Tervitusi teisest ilmast…

…st reaalmaailmast.

Elu on mul vahepeal nii kiireid käändeid võtnud, et lihtsalt ei jõuagi internetti. Ja see elu on täis: edasi lükatud tähtaegu; hilinemisi ja äraunustatud kohtumisi; täis sirgeldatud pabereid nimekirjadega, kust õhtuks heal juhul pool saab maha tõmmata, muu jääb homse varna. Ja helisev telefon kipub liigsageli tekitama teatud äraheite-sündroomi… jne.

Ainuke, mida ma ei muuda, on täis-uneaeg ja kohvi mittejoomine. .. ok, kohvi olen paaril korral ikka rüübanud, ja teate, millise laksu paarist rüüpest saab, kui enam ei ole sõltlane.
Esmaspäevast peaks mu elus algama uus ja rahulikum periood, aga olen juba otsustanud, et ega ma siis ka netti palju ei tule. Siis lendavad lapsuke ja Justin 2,5 nädalaks USAsse: Justinil on kaks tööalast konverentsi, Marta saab vanaemaga ringi hängida. Minul on aga sel ajal kavas: minna metsa ja maale; jõuda tagasi ühe 10 aastat tagasi üles kribatud jutuidee juurde; üldse kõik sahtlid endal ära koristada, nii otseses kui kaudses mõttes.

Ma ei kujuta tegelikult ette, kui kurb see 2,5 nädalat üksinda elu saab olema, aga mul on selline lootus, et see saab olema väga produktiivne aeg!

Seniks aga tuleb: Eesti Naise kolm lugu ära lõpetada; PMle üks arvustus ja intervjuu ära lõpetada; lapsega mängida ja teda palju kallistada; kotid pakkida – seda üksinda, sest Justin sõidab täna Tallinnasse mitmepäebvasele konverentsile (sedakorda mitte geeniteadlased, aga poliitikud… Talle pakuti tööd, ettekannete ja diskussioonide protokollimist, sellel Lennart Meri sihtasutuse julgeolekukonverentsil. Kõlab uhkelt ja on talle ülihuvitav, ainult et ajagraafiku Murphy seadusse sobis see meil ka “väga hästi”.)

Siis on veel see – mis ma sest ikka vaka all hoian, nüüd on see kindel…

Ma olen viimased poolteist aastat iga nädal vähemalt korra mõelnud, et ma tahaksin tulevikus kas asuda tööle raamatukirjastusse või saada osanikuks mõnes raamatukirjastuses. Ja järsku toimus üks kiire ahelreaktsioon, mille tulemusena ma teen enda põlveotsa-osaühingu ja juba 1. mail tuleb ühine esitlus Pegasuse kirjastusega: üks raamat meil Dakiga kahepeale nende kirjastatud, teine raamat minult ja kolmas Dakilt – kaks viimast minu osaühingu alt. (Väga võimalik, et suve lõpus tuleb osakapitali laiendamine, aga praegu on Daksmanil nagunii pea ja eelarve pühendatud tulevastele pulmadele – nii et ma alustan seda firma majanduspoolt üksi, oma raha ja energiaga, Daki saab honorari. Ma ei tea, kes siin keda ära kasutab 😉 See on meil vist nagu heas abielus – ärakasutamist ei saagi mõõta.)

Ma olen aastaid kartnud raamatupidamist ja sellepärast ma alati unistasingi väikselt (tahaks olla osanik või töötaja kirjastuses). Aga nüüd on see hirm ära kadunud, võibolla sellepärast, et USAst ära kolides pidi Justin hakkama meie mõistes FIE-ks oma riigi valitsuse silmes ja mina olen see, kes suutnud ta paberimajandust kontrolli all hoida… järelikult väga andetu sel alal ei olegi.

Huvitavad ajad on olnud, ja on ees. Vanad sõbrad, kes päevavalgele tulnud, uued nõuandjad ja aitajad ka… KUI oleks aega, siis saaks sellest huvitava blogi teha. Aga mida praegu pole, on aeg.

25 mõtet “Tervitusi teisest ilmast…

  1. Elsa

    Ajad saavadki ainult siis huvitavad olla, kui rutiinist välja astuda 🙂 Sul aga kisub ju seegi rutiiniks!
    PS. Saatsin Sulle kirja (info juhuks, kui kiri rändama on jäänud).

  2. Eppppp

    Elsa, su nimi on mul iga hommik paberile kribatud 😉 Aga pole veel teise faasi selle asjaga jõudnud…

  3. Elsa

    Ära pabista, ma täitsa usun, et Sul prioriteetsemaid ridugi paberil 😉 Esiti piisab täiesti rahustavast teadmisest, et pole tekkinud meilinduse mustast august tingitud infosulgu!

  4. Sten

    Wow vaatan et sul on suured plaanid. edu siis tulevateks (rasketeks) aegadeks. Alustasin eile su vana blogi lugemist (http://eppppp.spaces.live.com/). Jõudsin August-November ära lugeda. Täna on veel jäänud lugeda Detsember ja Juuni ja Juuli, siis olen järje peal. 😀

  5. Kairit

    kommentaariks sinu kirjastamisplaanidele (vist küll siis hilinenult, kui sa juba OÜd teed): et ma tean ühte väga head kirjastust, kes oleks kindlasti olnud huvitatud nii sinu töölevõtmisest kui ka osanikuks võtmisest ilmselt 😛
    aga… kui vajad mingit praktilist nõuannet kirjastamise alal, siis kasuta julgesti minu meiliaadressi

    kairit (kohtusime korra Jakobi terapeutikumis)

  6. Sten

    ma pean veel ka ütlema et lugesin sealt vanast blogist ka seda Michael Moore’i nafta lõppemise unenäo lugu ja see jäi kuidagi hinge kraapima see nafta raiskamine. Ja “ahastus” tuleb peale siis kui mõelda sellele et mis siis juhtub kui nafta otsa saab. See tekitab õõva ja kui ma selle peale veel palju mõtlen siis ma lähen hulluks. Hirm on. aga mis teistel sellest… 😀

  7. Sten

    Ma mõtlengi nüüd ainult ennast ümbritsevatele plastmassist asjadele ja kujutan ette et kui nafta otsa saab siis ei tea keegi sellistest asjadest enam midagi. See kõik oleks ju suur ajas tagasi minek ja inimkond peaks alustama otsast peale. Siis me langeks vist arengumaade tasemele. Ja peab leidma uue viisi enda elu heaks tegemiseks…

  8. Eppppp Postituse autor

    Sten. Welcome to the club ja varsti läheb lihtsamaks, kui ära selle uutmoodi mõtlemisega harjud…
    Tähendab. Ma vist olen harjunud selle mõttega, et maailm võib varsti muutuda, kui nafta otsa saab (õigemini kallineb, otsasaamiseks seda nimetada on liigne lihtsustamine).
    Kui gugeldada “End of suburbia”, siis tuleb väga hea film välja, ja kui otsingusse koos filmi nimega panna minu nimi, siis…
    http://www.greengate.ee/index.php?page=6&id1=16174
    ja
    http://www.greengate.ee/index.php?page=6&id1=16313
    …otsisin üles. siin ma tõlkisin Rohelisele Väravale selle filmi põhisisu. Päris lõpus on kirjutatud “elust pärast nafta kallinemist”. See on võimalik, aga palju lokaalsem kui meie praegune elu. Kontinentidevaheline liikumine muutuks aeglaseks ja/või kalliks luksuseks… Inimesed leiavad rohkem rakendust kodu läheduses ja põllumajanduses jne. Kas seda nimetada tagasiminekuks? See on maitseküsimus.

    Mina mõtlen sellele tulevikule reaalselt. Muidugi, ei saa välistada varianti, et inimkond leiab mingi uue kütuseliigi, millega sama elustiili jätkata. Aga mina tahan valmis olla selleks, et mul ja mu lastel oleks koht, millel ei ole peal hüpoteeki ja kus on ümber põllumaa. Kui tuleb majanduskriis, siis on sellistel asjadel tõeline väärtus.
    Ja meil saab see koht olema, Karksis, minu isakodus, millel me teise korruse valmis ehitame ja oma maakoduks seame. Mis veel hea, kõrgustikul asub see koht ka. Eraldi teema, aga samuti väga reaalne tulevik on ju igasugused loodusõnnetused… Ja veekogudele liiga lähedal elamine ning madalikul elamine on tulevikus suurem risk kui varem.

    Vat nii vaatan ma, näoga tuleviku poole… nimetage paranoikuks, kui tahate 😉

  9. Tupperware

    Sten, mis su elul siis viga on? Kardad paaniliselt, et need k6ik need plastmassist totsikud su ymbert ykskord kaovad?

    Hakka siis neid juba varakult koguma, et seda ei juhtuks.

    Ja muidugi – see, et sa paranoiat p6ed ei t2henda ju, et mingit ohtu yldse ei eksisteeriks.

  10. Eppppp Postituse autor

    Kati – Indiasse aashramisse läheme vist koos Justiniga (ja millegipärast ma arvan, et ühe, selle uue lapsega; aga Marta jääks kodumaale) järgmisel aastal.

    Kairit – mailin sulle 😉 Ega ma muidugi väga aktiivselt ennast ei pakkunud ka, kokku kolme kohta… Aga nüüd on jah 99% kindel, et tuleb oma oü.

    Kas te muide teate, et Eestis on maailmas hetkel ainulaadne võimalus, oma firma internetis poole tunniga asutada 😉 Super. Pole mingit jama notariaegadega enam, kui IDkaart ja lugeja olemas on.

    Siin kirjutab nt sellest
    http://www.aktiva.ee/12215/EPLO__Ettevotete_kiirasutamine_internetis_kogub_populaarsust.html?Session=b4a850201a006af8d94158be35afca35

  11. Sten

    Tupperware –
    Muidugi ma kardan et hea elu lõppeb ükskord otsa – sellepärast ma vist kardangi seda nafta otsalõppemise asja. Epu kommentaari lugemine rahustas mind nüüd rohkem maha sest nagu ta ütles nafta ei saaks otsa vaid kallineks (ja seda jääks lihtsalt vähemaks)

  12. mari

    Kirjastuse kohta nii, et olen ammu isegi mõelnud, et midagi sellist teha. Soovin edu ja jõudu (ja muidugi aega ka=). kirjuta siis ikka, kuidas see asi läheb, see on nii huvitav.

    oi, Epp! “ringi hängida” kõlab eesti keeles nii koledasti…

  13. Tupperware

    “Muidugi ma kardan et hea elu lõppeb ükskord otsa”

    Vaat see lause on kuidagi vanainimeseliku oigamise v6i torisemise moodi.

  14. Poku

    Kas siis abielus ja lastega naisi võetakse sealmaal nii vabalt haaremisse? Mingit vanusepiirangut ei ole?

    Ainuke tingimus on siis Kamasutra oskused?

    Aga mida siis Justin seal tegema hakkab?

    Aga arvata on, et lastel on seal kindlasti hiiglama vahva, hullem hunnik mängukaaslasi ju.

  15. Margus Kiis

    Ei jõua enam vaielda inimestega, kes oigavad, et mis küll saab kui nafta otsa saab. Esiteks pole nafta muud kui vedel orgaaniline aine, mida on seni olnud odav suurtes kogustes pumbata. Naftat saab tehniliselt lihtsalt asendada kõiksugu teiste orgaaniliste ainetega, mille saamine pole lihtsalt nii odav. Autotööstus ongi odava nafta otsas vägagi stagneerunud. Alternatiive on sadu, lihtsalt seni pole olnud suurt motiivi neid rakendada. Ei kao ka plastmassid kuhugi. Naftast hakati plaste tootma alles 50-ndatel. Varem tehti neid piimast, naturaalõlidest, kivisöest, puidust jne. Naftast on lihtsalt odavam ja mugavam.

  16. P

    Margus, kui ei jõua enam vaielda, võta väike paus. Puhka natuke. Siis hakka jälle. See on sama mis kevadel aiamaa kaevamine, ära mõtlegi, et viskad ühe raksuga ja üksipäini ära. Hakkad rassima võtab võhma kohe välja. Sama siin, neid blooge on ju ikka tohutult ja jõuad sa igal pool inimestele selgeks teha kui lollid nad on. Istu naguke omaette kui keel vestil, eks.

  17. Pingback: daki.elab.siin. » Blog Archive » 38 and counting

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.