Eppppp läheb puhkusele

Kui põhjuseid otsida, siis…

1.

“Kuidas sul küll aega pole rääkida, mitte kunagi?” imestas mu endine – ja taasleitud – hea sõber.

Ja ma ei taha enam seda põhjendada, et “kiire on-kiire on”. Nii mõned kohtumised “in real life” ära jäänud, sest elusse lihtsalt ei mahu korraga kirjastuse asutamine, raamatute toimetamine, Eesti Naisele lugude kirjutamine… ja blogimine.

2.

Lapsukese blogi on na hõredaks jäänud. Linki siia ei pane, kes teab, see teab 😉 Aga katsun sinna nüüd sagedamini sissekandeid teha.

3.

See viimases postituses mainitud tahe end netist võõrutada. Üks hea koht alustamiseks on omaenda blogi, sest tegelikult ma ju tean, kui painav see on. Istuda masinas, kirjutada lugu ja iga veerand tunni tagant klikkida blogisse… mis seal toimub? Mulle ei meeldi tegelikult see sõltuvus, sest ma ei valitse seda.

4.

Ja see kõhutõbi. Justin tuletas mulle meelde ühe huvitava asja. Pühapäeva õhtul enne magama minekut rääkisime ju blogindusest. Ja ma ütlesin talle, liialdades, aga just neid sõnu kasutades, et “see asi ajab mind oksele”, rääkides sellest, kuidas eraelud lahti kistakse blogimaailmas ja kuidas inimene (näiteks mina) poolkogemata on sattunud olukorda, mida võib nimetada “heaks enesereklaamiks”, aga mis tähendab ka seda, et igasugused teised inimesed võivad su sõnavõttude peale sulle öelda mis iganes ja sa pead vapralt naeratama. No nii see on, eksole. Enami aega on see täitsa ok, sest negatiivse kõrval on blogimaailmas palju positiivset. Aga Justin ütles tookord pühaba õhtul ka: “Kuule, sa oled ju rase, sa ei pea enda karastamisega ja paksu naha kasvatamisega praegu tegelema!”

Ja arutasime, kas ma tahan elada avalikku elu. Kas ma tegelikult tahan seda. Või tahaks ma olla saladus, kes end näitab anonüümselt (nagu Potsataja ja Marta) või ilukirjanduslikult (nagu peagi ilmuv meie “Õunaraamat” ja “Meestest, lihtsalt”).

…Ja selsamal pühapäeva öösel näitas mu keha ka, mis ta mu mõttest arvab. See on muidugi kergelt jabur nii mõnegi inimese meelest, aga mina usun psühhosomaatikasse. Ja kui ma mõtlen oma haigustele, siis on need pea alati olnud mingid verstapostid – mida nad tähistavad, sellest saab aru vahel varem, vahel hiljem.

31 mõtet “Eppppp läheb puhkusele

  1. A

    See blogindus oma nime all on parajalt masohistlik tegevus. Võiks võrrelda jubeda mänguga kus seisad alasti keset ruumi kott peas ja iga suvaline möödamineja võib sind nimepidi kutsuda, sulle meelitusi või õpetussõnu kõrva rääkida ja siis hoopis jalaga ahtrisse anda. Enamik just seda teebki ja naeravad ise ja naeravad teised. Ja kes ei naera, see vangutab niisama pead. Seisad siis seal ja ainult ootad kumbalt poolt järgmine hoop tuleb. Ei tea sa kuidas istuda ega astuda ja mida rahvale öelda, et nad selle jubeduse järgi jätaksid. Aga nad ei jäta. Enne kui sa ise seda lolli mängu ei jäta ja suureks ei kasva.
    Seda rõvedat pimesikumänug mängides lähed pikapeale hulluks. Egas siis Inno ja Irja muidu oma kommentaare kinni keeranud. Kuigi sadomashohismi ja hullusega tegelevad nad siiani.
    Nähtavasti Epp on sind tabanud mingi äratundmine. Usun, et selles oli osa Justini kainel mõtlemisel.
    Kaitske oma pere privaatsust ja piire ja ärge mängige mustade jõududega. Ärge ole kuulsuse narrid. See ei ole seda väärt.
    Edu, tervist ja armastust teile.

  2. Ingrid

    Mina arvan, et esinemine (kirjutamine, maalimine, laulmine, pillimäng, poliitika jne) tähenda olla kuulsuse narr.
    See on vastupandamatu vajadus välja elada sinus pulbitsevat talenti, mõtteviisi, elufilosoofiat ja vastapandamatu vajadus rõõmustada koos nendega, kes sinu mõtteid ja häält naudivad.
    Kuulsuse narriks muutud sa aga siis kui sinu esmane vajadus on olla kuulus ja selle saavutmiseks oled valmis sa kasutama mistahes vajendeid ja võimaluste olemasolul oled nõus selleks isegi peale maksma.

  3. Elina

    Üks puhkus kulub Sulle marjaks ära tõesti. Sa pole ju kohustatud aastaid läbi inimestele tasuta meelelahutust pakkuma. Blogidega näibki nii olevat, et kui kirjutad, siis läheb meelest, et sellel on reaalsed lugejad, ega taju ohtusid, mis oma privaatsete detailide paljastamine kaasa võib tuua. Näiliselt ju kirjutad kõike nagu päevikusse ja arvad, et loevad ainult toredad ja heasoovlikud inimesed.
    Ma ise pidin oma blogi paar päeva tagasi suvaliste avalike pilkude eest sulgema, sest sattusin situatsiooni, kus minu blogist loetut hakati minu vastu ära kasutama, olgugi, et ma ei tegelenud üldse mingite enesepaljastustega. Aga ühel hetkel taipad, et sa ei taha, et 100% kõik inimesed võiksid iga kell näiteks näha, missugune tapeet sul seinapeal on.

  4. Elina

    Kas keegi on kuulnud sellest, kuidas on uuritud jäätunud veekristalle, kui seda vett on enne hoitud näiteks arvuti lähedal? Käisin loengul, kus sellest uuringust räägiti (raamat on ka eesti keeles) ja seal näidati, et veele on mõjunud halvasti arvuti ja teleka taga olemine, küll aga ei mõjunud see halvasti siis, kui teleka taha istuma pandud veepurgi peale enne seda armastavate mõtetega mõeldi. Moraal: head ja armastavad mõtted kaitsevad kahjuliku kiirguse eest.

  5. Merle

    Kurb, sest Su blogi on üks mu lemmikuid 🙁 Sest mulle meeldib, kui kirjutajal on midagi öelda ja kui ta ka mõtleb, kuidas see kõlab. Aga see selleks. Hääd puhkust! Ja muidu ka hääd!

  6. Dhammapada

    Sest rumalate seas elamine põhjustab kauakestvat masendust. Rumalatega nagu ka vaenlastega kohtumine toob kannatust. Targaga nagu ka sugulastega kohtumine toob r õ õ m u.

  7. Metsapiiga

    Jah, mul ka kurb – aga samas… täiesti arusaadav otsus. Mõtlen isegi kui palju ilusid hetki looduses või PÄRISelus jääba tajumata/nägemata tänu netisõltuvusele…:( See siin ikkagi kõik kuidagi irreaalne ja totakaid reaktsiooone esilekutsuv.

  8. MM

    Muidugi, suvi tuleb, naudi seda.
    Aga samas on mage (ja see kipub alati, ka päriselus nii olema) et lollus ja tigedus saavutab oma tahtmise. Aga jah, targem annab järele. varsti ainult yks blogi vist veel järel ongi. 🙂

  9. anni

    Ma kunagi ei kirjuta blogidesse/lehtedesse kommentaare, aga Sulle tahan siiski mõnusat puhkust soovida, sest see lause – kiire on – kõlab nii meie endi kui teiste suust liiga tihti ja täna hommikul lugedes juurdlesin, kuhu me siis niimoodi välja jõuame. Kellelgi pole enam aega kokkugi saada, mis siis veel niisama olemisest rääkida…ja see on minu meelest kurb. Ja blogindus on üks paras massipsühhoos, kuigi mulle meeldib Sinu oma kiigata, sest oskad minu meelest tabavalt meie ühiskonda ja selle sees peituvaid probleeme/probleemikesi lahata. Seega loodan väga, et suudad neti- ja blogisõltuvusest end võõrutada ja praegust olukorda lihtsalt nautida.

  10. Liis

    Ja ongi nii, et blogimaailm neelab tegelikult suure osa ajast, mis peaks kuluma lähedastele ja endale.

    Head puhkust, Epp!

  11. Marii

    Saan Sinu otsusest väga hästi aru, sest ma ise tunnen samamoodi, et internet, blogid, foorumid neelavad häbematult suure osa mu ajast. Ja aeg on ju tegelikult varandus, mida peaks hoidma. Kulutama vaid selleks, mis tähtis ja nendele, kes kallid.
    Mis puudutab aga seda, et sa oled kaasatud sinu enda nõusolekuta I. T mahhinatatsioonidesse, siis selles valguses on su otsus kohe igati õigustatud.Sinu artikkel ei olnud minu arust küll mitte kuidagi I.T mainet kahjustav, kurb kui hr. I.T nii on seda mõistnud. Ma ei tea, kas I.T on põhjust solvuda ja teisi mustata sellepärast, et nad tema vaimses tervises kahtlevad. Mind isiklikult täitsa huvitaks, miks I. T oma kriise peab teiste peal välja elama, kui ta on õnnelik Irjaga, siis milleks kogu see mustamine ja avalik musta pesu pesemine. Kellele see nagu kasu toob? Sry nüüd läks veidi teemast välja.
    Sulle Epp aga soovin ilusat puhkust!

  12. reet

    Loomulikult võta aeg maha, kui Sa seda tunned. Sinu blogi suure austajana on muidugi hirmus kahju, aga suurepäraseid artikleid kirjutad Sa loodetavasti edasi. Sina oled Eesti blogosfääris positiivses mõttes VIP. 🙂 Ära lase ennast ilmselgelt häiritud mõttemaailmaga inimestest segada, nad ei ole seda väärt.
    Fännina luban, et ei jää Sind vahtima ega trügi tere ütlema, kui me peaksime Tartu peal kohtuma. Aga mõtlen Sinu ja Su pere peale. Hea sõnaga. Muide, kas Justin blogib edasi?

  13. Eppppp

    Võib ikka mulle tere öelda 😉
    Siiani pole vist keegi mulle tänaval öelnud, et tere, ma loen su blogi. Ma ise ütlesin ühele ülivanale põgusale tuttavale tere ja siis selgus jutu käigus, et ta on blogilugeja. Ahjaa, ja üks inimene kõndis mu akna alt mööda ja lõi end veidi ära, sest aken oli liiga lahti 😉 Mina istusin parajasti akna all, hakkasime rääkima ja ka osutus blogilugejaks!

    Justin blogib edasi. Aga tal on ka konkreetsem missioonitunne oma asja ajamisel (Eesti tutvustamine inglisekeelsele maailmale).

    Aitäh heade soovide eest.

  14. Aurora

    Ilusat puhkust!
    Sinu blogi oli üks väheseid , mida seniajani lugesin, hoolimata sellest, et ma Sind ei tunne ning ka Su elu on hoopis teisest ooperist kui minu oma. Tunnistan , et isklikumad sissekanded olid mu lemmikud. Samuti esindasid sa oma blogis siinses ühiskonnas mitte nii tavalist globaalsete ökoprobleemide eest muretsejat ning selles küsimuses siinmail veel haruldasemat isikliku vastutuse võtjat.
    Loodan, et peale pausi (mille jooksul, loodan, juhtub Sinuga ainult häid asju), kirjutad kunagi jälle.

  15. Ray D. Noper

    Kommentaarides mainitud veekristallide ja heade mõtete mõju neile kohta võib öelda ainult seda, et väära usku ei kõiguta ükski katse, sõltumata katsete arvust ja nende tulemustest.
    Mitte, et ma vaidleks arvuti kahjulikkuse üle, aga põhiline kahi on ikkagi kadunud ajas, mida võiks sisustada hoopis mõistlikumalt… Janoh, ei tohi unustada inimeste rumalust… Kui ikka järjepanu tundide kaupa varbaga vastu arvutit toksida, võib veidi aja pärast arvutit ka varba paisteajamises süüdistada… Rääkimata neist, kes pikka aega järjest monitori põrnitsevad ja üldse silmale lõdvestusharjutusi ei tee ja siis kiruvad, milline kahi ikka see arvuti silmadele on.

    Aga eelkõige ikkagi – ole tugev! Olen näinud küllalt nn. “netisõltlasi võõrutusravil”, nagu heroiinikud peaaegu 🙂

  16. timbu

    Nägemist ja kõike head
    Oli tore lugeda. Mõtlesin just, kas tuleviku ajaloolased kasutavad praegusi blogisid allikatena – ja kas neid siis enam üles leiabki…

  17. sille

    loodetavasti aeg-ajalt (kasvõi väga harva) kirjutad ikka üht teist. kasvõi seda, millal ja kus te raamatuesitlus on. kui see just mu tööajale ei satu, siis sooviksin küll tulla 🙂
    ilusat puhkust!

  18. muideks

    Kui saatan sind nimepidi ei tea, siis ei saa ta sind kutsuda. Aga kui sa juba oled oma nime temale suhu andnud, kas siis kuulsusejanust v6i niisama lapsemeelsusest, siis pead sina lihtsalt kinni katma need kohad ja l2bi l6ikama need traadid millede kaudu ta sinu nime kutsub ja sinu yle irvitab. Eemaldu inimestest kelle meele, suu ja s6rmeotste l2bi saatan sind sunnib ja sinu meelerahu rikub. Ja pea meeles, et sa ei saa saatanast v6itu sest l6puks saab ikkagi tema kogu su energia ja j6u. Sa ei tohi enda hinge ehk eluj6udu temale anda nii nagu seda on teinud paljud. (Antud juhul on heaks n2iteks Inno ja Irja keda saatan kavalasti kasutab).
    Kui mu s6nad sulle midagi konkreetset ei t2henda, siis v2hemalt sain ma m6nda asja enda jaoks siin lahti kirjutada.

    Muideks, ma ei pea ennast usklikuks inimeseks. Ma ei k2i kuskil kirikus, ega kuulu mingisugusess gruppi. Saatangi on minu jaoks kujundlik v2ljend. Termin lihtsalt negatiivse j6u kohta.

    Olen kindel, et selliseid asju tunnevad k6ik inimesed vaistlikult. Iseasi kas nad seda endale teadvustavad.

    T2nud. Ja olge targad tundmaks mis on mis ja kes on kes.

  19. öö

    ära nüüd valesti aru saa, aga tead see blogi kaotas nigunii kohe suure tüki pärast te usast äratulekut. meerikasse jäi kaks põnevat teemat: ultratarbimiskeskse ühiskonna hullused ja ämm 🙂

    minge õue jah! kui tartusse tulen, siis helistan.

  20. Fre

    Ma olen ikka ja alati imestanud blogipidajate järjekindlust ja julgust. Mumeelest on oht miskisse orki langeda ikkagi liiga suur – ise pole näiteks julenud alustadagi kuna mul omal mõned kodused “luukered kapis” – st ei saaks kirjutada ilma teatud teemasid puudutamata ja see omakorda võiks mõne solgikraani mujal ootamatult avada. Ohh, ega see polegi Su otsusega seotud ju. Aga mulle tundub hea teha õigel ajal paus pigem kui et lasta asjal hääbuda või siis mingisse jamasse uppuda.

  21. tavaline keskmine lugeja

    Puhka jah, läkski igavaks, juba ammu. Ja ära solvu, ma mõtlen seda juba pikka aega ning täitsa ausalt. Poleks öö sama kirjutanud, siis oleksin ilmselt vaikinudki.

  22. Eppppp

    Muide, väga raske on mitte blogida. Eileöiste pronkssõduri sündmustega seoses on nii palju mõtteid. Aga las nad pulbitsevadki edasi naha all. Mul on meeles, kuidas Andry on mulle korduvalt öelnud, et kirjutamises on “ühendatud anumate seadus”, kui täidad ühte kohta (näiteks blogi), siis voolab teine tühjaks (näiteks ilukirjandus).
    Ma tahaks osata kirjutada midagi sellist, mis inimesi paneks mõistma. Vaenu ja viha on tänases päevas nii palju.

    ja aitäh kõigile heade soovide eest.

    Jooksvaid teateid panen ikka siia blogisse üles, jah. Raamatuesitlus, tänavakoristamise aktsioon jms.

  23. Eppppp

    PS. Mis puutub sellesse, et “Tagasi Eestis” polnud see, mis “American Dream”, siis kindlasti ei solvunud. Ma näen ise ka, et sotsiaalne tellimus oleks endiselt ameerikan driimi edasi kirjutada, pea kõik blogrollid, mida olen näinud, kasvõi ajalehtede omad, nimetavad seda blogi ikka Ameerika sõnaga.
    Eestist ei saa või ei taha või ei jõua praegu samamoodi blogis kirjutada. Eksju.

  24. Monika

    Nagu selle jutu tõestuseks ja Sinu blogide põhjal, võin öelda, kuigi olen täiesti võõras inimene, et elan sinu majast ülejärgmises. Meil kollane. Mul 2 last, tüdrukud 6 ja 2, et kui sul Marta tahab kellegagi mängida, oleks väga vahva küll. 🙂
    Ja minu sugulane, kes eluaeg ameeriklane olnud, kolis 3 aastat tagasi Eestisse, ta meesterahvas, 30.a. ja võib täitsa vabalt su mehele nö. abiks olla integreerumisel.
    Naljakas niimoodi otse pakkuda, aga sellised seosed tekkisid su blogi lugedes. 😉

  25. Eppppp

    Monika, äkki tahad oma lastega sinna tulla?

    Pargi tänava ääres toimub vana õunaaia koristus Salemi koguduse eestvõttel
    28.04. kell11.00. Kontaktisik on Meego Remmel 5525854.

  26. kadri

    tere!
    ei ole ma Su blogi küll reeglipäraselt lugenud, aga vahel siiski. ja alati väga meeldib 🙂
    siiski kui Sa ise tunned, et vajad puhkust ja privaatsust (mille puudumine võibolla väikses Tartus tõesti lööb tugevamini välja), siis polegi rohkem põhjendusi vaja.
    jõudu, rõõmsat meelt ja kõike toredat!

  27. Maret

    Tere Epp! minagi olen üks neist kes Su blogi juba päris tükk aega lugenud on aga varem sõna võtnud ei ole. Kunagi kogemata sattusin siia ning Sinu ja Su pere tegemised ning mõtted haarasid ilmselt nii endasse, et ikka ja jälle klikin siia et uurida kuidas teil läheb. Meeletult huvitav on jälgida Su tütrekese arengut, nii Sinu kui Justini silmade läbi. Te olete saanud minu silmis peaaegu et “ideaalperekonnaks”, kelle sarnane tahaks isegi kunagi olla, praeguses vanuses, 22, veel siiski mitte ;). Martal ning beebil on meeletult vedanud, et neil teiesugused toredad vanemad on. ausalt!
    Kui Sind kunagi tänaval nägema peaksin, tuleksin kindlasti tere ütlema, äratundmisrõõm on ju kõige toredam rõõm:) Nii tore oli, kui Justinit “Kahvli” saates nägin, selline tunne oli nagu vana sõpra oleks näinud ;p.
    Blogipuhkuse koha pealt, kui ise leiad et on aeg, siis on aeg. Su lugejad saavad Sinust aru, kuid jäävad ikka ootama uusi postitusi, niiet ära muretse, me ei unusta Sind. Ära Sina meid ka päris ära unusta, meid ikka huvitab, kuidas meie lemmik blogiperekonnal läheb 🙂
    mõnusat puhkust!!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.