisli) koostis on ju glütseriinist puhastatud rapsiõli, siis minu teada ei tule sealt torust mingit tervisele ohtliku (ja ka keskkonnale) aineosakesi välja, sellest ka ju nimetus – biodiisel. Tavadiisli jama keskkonnale on see, et seal on seda väävlit sees (müüakse ka väävlivaba tavadiislit, aga algmaterjal on seal ikka nafta), mis väga hästi ära ei põle ja tekitab organismi sattudes jamasid, bois seda muret pole. Ja biodiisel pidavat paremini mootoris ära põlema. aga siin on mõned lingid, millelt võib täpsemat infi leida:
http://www.favora.ee/186est.html
http://www.favora.ee/89est.pdf
Aga Eppppp, head ostuõnne ja kuula ka oma südame häält, sest meil see toimis ja seni on auto meid hästi teeninud!
Unustasin veel lisada, et paljud autode esindused ei luba ametlikult biodiislit kasutada…. siinkohal tuleb jälle see kahtlane nn tsunfisüsteem ette ja ei lase paremal alternatiivil turule tulla… aga ma sõidan Opeliga ja ametlikult lubavad nad max. 5% lahust. Samas kui küsisin seda biodiisli asja ka isiklikult üle, siis Opeli Eesti esindusest vastas üks asjapulk (mitteametlikult muidugi) et seda marki autoga, millega mina sõida, on tema isisklikult igasugu solki sisse pannaud (jutt käib ikka diiselmotoriga autost) ja sõitis iga asjaga ja kui me teame neid erimärgistusega kütteõli ‘mahapestud’ diiselkütuseid, siis loogilselt järeldades peaks väga hästi sobima ka biodiisel, mis tavadiislist parem on.
Ise olen sõitnud 100% lahusega (läksin küll üle aste astmelt) ja mu vend on ka sõitnud 100% lahusega (tal Renault) ja ei ole mingit jama olnud, ainult hääd kuulda (sest diislimootorile omane klõbin väheneb biodiisliga tunduvalt) ja tunda (juba mainutud pannkoogi hais) ja muidugi kuhjaga keskonnahoidu!
üks fordi mees ühes foorumis kirjutas, et ta valab igale paagitäiele biodiislile peale veel pool liitrit tavalist poerapsiõli, sest Fordi esindus ei lubavat biod, pidavat pumpa mitte määrima. Aga ta sõitvat endiselt hästi :9
On isegi puhtal rapsiõlil sõitvaid diiseleid Eestis olemas. Toosama Opeli esinduse mees ütles mulle (ametlikult) et neil on sees remondis käinud ka selliseid puhtal rapsiõlil sõitvad autod ja ei ole seal midagi teistmoodi kulunud või muud taolist… See rapsiõli kasutamine vajab nats ümberehitust, nagu olen aru saanud, sellist eelsoojendit, sest rapsiõli ju hangub juba 0 kraadi juures. Ja see eelsoojendi pidavat nii 5000 maksma aga ega ma seda teile ei soovita, ma lihtsalt sattusin jutusoonele ja mõtsin, et oleks hea ju teistega ka jagada omi teadmisi
Väga huvitav.
Kui sellise biodiisli kasutamine massilisemaks läheks, siis hakkaks isegi minu autoviha taanduma.
Aitäh, Kaupo! Kirjutasin sulle maili peale.
Huvitav info jah. Aitäh, Kaupo!