…st reaalmaailmast.
Elu on mul vahepeal nii kiireid käändeid võtnud, et lihtsalt ei jõuagi internetti. Ja see elu on täis: edasi lükatud tähtaegu; hilinemisi ja äraunustatud kohtumisi; täis sirgeldatud pabereid nimekirjadega, kust õhtuks heal juhul pool saab maha tõmmata, muu jääb homse varna. Ja helisev telefon kipub liigsageli tekitama teatud äraheite-sündroomi… jne. Read More »
http://tomp.wordpress.com Asjalik arutelu Eesti poliitikast
http://www.hmai2.blogspot.com Ühe vagabondi elu Austraalias (Aga Sirts ja Taavi, muide, kolivad Austraaliast tagasi Eestisse, hakkavad Pärnumaal loodusõpetuse talu tegema 
)
Ja kaks Justini tuttavat reaalelust, keskkoolipäevilt:
http://nikunja.blogspot.com Tüdruk, kes otsib elu mõtet… viimati Indiast jaIisraelist.
http://www.cominganarchy.com Noormees, kes seljakotitas läbi Iraagi ja Türgi, hetkel suundub Gruusia poole.
Tänases TV3 Kahvlis räägib Justin koos teise ameeriklase Scottiga oma Eestimaast.
Ja minul on kõik korras, ainult väga kiired ajad
Hommikul raadiost kuulsin, et täna on emakeelepäev… järelikult on juba aasta möödas Lennart Meri surmast – ja kui egoistlikult võtta, siis üks ring mu elus on täis. Täpselt aasta tagasi panin Belle Harboris kardinaid üles ja vaatasin taevast, täna on plaanis siin kardinategu lõpuks ometi ära lõpetada…
Ja mõtlesin hommikul raadiouudise taustal veel sellele, et isa saatis ju õhtul hoiatuskirja “Sul on blogis kirjas blokkehitis, aga peab olema plokkehitis, paranda ära, enne kui õelutsema hakatakse…” Aitäh Read More »
Täna varahommikune unenägu on ikka veel nii selgelt meeles. Suur uputus. Mingi laudtala, mille eest jõudsin pea ära tõmmata. Arusaam, et teisi inimesi mu ümber enam ei ole. Hetkel vähemalt. See tugev emotsioon – et ma ei näe võibolla enam mitte kunagi oma lapsi ja lähedasi… Ja siis mõni aeg hiljem olin ma veest välja tõmbamas ja kunstlikku hingamist tegemas võõrastele lastele. Kõige ilusam oli see, et unenägu lõppes helgelt – üks võõras laps hakkas hingama.
Käisin hiljuti Tallinnas. Ilm oli kehv ja kõndisin ehk vales kohas (bussijaam-Postimehe maja), aga sain päris paraja laksu.
Kole! Read More »
…no hea, et nii läks. Ma katsun siis edaspidi oma tekstidest olulisema osa ka mujale salvestada, sest eile õhtuks suutsin küll juba pabinasse minna: ”Mis siis, kui ma neid enam kunagi tagasi ei saa…”
—
Kopin siia selle, mis eile õhtul kirjutasin. Blogi järgi igatsedes. Read More »
Mina valisin rohelisi (kuigi sain isamaaliselt suguvõsalt ja sotsiaaldemokraatlikelt sõpradelt ajupesu). Read More »
