Teatrist ja lastekodust

Eile nägin silmast silma ühte blogijat, kelle blogi varem iga päev (või nädal) lugesin. On ikka omamoodi tunne küll see bittide molekulideks saamine 😉

(pikemaks käsitluseks puudub aeg)

See on ka omamoodi imelik, kuidas viimasel ajal ma ei tea oma uute tuttavatega, et kes kuipalju minust teab. Hakkan näiteks intervjuud tegema inimesega (kel pole blogimaailmaga mu teada midagi pistmist) ja ta ei anna mulle kohvi, vaid teed – “Sa jood teed, eksole!” Siis ma mõtlen, et ups, kas ta on läbi lugenud ka näiteks kõik mu “musta novembri”, suhteliselt rõveda loo, kui me kunagi poolteist aastat tagasi Justini vanematele teatasime, et kolime Eestisse tagasi.

Tom Stoppardi “Hüppajaid” käisin eile teatris vaatamas ja sisse jäi natuke.. noh selline “stoppard-küll-aga-päris-ei-meeldinud” tunne.

Aga mulle meeldis, et ma jälle üle pika aja teatrisse sain. Ja tagantjärgi meenus palju mõttekilde näidendist. Religioossed ateistid ja religioossed usklikud on sisuliselt sama, mhm? Surm on hea, sest alternatiiv oleks ju kohutav, surematus, mhm?

Aga ma läksin seda vaatama eelarvamusega, et tegu on kriminaallooga. Ja ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et see viimane süzheepööre, see “ahhaa!” puudus… Ja Aivar Tomminga monolooge oli vahepeal ikka keeruline järgida küll. Ega ma arvagi, et filosoofilisi traktaate lihtne oleks ette kanda. Tekst oli väga tihe. See oli üks neid näidendeid, mida tahaks pärast lugeda ja rahulikult vahepeal mõne lause juures stopp! teha, et üle lugeda.

Muide, Stoppardi “Arkaadia” Jaanus Rohumaalt oli aastaid tagasi mu lemmiklavastus ja see oli üks neid väheseid (tegelikult vist ainus), mille ma otsisingi tekstina ka pärast üles. Kui see tõestas, et aega pole olemas, siis ma sain selle tõestuse kätte ja see jäi sisse helkima. “Hüppajad” vist tõestas, et jumal on olemas (või hoopis seda, et jumalat ei saa tõestada?), aga see sisuline süzheeliin jäi kõik kuidagi rabedaks mu jaoks; vahepeal toimuv kisa-kära-tants-trall-videoekraanid oli küll “teater” ja päris huvitava vibra tekitas sisse. Ja lavakujundus oli lahe. Aga…

Ma arvan, et ma üldse olen kammerlikuma lähenemise pooldaja.

Samas, mu teatrikaaslasele, 8aastasele Simonale meeldis väga. Ja ma olin üllatunud, et ta suutis jälgida üsna vihjeliselt antud tegelastevahelisi suhteid jne.

“Mulle meeldib suurte inimeste teater,” ütles ta lõppkokkuvõttes. Nüüd on mul siis teatrikaaslane olemas ka edaspidiseks 😉 Mul on väga hea meel, kui saan noort inimest (oma õetütart siis) millegi positiivse ja kultuursega mõjutada. Nii ongi ju – negatiivselt ei saavuta midagi, telekat kinni klõpsates saab trotsi. Ainult uusi radu pakkudes saab neile (Martale, Simonale ja kõigile teistele) eee… kuidas öelda… “head mõju avaldada”.

Ahjaa, head ei ole olemas. Sellest oli eilses näidendis ka palju juttu.

Üleeile “Käopesa” astekodus käimine oli hingeliselt väga eriline aeg. Kogu aeg tunnen nüüd kusagil tagumises sopis, et need lapsed on seal. Nad on minuga kaasas.

Seal on ju enamik kasvandikest puudega ja osa neist päris raske puudega. Keegi küsis minult, et kas ma ei karda sinna minna – vanarahvatarkus ütlevat, et ei tohi näha puudega inimest lapseootuse ajal, puue võib “külge hakata”. Katsusin mõelda, aga ei tulnud küll sellist hirmu kusagil ette. Vaat need vanarahvatarkused, eks nad ole toredad, aga mina küll kõiki ei usu. Igaüks neist kuulub oma ajastusse. Meie ajastus on ka palju lapsootusega seotud küsitava väärtusega rituaale ja uskumusi, kui neile selge peaga hinnang anda (näiteks see, et kord kuus tuleb minna arsti juurde, end pikali lasta ja siis mõõdetakse pulgakesega südametoone – see on hea enne, kui selle läbi teed 😉 Ja kui sünnitama lähed, täidad ankeedi, kus saab kirja pandud su esimene menses ja varasemad raseduse katkemised vms – jälle väga hea enne, kui selle läbi teed… Või mis.)

Aga lastekodus sain ma võibolla oma hirmusid just vähemaks, kui neid oli, aga küllap ikka oli, ja midagi on.

See kogemus, see nägemine: kui sul ka sünnib nö haige laps, siis jääb ta eluajaks beebiks. Ja ongi kõik, kui laias laastus öelda.

Ja mõnedel (või kõigil) neil eluaegsetel beebidel on suured sügavad gurude silmad.

Aga sellest võite rohkem lugeda juunikuu Eesti Naises, reklaam-reklaam 😉

34 mõtet “Teatrist ja lastekodust

  1. Tiina

    “Arkaadia” oli mullegi nii suur elamus, et otsisin pärast teksti üles ja lugesin uuesti. Polegi ühegi teise tükiga nii teinud.

    Lastekodulugu ootan huviga.

  2. Maria

    Mu sõbranna töötas kunagi puude laste lastekodus Mustamäel. Ma käisin tal seal paar korda külas. Mulle endale jäi sealt pikaks ajaks hinge suur ja tühi auk.
    See kuidas need lapsed küsisid, et tädi kas sa tuled homme ka või siis võitlesid selle eest et saaksid mulle sülle tulla.
    Ma ei tahtnud nende lootusi kuidagimooda ärgitada või lõkkele puhuda.

    Aga hinge jäävad need silmad vist elulõpuni.

  3. öö

    epp, seda kord kuus mõõtmist jne nimetatakse meditsiiniks 🙂

    arva mis sa arvad, aga rase on keskmisest inimesest õrnem ja tore ju, et spetsialistid teda silmas peavad. arvestades, et on emasid, kes joodavad pooleaastastele kokakoolat sisse või kasutavad turvahälle lapsevoodina, rääkimata raseduse ajal joomisest ja suitsetamisest, peaks spetsialistid õrnakestel oluliselt rohkem silma peal hoidma. kõik ei ole nii… mis ma ütlen, normaalsed? kui siin mõned. ja ilmselt nende ebanormaalsete väljaselgitamiseks ongi vaja aegajalt neid õrnakesi kontrollida – nt kui mõni rase peaks otsustama dieeti pidama hakata, et mitte paksuks minna, on ju tore, kui arsti juures ta üle vaadatakse ja ehk aru pähe pannakse. või kui kõht liiga vara liiga kõva on, saab ta ka midagi ette võtta. ema ise ei oska ju arvata alati.

    (vahel kohtab tänitavaid mõttelende teemal “normaalne” ei tohi öelda, sest normid on nõmedad. aga no päris normaale on anda pooleaastasele rinnapiima ja püreed, mitte kokakoolat, ja päris normaalne on raseduse ajal karske olla, või mis?)

  4. Kiki

    Kokakoola kõlbab kinniroostetanud mutrite lahtisulatamiseks mitte väikestele lastele joogiks…

  5. Sten

    kinniroostetanud mutrite lahtisulatamiseks sobib samahästi ka vesi – kokakoola sulatab neid lahti sellepärast et see on vedelik. [tõestatud Mythbusters’is] 😉

  6. Ela

    Kokakoolaga me ei proovinud, aga Fantat andsime ükskord veidike – nii teelusika otsast maitsta, oma poistele …. üks oli kümnekuune ja teine kaheaastane. Natukese aja pärast oksendasid mõlemad. Tahtsime olla head vanemad ja kõike head ka lastega jagada :))

  7. anna

    sten, kas sa teed nalja või? ma olen küll täiesti täiskasvanud inimene, mitte rinnalaps, aga isegi mina ei suuda endale mingi väega seda koolat sisse väänata.
    või sa tõesti leiad, et seda on normaalne väikelapsele joota?

  8. Sten

    mina joon seda küll kogu aeg – klaas kokakoolat on alati arvutitaga istudes ees. päevas läheb mul seda u. 1,5 liitrit. ja kui sulle see ei maitse, siis see ei tähenda veel, et kellegile ei maitse. (äkki mõnele väikelapsele maitseb.)
    mul juba hakkab meelest ära minema miks me siin üldse vaidleme… aa, et kas kokakoola on hea või paha või et kas väikelapsed võivad seda juua. 🙂

  9. Sten

    pean veel ka ütlema, et see kes oma lapsele kokakoolat “sisse joodab” pole veel ju halb ema, kui jälgida mis kontekstis see ÖÖ kommentaaris oli.

  10. Infi

    Sten, see kui sina uljalt koolat kulistad, ei tähenda veel, et see tervisele hea oleks. Koolas liha lagundamise katseid on piisavalt tehtud, ja kui sa asjale nüüd järelemõtlikult vaatad, siis on suus ikka selline veidi parkunud tunne küll kokat juues. (Mis tuleneb selle joogi koostisainetest.) Coca-cola koostises on väga palju kõikvõimalikku keemiat, lisaks veel suhkruasendusaineid ja värke. Kui sinu 16-aastane organism seda taluda suudab, ei tähenda see veel, et kokakoola väikelapse maole, maksale ja soolestikule hea võiks olla. Maitse jah, võib nii mõnelegi väikelapsele (selle all pean silmas paari-kolme aastaseid) meeldida, aga ega see ei tähenda, et nende seedesüsteem oleks piisavalt arenenud kõige selle keemiaga toime tulema mida see pruun jook endas sisaldab. Ja öö kontekstis a la pooleaastasele lapsele kokakoolat jootev ema ON halb ema, sest ta pole viitsinud ennast harida selles osas mis puudutab väikelapse organismi arengut ja selle riskitegureid. Seesugune sõna otseses mõttes LOLL ema ei taipa, et väikelapsele kokakoolakeemiat sisse jootes ta tapab eelkõige lapse maksa ja neerusid, mis tollele hilisemas elus tõsiste vaevuste ja tervisehäirete näol parandamatuks või suisa kirurgilist sekkumist nõudvaks probleemiks võib osutuda. Eks sulle võib praegu lapsesaamine veel nii kauge tulevikuna tunduda, et väikelaps sinu jaoks esialgu vaid suure inimese vähendatud mudelina paistab ja seetõttu tundub imelik, et miks ei või väikelaps kõike seda tarbida mida täiskasvanugi, ta ju samasugune, ainult veidi väiksemas mõõtkavas – aga soojalt soovitan enne kui mõne tüdruku emmeks teed ja ise sellele lapsele issiks hakkad, endale selgeks teha inimese organismi arengu põhialused ja toimemehhanismid. Et mitte oma lapsele tema täiskasvanuks saamise ajaks korvamatuid tervisekahjustusi tekitanud olla. Ega see kokakoola pole hea kellegi organismile, aga sinu maks ja neerud on ilmselt palju arenenumad selle töötlemisega toime tulemaks kui väikelapsel, kelles kõik alles kasvab ja kohandub.

  11. marisM

    Vaata Sten, kahjuks ilmselt teeb ema sellega lapsele karuteene küll. Alustuseks ei ole lapse organismile igasugused gaseeritud joogid k.a. gaseeritud vesi head. Inimese toit peaks ikka pärinema põllult, metsast või aiast ja laudast. Kõik, mis on laborist on ju tegelikult võrdlemisi ebanormaalne. Miks väikelapsele pole hea Coca Colat anda? Sest see on tehislik toode, keemia. Eriti väikelaps, ei saa sellest joogist mitte midagi kasulikku. Tema seedeelundkond (ensüümid) on välja kujunemata ja ei tule selle “keemia” seedimisega hästi toime. Neerud ja maks ei suuda kehale mittevajalikke aineid kehast väljutada jne jne. Tekivad igasugused allergiad jms talumatused. Rohkem kasulikku energiat läheb Coca Cola väljutamise peale, kui sellest saab. Ammugi ei kuulu alla aastase lapse toidulauda sool ja suhkur!
    Ma pole asjatundja, aga ma arvan, et kui vähegi viitsid internetist otsida, siis saad piisavalt selleteemalist informatsiooni. Ma soovitan soojalt see meeletu kogus Coca Colat välja vahetada vähem suhkrut ja rohkem naturaalset sisaldavate toodete vastu. Joo parem täismahla või vett või mõõdukalt teed! Söö puuvilju ja pähkleid! Rohkem päris asju!

  12. Annala

    Ükski mõistlik inimene, kes vähegi oma tervisest hoolib, ei joo ju kokakoolat (või teisi kõrge suhkru- ja keemiasisaldusega jooke) ega paku seda ka oma lapsele…

  13. Leanika

    Pole ammu siin kommentaariumis sõna võtnud, aga äkki ei kasutaks sõna “keemia” ainult halvas tähenduses. Kõik, mis meid ümbritseb ja meie sees on, on täpselt samamoodi “keemia”, ehk siis koosneb keemilistest ühenditest, toimuvad pidevad reaktsioonid jne. Kui jutt käib kunstlikest maitse-, lisa-, värvi- ja lõhnaainetest, siis võiks nende nimetuste juurde jäädagi.

    Ilma keemiata poleks elu Maal tekkinud…

    Kokakoolast niipalju, et algselt põhines see jook samuti suuresti looduslikumatel komponentidel, mida nüüd lihtsam ja kahtlemata ka odavam sünteetiliselt toota.
    Väikelastele ei annaks koka-koolat juba suhkru või suhruasendaja ja süsihappegaasi suure sisalduse tõttu, sest need mõlemad ei ole paraku ka täiskasvanu tervisele kuigi head…

    Muide, Eestis müüakse Vene karastusjooki Baikal (originaal on klaaspudelites) mis sisaldab looduslikke maitseaineid sh eleuterokoki ekstrakti, mis madalale vererõhule suht hästi mõjub. Pidevalt juua ei soovita samuti (süsihappegaas ja suhkrud) aga vahel juua on päris mõnus ja peaks olema ka natuke tervislikum kui koka-koola.

  14. andry

    mu meelest tasuks ka vahet teha hoiakutel ja tõdedel, pean silmas et kokaga on linnafolkloori seotud, nii et tapab.
    Ja ilmselgelt on allikavesi või omatehtud mahl parimad joogid, mis üldse olla saavad.
    aga ma tean ka alla aastaseid lapsi, kes joovad kokat ja fantat ja ei hakka selle peale purskama nagu fontäänid. Ehkki ma ise neile seda jooki ei annaks.

    Aga tulles tagasi tunni teema juurde, Stoppardi Hüppajad on üle tüki aja tükk, mida Vanemuises pole piinlik vaadata. Viimane asjalik asi oli Undi Tühirand, ülejäänud sõnalavastused on suht kehvakesed.

  15. Sten

    ja muide suhkruasendajat sisaldab ainult dieetkoka. ja pealegi kui “keemia” see koka ikka olla saab – müüdid rohkem.

  16. Helen

    Kokadebatist hoidun kõrvale (kuigi mind ausalt öelda hämmastab, et keegi tõsimeelselt siin koka poolt propageerib). Aga “Arkaadia” on väga hea tükk ja mina lugesin selle ka raamatuna läbi, ja nautisin. Iva mis mina sellest kätte sain oli küll hoopis teine kui see mis sulle hambasse jäi – minule jäi meelde pigem see romantika/kunstiinimesed vs. teadus/mõtlejad dihhotoomia, ja arutelu tõest ja asjade teadmisest või selle võimatusest.

  17. Infi

    Tegin internetis natukene otsingut, et näha, milliseid seisukohti siis ka üldisemalt selles kokakooladebatis on võetud. Tulemused ei anna ühest poolt või vastu seisukohta, mida nad ilmselt ei saakski, sest ega toode ju tõesti surma ei too, ettevaatamatul tarbimisel terviseprobleeme vaid. Aga kuna jutt algas koolajookide mõjust väikelastele, siis alljärgnevatest aruteludest leidsin ma küllaltki põhjendatud aspekte küll, miks vastutustundlik vanem oma väikelapsele koolajooke (üldisemas plaanis ka üleüldse igasuguseid keemiliselt töödeldud jooke – muide, ka meie Öseli limonaadide valmistamisel osalenud isikud on eravestluses mulle öelnud, et oma perele nad seda ei ostaks) andma ei peaks, ammugi siis mitte veel imikule, kelle maks, neerud ja soolestiku mikrofloora täiskasvanu omast märkimisväärselt nõrgem on.

    ********

    http://www.mamashealth.com/nutrition/caffeine.asp

    (Räägib küll koffeiinist, aga toob välja ka koolajookide seotuse selle teemaga.)

    ***

    Üks arutelu ühes blogis.

    http://healthbolt.net/2006/12/08/what-happens-to-your-body-if-you-drink-a-coke-right-now/

    (Quote:
    *FYI: The Coke itself is not the enemy, here. It’s the dynamic combo of massive sugar doses combined with caffeine and phosphoric acid. Things which are found in almost all soda.)

    Seal all on 39 arutlevat kommentaari koos lisaviidetega ka. (On poolt- ja vastuarvamusi. Lõplikku seisukohta ei saavutatagi, aga päris palju huvipakkuvat võetakse jutuks küll.)

    ***

    Minu jaoks oli see kõige mõjusam, arvestades, et oma arvamusi esitasid isikud, kes koolajoogi tootmises ise osalenud olid.

    http://wiki.answers.com/Q/Is_Pepsi_healthier_than_Coca-Cola_or_vice_versa

    [Quote:
    Since I did work for Pepsi the company has a special formula used (in syrup form) and no, not all ingredients are listed because they are not considered harmful in small doses. Again, go clean your windshielf of your car with Pepsi or coke or hey, clean the motor of your car and rinse and if it does what I know it does then what do you think it does to the lining of your stomach! A VERY little goes a long way and again, clear soft drinks are better if you need to have one (even orange flavored soft drinks are better.)]

    ********
    Kokkuvõtteks – igaüks võib oma järeldused ise teha, ja ettevaatlikul tarbimisel keegi kokakoola joomise tõttu ära küll ei sure, aga mida väiksem laps, seda kahjulikum see kompott tema organismile tõenäoliselt siiski on. Ja ei tasu ka unustada, et aja jooksul teaduse seisukohad muutuvad, sedamööda kuidas uusi asjaolusid avastatakse. Me ei pruugi praeguseks veel paljutki teada igasuguste koolajoogi valmistamisel kasutatavate ainete tegelikust mõjust inimese tervisele. Paljude asjade kohta on omal ajal arvatud, et need on head ja kasulikud (elavhõbedaga haavandeid ravitud ja inimestele ränka elavhõbedamürgistust tekitatud, morfiiniga valusid vaigistades tuhandetele sõltuvust tekitatud, putukatõrjemürkidega inimestele kohutavaid haigusi ja siiani sündivaid kohutavate väärarengutega lapsi tekitatud, ja neid näiteid võiks tuua veelgi, kui asja uurida), enne kui on välja selgitatud, et tõde on pigem vastupidine ja nende vahendite kasutamine kaasnevate terviseriskide tõttu keelatud ja lõpetatud või vähemalt rangelt limiteeritud. Mida looduslikum ja puhtamalt kasvatatud toit, seda parem siiski, ehkki kogu meie keskkond on nagunii juba sedavõrd reostuseküllane, et ka puhtalt kasvatada püüdes ei saa ilmselt täielikult vältida keskkonnamõjudest tekkivat saastust. Siiski on sellest tingitud terviseriskide osakaal tõenäoliselt väiksem kui teadlikult tehistoodetud ja keemiliselt töödeldud toitu tarbides.

  18. notsu

    Nuujah, kokakoolast saab ju kasvõi kõva kofeiinilaksu (kui kõik süsihappegaasi ja liiga suure suhkrusisalduse argumendid kõrvale jätta). Vaevalt et keegi pooleaastasele kohvi üritaks joota, aga kokakoolat näe miskipärast üritab.

  19. catalina

    Minu meelest võiks väikeste lastega ikkagi lähtuda põhimõttest, et vanem andku talle kasulikke asju ja kasulikus koguses. Laps ei oska ise otsustada ju. Kui laps on aga piisavalt vana, ja eriti kui ta on täiskasvanud, siis saab ta teha oma valikud ja ka piisavalt koolat juua. Ma usun, et selle vastu siin vast keegi ei vaidle, et koolas kasulikke asju ei ole 🙂 kas seal kahjulikke on või ei – omaette teema.
    Natuke äärmuslikum näide,aga siiski – klaas veini või ka pits viina ei tee ju täiskasvanud inimese organismile üldiselt paha, vahel on võibolla suisa kasulik.Aga ema, kes annab väikelapsele alkoholi, kuna see teeb lapse rahulikumaks (ja selliseid paraku on)…..no tahaks loota, et siin kommentaatorite hinnangud lahku ei lähe 🙂

    Kuigi loen hoolega, pole siin varem kommenteerinud,aga kuna ise olen mõelnud ja arutlenud hiljuti selle üle, et milliseid inimlikke toite-jooke võib/ei või lemmikloomadele anda, siis tundsin kiusatust piuksatada 🙂

  20. Maria

    Minu lapsed eriti ei tahagi koka jooke. Vahest harva tuleb neil isu peale ja siis ostame. enne küsivad nad poes ikka kõrremahla või jogurtit.
    Samas pole ma neile kunagi keelanud neid kihisevaid jooke. Olen ainult suunanud neid oma valikuid tegema. Pealegi oli neil eel´misel aastal alsteaias tervisliku toitumise aasta ja nad on vägagi haritud sellistel teemadel. See on laste seas väga aksulik. Paljud nende valikud poes lähtuvad eelmisel aastal õpitust.
    Ma saan isegi vahest riielda kui midagi ebatervislikku ostan.

  21. L@SSIE

    Last tuleb varakult keemiaga harjutada. Kuidas ta tervis siis puberteediealisena peol kommi ja muude tablettidega hakkama saab?

  22. ritsik

    Meie kool oli Käopesa šefluskool või midagi sellist (endine 5. keskkool). Saadeti meidki siis tuulisel aprillipäeval lastekodusse ükt-d tegema. Mäletan siiani teravat õudustunnet, nähes klaasust taguvaid ja ilastavaid mõttelagedate pilkudega ja määrdunud flanellkleitides lapsukesi ja kasvatajaid, kes tõstsid neid riietades nagu tuhakotte ühest nurgast teise (nendega ei saa ju teisiti, öeldi). Püüdsime lastega suhelda, eriti ei osanud…
    Kurb, abitu ja vilets oli kaua aega olla. Ja meie keskkooliplikade sõnavarast kadus toonane moesõna “värdjas”.
    Nüüd on seal kindlasti kõik palju parem…

  23. ann

    kihisevate jookide teemal
    me ostame koju baikalit – tundub miskipärast neist kihisevatest üks mõistlikumaid olevat ning vahel saavad lapsed ka, alla 1,5aastasele loomulikult kihisevaid jooke ei andnud – st andsin otse avatud pudelist, nii et ajas läkastama ning siis ei tahetud 😛

  24. öö

    tähendab, ma täpsustan veel, et jutt polnud väikelapsest (2-3-aastasest), vaid imikust (alla aastasest).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.