Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2007

Matemaatika!!!

Ühes keskkonnaraamatus oli antud kentsakas fakt. “Kui sa räägid edasi viiele inimesele, mida sa siit raamatust teada said, ja kui nemad kõik räägivad omakorda edasi viiele inimesele ja nemad omakorda viiele ja nii edasi, siis läheb ainult 14 päeva, kui kogu inimkond seda teab.”
On see tõesti tõsi?
See peaks siis olema nii, et 5 astmes 14 teeb 6 miljardit, aga kas teeb? Ma ei oska seda tehet isegi oma taskuarvutisse sisestada..

Kategooria: tehno ;).

Kuidas küll teised oskavad?

Mul on üks suur hirm. Et selle roheraamatuga läheb samamoodi nagu mu magistritööga. Tegin seda pikalt ja laialt ja iseseisvalt, polnud mul õiget koolkonda ega juhendajat. Pingutasin nii, et veri väljas. Ja siis veel natuke. Ja siis käis äkki üks seletamatu krõks! ja see asi polnud mulle enam oluline. Jäigi pooleli, kuigi kõik uurimistöö oli tehtud, aga see oli liiga laialivalguv ja.. jne.

Mul on puudu oskus anda enda käest ära asi, mis mulle endale tundub poolik. Võibolla on see oskamatus konkreetses projektis olulisel ja mitteolulisel vahet teha, oskamatus fokuseeruda, mida siis nö kompenseerib nö vinge töövõime.

Selle üle võiks veel pikalt heietada.

Mõni meelde jäänud kild Tui Hirvelt, tänaselt kirjandusõhtult

…et ta oli 15aastaselt hirmus armunud (“ühepoolselt afääris”) ühte klassivenda ja soovmõtlemise ajendil kirjutas päevikusse lugu, “kuidas võiks olla”. Ja see ongi “Tähe tänava” raamatu esimene pool, Joakim. 15aastase neiu soovmõtlemine. Raamatu teine osa tuli hiljem.

…et ta vaatab “Kodu keset linna” ja peab Kerttu Rakket heaks.

…et ta ei taha kunsti jagada madalaks ja kõrgeks, vaid žanriteks.

…et ta ise tahab olla Käbi Laretei moodi kirjutaja. Loe edasi Mõni meelde jäänud kild Tui Hirvelt, tänaselt kirjandusõhtult

Looduse säästukaardid

/veel üks katkend raamatust/
See toob meid veel ühe teemani, mis kõlab nagu ulme, aga mis eelmisel aastal mitu korda rahvusvahelistest uudistest läbi on jooksnud. Tõsisemalt on seda arutatud näiteks Inglismaal.

Kujutage ette, et te tangite oma autot. Siis asute bensiini eest maksma, aga teil on kaks maksekaarti. Mitte ainult raha pole see, mida peate loovutama. Teine kaart arvestab teie isiklikku süsinikdioksiidi kogust. Igal aastal arvestab valitsus välja, kui palju iga kodanik enda arvele punkte saab, ning kõik õhku reostavad teenused ja tegevused registreeritakse läbi kodaniku süsinikdioksiidi konto. Kui teil punkte ei jagu, võite neid muidugi juurde osta kelleltki teiselt, kes vähem kulutab. Aga kusagilt mujalt kui teistelt inimestelt neid punkte juurde ei tule – nii, nagu peaks puhta õhu hulk meie ümber olema konstantne. Loe edasi Looduse säästukaardid

Kui on veel küsimusi ohtlike jäätmete kohta…

…siis pange need siia kommentaaridesse kirja.

Minu küsimused on järgmised:

– Miks on elanikkonnalt vastuvõetaval ohtlike jäätmete hulgal kilopiirang (20 kg)? Kas poleks parem, kui inimene, kel on ohtlikke jäätmeid ja tuleb neid üle andma, võiks seda teha piiramatus koguses?
– Kas ohtlike jäätmete vastuvõtmist vastavates jaamades sätestatakse ka elupiirkondade järgi – st kas näiteks Viljandi linna sisse kirjutatud inimene tohiks Tartusse jäätmeid tuua? Loe edasi Kui on veel küsimusi ohtlike jäätmete kohta…

Katkend raamatust: ühe remondi lugu


Kui me möödunud suve alguses endale majakese leidsime, oli see üsna kohutavas olukorras.

Ma ei tahtnudki seda maja, ratsionaalselt võttes. Aga midagi neis päikeselaikudes, valgust täis tubades ja õunapuid täis tagaaias ei lasknud mul jääda terve mõistuse juurde. Ja nii ma painasingi Justinit: “See on ikkagi parim kõigist vaadatud kohtadest!”

Nn „parim koht” vajas uut värvi- või tapeedikihti peaaegu igas toas. Tapeedid olid seina kleebitud üksteise peale alates aastast 1959, samast aastast pärines hall koridorivärv ja ebamäärased sahvriseinad. Majas oli kunagi elanud üks noor pere, üks vana pere, üks noorpaar ja loendamatul hulgal tudengeid. Garaaž ja kuurid olid täis igasugust kola, muuhulgas pooleldi kasutatud värvipurke erinevatest aastakümmetest. Loe edasi Katkend raamatust: ühe remondi lugu

Katkendeid tulevast raamatust, peatükist “Riidemähkmetest ja pissipotindusest”

Vahepeal on meile sündinud uus tütar, Anna, oleme kolinud Eestisse ja elame pesumasinaga majas. Juba esimesest elunädalast olen hakanud lapsele kasutama riidemähkmeid ja veel enam – vahel ka pissipotti! Kui inimene magamast ärkab, olgu ta nii tilluke kui tahes, tahab ta enamasti oma põit tühjendada. Seda teadmist saab vabalt mähkmete kokkuhoiuks kasutada: ka paarinädalast või paarikuist beebit saab unest ärganult hoida poti kohal ja piss sinna püüda. Mähkmed aga lendavad nüüd otse pesumasinasse (kui vaja, siis enne kraanikausist loputusvee alt läbi käies). Kahe lapsega peres koguneb musta pesu nii sageli, et iga päeva-kahe tagant tuleb pesumasin nagunii käima panna.

Loe edasi Katkendeid tulevast raamatust, peatükist “Riidemähkmetest ja pissipotindusest”

Katkendeid tulevast raamatust, peatükist “Kuidas kasvatada inimest”

Igatahes on roheline eluviis üha moodsamaks muutunud. New Yorgis on alanud suur kampaania „ütle ei kilekotile!”, trendikad on suured kotid, kuhu on peale kirjutatud „Mina ei ole kilekott”, ajakirjad teevad öko-erisid, tutvustades (tjah, oma kriitpaberil ja ohtrate ostureklaamidega varustatult) ökokreeme ja ökomaju ja ökoriideid. Isegi Posh Spice olla „Ma pole kilekott” kotiga tabatud!

Loe edasi Katkendeid tulevast raamatust, peatükist “Kuidas kasvatada inimest”

Jooksvaid küsimusi

Seke, mis firma paber see konkreetselt on, mis on vanapaberist tehtud büroopaber? Kes on maaletooja? (Ütlesid ühes kommentaaris, et teie oma kontoris kasutate seda.) Või teab keegi teine – printimiseks sobilik Eestis müüdav vanapaberi baasil tehtud paber?

Mida teie teete (või mida tee firma, kus te töötate) oma printerite tühjaks saanud tindikassettidega?

Müügil mereäärne majake, otse omanikult

Taas kuulutustulp…

Müügil: Jausa talu, Liu küla, Pärnumaa

Omanik Kati Murutar

Koormisteta

TOIMETATUD: õige katastritunnus on hoopis 15905:004:0844

Kopeerin edasi Kati täpsema kirjelduse.

Ja kel huvi, see meiligu katarina@uninet.ee

Liu külast on kujunenud piiritult prestiižne ja uskumatult noobel kant(s) nii suvemajade omamiseks kui alaliseks elamiseks. Veel hiljuti tagasihoidlik kaluriküla olnud paik on saanud nimekate-positsioonikate inimeste linnakuks. Loe edasi Müügil mereäärne majake, otse omanikult

Mida ma igatsen

Annan endale kolm minutit, et siia kirja panna, mida ma igatsen.

Neid nn sünnitusjärgseid  nädalaid, kui raamat on antud kujundusse ja kui ma ei ole mitte midagi uut tegema hakanud.

Ja mul on aega oma eelteismeeas rübliku Marta jaoks (“Emme, miks sa kirjutad raamatut? Meil juba on raamatud, tule lugema!”). Ja naudin rohkem oma väikest Annat (kellel on muide täna sünnipäev, 3 kuud!).

Ja kuidas ma lähen raamatukokku või internetti ilma agendata. Lihtsalt midagi lugema.

Ja kuidas ma ennast premeerin. Ja Justinit ka, sest tema on siin praegu lapsehoidja ja “härra abikaasa” rollis. Läheme vaatame ära “Sügisballi” ja “Georgi”(kui Elo on nõus Annat hoidma). Ja ma hakkan massaazhis käima. Loen vahepeal tulnud lehed läbi. Magan. Ringutan. Magan veel.

Lähen külla ja võtan külalisi vastu. Ilma et ma paaniliselt mõtleks, et “ma ei saa külalisi lubada, sest nii palju on veel teha”.

Lisaks on mul siin ka praktiline nimekiri asjadest, mis vaja teha, “kui tekst on valmis”. Õunamahla pressimisest külmkapi sulatamiseni.

…kui tekst on valmis…

Rõvedaid lugusid: ujuvad prügimäed

Mina siin ikka jätkan oma raamatu sünnitamist. Täna annan ära keeletoimetajale esimese poole ja neljapäeval teise poole.

http://www.bestlifeonline.com/cms/publish/health-fitness/Our_oceans_are_turning_into_plastic_are_we_2.shtml

Üks maailma suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui kogu Prantsusmaa. Vaadake artikli teist lehekülge ka, kilpkonnast, kes lapsepõlves sattus plastikrõnga sisse ja kuidas ta koos sellega kasvanud on.

—–

http://www.mindfully.org/Plastic/Ocean/Moore-Trashed-PacificNov03.htm

Siin on näha ühe surnud albatrossi sisikond, täis plastikkorke. Ja kaartidel on näha prügi ulatus maailmamerel, arvutisimulatsioon.

Loe edasi Rõvedaid lugusid: ujuvad prügimäed

Tegutsen taas kuulutustulbana: bussireis metsa

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab loodus- ja keskkonnateemalist
bussiekskursioonide sarja.

20. oktoobril
Loodushoidlik metsandus Lääne-Virumaal

Tule veeda mitmekülgne päev värskes metsaõhus ja saa teada:
*Mis on metsade loodushoidlik majandamine?
*Kas vanad eestlased olid säästlikud metsamehed?
*Mis saab metsadest erinevates majandamistingimustes?
*Miks mõnest metsast heinaküüne leida võib?
*Kas tunned ära raagus lehtpuid? Jpm.

Oma teadmisi ja mõtteid loodust hoidvast metsandusest jagavad erametsaomanik
Lembit Laks ja metsakonsultant Aadu Raudla. Arvestada tuleb umbes
neljakilomeetrise jalutuskäiguga. Teel kosutav piknik.

Loe edasi Tegutsen taas kuulutustulbana: bussireis metsa