Ellujäämiskursus edasijõudnutele

Nii. Ma lihtsalt ei jõua kirjutada, kuigi lugusid, mida vesta, oleks (1. Juhtum torujüridega. 2. Mis juhtub, kui maksta raha ette. 3. Jamad eelmise korteri värviparandustega ja peremehega jnejne.)

Aga – telegrammistiilis. (Ausõna, ma veel jutustan teile lugusid, sest mulle meeldib seda teha… Aidake mind ainult sellest raskest ajast üle.)

Tartlased. Palun kuulake.

1. Kes tahab õunu! Valge klaar ja suislepp, iga päev uus kiht meie tagaaia muru peal kisamas. Viige minema ja tegelge nendega.

Või variatsioon:  kes tahab tulla appi mulle neid õunamoosiks tükeldama. Mina enam ei suuda.

Või variatsioon: kes teab, kus on õunte kokkuost? (muide, ka gugeldamine nõuab aega)

– Kes oskab õmmelda ja on nõus mõõduka tasu eest aitama klardinaid õmmelda, kõik välja mõõdetud ja lõigatud? Mitte et ma ise ei oskaks. Iga hommik mõtlen, et täna…

Nonii. Rohkem ei tulnudki praegu meelde. Sest ma ei saa ju kutsuda teid sorteerima mu firmadokumente või selle majarfemondiga seotud tshekke või lõpetama “Roheliseks kasvamise” raamatu lugusid või pakkima lahti kaste, kuhu peale on kirjutatud “Kribu-krabu”.

Aga midagi oli nagu veel…

Ahjaa. Mul on kaks imeilusat tütart ja  väga lahe mees. Imeilus tagaaed, täis õunapuid! Aknad, romantilised ja vanad, maja, mis täis valgust igast ilmakaarest!… Ja ma tahaksin tuua Tartu varjupaigast endale koera nimega Käpik või vähemalt kassi nimega Isis (vaadake www.loomadevarjupaik.ee), aga millegipärast hakkab mu mees seepeale homeeriliselt naerma.

PS. Appi ja katsikule võib ausalt tulla, mu telefon on 52 71 009.

15 arvamust “Ellujäämiskursus edasijõudnutele” kohta

  1. Kullakene! Palju õnne Teile uue lapsukese sünni puhul!
    Olen lugenud Su blogi pikka aega ja mulle on kusagilt meelde jäänud, et soovite nii aastat viie pärast Ameerikasse tagasi minna. Seoses sellega palun Sind mõelda korralikult läbi loomavõtmise plaan.
    Varjupaiga loomad on saanud niigi palju vintsutada. Äärmiselt kurb oleks, kui Te nad mõne aasta pärast uuesti hülgaksite.
    Aga muidu ikka kõikse paremat Teile!

  2. aga kas sul õmblusmasin on ja kas võib sinu juurde õmblema tulla ja kas on vaja lihtsalt servad ära palistada või peenemaid õmblusoskusi? ja kas ilma masinata ehk käsitsi ka tohib õmmelda?

  3. aitäh ja mul on omal õmblusmasin ja üks tuba, mis täis kardinahunnikut (no ma natuke liialdan ka), osa on traageldatud ja vaja vaid õmmelda, osa on traageldamata.
    Kui see info nüüd natuke aitas.

    Ega me vist loomakest võta, aga kui võtaks, siis muutuks ta tulevikus ilmselt oma passiga rahvusvaheliseks loomaks, kes koos meiega 3 a pärast reisiks sinna, kus me läheme. Mitte et see loomadele kõige parem saatus oleks… Isegi inimesi räsib kolimine väga. oijah…

  4. Aga õuntest mahla ei taha teha? Palju mugavam kui moositegemine 😉 Võid uurida, kas pressi pole naabritel. Meil on mahlapress olemas tegelikult… Kokkuleppel saab seda vast kasutada ka. Ma elan ka tähtveres, aga ma ei tea, kui kaugel te täpselt minust elate…

  5. Khm, kas võhivõõrad valgeklaarisõltlased võiksid ka te aeda külastada? Et elame samas linnajaos ja oleme oma igapäevastel jalutuskäikudel te rõõmsat pesakonda ümber maja toimetamas märganud, teame isegi, kuhu tulla. 🙂

  6. Mul tõi just ämm Eestist “Minu Ameerika” kaasa ja lugesin ühe jutiga läbi. Väga tore raamat. Enda kogemused ( kuus aastat Pensilvaanias kuskil sinu mainitud Sesame Place’i ja aamishite Intercourse vahepeal) on üsna sarnased, kuni üksikasjadeni ( ainult minu tütar kasutab sõna ’daddy’ siiski minu kohta ja naerab kui sarnase sõnaga naisterahvaid kutsuda). Ei oska öelda kas mul ka kunagi “Tagasi Eestisse” aeg tuleb. Aga Ameerika või “eestlane ameerikas” teemadel tahaks küll kellegiga lobiseda. Võibolla kirjutan privaatmeili, kui julgust jagub. Palju õnne ka.

  7. jaa, valged klaarid on sel suvel jälle üle võtmas… tähtveret, tähtveret ikka. mida muud. mul on küll selline tunne, et kõik tähtvere linnaosa elanikud käivad ringi murelikud valge klaari näod peas. kui mahlategemiseks läheb, siis ma võin tulla tegema küll, mulle meeldib. kas sul purke on nii palju?
    moosikeetmine on ikka vähe tüütu, see tükeldamine just.

    kuidas see valge klaar teil on muidu? siin paljudel kipub väga ussitanud olema, ma ei tea, kas sellistest väga võib mahla teha. värske õunaussidega vürtsitatud mahl! 🙂

  8. epp,

    sa oled ikka super endale tasuta tööjõudu värbamas…
    kas sa ise ka millegagi hakkama saad või elad ainult teiste arvel?

  9. No mahla sisse käivad ju ikka ussid ka! ;)…
    Mul tegi isa maal meie õuntest ühe laari mahla ja vist teeme seal veel. Nii et H pakkumise lükkaks esialgu tagasi.
    Ja õunavajajaid võib veel välja ilmuda, eile käis üks ja täna teine. Põhiline, et õuntest lahti saaks ja need õige koha leiaks. 😉
    üks teemakohane kurvavõitu kirjutis ka – “Eesti õuna saatuseks võibki jääda puu all mädanemine”…
    http://www.maaleht.ee/?page=Uudised&grupp=artikkel&artikkel=8679

  10. Palju õnne tütrekese puhul!

    Vaatasin just Marta blogi ja tekkis küsimus, et kas Anna ka omale blogi saab. Ma arvan vastust küll teadvat.

  11. Palju õnne, Epp!
    Ja lihtsalt märkuse korras õuntest ja mahlast ja keetmisest – kui kodus juhtub olema suuremat sorti või lihtsalt tühjemat sorti sügavkülmik ja palju läbikeetmata õunamahla ja suuri ning väiksemaid tühjaks saanud plastikpudeleid, aga vähe aega, siis võib mahla lihtsalt pudelisse panna, jätta veidi paisumisruumi ning sügavkülma visata. Talvel hea võtta ja üles sulatada ning täiesti värsket omaõunamahla juua. Mulle maitseb selline kõige rohkem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.