Kuidas hoida kokku vett

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Kui eelistad vannis käimist, siis katsu sama vett jagada teiste pereliikmetega

    See on küll pisut kahtlane soovitus niimoodi täpsustamata kujul. “Vanaema tuli just vannist välja ja vanaisa pesi jalad ka ära, mine nüüd sina, lapsuke!” ??

  2. vannivett ei ole ju hügieeniline koos kasutada..
    ma saan aru, et lähed lapsega koos vanni või paned kaks last korraga vanni, aga mitte, et ma käin ära ja siis viskan keeduspiraali ja lasen vee uuesti kuumaks (irw) ja siis läheb järgmine..

    aga ma tean ühte naist, kes käis nädalas korra vannis ja vannivett ära ei lasknud, vaid kasutas seda wc-s…..

  3. Mainime joogivett ka – pudelivee koju ostmine on kurjast, kui kraanist tuleb igati joogikõlbulikku vett (Tallinnas igal pool). Igaks juhuks võib kasutada veefiltrit. Kui Ameerikas mõni asi hästi on, siis see, et restoranid serveerivad ilma küsimatagi tasuta kraanivett.

  4. Mitte päris see teema, aga…
    Meil on praegu rongides elektritootja Con Edissoni reklaamid, kuidas elektrit kokku hoida. Seal on palju nõuandeid ja võrdlusi, kui palju inimene raha kaotab (raha peale ju inimene ikka mõtleb, kui muu teda ei huvita). Näiteks, et kui konditsioneer jätta selleks ajaks käima, kui kedagi kodus pole, siis iga tunni ajaga sama hästi kui lendab 25 senti aknast välja. See teeb 6 dollarit ööpäevas ja 180 dollarit kuus. Või siis soovitus, et enne kui külmkapi ukse avad, mõtle välja, mida sealt seest võtad. Mitte ei kõlgu lahtise ukse peal. Lõpetuseks lause, et nii hoiad kokku raha ja kindlasti ka kilokaloreid.
    Ja meie supermarketisse ilmusid müügile linasest öko-kotid 🙂 Neid on kahte sorti – võrgud ja suured kotid. Juures silt, et aita hoida planeeti.

  5. minu meelest kõlas ka see vannivee jagamine kõige jubedamalt. pereliikmed ukse taga järjekorras, et saaks kiirelt vanni lipata, enne kui vesi täiesti külmaks läheb 🙂

  6. Mehega ka koos vannis ei käi või? 😀

    Üks asi, mida ma olen Eestis tähele pannud – siin ei ole müügil loputuskaste, millel on stopp nupp (et kui vett vähem vaja, vajutad stopp). Lisaks vanema torustikuga majades (või millest iganes see probleem tingitud on…) väiksemast kogusest tavaliselt ei aita ning need, kellele öko nii lähedane pole, vajutavad kas mõlemat nuppu korraga või väiksemat kaks korda.

  7. Mis seal vannivee jagamises roppu on? Ega siis enne ei käi vanaisa jalgu pesemas ja siis lapsed!!! Ja kes üldse tänapäeval elab koos vanavanematega?
    Meil käib kõigepealt laps vannis ja siis meie mehega.. ma ei näe selles midagi halba vüi roppu! Nagunii vanni mittearmastajad arvavad ,e t igasugune oma solgi sees ligunemine on ropp… seega…

  8. Plastikut aitab kokkuhoida see, kui pudelivett koju ei osta ja juua kraanivett. Vett aitab kokku hoida, kui panna pudelivett külmkappi – ei ole vaja iga kord lasta kraanil joosta et külma vett kätte saada.

  9. Hommik,
    see vannivee jagamise nipp on mitmelt poolt roheraamatutest läbi jooksnud, aga pigem selliselt, et “võiks üritada”.
    Mina ise ka käin kõigepealt lastega vannis, siis käib Justin sellessamas vees – vahel laseb kuuma juurde. Ma usun, et hoiame küll vett kokku sellega.
    Enamasti üks leibkond vist armastab ja usaldab üksteist niipalju, et võivad ka vett jagada. Minu jaoks on see umbes samal tasemel linade jagamisega. Oma mehe ja lastega olen nõus seda tegema.

    Dushi pikkus on ka oluline teema. Mõni inimene käib ju pool tundi dushi all. See teeb umbes 500 liitrit vett.

  10. Vannivee-jutu võiks küll ära jätta või siis varustada põhjalike lisakommentaaridega…et asi sõltub ikka sellest ka, kellega koos elatakse. Ja kui räpane konkreetne pessu-mineja on. Tõbised inimesed siiski ei peaks koos tervete ja lastega pesema.
    Minu meelest võiks rohe-raamatu üks tähtsaid sõnumeid olla see, et rohelise(ma)lt elamine pole midagi eriti veidrat ja imelikku, “ainult hulludele”….et seda võiks natukese mõtlemise korral teha igaüks – seega ei peaks ehk sinna panema soovitusi mis nt hügieeni armastavatel inimestel või tohtritel harja punaseks ajaks. Ja et kõike tuleks ikka mõistusega võtta – lapsepäkatsi mänguriiete või enda maal müttamise riiete puhul pole tõesti oluline, kui seal on üks plekk rohkem või vähem, aga kui mõelda nt õhtukleidi/ülikonna peale või kui amet ikka tõesti eeldab inimestega suhtlemist ja riietuse korrektsust, siis on asi teisiti.No ja sinna juurde küsimus, et KUI mustad peavad olema sokid, et nad kvalifitseeruks mustaks – kas õige aeg on siis, kui nad nurgas täitsa ise püsti püsivad? 😀
    Tegelikult võiks enamuse soovituste juures olla paar kommentaari. No nt et kui suure pere juures siis ikka nõudepesumasin kasulikuks osutub.Ja soovitused, mis võiksid olla seotud hügieeni ja/või tervisega või lasta mingil vastava valdkonna spetsil üle vaadata. Suurendab tõsiseltvõetavust ehk.

  11. nojah, nüüd ma üldse ei imesta, miks osad inimesed ei armasta vannis käia… kellegi poolt juba kasutatud vees enda pesemine minu arvates mõeldav ei ole. olgu see või lapse pesu vesi. föök.. kuidas see peaks välja nägema? kuidas te loputate ennast/ oma pead nt, kui vann on täis? et duššist lisa ei lasegi? samas vees loputate kus on juba seebijääke? ei, ei… ma lihtsalt ei mõista…
    vabandust, pidage mind või esteediks aga sellele mõtleminegi tõstab turjakarvad turri. kokkuvõtteks – mina jätaks end pigem päev või paar või isegi nädal pesemata, kui nii suur veekriis on…

  12. kahe kraaniga segistid kulutavad rohkem vett kui need kangiga, sest aega kulub vee soojuse reguleerimiseks rohkem.

    duši all käies arvesta enda pikkusega. mida kaugemalt vesi tuleb, seda jahedam see tundub ja seda suurema surve pead panema. ja üldse end seebitades ei pea vesi jooksma ka duši all.

    teisalt muidugi, säästame mis me säästame, eestis kulub nagunii lõviosa veest põlevkivi ja elektri tootmiseks..

  13. föök-föök 😉
    Ma võtan selle vannijutu vist sealt sidebarist välja ja tõstan kusagile oma teksti, kus see mõjuks teisti ja kus saab lahtisemaks veidi rääkida.
    Muidu jah, ikka dushiga lobistame läbi lõpuks.
    Õnneks ma tean teisi ka, kes nii teevad, nii et ma pole ainus hull.
    Ja aitäh tagasikaja ja nõuannete eest.

  14. Ei, Epp, sa ei ole ainus hull. Mina olen ka 🙂 Vann on ligunemiseks ja mõnulemiseks super, pesta kannatab ja lõpus kiirelt pea dushiga üle. Siiamaani pole probleemi näinud.

    Aga mina olen ka üleüldse pärit maakodust, kus kord nädalas sai sauna ja muu pesemisvõimalus puudus. Paljud pidid sellise jutu peale infarkti saama 😉

  15. ahjaa, ma käin ka elukaaslasega koos vannis. mina lähen esimesena, siis tuleb tema, siis ajame juttu, siis ta küürib mu selga ja mina pesen end puhtaks ja lähen välja ja siis peseb tema. nagunii lõpp ju dushi all.
    ja kui enne on laps(ed) vannis olnd (kahekesi suuers vannis 15cm vee sees), siis kõlbab laste veele küll peale lasta vann täis enne ise minekut.
    kuna me oleme nagunii koguaeg koos, siis ma arvan ka, et kõik, mis on meist ühe küljes, on teiste küljes ka.

  16. Mul tuli veel see ka meelde, et kui meil keegi tõesti must on, siis see ühissüsteem ei kehtigi. No meie puhul on see keegi Marta (3a), kes tuleb õuest müttamast, siis ma lodistan ta kiirelt kõigepealt puhtaks dushi all, äravoolava veega.
    Eks igaühel on oma süsteemid.
    Sama erinev on ka – kui sageli te juukseid pesete? Kord nädalas või kord päevas?

  17. No vannis käimine koos kalli kaasaga on ju nö eraldi elamus…ja mitte tingimata suure küürimisega seotud, eks.
    Enda kogemusest lisaks ka selle, et – kellel on maakodud, kus vesi tuleb otse ja omadega maa seest ja läheb tagasi sinnasamasse, siis võiks ju suvised suuremad enda ja pesu pesemised seal korraldada. Nojah, ja lisaks ökosusele võiks selliste kokkuhoidmiste juures ära mainida ka puhtrahalise kokkuhoiu.
    Aga mida võiks ju mainida, on see, et – KUI päevaplaanis on sportimised, kus end lõpuks ju siiski pestakse ja saunatatakse, siis tasuks ehk võimaluse korral planeerida neid nt õhtusele ajale – et oleks enne magamist ÜKS suurem pesemine, mitte et käiakse lõuna ajal trennis, peale seda saunas, siis ollakse veel 5-6 tundi tööl ja lõpuks õhtul minnakse veel vanni, et lõõgastuda.

  18. mina käin nagunii vannis pigem harva ja kindlasti mitte pesemise eesmärgil. just lõõgastumas. ja mitte alati üksinda. aga kui kellegagi koos, siis ikka koos (st, et samal ajal), mitte teineteise vees üksteise järel.

  19. Juustepesu sõltub ju ka sajast asjast – kui palju mingeid “möginaid” (loe:juukselakk) pähe on pandud, kas annab juukseid kuidagi nii sättida, et nende pesemataolek välja ei paista, kui palav on ilm (midagi pole parata, suvel läheb pesemisele, k.a. peapesule rohkem vett), kui tähtis on puhta peaga olemine, mis sorti shampoon on ja kas palsamit või maske kasutada jne. Ehk siis – paar korda nädalas tuleb ikka ära (pikad juuksed). Aga eks sedagi anna mitmel viisil teha – pea shampoonitamise ja pesemise ajal ei pea ju vett joosta laskma.

  20. Nõudepesuga seoses tuli mul kohe meelde see nõudepesumasina promomine. Et hoiab vett kokku ja oma kogemustest ütlen, et hoiab küll. Kunagi mingist ajalehenupukesest lugesin lausa sakslaste tehtud uuringust, mis seda kinnitas. Aga (ja alati on aga, eksole) huvitav, kas nad nõudepesumasina puhul olid arvestanud ka massina valmistamiseks vajaliku materjalide ökojalajäljega…
    Üks võimalus (trassi)vett kokku hoida on veel vihmavee kogumine ja selle kasutamine siis näit tualetis, aia kastmiseks, autopesuks jms.

  21. Hambapesu peale kaks liitrit vett, kui kokku hoida…
    Huvitav, kas mina olen ainuke loll, kellele on lapsepõlves selgeks õpetatud selline hambapesemise stiil, et võtad vee tassi sisse ja siis sellega pesed?
    Ausalt öeldes ma ei oskagi otse kraani alt niimoodi, või noh, saab hakkama, aga jube ebamugav.

  22. Kontekstiväline märkus – pane sinna raamatusse mingid nipid ka sisse, kuidas mitteökot elukaaslast positiivses suunas mõjutada 😉

    Muidu on selline olukord, et mina sorteerin jah prügi eraldi, aga tema haarab välja minnes kolm kotti näppu ja sahh! ühte konteinerisse.

  23. Nelonen näitab toredat tõsieluseriaali (mille nime ei mäleta), kus igal nädalal üks inglise pere õpetatakse ökomalt elama. Viiakse nädalaks metsa, kus nad õpivad, et porgand kasvab mulla all, käivad välitualetis ja muid selliseid toredaid asju 🙂 samal ajal möllab tiim nende päriskodus ja “ökostab” kõik ära (lukustab autode rattad, soojustab seinad jne). Sealt saatsest hea nipp: dushi alla pannakse sireeniga kell, mis 3 minuti möödudes hullult lõugama pistab ja enne vait ei jää, kui vesi kinni keerata.

  24. kui ma käin kallimaga koos vannis, siis on see iseasi. aga teise kasutatud vannivette ma ka minna ei taha. see tundub must + tegelt tundub mulle ka, et teise “päeavstress” on ka seal sees ja mina seal enam lõõgastuda ei soovi.

    samas kui hambaid pesen, siis sel ajal küll vesi ei jookse ja nõusid pesen ka tihti nii, et panen korgi kraanikausile ette, pesen ja siis loputan voolava vee all.

    ja vanniskäimist ma lihtsalt armastan, ma ei jää magamagi, kui ma pole õhtul vannis käinud. seega tuleb oma eelistused ikka kokkuhoiuga kombineerida ja mõlemaid arvestada, mitte enesele päris vastu talitada.

    üks asi veel – miks ma ei kasuta poes käimiseks riidekotti – paar korda ühe kilekotiga poes käia on ok. eriti arvestades, et need poekilekotid muutuvad pärast prügikottideks (meie prügifirma nõuab, et prügi oleks kotti pakitud ja mitte lahtiselt konteineris. lisaks oleks see konteineri pesemine ka lahtise prügi puhul suhteliselt ropp tegevus ja nõuaks oluliselt rohkem vett 😛 ). aga ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii, kuid tihti on poest ostetavad asjad nii räpased, et ma ei taha seda kotti, kus nad sees on olnud, ilma pesemata rohkem kasutada. ja koti pesemine iga kord ka väga tark mõte pole.

  25. Jah, mina olen ka mõelnud, et nõudepesumasin võib ju vett kokku hoida, aga kulutab selle asemel rohkem elektrit ja kui palju ressursse nende masinate tootmise ja hiljem hävitamise peale kulub, ei tea – kas veesääst ikka seda kõike üles kaalub. Kui pesta nõusid kausis (ja mitte laia voolava veejoa all), kuluks vett kindlasti vähem. Ise ma ei viitsi kausis pesta ja pesen nii, et nõude nühkimise-seebitamise ajaks panen lihtsalt vee kinni. Aga mugav asi on nõudepesumasin küll.

  26. Mina pesin eelmine nädal nii:

    Tulin õuest, olin saanud läbimärjaks ja jube külm oli. Läksin kuuma vanni. Kaua ei saanud olla, pea läks uimaseks. Siis vaatasin, et kolmsada liitrit puhast vett – hull peaks olema, et see kraanist alla lasta. Nõud olid mustad ja põrand oli must. Ma ei ole kuigi tubli koristaja. Aga seekord tõstsin ma paar pangetäit vett vannist kraanikaussi ja jätsin nõud sinna likku. Samal ajal pesin veel ühe pangetäiega ära 60 ruutmeetrit laminaatparketti. Ülejäänud vannitäiega pesin puhtaks terve nädala musta pesu. Kraani all loputasin küll. Ise olin enda üle maru uhke ja elukaaslane ütles, et ma peaks tiheminigi kuumas vannis käima. Ainult et pesu kuivas poolteist nädalat, sest ma ei jaksanud nii kõvasti väänata kui pesumasin.

  27. Oot-oot – tavalise vanni täis ja 300 liitrit? Kas see natuke liialdatud pole? St et vesi+inimene? Kui mina vanni lähen, siis ei pea pooltki vanni vett täis laskma – ise lähed ju sinna sisse, st et kui ennast ei arvesta, siis uputad vanni sisse astudes kindlalt terve elamise ära ju….

    Minu meelest on sellised tubli-olemise aktsioonid hirmus toredad, aga kui nad on ühekordsed, siis kipuvad inimesed end sellistel puhkudel tihti premeerima – ja kuivõrd öko see premeerimine on, on tihti kahtlane. Rääkimata sellest, et kui sedasi ullu moodi sebida ja rabada, siis võib pärast olla suur söögiisu – siis oleks vist mõistlik ainult enda kasvatatud ja ökot kraami nosida 🙂

  28. Kui kuskil neid ökonippe kirjeldatakse, siis ma pole kunagi aru saanud, mida tähendab soovitus keerata hammaste pesemise ajaks või duši all enda pesemise ajaks vesi kinni.
    Vesi ongi kinni keeratud ju sel ajal, kui hambaid harjad või ennast nuustikuga nühid.
    Või ma olen teisel planeedil elanud?

  29. Ma olen näinud muidu täitsa normaalset inimest, kellel kogu hammaste pesemise aja vesi soliseb.
    Aga vannivett aitab kokku hoida ka piiratud suurusega boiler – ega ikka ei lase vanni vett täis küll, kui see tähendaks leiget vanni.
    Ma hoian muide sellise peaaegu-puhta dušivee kogu aeg igaks juhuks alles, et järsku tekib vajadus mingit käsitsipesemise pesu pesta. Alati mitte, aga vahel tõepoolest.
    Ja kui ma peseks iga päev pead, siis peaks ma kogu aeg märgade juustega ringi käima. Muide, see, et juuksed õpivad ära, kui tihti sa pesed ja lähevad rasvaseks sellele vastavalt, on jumala tõsi. Mul tekkis vahepeal selline režiim, et juukseid tuli pesta, kui nad olid juba liiga palju tolmu kogunud, muidu oleks võinud veel teab kui kaua hoida.

  30. Advocatus diaboli järjekordne etteaste.

    Yks ökoloogilisuse piire on minu jaoks siiski see, kui inimene haisema hakkab. Ehk nagu ytles suur juht ja õpetaja porutšik Rževski: “Ärge muretsege, preili! See on mitte pori, vaid puhas s…t. Kuivab ära, kukub ise maha!”

    Ja see käib nii hambapesu kui ka soovituste kohta kempsupotti telliseid uputada – jah, vahel kulub sealtkaudu tõesti liialt vett, aga ka yle ei maksa pingutada.

    Mitmekesi saab vannis käia see, kellel on piisavalt suur vann. Suuremasse ossa nõukogudeaegsetesse (aga tegelikult ka paljudesse uutesse) korteritesse selline ei mahugi.

    Ja duši all käimine lihtsalt võtabki mõnel inimesel kauem. Kõik pole sama kiired, mõni jääb viie minuti järel seebiseks.

    Kraanivee-soovitusi jagavad vist inimesed, kelle arvates veel puudub maitse. Ei tea, millest nende keel sedavõrd nyristunud on, puhtast allikaveest igatahes mitte. Mina harjusin lapsepõlves hea veega niimoodi ära, et viisin pikki aastaid Tartusse Elvast pudeliga vett. Ja Tallinna kraanivesi pole ka mingi rõõm.

    Samas – ega mulle need Värska plastpudelid ei meeldi, ent millega teda siis mööda ilma vedada? Saata kraaniga auto ringi käima ja kindlal kellaajal inimesed mannergutega sappa? Võib ka nii, kui see tööajal pole.

    Kilekottidega pingutaytakse yle kyll. Kuid mõnikord on nad ka asja eest. Seda võib kinnitada igayks, kelle raamatud või arvuti on yleujutusest päästnud šampoonipudelit või salatikarpi ymbritsev kilekott.

    Elukaaslase kohta käivad nipid on kindlasti paljudele kasulikud. Laste kohta käivad veel paremad. Mõni inimene lihtsalt ei ole juba väikesest peale pedant.

  31. Sellest pereliikmetega vannivee jagamisest kuulsin esmakordselt kunagi ammu, vähemalt 10 aastat tagasi – seoses jaapanlastega. Enne pestavat end ja siis vanni. Ise proovinud pole, kuna kodus lihtsalt pole vanni.
    Kraanivee asjus Oopiga nõus. Elasin 9 aastat oma elust Tallinnas ja viimase ajani ei suutnud kraanivett suu sissegi võtta. Tartus Annelinna vett ei tea kommenteerida, aga Karlova ja Ülejõe-Raadi oma saan juua küll;) Viimane sisaldab päris korralikult fluorigi..
    Mõne asjaga on nii, et kui lapsepõlves on üle pingutatud (mitte omal vabal tahtel), siis suurena käid sellest laias kaares eemal. Kausi sees nõude pesemine käib mu jaoks siia alla paraku. Öäkk..

  32. Tänavu suvel lubati Austraalias kastmisveeks võtta ainult pruugitud vett, st vanni- ja nõudepesuülejääke. Kui sinu lilled seepi jms ei tahtnud, tuli ennast palja veega pesta.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar