Mida ma igatsen
Annan endale kolm minutit, et siia kirja panna, mida ma igatsen.
Neid nn sünnitusjärgseid nädalaid, kui raamat on antud kujundusse ja kui ma ei ole mitte midagi uut tegema hakanud.
Ja mul on aega oma eelteismeeas rübliku Marta jaoks (“Emme, miks sa kirjutad raamatut? Meil juba on raamatud, tule lugema!”). Ja naudin rohkem oma väikest Annat (kellel on muide täna sünnipäev, 3 kuud!).
Ja kuidas ma lähen raamatukokku või internetti ilma agendata. Lihtsalt midagi lugema.
Ja kuidas ma ennast premeerin. Ja Justinit ka, sest tema on siin praegu lapsehoidja ja “härra abikaasa” rollis. Läheme vaatame ära “Sügisballi” ja “Georgi”(kui Elo on nõus Annat hoidma). Ja ma hakkan massaazhis käima. Loen vahepeal tulnud lehed läbi. Magan. Ringutan. Magan veel.
Lähen külla ja võtan külalisi vastu. Ilma et ma paaniliselt mõtleks, et “ma ei saa külalisi lubada, sest nii palju on veel teha”.
Lisaks on mul siin ka praktiline nimekiri asjadest, mis vaja teha, “kui tekst on valmis”. Õunamahla pressimisest külmkapi sulatamiseni.
…kui tekst on valmis…
Mulle just üks tuttav ämmakas rääkis, et kui tema lapsed olid väiksed siis oli tal väga kiire aeg… Kui lapsed juba kooli läksid, hakkas ta pilte korrastama ja albumisse panema. Pilk peatus ühel pildil kus vaatasid vastu kaks imeilusat lapsukest. Ta ei mäletanud, et oli ise selle pildi teinud ja ta ei mäletanud isegi toda päeva, toda hetke. Ning kui ta siis sai aru, et lapsed on märkamatult suureks kasvanud ja emmel polnud piisavalt aega neid nautida, siis tuli pisar silmanurka….
Ma tean!
No eks ma ikka võtan hetki. Eriti pisemaga, kes on nii armas ja vaikne väike notsu (kui on paha tuju, siis röhib vaikselt… Me ikka naerame, et Sea aastal sündinu.)
Aga kahe päeva pärast võtan ma neid hetki TÄIEGA!
Loodan, et meid võtad ikka vastu, kui me ükskord tuleme. Ükskord me tuleme nagunii!
Aga elu ongi nagu kiirtee. Peatuda ei saa, siis jääd jalgu. Ükskord tuleb maha astuda…
Ah pole see elu nii kiirtee midagi… Vahel tuleb ikka peatuda ka. Ja tulge ikka külla!
Kui juba kino plaanis, siis väga soovitaks ära vaadata filmi “Teiste elud”, Athenas.Ise pole tükk aega midagi nii hääd näinud.