Veel praktilisi tähelepanekuid

No sellest ma ei jõua kirjutadagi, kui palju ma ehitusasjadele rohkem pihta olen hakanud saama viimase kolme nädala jooksul. Võibolla kunagi hiljem. Aga praegu paar logistika-alast märkust.

– Töömeestele ei maksa reeglina raha ette maksta. (Eksole alles Ameerika avastamine! 😉 Siis kipub neile mingi uus projekt ette tulema. Ja isegi poolt raha ei tasu ette maksta pärast poole töö ärategemist, sest ka siis tuleb neil kahepäevane paus.

– Tükitöö on (teoreetiliselt) alati parem kui tunnitasu. Ma ütlen “teoreetiliselt”, sest praktikas on paljudele asjadele ikka väga raske hinda välja mõelda. Kui ma lihtsalt ei tea, kaua poisid kaevavad kraavi või värvivad kuuri, siis kuidas ma saan sellele tükihinna panna?

– Nn professionaalide issanda loomaaed on suur. Juhtub näiteks, et pean pärast kellegi töö-ööd toanurgast taldriku pealt suitsukonid leidma (jah, tuba on värvitud). Ja juhtub ka, et tellin kahe kõrvaltoa põrandate värvimise, proff värvibki mõlemad pinnad ära, aga lävepaku kahe toa vahel jätab vana värvi… Üldine mulje on mul, et noored diletandid teevad oma tööd paremini kui vanad profid. Vot.

No midagi oli ju veel… Uni tuli. Tahtsin veel öelda, et sularahaga arveldamine “sakib täiega”, kui kasutada 18aastaste sõnavara (vanusegrupp, kellega viimasel ajal olen palju kokku puutunud). Kui see remondikorralduse aeg mööda saab, siis hakkan ma ilmselt igas poes ja igal pool kaardiga maksma.

…Ja saabki ju läbi. Põrandate värvimine siinseal on veel jäänud, vannitoa lagi ka. Ja sissekolimine. Ära tegime!

Kas Anna kavatseb sündida uude või vanasse pesasse…? Ja millal ja kuidas ta sündida kavatseb? Nüüd on mu mõtted ometi kord selle teema peale läinud.

6 mõtet “Veel praktilisi tähelepanekuid

  1. sille

    tore, et remondiga ühelepoole saama hakkate. tean seda töömeestega madistamise tunnet, elasime sama läbi veidi enam kui 2 aastat tagasi. meil läks küll lõpuks väga hästi. olime sunnitud nimelt mehi usaldama ja osa raha ette maksma, mida siis hingevärinal ka tegime, aga õnneks läks, toredad mehed olid.

    ootan siit iga päev titeuudiseid juba. ega sa vahepeal veel tädiks saanud ei ole? mulle kohe meeldib titeuudiseid saada, mis siis, et ise inimesi ei tunne 😉

  2. luize

    mina kah mõtlesin, et kaks varianti, tõsine ehitustöö või tõsine titeöö 🙂
    ega kummagi osas pole vist kaua enam oodata.
    edu.

  3. Tonisee

    Mina maksin ca 2.5 aastat tagasi ka ainult kaardiga. Kui Tartust välja elama kolisin, on järjest rohkem vaja olnud sularahaga maksmist. Hakkasin mõtlema teemal “Infoühiskond, pank ja mina” ning jõudsin järeldusele, et sularahaga arveldamine on väikest viisi paranoilisele ja privaatsust ihkavale inimesele parim lahendus, sest:
    * kui enne oli internetipangast näha iga päeva kohta minimaalselt 1 tehing, siis nüüd on neid kuus ca 10 ==> Pank ei pea teadma, kus tema klient söömas käib või mida ostab
    * poes ei seostata minu nime minu ostetavate kaupadega
    * kaupmees saab sularahamaksete pealt suuremat tulu, sest kaardiga makstes saab Pank kindla protsendi makse pealt endale
    * maist Jumalat sellisel viisil õrritada ja samas ignoreerida on esimeses lähenduses väikest rahulolu tekitav (ma ei ütlegi, et see lapsik ei ole).

    Pank ja Supermarket Jumala rollis mulle lihtsalt ei meeldi.

    Kena sombust ja huvitavate tööde rohket (?) pühapäeva 🙂

  4. triin

    Einoh mega tubli oled! Pole ma veel kuulnud, et kellegil remont õigeaegselt lõppeks! Sa võid tõesti kõike teha. Nüüd veel laps sünnitada ja … Nagu eesti naine sajandite tagant ;D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.