Uued aknad või vanad aknad

Eile öösel lugesin ehitusfoorumeid ja katsusin pead selgeks saada. Sest otsus tuleb teha.

Aknad.

Aga pea on segi.

Vanad aknad vajavad kraapimist, lihvimist, värvimist. Mõne aknaga on alustatud ja see on juuuubedalt töömahukas! Kahtlustan paranoiakrampides, et tunnitasu alusel palgatud inimesed löövad nende akende kallal lihtsalt aega surnuks, kuigi mõistusega ma tean: see ongi pikk töö.

Ja lisaks tuleb kunagi talv ja siis puhub tuul nende kraabitud-värvitud akende alt ja vahelt läbi ikka. Nagu on näha isegi silmaga, ja ka sellest, et aknad olid kõik kõvasti kleep-paberit täis. Lisaks on mitmetel akendel klaasides praod. Ja aknad ei tule hingedelt ära (piidad on pandud niimoodi peale).

Nii et praktiline talupojamõistus ütleks: tuleb ära vahetada need aknad. (Vähemasti need, mille kallal pole tööd alustatud… aga kas vanad aknad ja uued aknad kombinatsioonis ühel majal oleks ok?)

Teisalt on keskkonnahoid, või on see hoopis emotsionaalne kuulumine teatud ringkondadesse, enda identifitseerimine sellena, kes armastab vanu aknaid ja kes kirtsutab nina sõna “pakett” peale (eriti plastikpakett, muidugi).

Siin praeguses korteris on meil puitalumiinium-paketid. Toad olid talvel soojad ja umbsed, aknad olid ikka lahti. Aga see pole ehk sugugi nii paha, võrreldes variandiga, et toad on külmad. Või mis? Või lihtsalt kütaks rohkem ja omaks head ventilatsiooni (st akende vahelt tulevat tuulekest)?

Hinnavahet ei oskagi praegu  öelda. Isa soovitas mul kokku arvutada praegu nende paari akna peale läinud töötasude ja materjalide hinna. Täitsa kopsakas summa tuli kokku.

Igasugused teemad “talupojamõistus versus keskkonnasääst” on seal maja peal veel järjest ette tulnud. Aga neist mõni teine kord. Avaldage täna arvamust ja jagage kogemusi akende teemal! See oleks mulle tõesti abiks.

32 mõtet “Uued aknad või vanad aknad

  1. andry

    kui uued aknad, siis ventika avaga, see on selline aknaraami kõrgune suletav avatav luuk ntx või mingi muu süsteem.

    Vanu ei soovita taastada, kui ise sinna elama ei jää, aga saab teha igatsugu tihendi ja liistsüsteemi. Keerulised ja allumatud on paar esimest akent, edasi läheb iisimalt.

  2. seke

    meie lasime teha uued aknad, kuigi alguses mõtlesime vanu taastada. kuid selgus, et vanad olid mitmest kohast mädad ja pole mõtet sellist taastada. Väljapoole sai topeltklaas (ise klaasisime) ja sisemistel akendel ühekordne klaas. Ja linaõliga tegime üle. Uute akende puhul – isegi kui nad on puidust tehtud ja valgeks värvitud, tekib ikka selline tunne kaugelt vaadates, et tegu on plastmassiga. Silm ja mõte on nii ära rikutud vist selle üldise plastmass-akendega. Ma nüüd täpselt ei ole aru saanud, kas te vahetate kogu maja aknad ise ? Kui jah, siis on rohkem valikuvariante, kuid üldiselt meeldib mulle linnapildis ikka selline maja, kus naabrid arvestanud naabritega – et pole selliseid jõledusi nagu kaks akent plastmassist ja ülejäänud puust ning ühe korteri kohal väljast ka vooder vahetatud, ülejäänud mitte. Selline kriibib väga silma. Muidugi ma ei arva, et te plastmassist aknad teete 🙂
    Ja akende lahtitegemisega – meil nii, et üle ühe saame lahti teha, alguses mõtlesin küll, et ikka iga akent peab saama lahti teha, kuid nii on hoopiski parem, ei pea kõigil akendel sisemisi klaase suvel eest võtma. Ja aken käib lahti nagu ikka – hingede peal ja lükkad terve akna lahti. Linnas vist teine asi…

  3. luize

    Tähtveres võib majal olla kultuuriväärtus. Ja akende vahetus sel puhul võib kuuluda osaliselt linna poolt kompenseerimisele. Kui on õigelt tehtud muidugi. Ainult et seda saavad taotleda vist omanikud. Ja kord näeb ette, et enne maksad, siis taotled ja siis võibolla saad. Seda peaks linna käest küsima, kuidas neil tänavu on.

  4. liz

    mina taastasin vanad aknad. leia korralik töömees ja maksa ruutmeetri järgi, mitte tunnitöö eest, sest nii saab lõputult venitada.

    väga hea jäi, pandi tihendid vahele ja nüüd ei puhu talvel läbi aga õhk on parem, kui plastakendega majas

  5. BC

    stop stop stop.. esmalt: kui tegu on vana puit majaga, siis kindlasti taasta ka vanad aknad. vastasel juhul näeb ta välja nagu kaunis kena neiu, kellele on litsi riided selga tõmmatud 😉

    teiseks: nagu me isegi kasutame, siis akende toppimine polegi nii suur vaev kui seda esmapilgul/hetkel arvata võib. sügisel topid täis – kui jahe hakkab ja kevadel võtad taas lahti. ja kui soovid siis ei pea ju kõiki täis toppima, jäta need, mis vaja avada ka talvel, toppimata.

    ja nagu siin juba eespool oli link Tartu linna restaureerimistoetuste lehele.. siis võid vabalt lasta need aknad ära teha ka kellelgi asjapulgal, kes seda igapäevatööna teeb ning saad vähemalt osa sellest summast linna käest toetusena.

  6. luize

    Hmm, praegalt ma vaatasin selle kaardi järgi, et Hiie tänav ei kuulu sinna piirkonna alla… vähemalt ei old ta ära märgitud. Samas, see on vist jah Tähtvere nö uuem linnaosa. Või kuidas.

  7. anna

    aga tunnihinda ju ei maksa keegi töölistele, see on nr.1, mis remondiplaanija endale selgeks teeb.
    tükihinnaga ikka käivad asjad, kui sa kohutavalt pügada ei taha saada.

  8. Kalju

    Kui on vähegi võimalus, soovitaksin vanad aknad remontida. See on muidugi üldsoovitus, ilma oma silmaga nägemata.

  9. Maarja

    http://www.srik.ee/ on Tartu säästva renoveerimisega tegelejad, tasub sinna helistada-kirjutada. Muidugi, tõeliste aknarenoveerijatega on selline häda, et neil on enamasti suvi juba tihkelt tööd täis.
    Meil läks nii, et sisemised said taastatud, aga välimised tehti uued, sest raam oli väga mäda. Kui on ainult mõni koht pehkinud, siis seda saavat paigata uue puutükiga. Tulemus sai ilus, aga uus välimine kiht on tihedam ja sisemine hõredam (peaks aga olema vastupidi, et aknad vahelt ei “higistaks”), seega ootan talve kerge ärevusega. Oma meistreid tegelikult ei soovita, sest tundus, et meie aknad olid neil esimesed teha ja ikka jubedalt läks aega.
    Võid ka osaliselt lasta uued teha (lõunapoolsed kipuvad olema need halvemas korras, päike aitab hooldamata akna pehastamisele kaase), kui teed täpselt vanade järgi ja teised renoveerid, siis jäb tulemus ühtlane.
    Et siis tulihingeline vanade akende kõpitsemise pooldaja, kui aga saab.

  10. andry

    veel on lahe koht, kus infi saab Safran. Tatru omade kohta ma väga ei tea, aga Tallinnas on küll tegijad mehed ja jagavad häid ja asjalikke nõuandeid, kui vaid küsida oskad.
    Tartu poe aadress (Seal on igasugu ökovärve ja muid asju nigu muda) on Näituse 22-21
    Mobla 555 66 986
    Lauakas 742 61 30
    netikas info@safran.ee
    ja kodukas http://www.safran.ee

    Hei hoo hei hoo, käib töö ja vile koos. See ongi muide kõige õigem nipp asjade tegemiseks, hoo ja mõnuga.

  11. Lee

    Palun ärge visake vanu aknaid ära! Kui taastada ei saa, teatage Kasutatud Vana Materjali Laole (www.materjalid.net) ja nad viivad need aknad ära ja keegi õnnelik, kelle maja on uute akendega pilastatud, saab need jälle ette panna. Aga igal juhul pälvite minu kustumatu tänutunde, kui taastate. Talvekülm on rumal jutt, kui taastatakse nii, kui peab. Vana puitakna kasutusaeg on 300 aastat. Kas sama saab öelda uue puitakna kohta, pole kindel, sest puitki võeti vanasti teiste reeglite järgi metsas maha kui tänapäeval. Ma tean, et mul puudub selle teema koha pealt igasugune takti- ja mõõdutunne, aga ausalt, minu seisukoht on, et kultuuripärand kuulub meile kõigile ja selle hävitamine on kuritöö. Ja kultuuripärandi, s.o. vana maja kasutajaks või omanikuks saamine on kohustus, mitte ainult rõõm. Tasub kaaluda, kas seda kohustust võtta, kui täitmine on tülikas ja keeruline. “Progressiivsem”, mõtlemisvõimeline osa inimkonnast võiks seda teemat kaaluda, sest “sile ja valge on ilus”, s.t. proletaarse mõtteviisi kandjaid on niigi palju. Kui tahta sooja, hermeetilist ja siledat, milleks luua seda vanasse majja? Uusi maju tehakse ju juurde, vanu aga mitte. Ja miks lõhkuda seda, mida teised omanikud-elanikud hinnata oskaksid?

  12. Eppppp

    Tere ööd,
    jah, juba keskhommikul sai otsustatud, et jääb ikka vanade akende juurde ;)’
    Srikiga ja Safraniga olen viimasel ajal suhelnud küll. Uste-akende restaureerijad käisid külas, kaks kutti, üks lahedam kui teine, aga hinnad olid neil nii kõrged, et teeme ikka ise.

    Aga tunnihinda maksan jah, “komsomoli löökehitajatele”. Profid maalrid ja plaatija saavadruutmeetrihinda. Aga löökehitajad on 17-20+ aastased noored, minu vendade sõbrad ja ajalehekuulutustest leitud noored, kellele me jooksvalt töid leiame ja keda mu isa välja õpetab. “Pahteldanud oled enne? Näe, nii käib.” Lihvimine, värvimine, liivakasti ehitamine, aianurga kaevamine… Ja mina siis siblin ühe juurest teise juurde ja lahendan jooksvaid probleeme, leian uusi tööotsi ja muidugi NB – hoian distsipliini. Kui minusugust kubjast seal vahel poleks, siis oleks tundide arvestamine muidugi jama.

    See tunnitöö-löökehitis saab vist kahe päeva pärast läbi ka, sest esiteks tööd hakkavad otsa saama ja teiseks, Marta ja Justin jõuavad koju! 😉

    Ahjaa, ja nädalavahetusel – kui on ilus ilm – tulevad minu isa õpetusel krohviparanduse ja maja värvimise talgud, siis osaleb lisaks mu vendadele ja nende sõpradele ka Justin. Ja kui mõni blogilugeja tahab osaleda, siis võta ühendust!

    50 kr tunnist on see demokraatlik taks, mida on saanud kõik löökehitisel osalejad.

  13. Sten

    üks teemaväline küsimus:
    Kas 4. julil peaks USA lipu ka heiskama? (siin eestis ma mõtlen)

  14. Liisi

    Ei pea aga minu meelest oleks vahva! USA lipu heiskamine, ma mõtlen.

  15. :-)

    Kas omanik ise ka ehituskvaliteeti kontrollimas on? Imelik natuke kui ta teil seal vabalt taielda lubaks.

    Kas ise lubaksite pimesi kellegil OMA maja kallal remonti teha?

  16. Katriin

    Tere! Lisaksin eelnevatele abilistele vanade, väga kvaliteetsete ka ilusate akende omanikuna, et akna kvaliteetne renoveerimine ei ole “lihvimine ja värvimine”, vaid “vana värv maha + KITTIMINE (nb! tihendab ja kinnitab klaasi) + vajadusel uus klaas + vajadusel puiduparandused + kruntimine ja värvimine jne”. Lõpus sisemisele klaasile vajadusel ka tihendid (välimisele ei panda).

    SRIK korraldab akende renoveerimise koolitusi ning sealt saab kvaliteetseid infomaterjale vanade akende renoveerimise kohta (hea teada kõigil vana maja omanikel), renoveerimisel oli abiks meister ja poole summa tagasisaamiseks sai tehtud taotlus linnavalitsusele. Tasu on loomulikult (klaasi) ruutmeetri eest. Arvestades linna abiga tuleb hind sama mis plastmassakna ostul. Loomulikult kõiki puitaknaid renoveerida ei tasu (eriti nõukogudeaegseid).

  17. Eppppp Postituse autor

    Jah, õige jutt küll, tean sellest, kuidas vana värv kuumapuhuri ehk fööniga maha jne.
    Aga meie krobelised “kraabitud ja värvitud” aknad on ka armsad 😉 Iga päevaga meeldivad mulle rohkem. Las nad olla krobelised! Meil ongi üsna krobeline see maja igast otsast.
    Muide, nad on 1960ndaist. Ja liistudega (mõni aken on kitiga ka, ma pole veel süsteemile pihta saanud, miks osa on ühte ja osa teistmoodi).

    Kas srikilased panevad ka varem liistudega akendele kiti?

    Ja kitt tuletab ikka meelde “Pal tänava poisse”, me just meie tööpoistega rääkisime sellest. Millegipärast nad seal raamatus sõid kitti.

  18. "naabertänava - Anu"

    Kui oma majja kolisime, kititasime oma aknad (1989-90), kuid üle-eelmisel suvel tihendasime klaasid hoopis silikooniga, sest nende aastatega oli kitt täiesti rabedaks muutunud ning pudenes klaasi vahelt tükkidena välja, nt. aknaid pestes-kuivatades. Võibolla praegu on parema kvaliteediga kitid. Silikooniga tihendades ei ole vahet, kas panna lisaks liistud või mitte, klaas kleebib kõvasti kinni ja ära ei kuku. Muidugi ei tea keegi silikooni 300-aastast ajalugu, kuid olen kindel, et kui seegi rabedaks muutub, saab ju sedagi edukalt ära kraapida :))

  19. Eppppp

    Silikoon ei taha ära tulla! Selles meite majakeses on keegi ühte akent silikooniga talveks tihendanud kunagi ja akna puhastaja nägi eile kurja vaeva. Ei võta seda hästi ei nuga ega kuumapuhur ja sellele ei hakka ka värv peale.

  20. Katriin

    Liiste on kergem panna, vene ajal pandi enamasti liiste (ka varem kititutele). Miinuspoole peal pidi olema see, et liistupragudesse hakkab kogunema kondentsi (niiskust), mis võib kaasa tuua puidu mädanemise. Silikooni ei soovitata. Kui kitt nii kiiresti pulbristub, siis on põhjuseks ehk see, et ei ole korralikult värviga kaetud (paar millimeetrit ka klaasi peale, nii et kitt on korralikult kaetud)? Peaks ca 30 aastat vastu pidama enne kui uuesti kittida vaja on, värvida tuleks iga 5 aasta tagant (meistri sõnadel). Kittimise mõte ongi akende tihendamises, klaaside kinnitamises (loe: külmakindlus).

  21. Lee

    Kas keegi mäletab – Pal tänava poistes nad närisid, mitte ei söönud kitti? Minu mälu järgi oli nagu nätsu laadi funktsioon 🙂

  22. Iris

    Neil oli püha ülesanne kõikvõimalike akende küljest kitti kraapida ja siis oma suurt kitikamakat pehmena hoida, sellepärast nad seda nätsutasid. Mu mäletamist mööda, aga kontrollinud ei ole 🙂

  23. luize

    närisid jah, aga seda ma enam ei mäleta, mis nad selle pehme kitiga teha tahtsid. kitiühing oli asja nimi.
    eppur, ma lubasin kergemeelselt ennast sulle appi, aga nagu juuresolevalt pildilt näha oli, ei jõudnud ma seda mitte täita. kuidas saaksin enda pealt ja sinu meelest maha uhtuda selle kahetsusväärselt õnnetu pleki mu muidu laitmatult ihult…
    ma usun, teil peaks seda tegevust seal jätkuma… kui sa just sünnitamas pole. neil päevil ju aeg jõuab või varsti?

  24. esvenn

    vanade puuakende restaureerimisest niipalju et korralikult tehes on see suht töömahukas asi. enne uuesti värvimist on kasulik lasta akendel seista linaõli vannis et kyllastada puitu õliga ja muuta ta vastupidavamaks niiskusele jne. miskipärast ei ole ma näinud akende restraureerijaid seda tegevat. pisiasi kyll ning vaevalt et seda keegi hiljem tähele paneb kuid tegija asjatundlikkuse ja hoolikuse kohta ütleb see palju. klaaside kinnitamisel kindlasti kasutada kitti, sest seegi on linaõlibaasil ning nakkub perfektselt nii linaõliga töödeldud puiduga kui ka klaasiga ning hiljem on värvitav. eluruumide puhul aknal liiste kasutada on jama. sama hästi võiks hambaarst plommimaterjalina näiteks kipsi kasutada , et noh kiirelt tarduv ja hästi lihvitav ju:) või siis milleks yldse klaasiga jännata? klambripüstoliga korralik paks kile akna ette ja käib kah 🙂 hea odav

  25. esvenn

    uute tellimine on ikka odavam kui vanade korralik korrastamine. kahjuks.

  26. Mirri

    Kas linaõli on midagi muud kui see lina-või kanepiõlist õhuhapnikuga oksüdeerimeķse teel saadud värnits? Kaasajal tehakse ka muidugi nn poollooduslikke värnitsaid mis pole enam puhtast lina-ega kanepiõlist. Minu ehitusmeistrist vanaisa tegi ntx kitti alati ise. Ei mäleta täpselt mis sinna sisse käis, värnits igal juhul. Ja uued raamid immutati loomulikult värnitsaga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.