Rõvedaid lugusid: ujuvad prügimäed
Mina siin ikka jätkan oma raamatu sünnitamist. Täna annan ära keeletoimetajale esimese poole ja neljapäeval teise poole.
Üks maailma suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui kogu Prantsusmaa. Vaadake artikli teist lehekülge ka, kilpkonnast, kes lapsepõlves sattus plastikrõnga sisse ja kuidas ta koos sellega kasvanud on.
—–
http://www.mindfully.org/Plastic/Ocean/Moore-Trashed-PacificNov03.htm
Siin on näha ühe surnud albatrossi sisikond, täis plastikkorke. Ja kaartidel on näha prügi ulatus maailmamerel, arvutisimulatsioon.
Need ujuvad prügimäed kattavad artikli väitel ühe neljandiku maakera pinnast! Ja igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 7 miljoni tonni võrra.
—
http://www.pifsc.noaa.gov/cred/mdr_photo.php
Samateemaline fotoalbum.
—
Katkend mu raamatust
”
“Kas sa tead, mis mulle merd sõites kõige rohkem haiget teeb?” küsis minult üks juhuslikult kohatud rändur, kes vahepeal rahateenimiseks meremeheametit pidas. “Mis sa arvad, mis on merel kõige vastikum ja valusam?”
Pakkusin, et ilma naisteta olemine. Merehaigus. Torm. Midagi sama küündimatut veel.
Siis ta ütles: “Absoluutselt kõige hullem on see, kuidas sa sõidad meredel mööda ujuvatest prügimägedest ja saad aru, et kogu maailmameri on prügi täis. Ja siis näed, et su oma laev teeb sedasama – tühjendab ennast sinnasamasse. Sealsamas prügimägede ümber võib näha surnud kalu ja õlisesse vette või plastikusse takerdunud linde.”
Need sõnad on alati minuga. Ma ei ole siiani neid ujuvaid prügimägesid ise näinud. Aga iga kord, kui ma võtan kätte mõne Made in China toote (ja seda juhtub ju viimasel ajal iga päev), siis käib must korra vari läbi. Kõik see kaupade laviin on Hiinast siia teisele poole planeeti veetud – uute prügimägede ja uute surnute hinnaga.
“
aga kas sa autoriks kirjutad enda või tunnistad ausalt diskussioonide kaasautoriteks blogikommentaariumi?
Näiteks ahjude kaitseks ja mesinike kaitseks on sidebarid, kus tsiteerin teid.
Aga siin ja praegu ma vist ei hakka teid tsiteerima, see peatükk on lõpetatud. Lihtsalt panin üles need lingid, et te loeks ja ahhetaks… Pole vaja artikuleeritud ahhetusi.
Kasutatud kirjandust ja linke saab seal raamatus ka palju olema. Selge see, et ma seda ise kõike välja pole mõelnud. Mida rohkem niidiotsakesi lugeja kätte saab, seda parem.
täpsustus: Prantsusmaa pindala pole kindlasti 680 km2, kusagilt on nullid puudu.
nullid olid puudu 😉
appi kui kohutav.
ma ei teadnud, et asi on nii hull.
ma arvasin, et see laevade sodi on kuidagi seadusega reguleeritud. Et sadamates on ka prügi mahapanekukohad, jne.
Ma arvasin et kõikjal enamvähem tsiviliseeritud maailmas on selline prügisülgamine keelatud.Ja et seda keeldu eiravad ainult piraadid ja ebaseaduslikud alused.
Mis puutub kommentaaride kasutamisse raamatus, siis minuarust on väiklane sellise projekti puhul sellist asja üldse küsidagi.
Hoopis olulisem küsimus on- mida me õige teha saame?
Kui isegi ainuke minu elukvartali pakendikonteiner viidi ühel päeval lihtsalt minema – ma vist ikka ei hakka bussiga ja prügikotiga pakendite utiliseerimiseks kuskile kaugemale sõitma?
Mida mina teha saan?
nullid polnud puudu, vaid asendatud sõnaga “tuhande”. no kesse kirjutab numbreid pooleks sõnadega… segadust rohkem kui kolme nulli jagu.
Kui vähegi võimalik, tuleks Hiinas toodetut vältida ja ikka EL-s EL nõuetele vastavalt toodetud kaupa tarbida. Ja eks merel on üldse üks suur korralagedus, keegi ei jõua ju ookeane seirata. Elu motoks on meil aga ODAVUS, igasuguse solgi, prügi, heitmete käitlemine ju maksab…
Ookeane ei saa ju korralikult kontrollida, kuni need meremehed ise ei arene…
Ega see olmeprügi tule ainult laevadelt. Paljud arengumaade rannikud on nagu suured prügimäed, vesi tuleb ja võtab prügi kaasa. Kõige reostunum olla Indoneesia rannik.
Üks katkend veel made in China isu ära ajamiseks…
”
Lisaks ka hügieeniküsimused. Kirjeldused selle kohta, mismoodi nahahaigusi põdevad vangid on pandud konteineritest naistepesu võtma ja pisikestesse karpidesse pakkima – see võtab isu mingisugustki hiina toodet karbist lahti võtta… Kes ja mis tingimustes on selle siia karpi pannud? Suures osas tehastes pole töölistele ette nähtud pissihädapausisid ja loomulikud vajadused rahuldatakse otse kohapeal – olenevalt kaubast võib see rohkem või vähem ka teieni jõuda.
Kõige kohutavam, mida lugesin, oli toiduubade purki panemine: töölised seisavad suures vedeliku ja ubasid täis ruumis ning töö käigus tühjendavad sinnasamma oma põit… Sellised asjad ei ole mõeldud lääne meediasse jõudmiseks, aga vahel ikkagi jõuavad.
#
Kas see sissekanne on hilinenud ülemaailmse keskkonna kaitse blogimisaktsiooni osa?
ma ei teadnuki sellest aktsioonist, pärast loen, aitäh
Praegu lõpetan peatükki “12 muna ja Aafrika näljahäda”
Gugeldasin 2006. aasta Keenia põuda ja nii kurb hakkas.
Vaadake sebrat
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.smh.com.au/ffximage/2006/03/08/maasaizebra_wideweb__470x419,0.jpg&imgrefurl=http://www.smh.com.au/news/world/huge-famine-looms-as-african-drought-worsens/2006/03/08/1141701573934.html&h=419&w=470&sz=43&hl=et&start=3&um=1&tbnid=uFib_eQtj7NLOM:&tbnh=115&tbnw=129&prev=/images%3Fq%3DKenya%2Bdrought%2B2006%2Bhunger%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26client%3Dfirefox-a%26channel%3Ds%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26sa%3DN
ja inimest
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.food-force.com/images/kenya-children-1.jpg&imgrefurl=http://www.food-force.com/index.php/reality/gallery/384/&h=457&w=310&sz=13&hl=et&start=9&tbnid=vuofUDoRQG_YxM:&tbnh=128&tbnw=87&prev=/images%3Fq%3Dmalnutrition%2Bchildren%26gbv%3D2%26svnum%3D10%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a%26channel%3Ds%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26sa%3DG
ma tootasin aastaid laevadel. rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohi yle parda visata isegi mitte sigaretikoni. seda jalgiti ka vaga rangelt. aga ilmselt satub see prygi muid kanaleid pidi ookeani. jogede ja muude vooluvete kaudu ehk.
see kohutav kilpkonna pilt ei lahe mul kyll iial silme eest. peaks vist teisi selliseid norganarvilisi, nagu mina, ette hoiatama.
epp, mulle vaga meeldib kuidas sa kirjutad. aga veelgi rohkem meeldib mulle see, et sa selline toeline environmentalist oled. jagan igati sinu arvamusi, toekspidamisi, soovitusi. selliseid inimesi ei ole palju ja seda sydantsoojendavam on, et sina selline oled. aitahh, et sellel alal selgitustood teed. loodan, et paljud votavad kuulda, sest kurb on vaadata/naha/kogeda kuidas meie kaunis planeet hooletute ja hoolimatute kae all kannatab.
Hei Epp, kas tuleksid ja annaksid meil raadios RING fm intervjuu 29.okt-2.nov (päev veel selgub) Tervisenädala raames ja muidugi just samal teemal – keskkonnakaitse ja tervis? Oled nõus? 🙂
Monika
Ma mäletan, et esimest korda jõudis see mulle teadvusesse lugedes varateismelisena Thor Heyerdahli Rad äkki? Ühte tema raamatut igaljuhul, kus nad iseehitatud papüüruslaevaga läbi prügiväljade loksusid, nii et hambapesuvett polnud eriti kusagilt võtta.
Kurb teema. Aga sellevõrra olulisem on sellest rääkida.
Heureka.See katkendi Meremees on vist Meesteraamatus ka sees (st prototüüp) ja sa oled tast enne ka kirjutanud… Dakit olen ma ka lugenud ja tundsin raamatus ära vist Vanglakuti. Ja Printsessi Muinasloo… Araablase lugu on vist ka sina, sest Daki just kirjutas, et ta ei ole peaaegu üldse reisinud.
Plastmassiteema on kurb…
Aga…
Ootan juba su uusi raamatuid!
Monika – helista! 52 71 009, eksju.
Kati – aitäh ;). Ja muide, laevadelt loobitakse ikkagi, kuigi ametlikult ei tohi. Samas suur osa sellest jamast on tulnud maismaalt (kui palju, seda muidugi täpselt ei teata. Mingid hinnangud olid, et umbes pool leavdelt ja umbes pool maismaalt).
Riina – võtan selle autori lugeda.
– (nimetu) – Mõne loo puhul on küll prototüüp tugevamalt olemas jah. Samas mõni on hoopis mu sõbraga juhtunud. Naised ju ikka pihivad üksteisele asju. Lisaks on mõni lugu lausa välja mõeldud, ilma prototüübita. Aga ma rohkem seda ei kommenteeriks ;).