Peast tuleb rohelist tossu

Mul on tunne, et mu raamat “Roheliseks kasvamine” on umbes sada korda raskem ülesanne kui “Minu Ameerika”. Viimane on ju nii pretensioonitu (mul on hea meel, et just sellise pealkirja panin – keegi ei saa öelda, et mul üks või teine teema katmata on – see on ju m i n u Ameerika!).

Aga kirjutada raamat keskkonnateemadel. Ja teada, et selle trükki toetab rahvusvaheline fond… See on mulle niisugune vastutus, et ma muudkui loen ja otsin ja loen ja otsin, aga valmis kirjutada ei julge. Olen mitu korda mõelnud, et võtaks fondiga ühendust ja uuriks, kas avaldamist järgmisse aastasse ei saaks lükata (Jah, Ülle, kui sa seda siit loed… Aga ma ei ole alla andnud! Ikka loen ja otsin jne. Ja loodan sel nädalal valmis saada…)

Aga asja juurde.

Üks teema, kus omal ajal sein ette tuli: erinevate majakütteliikide võrdlus. Ma tegin ülevaate raamatust, kust väideti, et puuküte reostab väga õhku ja õliküte on keskkonnasõbralikum. Mitu inimest siin lugejate hulgas (või oli see greengate foorumis) hakkas vastu vaidlema.

Ma nüüd küsin: mis siis on selle puuküttega? Kas on kellelgi fakte (jah, kohe hakkan ise ka sel teemal otsisiklema)?

Meie Eestis, arvame jah, et puuküte on “öko”. Aga muide, Justini ema esimene reaktsioon oli: puudega kütate? See on ju keskkonnale väga kahjulik? Ja mis teha, Ameerika raamatud ja saidid näivad seda kinnitavat…

Teine teema, see on võibolla natuke seotud raamatuga, aga kindlasti seotud meie igapäevaeluga. Teadupärast aitab su ökoloogilist jalajälge väga palju vähendada see, kui piirad lihasöömist (eriti hullult nõuab ressursse veiseliha kasvatamine). Mina siin üritan kah meie jalajälge õgvendada… Mis on teie ideed liha asendamiseks? Kukeseened ja suvikõrvits ja india maitseained on meil näiteks märksõnadeks.

Ma nimetan siin Eesti nn ökopoed ja öelge, kas mõni on puudu?

www.tervevalik.ee – Odava saatmiskuluga internetipood, müügil Eestis õmmeldud püksmähkmed.

www.parimpood.ee Kaks ökopoodi Tallinnas, müüvad toitu, kosmeetikat, riideid ja ka mähkmeid.

www.mahekaup.ee suure valikuga ökotoodete internetipood ning nimekiri poodidest mitmes Eesti linnas.

http://www.looduspere.ee/ Internetipood ning poed Tallinnas ja Tartus, suur valik lastetooteod.

 —

Lisaks, selline võimalus nagu toiduring: kus keegi on võtnud korraldada ümbruskonna mahetalunikelt tuleva toidu. Kes Tartus tahab näiteks mahevilju saada, võib pöörduda aadressi kajakes@hot.ee poole.

Ma arvan, et ka Tartus on neid liste veel ning kindlasti ka Tallinnas. Võibolla paneks ka need aadressid sisse?

Üritan nimelt sidebaridesse (kastikestesse) praktilist infot korraldada.

Epp,

peast tuleb rohelist tossu

48 mõtet “Peast tuleb rohelist tossu

  1. kadri

    Kulla Epp, õgvenda jalajälge, see on mõistlik igati, aga ära seda tempu küll tee, et oma lapsed õrnas vanuses taimtoiduliseks teed. Uuri enne toitumisteadlaste arvamust selle kohta.
    Ise elasin väljamaal ca aasta taimtoiduperes – 5 aastane piiga ja tema ema (titeootel 28) olid seal siis taimtoidulised. Ema jooksis kogu raseduse vältel haiglaid pidi ja piiga pidi peaegu kah haiglasse pandama, kui tal ühe sõbra sünnipäeval väga paha hakkas ja toitu uurides selgus, et seal oli hirmpisike kübeke liha sees olnud. Nii et selle lapsekese elu oli vähemalt toidu poolest ikka kole stress – iga mitte-kodu toitu uuris ja puuris teine suure hirmuga. Varem kippus endagi mõte taimtoidu poole, aga seda peret nähes (pluss muidugi KUI vaenulikult suhtuti lihasööjatesse ja KUI pikad maad sõideti autoga maha, et ökotalust juurikaid osta…) mõtlesin ümber.

  2. seke

    Aadressil Tatari 45/Uus-Tatari 16, Tallinn 10134 HARJUMAA asub pood Emmele ja Beebile. Seal müüakse lisaks muule kaubale ka ökotooteid, kusjuures osad beebiasjad olid tunduvalt odavamad kui Looduspere poes.vt ka http://www.emmebeebi.ee

  3. mariis

    Jah, lapsi ei tohi küll taimetoiduliseks muuta. Mäletan üht dok filmi, kus mingi Siberisse ümberkolinud usulahk – neid oli seal ikka palju – olid ka kõik taimetoitlased ja muidu ökoinimesed, kuid lastele nad liha siiski lubasid. Sest varasematel aastatel ei olnud andnud ja siis oli massiliselt lapsi surema hakanud (ma ei teagi – rauapuudus siis või mis…)

  4. nuhk albert

    no kunagi tegid koolilapsed Eestis uurimust, kus selgus, et kõige saastatum õhk on eesti väikelinnades, sealsete eramajada marjad ja õunad olevat saastunud, sellest saastast, mis korstnast tuleb.
    ja üks londonlane nentsi ahjuküttega elamist vaadates, et neil keelati kaminad juba ammu, ära, et londoni sudu vähendada.

  5. kaja

    kunagi sattusin kadunud Gunnar Aarma tarkuse otsa – et taimetoitlus ei ole meie kliimavöötmes tervislik. elu on seatud nii, et me elame eri kliimades ja keskkondades ning siin põhjamaal on lihast saadavad ained meile eluspysimiseks hädavajalikud.
    isiklikult olen läinud seda teed, et söön kana ja kala, ja vahel väääga harva, kui tunnen, et hemoglobiin on jälle kolinal all, siis ka punast liha…ja maksa näiteks, sea maksa saab syya nii et lehmad ellu jäävad :)aga sina ikka oma ained kätte saad. jne

  6. sofie

    Ahjukütte saastamismäära kohta ei oska paraku öelda, aga kui me põletame fossiilset kütust (kütame õli või kivisöe või põlevkiviga, siis vabastame aastamiljonitega kütusesse talletunud süsihappegaasi. Puudest vabastame täpselt samamoodi süsihappegaasi, aga ahkukütteks läinud puude asemele kasvavad uued puud, ja kasvades seovad need sama palju süsihappegaasi kui me põletades vabastasime – junõu, puukütte puhul läheb süsihappegaas korduvkasutusse. Kui me jääme puukütte juurde, siis on meil järgmisel aastal ja aastakümnel ja aastasajal ju jälle kütteks puid vaja ja ju me siis istutame neid kogu aeg juurde ja kasvav mets muudkui aga seob jälle selle süsihappegaasi ära…
    aga tegelikult sa kindlasti tead seda isegi.

  7. notsu

    Kunagi köeti ahje hirmus palju turbabriketiga, mis tegi kõvasti tossu ega ole ka eriti taastuv ressurss.Nüüd on see mood õnneks enamjaolt maha jäetud, olen siin-seal näinud tähelpanekuid, kuidas talve lõhn on sestsaadik muutunud.
    Aga kamina- ja ahjuküttel on suur vahe – kamin kütabki ainult siis, kui tuli põleb, ahi annab ühe kütmisega keskeltläbi päevakese välja.
    Üleüldse, küta millega tahad, aga soojustamata maja raiskab energiat ikka. Kui ei otsusta just külmas ja kümne vatiga elada.

  8. ave

    Sofie ütles põhilise iva ära: tohutu vahe seisneb selles, et õli või ükskõik mis muu fossiilne kütus vabastab kogu aeg uut süsinikku juurde, aga puude põletamisega on süsinik ringes: puud seovad seda uuesti jne.
    Õli põlemisel vabaneb võib-olla vähem tahma (see on see õhureostus, mida inimene puuküttega rajoonides kõige rohkem ninaga ja aknalaudadega tunneb), aga kasvuhooneefekti seisukohast ehk süsihappegaasis erilist vahet pole. Pealegi oleneb reostuse hulk põlemise efektiivsusest. Ka õli on võimalik põletada ebaefektiivselt, nii et suur osa heitgaasina korstnasse lendab, ja ka puuküttega on võimalik põletada nii efektiivselt, et saasta tekib tavalisest mitu korda vähem (sisuliselt tuleb suits, mis muidu korstnasse läheb, ise ka ära põletada). Näiteks need aeglase põlemisega norra kaminad on sellised

  9. ave

    Notsu kommi peale:
    Kaminal ja kaminal on vahe. Korralik küttekamin kütab kauem kui nii mõnigi ahi, tavalise talveilmaga päeva jagu vabalt. Aga need ei ole muidugi need “otse korstnasse” kaminad. Ma ei tea, kas see on mingi ametlik nimi, aga mina tean teda norra kaminana

  10. Krentu

    Rõõm on kuulda, et Sa sellist raamatut plaanid. Minu arvates on seda väga vaja. Mulle meeldiks küll emakeeles ja Eesti oludesse kohandatud “rohelist” raamatut lugeda.
    Ma olen lugenud sellist raamatut http://www.amazon.com/Its-Easy-Being-Green-Earth-Friendly/dp/158685772X/ref=pd_bbs_sr_1/002-8292466-5186455?ie=UTF8&s=books&qid=1191530469&sr=8-1
    ja minu arvates oli see üks väga hea raamat. Eelkõige selle pärast, et see raamat õhutas tegema väikseid rohelisi tegusid ja kinnitas, et iga säästetud kilovatt või kilekott on vajalik tegu. Et ei pea minema äärmustesse, a la lõpetama lihasöömise või elama külmas. Et rohelist elu võib ja tulebki alustada pisikestest tegudest. Seal oli pool raamatut täis nõuandeid, kuhu said ise linnukesega märkida, mida sa tahaksid järgima hakata. Minu arusaamist mööda tundub paljudele, et roheline elu tähendab midagi äärmuslikku ja kui seda perfektselt ei tee, siis pole mõtet üritadagi.
    Teine asi, mis mulle raamatus meeldis, olid illustratsioonid. Ma ei tea miks, aga need kohe nii inspireerisid.
    Need siis lihsalt mõned mõtted.
    Ühesõnaga, ma ootan raamatut väga. Kui ma ei eksi, siis taolist ei ole veel välja antud, eks.

  11. katt

    minu jaoks on puukütte põhiline ökoefekt selles, et maal ma tassin ise oma väikeste valgete kätega puud metsast kuuri ja edasi ahju. ja usun siiralt, et see on äärmiselt öko igasuguse õlitranspordiga võrreldes.
    ja siis minu lemmik-öko-blog on http://casaubonsbook.blogspot.com/ . head lugemist 🙂

  12. Enn

    Londonlased kütsid minu arusaamise kohaselt oma kaminaid kivisöega. Kivisöe ja puidu põlemise tossu ei anna kuidagi võrrelda. Puidu põletamine on tegelikult puhas, otseselt tervisele kahjulikke aineid – raskemetalle, väävlit jms. sealt eriti ei lendu. Puidu (taas)tootmise protsesse on suhteliselt puhas. Ameeriklased mõtlevad puidust rääkides ilmselt kohe vihmametsadele. Aga meil pole nendega ju mingit pistmist ja oma kohalikku metsa tuleb ikka mingil ajal raiuda. Mets taastub, pealegi suhteliselt kiiresti.
    Mina küll isiklikult ei näe puhtamat küttevõimalust kui puit.
    Jah, näiteks gaasi põletamine võib koha peal olla puhtam, aga kui mõtleme sellele kuidas gaasi (ja õli) toodetakse ja transporditakse, siis ökoloogilises mõttes on puidu kütteks kasutamine kordi “puhtam”.

  13. Fre

    Ma olen juba nagu selle blogi resident-pessimist-kommentaator viimastel päevadel. Lihtsalt enda rohelisest elust rääkimine tundub julge temp sest nagunii on kusagil mõni radikaal kes loeb su tekstist välja mõne mitte 100% loodussõbraliku käitumise ja hakkab selle kallal naaksuma. Tuli kohe meelde et kunagi ammu oli Otepääl üks säästva tarbimise teemaline seminar mis hakkas hommikul vara. Ja alustuseks tõusis püsti üks segase olekuga meesterahvas kes hakkas radikaalselt välja selgitama autoga saabubud isikuid ja neile avalikku hukkamist etendama….

  14. Eppppp

    Oijah, sahver läks meelest ära!

    Fre – olen täiesti nõus. Riskantne värk on see jah. Samas, mida need radikaalid mulle ikka teha saavad (mida keegi mulle üleüldse teha saab?! ;)) Ma annan oma parima ja loodetavasti see, et ma ikkagi “tavaline inimene” olen, aitab jälle “tavalistel inimestel” mu juttu mõista. (panin selle meelega jutumärkidesse).

    Nii ka lihapiiramine. Ma ei kavatse ka ise olla täielik taimetoitlane, liiati seda oma lastele hakaat peale suruma. Küll aga olen teadvustanud, et liha igapäevane tarbimine on keskkonnale suur põnts. Kui üle päeva lihast hoiduda, on see põnts juba poole väiksem.

    Krentu, seda raamatut ma polegi ise lugenud, kuigi on loetud neid küll.
    Mina ja Tiia Falk tõlkisime kirjastusele Kunst ka ühe laheda raamatu – võibolla keegi teist teab. hästi suleosav Inglsimaa ajakirjanik Leo Hickman “hakkas ökoks”: laskis oma elu kommenteerima nn eetilised audiitorid ja asus samm sammult nende nõuandeid järgima. See raamat tuleb ka välja enne jõule (nagu minu enda kirjutatud Roheliseks kasvamine). Inglisekeelne link on siin
    http://www.amazon.com/Life-Stripped-Bare-Leo-Hickman/dp/1903919614/ref=pd_bbs_sr_1/002-9329019-9663229?ie=UTF8&s=books&qid=1191569192&sr=1-1

  15. Eppppp

    Muide, kui vaadata selle Leo Hickmani raamatu arvustis amazonis, siis see saab ka radikaalidelt pähe:

    This is a pop media journalist’s narration of his own bland foray into “living ethically.” There is not a single suggestion in the book that any moderately environmentally-aware person has not heard a dozen times; buy organic, local food; try to get rid of your car; don’t eat meat; avoid chemicals. It’s somewhat funny at times, but it’s really only revelatory if you think food is born in the back of a grocery store and you’ve never heard of recycling.

  16. Lilly

    Ohh, selle “ökoga” on üldse segane – kas piisab 40% öko olemisest või tuleb ainult 100% kõne alla. Kas siis, kui sul on päikesepaneelid katusel, võid öelda, et oled öko või peab veel tuuleturbiin ka tagaaias püsti olema 🙂 Ehk kes on see pädev sertifitseerimiskeskus?

    Üldiselt ma usun, et täistaimetoitlasena on isegi lapsel võimalik ellu jääda. Ma satun nimelt ühte tänaseks juba kõrgkooli lõpetanud “tibi” tundma, kelle pea ainus loomne toit on elu jooksul olnud olude sunnil emapiim. Ta on täitsa komplektne ja keskmisest parema tervisega.

    Aga ei pea ju kohe ekstreemsustesse kalduma, alustada võib kasvõi absistensi jälgimisega 😀 Ma arvan, et tänapäeva inimene võib vabalt paar korda nädalas liha pruukida – enamus meist ju siin ei rassi 12 tundi põllul-laudas tööd teha, energiavajadus on hoopis teine, kui me esivanematel.

    Liha asendamisest – kala, muud mereloomad, seened, juust. Palju pastatoite on lihavabad nagu pasta pesto (ja pesto rosso), tomatikastmed köögiviljadega jne. Peedi-porgandikotletid(mine söö Olde Hansas :), juustukroketid, kartuligratin jms. Saia-leiva peale saab köögiviljamäärdeid teha.

  17. Liis

    Liha mind üldiselt ei tõmbagi. Kui söön, saan end lohutada sellega, et söödav notsu kasvas emakodu laudas ja sõi kõike, mis mulle enam ei kõlvanud. Noh, heina-jahu lisaks…

  18. Heler

    Epp, sa oled jõudnud VEEL ühe asja teha!
    No ma ei saa aru, kas sa oled ufo või? Kuidas sa jõuad? Millal sa veel selle teise raamatu tõlkida jõudsid?
    Retoorilised küsimused, aga ma tahaks tegelikult ka teada, kuidas see võimalik on.

  19. kadri

    Lilly, ega liha pole tarvilik ju mitte energiavajaduse tõttu…mina ep ole mingi toitumisspets, aga lihas on kriitilised teatud ollused, mida taimedest ei leia, nii see asi vist oli (asendamatud aminohapped?). Aga selle kohta on infot palju saadaval. No ja titeootajatele taimtoitlastele soovitatakse nt ikka väääääga tungivalt kogu aeg spets vitamiine võtta…aga kui mõelda ökolt, siis kui palju see vitamiinide tootmine kõik jalgajälge suurendab, eks. Kui nüüg jah olla nii öko ja arvata, et arstid on lollid nagunii ja ainult alternatiivmeditsiin loeb, siis pole muidugi midagi teha….
    Aga huvitav, kui inimene kasvatab ise oma seapõrsast ja seda ka sööb…ja oma juurikaid jne…või no olgu – käib see asi nii naturaalmajanduse korras külas, ühe piim-teise liha-kolmanda kardulas – siis peaks see jalajälg ikka väiksem olema kui spets poodidesse automasinaga juurikate sõitmise korral või mis?
    (aga nii mõeldes hakkab pea tõesti varsti rohelist tossu välja ajama…)

  20. tinz

    Kas need väikelinnad polnud mitte kole saastatud seepärast, et küttekoldesse kõlbas kõik, mis komposti ei läinud? Kilekotid, plastmassijäägid… Ja brikett kah muidugi. Keskmine Elva vanamutt ei pane siiamaani midagi prügikasti – mis ei lähe kompostihunnikust peenramaale, see läheb otseteed ahju. Plastmasspudel – palun väga. Kilekott – pole probleemi. Ja see, et pärast lõõrid pigitunud, on juba korstnapühkija probleem…

    Puhta puukütte peal sul sealt nüüd sellist saastet tuleb, et õun süüa ei kõlba!

  21. mcv

    lugesin ükskord sellist kalkulatsiooni, et toidupoes käia autoga on tegelikult keskkonna sõbralikum kui jala, sest see energia, mis kulub ja need jäägid, mis eralduvad autoga sõitmisel on oluliselt väiksemad, kui need energia kulud ning jääkide eraldumised, mis on seotud jalakäimisest tekkinud toidu vajadusega.

    ehk et kui jala poodi ja tagasi minnes kulutad N kalorit, siis nende tagasi saamiseks pead sööma X grammi liha, mille tootmine on kokkuvõttes keskkonnale kahjulikum kui see lühike autosõit poodi ja tagasi.

  22. Eppppp

    mcv – Seda sa lugesid vist Jaano-Martin Otsa huumorinurgast? Selle nädala e-Eesti Ekspressis?
    No igatahes on see huumori valdkonda kuuluv jutt. Või sa tegidki nalja?

    Kadri – ma arvan, et see su kirjeldatud juhtum teeks liha ja köögiviljad võrdsemaks küll. Eks üks reegel olegi “söö lokaalselt”.

    Heler – selles tegelikult on midagi haiglaslikku, et ma ei oska teistele “ei” öelda ja plaanin üle. Kusjuures kannatajaks jäävad lõpuks mu enda tervis ja mu enda jutud. Mulle meeldivad kõik need teoksil olevad asjad, aga ei saa ju kõike. Nii et ei maksa mind küll positiivseks eeskujuks seada – ma olen lihtsalt üks inimene, kes eriti puhata ei oska…

    Ja nüüd ma meilin ikkagi sellele fondile ja uurin, kas seda raamatut ei saaks 2008. avaldamiseks edasi lükata, et kuidas need aasta-eelarved seal toimivad…
    Sest korraga ei saa olla perfektsionist ja tähtaegade-pidaja. Ja magada. Ja oma lastega olla.

  23. Tanel

    Kõige odavam ja ökom küte on kindlasti haluriit. Korraliku küttekoldega normaalselt soojustatud ja ventileeritud majas igatahes.

    Tinz, õnneks pole nn “Elva vanamutte” palju järel 🙂 ja tol ajal kui neid palju oli, oli saastplasti vähem. Endalgi lapsena suviti vanaema juures elades ei tulnud pähegi, et prügikonteiner võiks olla. Mis põles, läks tuleroaks (vähene kile jms küll lõkkes paar korda aastas), muu orgaanika komposti, klaas taarapunkti või hoidistetaaraks. Mingit klaasi- ja metallirämpsu kogunes äraviimist väärival hulgal ikka aastatega.

  24. KK

    Tanel, neid “Elva vanamutte” on rohkem, kui sa arvata jõuad. mõnda aega tagasi kuulsin Vikerraadiost saadet, kus räägiti, et nt Saksamaal moodustab kodumajapidamistes ärapõletatud kile jmt 20 x rohkem saastet kui tööstuses (ma täpse sõnastusega võin veidi puusse panna, aga no mõttest vast saate aru). seega neid “vanamutte” on üle Euroopa, mitte ainult Elvas.

    see mcv jutt peab olema nali 🙂

    kuidas Epp aga nii palju jõuab…no minu meelest saab siin põhjuseks tõesti olla vaid see, et Anna magab hästi. minu tütreke, kes on nüüd natuke üle aasta vana, ei maga siiani öösiti hästi, seega minu ööuni jääb tavaliselt vahemikku 11-03, siis ta juba ärkab ja teeb tralli (peamiselt kisab ja sahmib ringi). päevane magamine on ka kehvapoolne olnud sünnist saati, pooletunnised uinakud on täitsa tavapärased. eks ma ka püüan sellise elurütmi juures koolis käia ja kodust tööd teha, aga paraku eriti ei jõua. asjalood oleks hoopis teised, kui laps magaks öösel kenasti ja päeval teeks kasvõi ühe paaritunnise une. siis jõuaks tunduvalt rohkem. tundub, et Epul on lapsega vedanud. ja eks Epp ise ka on üks tavaliselt toimekam eksemplar 🙂

  25. notsu

    tjah, laustaimetoitluse suhtes on ka mul keskkondlikke kahtlusi. Üks paremaid loomsete valkude asendajaid pidi olema soja, mille pärast jälle kuulu järgi Brasiilias hullumoodi vihmametsa langetatakse. Ja isegi viisakamalt kasvatatud soja tuleb kaugelt vedada, nii et kasvuhoone katus üha pakseneb.
    Aga kuna meie valguvajadus ei ole tegelikult nii suur kui stereotüüpse kartulist ja lihast elava eestlase valgutarbimine, siis aitaks keskkonda säästa juba seegi, kui süüa kõigest nii palju loomset ollust kui tarvis.
    Aa, ja kas keegi seda on arvutanud, kas lihal ja piimal/munadel on selle koha pealt mingi vahe? Väga huvitaks.

  26. Kalju

    Puuküte on oma olemuselt globaalse soojenemise suhtes neutraalne kütuseliik (global-warming neutral energy source). Põhjendus on suhteliselt lihtne – puu põletamisel ei eraldu rohkem CO2-te kui puu oma eluea jooksul seda neelas.

    Praktiliselt kõik tõsiselt võetavad ökoloogilist ehitust ning alternatiivset energeetikat käsitlevad allikad viitavad biomassile (mitte ainult puidule vaid ka näiteks viljale, põhule jms bioloogilisele materjalile) kui tõsisele alternatiivile nii soojuse kui ka elektri tootmisel (koostootmisjaamad).

    Küttepuud ei pruugi olla kõige kütteväärtuslikum biomass, see sõltub nii puu liigist kui ka tema niiskusastmest. Üldiselt hinnatakse näiteks korralikult riidas kuivanud kasehalu kütteväärtust pelletitega (siis pressitud saepurust küttematerjal) sarnaseks – see on umbes 5 kWh/kg. Tõsi, pelletite tootmine ja transport on energiamahukas, seega pole pellet just kõige keskkonnasõbralikum küttematerjal oma metsast toodud küttepuudega võrreldes.

    Igatahes on puuküte kordades keskkonnasõbralikum kui söe, põlevkivi või kütteõli põletamine.

  27. Eppppp Postituse autor

    Aitäh!

    Notsu – ma paugupealt munade ja piima kohta ei oska öelda, kuhu need asetuvad, aga lihadest: kõige kahjulikum keskkonnale on veiseliha tootmine, sealiha on teisel kohal ja kanaliha kolmandal. Ning kõige vähem tekitab keskkonnaprobleeme puuviljade-juurviljade tootmine. Näiteks tekitab ühe kilo veiseliha saamine ligi 20 korda rohkem veereostust kui kilo pastatoodete saamine.

    Ma arvan, et loogiline on – muna ja piim ei kahjusta keskkonda nii väga. Need on ju siiski taastuvad ressursid ;).

    Sojaga on jah see lugu, et toidukilomeetrid on väga suured. Lisaks, väga suur osa sojast on GMO. Kui just ei osta mahetoodet.

    Ma arvan, et seened on praegu hea lihaasendaja. No natuke bensiini on ehk seenel käies kulutatud, aga põhimõtteliselt on nad ilma lisaenergiata ise üles kasvanud.

  28. kadri

    No aga piimaga kipub ju see lugu olema, et – palju seda tänapäeva piima inimese käega lehma seest kätte saadakse? Ikka enamasti lüpsimassinad abiks. Rääkimata sellest, et mis peent toitu lehmadele ette antakse, et piim ikka kvaliteetsem oleks (lehm tervem ja kabedam kah) – kõik puha keemiatööstuse toodang tegelikult. Ja eks munadega ole vist sama lugu.Samas kui pole just üdini tuttav talumees/memm, kes väiksel viisil kanu-lehmi peab, siis mina tahaks ikka kindel olla, et piimas-munas batsille ja tõbesid vms sees pole…nii et nagu päris metsikult seda asja ajada ka riskantne.Ja et “õnnelikult kasvanud” kraami ostmiseks pikki maid läbi sõita, see pole jälle öko.
    Irw…aga kui tahta seeni süües öko olla, siis tuleb enne välja arvutada, kui suur on bensiinikulu (metsa kaugus elupaigast) ja kui palju seeni on lootust saada (otsijate arv pluss muidugi shansid, et selles metsatukas üldse midagi otsida ongi).Ja kui kõiki asju sel viisil arvutama hakata, oled lõpuks üle kere roheline nagu tulnukas 😀
    (läheb ja teeb selle peale oma aia kraamist ühe pajaroa)

  29. notsu

    Ökulehmale ei lubata kemikaali sisse sööta ja natuke leidub neid ka Eestis. Tõsi küll, paistab, et nad lüpsavad ainult kohupiima, jogurtit ja juustu, sest piima ei müü nende omanike hulgast minu teada keegi. Aga need kohupiimad ja asjad on see-eest head ja üsna odavad.

  30. Anitsirk

    Romantiline, kättpidi-mullas, puitkaminaküttega, 19-sajandilik elustiil pole tegelikult kuigi ökosõbralik.

    GMO pole tingimata ökovaenulikum. Mõnes mõttes on parem pista mingile taimele külmakindlusgeen sisse kui teda lambiga kütta. Samuti pole kohalik toit tingimata ökosõbralik (kuigi võib olla maitsvam ja marginaalselt tervislikum) – näiteks tomati kasvatamiseks Hispaanias pluss selle laevaga Eestisse sõidutamine võib energiakulu poolest tulla odavam kui tomati kasvatamine Eestis küttega kasvuhoones. Toiduga seotud transpordikuludest on kõige märkimisväärsem see viimane etapp, kui inimene sõidab oma 2000-kilose dzhiibiga 10 km edasi-tagasi, et tuua poest kolm kotti toitu. Suurte koguste laevatamine ja rekkatamine on selle kõrval köki-möki.

    Eriti ökosõbralik oleks Nõukogude Liidulik süsteem, kus kõik sööksid suures katlas keedetud ühist toitu. Kolmele-neljale inimesele söögi valmistamine on mõttetu energiakulu ning ajakulu (kuigi aeg-ajalt kokkamine on samuti väärt nauding). Üleüldse peaksid inimesed elama suurtes gruppides, kuna lamp ei hooli, mitmele inimesele ta paistab, ega telekas, mitu inimest teda vaatavad. Ning igal leibkonnal tuleb soetada üks triikraud, üks tolmuimeja ja üks pudrunui, ükskõik kas neid jagavad 2, 6 või 16 inimest.

  31. Maria

    Aga kuidas on sellega, et Öko poode on meil vähe ja öko kaup veetakse seetõttu spessal laiali, või käiakse sellele spetsiaalselt järgi, see tähendab, aga suuremat kütte ja trantspordikulu.

  32. Tiina

    Ahikütte kohapealt on jah väga oluline, milline on küttekolle. Kui on Inglise moodi lahtine kamin või Taani moodi raudahi, siis sinna läheb puid (või muud) ikka väga suures koguses – meie ja Soome-Rootsi massiivsetesse tellis- või kahhelahjudesse paned sületäie puid ja terve maja on soe. Taanis näiteks ei peeta samuti ahjukütet eriti loodussõbralikuks (seal pole ka metsa eriti), kuid Soome moodi “massahjudest” räägitakse ka seal suure lugupidamisega, kuid kuna taolised ei ole seal levinud, siis on arvutuste aluseks just kerged raudkaminad.

  33. kadri

    Üks näide ökost, mis minu meelest polnud küll eriti öko…küll aga ökosõbrale tõesti kulukas.
    Mõni aeg tagasi oli Tartus Lõunakeskuses miski ökopood. Eelmisel aastal astusime sinna sisse, uudistasime ja pidime peaaegu kreepsu saama – seal müüdi kuivatet õunalaaste 100 g pakikestes (mitte kile, aga no selline krõbisev asi…teate küll), millel papist silt igaühel küljes, ja mitu kirjaklambrit seda kinnitamas, eks. Hinna suhtes võin eksida, aga vist mingi 30 krooni oli see küll. Endal on kodus igal talvel tavaks omaenda käekeste abil õunu lõikuda ja suurte restide peale elamisse kuivama seada – no ei ole töömahukas ettevõtmine, paras ajaveetmise viis.
    Ehk siis kogu selle õunapakikese mõte tundus olevat selles, et inimesed on juba nii kaugele tavalisest oma Eesti aedade ja aiasaadustega seotud elust jäänud, et küllap nad ostavad ka sellist asja….kuidagi nukker oli igatahes. Et kas siis tõesti inimestel ei ole enam õunetaga tuttavaid…või ei osata endale suvel-sügisel vajalikku portsu Eesti õuna osta, millest annaks talvel lastele maiust teha – tuleks igal juhul kordades odavam ju.

  34. notsu

    Ökopoest saadavad hiina terakesed ja seemnekesed ei ole kah kuigi öko. Välja arvatud juhul, kui ostaksid niikuinii neid teri ja nad oleks ka tavalises poes täpselt sama hiina, ainult et mürgisemad jne.

  35. notsu

    Aga mis puutub hispaania vs küttekasvuhoones kasvatet tomatisse – no kuulge, nii tervislikum kui keskkonnasõbralikum on süüa hooajakraami. Talve köögivili on kõrvits, peet, kapsas ja porgand, mitte tomat.

  36. kadri

    Mingis Eesti ajakirjas või lehes olid päris uhked arvutused ja tabelid selle kohta, kui palju rohkem on Eesti oma õuntes kasulikke aineid võrreldes siis erinevate väljamaa õuntega. Ei mäleta praegu allikat, aga mäletan tulpade kõrgusi – Eesti omadel ikka nt C-vitamiini oli oma topeltrohkem küll.

  37. notsu

    Vitamiinid kaovad ära pika seismise peale. Muidu usun ma, et kasvavad need vitamiinid sisse ka väljamaa viljale, aga sellel läheb ju paratamatult kauem aega, ennegu ta minuni jõuab.

  38. catalina

    No väljamaa õunte vitamiinidest läheb ju palju raisku puhtalt sel põhjusel, et suur ports vitamiine peidus koore all, aga kuna muu maa õuntel on koor uhkesti ära töödeldud, siis on soovitav õun enne söömist ära koorida….
    Endal on vahel jäänud mingi euroõun lauale pikemaks ajaks, päris veider on teist vaaadata – pealt püsib vaat et mitu kuud ponks ja kena, aga kui hakkad sisemust uurima, siis – vekkvekk.

  39. notsu

    Jutt jumala õige, aga eks nad vast töötle ka väljamaale minevaid asju rohkem, sest need peavad kauem seisma ja rohkem loopimist taluma. Oma aias kasvab hispaanlaselgi normaalne vili, arvan ma.

  40. sell

    Aga lambaliha? Peaks suht öko-mõtlemisega sobima? Sööb heina, mille teised ära põlgavad, enne lihaks saamist annab kampsuni-sokkide-käpikute jagu villa ning peale lihaks saamist saab veerand kasukat ka veel. Või olen ma ökoprintsiibist valesti aru saanud?

  41. notsu

    Kui eestlased veel lammast lüpsaks kah nagu Vahemeremaades, siis saaks veel enam… aga üldiselt on loomakasvatus ikkagi energeetiliselt ebatõhusam kui taimekasvatus.

  42. Eppppp Postituse autor

    Mina olen ka selliga nõus, öko on see, kui kõik viimse junni ja karvani ära kasutatakse. Aga äärmuslikud loomakaitsjad muidugi arvavad, et lammas peab surema loomulikku surma.

    Meriinolammaste võikast kohtlemisest on PETA rääkinud. Vaata, kui paned siin blogis otsingusse “läbi loomakaitsjate prisma”, siis peaks üks mu selleteemaline postitus välja tulema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.