Katkendeid tulevast raamatust, peatükist “Riidemähkmetest ja pissipotindusest”

Vahepeal on meile sündinud uus tütar, Anna, oleme kolinud Eestisse ja elame pesumasinaga majas. Juba esimesest elunädalast olen hakanud lapsele kasutama riidemähkmeid ja veel enam – vahel ka pissipotti! Kui inimene magamast ärkab, olgu ta nii tilluke kui tahes, tahab ta enamasti oma põit tühjendada. Seda teadmist saab vabalt mähkmete kokkuhoiuks kasutada: ka paarinädalast või paarikuist beebit saab unest ärganult hoida poti kohal ja piss sinna püüda. Mähkmed aga lendavad nüüd otse pesumasinasse (kui vaja, siis enne kraanikausist loputusvee alt läbi käies). Kahe lapsega peres koguneb musta pesu nii sageli, et iga päeva-kahe tagant tuleb pesumasin nagunii käima panna.


Kas ma sedasi ehk liiga palju vett ja energiat ei kuluta? Kas riidemähkmed on niimoodi ikka väiksema ökoloogilise jalajäljega kui pabermähkmed? Lõplikku vastust ei oska vist keegi arvutada, aga üks on kindel: need paar korda, kui väike Anna on kandnud pamperseid (näiteks kui külas käies on vaja laenata), on ta pisike pepu tõmbunud punaseks. Riidemähkmetega pole sellist reaktsiooni veel kordagi juhtunud. Kasutatud pamperseid käes hoides ja nuusutades ma aga ei imesta, miks õrn nahk niimoodi reageerib. Valgendijäägid, säilitusained, polüetüleen ja polüpropüleen tite uriiniga reageerides pole just kõige mõnusam kokteil.

58 mõtet “Katkendeid tulevast raamatust, peatükist “Riidemähkmetest ja pissipotindusest”

  1. üks ema

    Aga ära kasuta Pamperseid. Pampers on nimelt konkreetne bränd, mitte üldnimetus. Kasuta Moltex Ökot, laguneb looduses vähemasti ära ja allergiat on ka palju vähem. Leiad Looduspere poest Aleksandri tänava passaažist. Meie oleme lapsel prooviks kasutanud erinevaid tavamähkmeid: Pampers ning Libero on keemiahaisulised ja allergiattekitavad (igasugu losjoonid, mida reklaamitakse kui head asja – prrr!), Huggies on palju parem, Moltex on öko ja üldse väga-väga hea.
    Sa oled ju ometi Moltexi teemaga kursis?

  2. KK

    see Moltexi-jutt on sutsu ekslik. ei erine ta Pampersist midagi. tekitas punetust täpselt samamoodi, isegi hullemini kui Pampers. kopin siia jutu Perekoolist:

    ennetades juttu, et moltex öko kõduneb: moltex öko ei kõdune – kõduneb ainult pealiskiht, imavgeel – polüakrülaat – seguneb mullaga, kuid ei kõdune. kompost koosluses moltex ökoga muutub väga hästi niiskust hoidvaks, sest polüakrülaat on keskkonnas muutumatu.

    ei või komposti panna, sest see ei anna midagi juurde, vaid saastab loodust. söödavaid taimi moltexi kompostil ma ei kasvataks, kergesti läbikuivavatel muldadel lilli kasvataks. kõrbemaades veesäästmise eesmärgil polüakrülaati kasutataksegi, et öine kaste mulda kastma saada.

    topelthind.

    mina ei ütleks, et moltex öko on pleegitamata, moltex on värvitud pruuniks. pealismaterjal sama mis teistel.

    kui kompostida ei kavatse, siis kasulikkus puudub, ka harilik libero peaks olema kompostitav.

    rohkem ei viitsinud kopida, kes tahab, see leiab rohkem infot.,
    “öko” eest on hea topelt raha küsida, aga kui suur on tegelik vahe “tavamähkmetega”, see on küsimärgi all.

    marlikad on igal juhul kindlam valik.

  3. üks ema

    Nooh, minu jaoks Perekool pole küll mingi teaduslik ja aktsepteeritav allikas. Isegi siis mitte, kui keegi on üritanud aastaks ajaks ühe mähkme lillepeenra alla kaevata.

    Lagunemine 500 aastaga või lagunemine kasvõi 5 aastaga – mina näen suurt vahet.

    Ma ei öelnud, et Moltex on allergiavaba, ütlesin, et allergiat on vähem.

    Ja topelthind on samuti vale, kui täpne olla. Topelt tähendab kahekordselt. Kahekordset vahet pole kohe kuidagi. Ehk vaid siis, kui võrrelda mingi täiesti suvalise mähkmega, millele on tehtud suur allahindlus.

    Ennetamaks süüdistusi: minul pole finantshuvi Moltexit kiita. Ei saa sellest kasu ei kaudselt ega otse.

  4. Eppppp

    Tegelikult kasutamegi Moltexit vahel õues või reisil käies. Nende suhtes pole lapsel allergiat.
    Mõtlesin just, et kas panna see oma juttu ka sisse (Moltexeid on mainitud sidebaris).

  5. üks ema

    Mina arvan, et Moltexit peaks mainima, sest on terve hulk inimesi, kellele riidemähkmed oleks ületamatu raskus, kuid kes tahaksid olla loodussõbralikumad kasvõi natukene.

  6. VäikeMari

    See perekooli jutt on kahjuks õige, Moltex on paras pluff! Naturaalse messil üks itaalia kohalikke ökomähkmeid tootva firma insener seletas mulle pikalt ja laialt. Ütles, et moltexil on värvitud oruuniks aga all on ikkagi KILE, ning need graanulid mis läbi mähku seestpoolt paistavad on tervisele kahjulikud, et isegi pamperi sees on nad sügavamal mitte nii beebi naha juures.Kui ma siis ütlesin, et tema firma omad on nagunii kallimad ja ma neid ei osta elusees, siis ta soovitas pigem pamperseid kasutada kui moltexi peale raha raisata. Minu jutu peale siis, et loomulikult ta räägib nii, on ju konurent… siis käskis ühe moltexi katki lõigata ja uurida paremini, mis seal sees on. Kodus uurisingi, graanulid on tõepoolest väga lähedal kehale ja kile on ka kile….
    Eks beebidel on emmega veel nabanöör päris pingul, kui emme arvab, et ta laps jääb haigaeks, sisi ka jääb. Kui emme on kindel, et moltex on hea siis ta ka on…
    Meil on kasutusel kodus marlikad ja õues huggised ( pamper tõepoolest haiseb keemia järgi ja liberosi siin pole).
    Ning muuseas, kas keegi on niisutussalfade koostist lugenud? Kõige parem beebi nahale on libero omad, seal on tõepoolest kõige vähem kraami sees.. ( no meil on õues igaks juhuks kaasas)

  7. maalt

    mina kasutasin marlikaid (aastal 2004), kuna pampersitele raha ei jätkunud. Pesin enamasti käsitsi ja pesuseebiga – läksid palju paremini puhtaks kui masinaga. Külla ja linna minnes sai ühekordse mähkme (firma polnud oluline).

    Marlikatega väga rahul.

  8. Eppppp

    Äkki kommenteerite seda ka?

    Mähkmemüüte:
    – “Kui ma pean lapsel mähkmeid kogu aeg vahetama, jääb mul vähem aega temaga tegelemiseks.” – Iga mähkmevahetus on ju ka lapsega tegelemine.
    – “Riidemähkmetega saavad lapse riided märjaks” – Ei saa. On olemas mugavad kileümbrised või riie-ja-kile-koos mähkmed või niiskust kinni hoidvad villaheidepüksid.
    – “Villaheidepüksid haisevad nagu lambavill.” – Ei haise. Ausõna.
    – “Villaheidepükstega hakkab lapsel palav” – Ei, need püksid lasevad õhku läbi.
    – “Mul pole võimalik minna 100%liselt riidemähkmete peale, nii et ma ei hakka nendega parem üldse jamama.” – Milleks selline mustvalge lähenemine? Iga kasutamata jäänud pabermähe on keskkonna aitamine. Kahte mähkmetüüpi saab suurepäraselt kombineerida.
    Allikas: http://www.greengate.ee/foorum

  9. Aet

    Mina olen laisk ema ja marlimähkmetega jamamine oleks mulle üle jõu käinud. Pojaga kasutasime põhiliselt Pamperseid (see oli siis 4-5 a tagasi), kuid mingil hetkel tuli poodi partii, mis haises kohutavalt (ju nad siis haisevad jätkuvalt, tõenäoliselt hakati spetsiaalselt lollidele idaeurooplastele tegema Poolas ja varem tulid kuskilt mujalt, nagu kõigi asjadega on, et kui on originaal, siis pole viga, aga kui spetsiaalselt meile, siis ei kõlba enam kuskile) ja läksime üle Liberotele. Tütrega oleme ainult Libero mähkmeid kasutanud. Mõlemad lapsed on toiduallergikud ja õrna nahaga, kuid mähkmed neile lisavaevusi ei tekitanud. Pepu on pigem alati olnud kõige ilusama ja pehmema nahaga koht.

  10. Lilly

    Perekool perekooliks, aga moltex.de lehel on ju sõnaselgelt kirjas, et mähe ei ole komposteeritav. Lisaks leiab samast FAQi alt seletust moltexite koostise naturaalsuse kohta, ei ole öeldud, et 100% naturell 😉
    Muuseas, hollandlastel on spets töötlustehased, kus tavalisi ühekordseid algosadeks tagasi lagundatakse. Ehk ka nende keemiapommidega saab põhimõtteliselt midagi teha, mis küll kahjuks võtab täiendavalt resursse.

  11. catalina

    Üsna rumal selles va mähkmevallas, aga mõned mõtted:
    Villaheidepüksid on toredad, aga see eeldab, et on olemas koht, kuhu saab nad tuulduma panna. Kas talvel neid nt väljas tuulutad – tõenäoliselt mitte (?), alguses on nad ju ikka natuke niisked, seega külmavad läbi. Ja tuppa tuulduma nagu ei taha panna…see minu jaoks oleks miinus.

    Aga “pampersite” miinus – mina ei kujuta ausalt öeldes ette, et kodus on suuuuuur kott, kuhu neid aromaatseid mähkmeid kogutakse. Ma saan aru, kui on eramu, siis ehk jooksed iga mähkmega isikliku prügikasti juurde, aga kas sedamoodi toimitakse ka korrusmajas elades, nt talvel? Kui alguses võib vist minna ca 10 mähet päevas, siis tuleb päris korralik sportimine sellest kokku…
    Muidugi, kui riidest mähkmeid ja “pamperseid” võrrelda, siis oleks paljudele motiveeriv rahaline võrdlus – palju kulutaks ühtdele, palju teistele ja eriti peen oleks, kui saaks kuidagi sisse arvestada ka vee-ja elektrikulu (mähkmete pesemiseks siis).

  12. catalina

    Aga kui Moltexid TEGELIKULT ei olem komposteeritavad jne, siis peaks (loodus)poed kus neid müüakse, seda ka ütlema – muidu on tegemist valeinfoga (kasusaamise eesmärgil, julgeks öelda) ja mängu võib tulla Tarbijakaitse amet. Ja siit juba teema edasi – kui öko tegelikult kõik ökoks reklaamitav ikkagi on….

  13. öö

    no neid vee- ja elektrikulusid on väidetavalt arvutatud ka. sesama looduspere leht annab mingeid numbreid ja iga artikkel, mis kuskil meedias mähkmeteemal ilmub, laob samu võrdlusi. kes arvutas, pole kirjas. aga marli ikka odavam. eriti kui mähkmeid ei osta ökopuuvillaseid ja looduspoest, vaid teed ise või ostad neid kreenholmi omi, 2.50 tükk.

    teiseks, mina olen ka laisk, uskumatult laisk lausa. aga minu jaoks pole vahet, kuhu ma mähkme pärast äravõtmist viskan – kas üle õla pesumasinasse või kraanikausi alla prügikasti. kui otsa saavad, siis tuleb väike vahe sisse: kas minna poodi või panna pesumasin käima. peseb ju masin. tõsi, algul, kui palju vedelat kakat oli, oli rohkem käsitsi loputamist ka. aga mähkmepaberist oli ka siis palju abi.
    ainus lisatöö marlikatega on nende kokkuvoltimine. see on tõesti tüütu. aga see-eest oskab mu aasta ja ühekuune poeg potile küsida, ja mitte ainult kakale! rääkida ei oska, ise lusikaga süüa ei oska, aga pissile küsib ja mähkmed on kuivad.

    seevastu tean ühte ema, kes ignoreeris täielikult lapse potistumist. kui see kolme ja poole aastane tüdruk öösel ärkas ja ütles: “emme, ma tahan pissile!” vastas emme “pissi siis, sul on ju pampers all!”

    ja moltexi puhul pidada see olema, et PAKEND komposteerub, aga mähe mitte. kõik loevad pakilt, et komposteerub, ja juhheitavad. lugege väikest kirja ka. ise pole uurind ega kasutanud, ei tea – rahaline vahe on pisut liiga suur.

    aga üks miinus marlitamisel: ned villaheidepüksid, vähemalt poe omad, on üks masendav käkk. väga ilus näeb välja ja pehme on ka ja võibolla isegi peab vett ja kindlasti hingab. ainult et kui panna ühekuuse lapse pepu alla kokkuvoldit marli ja sinna peale need püksid, jääb ka pepu peale tiplnema, pea alaspidi, sest see pamp on kohutavalt paks. niisiis jäib mul kaks kalli raha eest ostetud villapüksipaari täitsa kasutamata (nüüd, kui käib, võiks ju, a nood olid kõige pisem number, mis praegu enam jalga ei lähe) ja ostsin järgmise 180 krooni eest mikrokiupüksid. kohe parem!

  14. Eppppp Postituse autor

    Mina ise pole kasutanud villaheidepükse, meil on krõpsudega kilest-riidest mähkmepüksid. Aga kas villaheide ikka tõesti ei lõhna lambavilla järgi?

  15. unekott

    nih, luban end ametlikult risti lüüa ja ära lintšida. mina olen ühekordsete mähkmete poolt. justnimelt mugavus! ja liigvarase potitamise vastu. (mõtelge ise, kui peate N-koguse minuteid päevas kellegi suurema süles passima, pepu taeva poole – ise veel ei istugi…)

    isiklikest kogemustest – suurem poeg oli mul aasta ja mõned kuud mähkme peal – marlimähkme. ei mingeid villaheiepükse ei tuntud toona (vähemalt meie ringkonnas mitte). kile ümber ja püksid takkapihta. OK esimestel kuudel oli vist miski kahe mähkme mähkimise süsteem, aga seda ma enam eriti ei mäleta. mäletan pidevat mähkmete pesemist, keetmist (sest kaka ei tule ju nii lihtsalt välja ja nõukaaegsed majap. seebid ju ei pesnud korralikult ja minu poja otsustas mingi hetk 2-3kuuselt et iga pissiga peab tulema törts kakat!), pesemist (pesumasinaks oli vana riga), väänamist, kuivamapanemist – alul rõdule siis maal õue, triikimist jne jne

    pisikese Bga harjutasime potitamist sellest hetkest kui ta istuma hakkas. ka minu ema õhutas – mida varem seda parem. ei ütleks, et tal 200% õigus oleks olnud. mingil hetkel tuli potistreik. ja seda sügavalt ja kaua. üle poole aasta ei saanud ma teda üldse potile lähemale kui 2m. nüüd hakkab vaikselt olukord laabuma – laps (saab 2) on võimeline ise aduma millal on häda ja et loigu tegemine (kodus püksata) on häbiasi.

    catalina, sinu võhiklikkus mähkmete alal on tõesti hämmastav. miks peaks keegi mähkmega (olgu siis haisev v mitte, olgu ühe v mitmekordselt kasutatav) õue jooksma? meil käivad kakaLiberod pisikesse kilekotti ja tavaprügi sekka. rääkimata ultsamoodsatest “pakin-mähkmed-kilesse-ja-hoiustan-kuni-viitsid-mind-tühjendada”-tünnidest mis ka meile (Juku keskuses nägin) müügile on jõudnud:)
    aga jah, riidemähkmed eeldavad kohta, kus neid õhutada-kuivatada või siis vähemalt kuivati olemasolu. mina oma pisikeses, ilma rõduta korteris ei saaks seda lubada (akna all on küll kuivatuspuu olemas, kuid srü, vaadates seltskondi, kes sellle alt ja kõrvalt mööduvad… ei paneks sinna tekikotipoegagi, mähkmetest rääkimata.

  16. unekott

    epp, mu meheõde on kasutanud heiepükse ja väidab, et alguses väike, spetsiifiline lõhn ikka on – samamoodi kui täisvillastel kudumitel nt. aga see ajapikku kas kaob või harjutakse sellega ära. peab ju neid kogu aeg tuulutama ja aegajalt ikka pesema ka 😉

  17. üks ema

    Huvitav, väga paljud (kindlasti mitte kõik) varased potitajad põrkuvad potistreigiga, mis hilisematel alustajatel olemata jääb. Järeldus kuuldud juttude põhjal. Meil igatahes sama lugu ja kahetsen seda 9-kuuselt alustatud (siis hakkas laps iseseisvalt istuma minema) potitamist väga. 🙁

  18. üks ema

    Üks küsimus: miks see kile, mis riidemähkmete peale pannakse, ei kvalifitseeru kilena? Hingavuse mõttes. Kirjutavad ju inimesed, et panevad riidemähkmele kile peale. Villaheide jutt on midagi muud ja ausalt ei saa ma sellest villalõhna hüsteeriast aru. On see siis nii talumatu? Hullem kui Pampersi lõhn?

  19. öö

    vaene unekott. sellise sunnitud ja vaevarohke marlikogemuse tulemusena pole sa ainus, kes kategooriliselt keeldub ilmselt isegi marlisidet haavale panemast 🙂 aga kui sul olnuks täisautomaatne pesumasin? mis peseb ka 90 kraadiga (loe: ei mingit keetmist!)? mähkmepaber (pestav õhuke paber, mis käib pepu ja mähkme vahele – pissise paned pessu, kakase viskad koos kakaga ära ja marlikiudude vahelt pole vaja kakat välja harutada)? pesurest sooja radiaatori ääres? ning milleks neid triikida? see pidada lausa imavust vähendama!

  20. üks ema

    Mis puutub catalina muresse, et algul tuleb 10 mähet haisujäätmeid päevas, siis ma sügavalt imestan selle jutu peale. Rinnapiimalapse kaka ja talumatu hais? Eeee…. ei mäleta nagu üldse.

  21. üks ema

    Aga tuleb tunnistada, et moltex.de tõepoolest ütleb, et mähe pole 100% looduslik ja ei sobi seetõttu biojäätmete hulka.
    Sellegipoolest, selles on rohkem naturaalsust kui mõnes teises mähkmes. Ja ma ei kahetse nende kasutamist ikkagi. 🙂
    Meie laps sõi vahetpidamata titena ja tal oli ka 2 kuud vältanud kõhulahtisus. Lisaks oli ema sünnitusjärgses depressioonis. Võib-olla oleks riidesse mähkimine tore olnud, aga mina ei suutnud. Kandelina seevastu kasutasin, seda vähemalt tegin lapse heaks.

  22. unekott

    öö, ma ei rääkinud kaugeltki kõike – saan aru, et naabrite kaevust (käsipump) ämbritega vett tooma ma enam ei pea, samuti mitte selle soojendamiseks paar korda päevas pliiti kütma… aga triikimisest – tolleaegset marlit triikimata ma küll poleks lapse pepu vastu panna tahtnud;)
    saan aru, et praegu on paremad võimalused, etemad riidesordid, automaatsemad pesumasinad jne, aga siiski – milleks teha enda elu keeruliseks, kui on võimalik ka lihtsamalt. pealegi, nagu ma mainisin, hakkab meie mähkmeaeg üsna pea lõpule jõudma:)

  23. öö

    aga ma just kirjutasin, et ei ole keerulisem. ainus vahe on voltimine. ja see on päris väike vaev, eriti hinnavahet arvestades 🙂

  24. Eppppp Postituse autor

    Keerulisem küll ei ole. Küsimus pigem selles, kas ja kuipalju keskkonda hoiab. Kui pesta väga kuuma vee programmiga, siis kulutab see marlimähe ka päris palju.
    Ma ise pesen kas 30 või 40 kraadiga.

  25. catalina

    Ok, rp peal oleva tite kaka ei haise jah, õigus, aga kauaks seda – ja paljud viitsivad/saavad tänapäeval titat soovituslikud 6 kuud ainult rp peal pidada?
    Unekott, võibolla on see minu kiiks ja võhikluse kvintessents, aga vat lihtsalt ei meeldi mulle teatud haisvat kraami kodus hunnikusse kokku koguda. Ja kui panna ühekordsed, st mitte-ökod mähkmed veel igaüks eraldi kilekotti kah, no mis rohelisest mõtlemisest me siis üldse veel räägime?
    Minu meelest tuleb rohelise mõtlemise puhul võttagi eelduseks, et jah – see ei ole alati kõige mugavam viis toimetada, aga teatud põhjustel ollakse valmis mugavusest loobuma. Elektriradikat pidada on ka ju mugavam kui nt ahju kütta, eksole.

    Mugavuse teemast…no kui mõelda, et pisikese tita harjutamine potile ja potiga on üks paras tüütus ja üldse mitte mugav, siis midagi naaaatuke sarnast võiks näiteks tuua ka koerakutsikatele õeukommete õpetamise vallas. Ma tean inimesi, kes tõemeeli arvavad, et las täiskasvand (väike) kuts teeb tuppa, kuna ta teeb alati oma asjad ühte kohta, haisu saab teatud põrandatelt teatud ainetega kah justkui ära – väga mugav, ei pea end igasuguse ilmaga välja vedama koera pissitama. Iseasi, et vahel külaliste arvates seal elamises siiski haiseb, aga kui inimene ise haisu ei tunne, siis – so what. Kutsikatele „õuekommete“ õpetamine on aga ju paras nuhtlus – sada ja üks kord päevas jooksed kuts süles õue (k.a. 5.korruse elanikud ja k.a. hilja õhtul-öösel ja iga ilmaga, eks), palvetad sel ajal, et koeral häda nii suur poleks, et ta trepile-sinu peale oma häda ära ei tee… loodad, et ehk õnnestub saada üks loik või tahkem kraam õue (mille eest siis koera hullult kiita), valvad kutsika iga sammu kodus paranoiliselt, et ehk tuleks nüüd just loom kaenlasse haarata….ei ole kohe üldse mugav ja see kestab kuid. Aga miskipärast paljud koeraomanikud sellisel hullul viisil just tegutsevad, nagu ka paljud emad üritavad oma lapse pissi nö kinni püüda.

  26. unekott

    catalina, lapse pissi püüdmist, ei pea ma isegi mitte potitamise alguseks. kindlasti annab see emale enda silmis boonuspunkte ja võimaluse enda lapsega tegeleda, kuid potiharjumuse algus algab ikka sellest hetkest, kui laps esimesed sõnad ütleb v mõnel muul viisil näitab, et tal häda on. pissi püüdmine võib näida “roheline” ja muidugi see koertega võrdlemine… irww
    mähkmeid igaüks ise kilekotti pole vaja toppida. päevas läheb üks (mõnel lapsel kaks-, mõnel aga üle päeva üks- sõltuvalt seedeorganite omapärast) kilekotti mähkme ümber. just sedasama kilekotti, milles ma nt eelmine päev selverist õunu koju tõin. pissimähkmed ei haise. ausõna. vähemalt mitte rohkem kui tavaline prügi, piisab kaanega prügikastist v kraanikausi all asetsevast prügikastist, et need silmagi ei riivaks.
    PS mitmekordsed mähkmeid ju ka kogutakse? vähemalt ühe päeva omad kokku? selleks et neid koos pesta? need haisevad siis vähem???

    unekott..
    kes ei pea end roheliseks ega kavatse oma kaugküttega korterisse ahju ehitama hakata, isegi mitte selleks, et mürkrohelistele meeldida 😉

  27. seke

    Kuna ka meil pisike majas, siis on mähkmeteema mind palju huvitanud. Soovitan ka enne käia Moltexi kodulehel (www.moltex.de) ja rohkem lugeda, enne kui väita – et mähkme pind on pruuniks värvitud. Pruun värvus tselluloosist tingitud, pole pleegitatud valgeks hoopiski! Ma pole küll 100 % veendunud selles, et marlikate igapäevane pesemine hoiab loodusressursse rohkem kokku kui Moltexi kasutamine. Nt. meie pesumasina tavaline puuvilla programm võtab keskmiselt ühe masinatäie peale 63 liitrit vett, 2,10 kW ja 2 h peseb. Öko programm aga 60 C juures 46 l vett, 0,93 kW ja peseb 2 h 20 min. (tunduvalt parem!) Või siis nt. puuvill – enamus ikka kasutab ju mitte-öko-puuvillast riidemähkmeid, vaevalt, et keegi suudab osta Looduspere poest ökopuuvillast riidemähkmed. Ja alles kirjutati teemal, kui keskkonnavaenulik on puuvilla tootmine. Samal ajal kui Moltexi tootjad istutavad metsa tagasi, mis nad maha võtavad. Ja võrreldes riidemähkmega ei kulu neid nii palju päeva jooksul. Üks asi on tõesti komposteerimine, paljud kindlasti ei tee seda, kuid ikka arvan, et see laguneb ka prügimäel paremini kui Pampers.Moltexi kodulehel ka kirjas, et töötavad välja 100 % lagunevat mähet. Ja ma ei usu, et nad niisama omale ökomärgi on saanud, märgi omanike kontroll on üle maailma ikka reguleeritud.
    Mulle väga meeldis “üks ema” küsimus eespool – kui räägitakse riidemähkme kasutamisel, et see laseb lapse nahal paremini hingata, samal ajal kui pannakse ikkagi kile riidemähkmele otsa. Jah, kas see polegi kile ja kas see ei lähe kasutatuna samuti prügisse.Samuti see mähkmepaber läheb ju kakasena kohe prügisse.
    Muideks, Looduspere poes müügil olev sapiseep võtab ilusasti kõik kakaplekid riidemähkmelt välja, kui enne sisse hõõruda.
    Ei propageeri siin ainult ühekordseid mähkmeid, kuid see teema lihtsalt väga palju küsimusi tekitanud ja püüan mingis osas ikka selgust saada, et kumb siis on loodussõbralikum.

    ps. Madli Zobel kirjutas oma Rohelise Värava artiklis ka riidemähkmetest ja ka Silvia Lotman kirjutas Eesti Ekspressis mõni aeg tagasi samal teemal.

  28. seke

    Ps. kas keegi oskab öelda, palju kulub 1 kW energia tootmiseks põlevkivi? Eestis ju elektrienergiatootmine väga keskkonnavaenulik, samas Saksamaal, kus Moltexit toodetakse, kasutatakse palju enam taastuvenergiat.

  29. üks ema

    > paljud viitsivad/saavad tänapäeval titat soovituslikud 6 kuud ainult rp peal pidada?

    Sellest küsimusest ma ei saa absoluutselt aru. Enamus emasid viitsivad ja saavad. Mina tegin seda nt. sõltumata oma sünnitusjärgsest deprekast.
    Et mis see alternatiiv siis on? Anda rinnapiimaasendajat? Ma ei tunne selliselt mõtlevaid emasid, kes ei viitsi(!) oma lapsele rinda anda. Rääkida mähkmete hinnast, aga osta rpa-d on eriti vastuoluline. Lastearstide soovitused lisatoiduga mitte alustada enne 6 kuud ei ole tähtsad. Rinnapiima olulisust seletavad teadustööd ei ole tähtsad. Lapse tervisele aluse panemine ei ole tähtis. Küll aga on tähtis riidemähkmeid kasutada. Mnjaa…. Muidugi on riidemähkmetel omad suurepärased omadused, samuti on see poiste munandite hautamise jutt oluline, aga…. Muide, lisatoiduga alustamisel kakamine lapsel muutub harvemaks.

    Nii et Epp, ka imetamine on öko, sest rpa-gi tootmisel kasutatakse ressurssi. Mille võiks paljudel juhtudel kasutamata jätta. Reaalsete imetamisprobleemidega naisi on ikka väga vähe.

  30. catalina

    Kas ma panen väga mööda kui ütlen, et riidemähkmed saab kohe likku panna? Vähemalt osad minu tuttavad nii teevad ja midagi ei haise nurgas.Haisutundlikkus on igaühel erinev nagunii, minul siis nähtavasti suht madal lävi.Nagu siin ka juttu olnud – väikeste lastega tuleb pesu ikka väga tihti pesta. Mähkmete kulu sõltub lapse vanusest, see ju elementaarne.
    Kutsikate võrdlus tuli lihtsalt seetõttu meelde, kui kurdeti, et see väikse tita potiga harjutamine on keeruline ettevõtmine.Mu enda tuttavadki kurtnud, et ega see mingi pillerkaar pole, kui riidemähkmes titt öösel kisama pistab kuna olemine na niiskevõitu – aga kõigil oskab (nagu ka ühel eelkirjutajal) laps ca aastaselt oma vastavaist soovidest juba märku anda.
    Ei ole ise ka paduöko ega midagi, aga see 1kordsetest mähkmetest hunnik, mis kõik tekib lapse potilkäimise eaks (kas on mingeid andmeid, mis lükkaks ümber selle “müüdi” et ühekordsetega hakkavad lapsed keskeltläbi hiljem potile?) tundub ausalt õõvastav.

  31. helen

    ei haise need villaheidepüksid! MIna kasutan marlikaid nii, et ei mingit kilet, vaid villaheidepüksid peal. Need villaheidekad ei sa junii märjaks, kui mähkmeid piisavalt tihti vahetada, et neid kogu aeg tuulutama peaks. Mina elan üleüldse ahiküttes, nii et kuivatan oma marlikaid ahju ääres, kulutamata selleks eraldi elektrit. Vahel viskan pisut niiskust saanud püksid ka ahju lähedusse ja natuke tuulduvad (no ei haise, ausõna!) ja lähevad jälle käiku. Öösel meil siiski tavamähkmed, sest poiss sööb ja pissib öösel palju, öise mähkmevahetuse peale aga röögib. Asi pole seda väärt minu jaoks.

  32. öö

    kui palju on beebile rinnapiimaasendajat andvaid emasid, kes kasutavad marlisid? või kandelina? või pesupähkleid? need asjad käivad koos, kiitku pudeliravas end, palju tahab.

  33. öö

    seke, see, et mähkmepaber läheb kohe prügisse, on nii rahaliselt kui prügiliselt väga pisike asi. nagu ma siin auto ja lennuki teemas ütlesin, ei saa päris lolliks ka minna selle ökondusega. see on siidist või maeimäleta millest paberileht, mis samuti komposteerub.

    ja mähkme ümber olev kile ei lähe kohe kindlasti prügisse – need on 180 krooni maksvad mikrokiust (mitte kilest) püksid, neid ei raatsi küll ära visata, need jäävad järgmist last ootama. laps on aastane, ühekuuselt panin marlidesse ja praegu teised mikrokiud kasutusel. nii reguleeritavad, et rohkem pole vaja olnud osta.

    ja moltex ei lagune tavaprügimäel paremini kui pampers. tavaprügimäel on kõik sodi ühiselt nii kokku surutud, et seal autokummide ja plastiku vahel ei kõdune miski. kuskilt lugesin. kes tahab, et ta sodi kõduneks ka pärast prügiauto-etappi, pangu see ilusti biolageneva prügi kasti.

  34. Aet

    Rpa-d ja marlisid ja kandelina jne ei saa küll kuidagi ühte patta panna niimoodi. Et kas kasutad kõiki või üldse mitte. Ja mina küll mõnes mõttes kiidaksin neid emasid, kes rpa-d kasutavad, et küll neil on ikka viitsimist sellega jännata. Kui mina lastega rpa peale üle läksin, oli see üks tüütumaid perioode, aega läks nende pudelite ja segamiste ja soojendamiste peale ikka väga palju 🙂
    Ühesõnaga mina vähemalt olen ikka valinud lihtsama tee – rinnaga toita oli igatepidi mugavam, kui pudelitega mässata; ühekordsed mähkmed olid minu jaoks mugavamad, kui marlimähkmed; kandelinaga oli lihtsam last kaasas tassida, kui käruga jne.

  35. üks ema

    Pakun, et catalinal endal pole üldse veel lapsi ja tema jaoks on see kõik üks teoreetiline häma. 🙂

  36. seke

    ööl võib õigus olla selle prügimäe koha pealt, meil lähevad moltexid komposti. aga jah – ei käi riidemähkmed automaatselt millegagi kokku. ma ka pesen pesupähklitega, kasutan lina ja ka vankrit, aga mähkmetest moltexeid. alguses proovisin ka riideomasid, kuid loobusin. mingi aja pärast katsetan vast uuesti. eks näis. meil laps väga tundlik märja küljealuse suhtes ja riideomades ajas pissi mähkus kohe unest üles. niigi see uni toas lühildane.

  37. catalina

    Võibolla catalinal pole endal veel lapsi aga võibolla see olukord peatselt muutub, mis? Ja teema seetõttu aktuaalne? Ja kas nii ei või olla, et lastega saab ka muidu vääääga palju kokku puutuda? 🙂 Ja kas kas mähkmetest tekkiva sodi pärast võivad muretseda vaid need, kel suur lastearmee kodus? Ja kui mitu last on siis küllalt – üks ilmselt mitte, sest adekvaatse arvamuse kujundamiseks peaks ju sõnavõtja katsetama väga erinevaid mähkimise stiile? Ja sry, aga ka kaks-kolm mähkmetarbijat last ei anna õigust teha üldistust kõigi mingit tüüpi mähkmete kohta – pole nö representatiivne valim, eks 😀
    Ma arvan ühesõnaga, et ökuteemad võiksid mõtlema panna siiski kõiki inimesi, mitte ainult neid, kes elu tõttu on lihtsalt sunnitud seda tegema.

  38. Eppppp Postituse autor

    tegelikult Catalina tõi selle küsimuse “kes ainult rinnapiima 6 kuud ikka annab?” sisse kontekstis, et laste mähe ei haise.

    Ainult 6 kuud rinnapiima? Mina küll ei andnud. Marta sai esimese tahkema toidu ampsu 4kuiselt ja Anna vahib meie söömist ka juba väga huvitatult, nii et ka tema hakkab esimesi ampsukesi ca kuu pärast saama. Et kas see pole öko? Ma ei tea ;). Laps tahab süüa ja loomulikult annan ma ikka tervislikku kraami. Näiteks Marta esimene lemmik oli riisihelbepuder, mida ma siis ise ka sööma hakkasin.
    Samas ma lõpetasin rinnaga toitmise, kui laps oli 2,5 aastane.

    PS. kui juba muu toit sisse tuleb, siis jah, mähe hakkab teisiti haisema. Nii et Catalina küsimus oli täiesti õigustatud. Samas ei ole see nii hull, küll sa nöed 😉

  39. üks ema

    Tegelikult see paistis välja, et catalina lastetus peagi muutub. 🙂
    Asi lihstalt selles, et peale lapse sündi muutuvad nii mitmedki eelnevad jäigad tõekspidamised ja arvamused. Mina arvasin, et eks ma 6 kuud toidan rinnaga. Jõudis siis see maagiline 6 kuud kätte ja… lõpuks toitsin 8 kuud veel pealegi. 🙂 Sama nende mähkmetega. Elu võib paika panna selle asja. Mõni, kes arvas, et kasutab ainult ühekordseid mähkmeid, võib sattuda rahahätta ja suunduda marlikatesse. Teine (nagu mina ise nt) võib saada sünnitusjärgse depressiooni ja viimane asi, millele siis mõelda tahad, on see, et kas mul ikka mähkmed on pestud.
    Ja kui ikka titte pole olnud majapidamises, siis see titekakahais on ka vaid teoreetiline teema. Seda pidasin ma silmas. 🙂 Ksujuures oma lapse kaka lõhnab hoopis teisiti kui teiste laste oma. Armastuse lõhn tuleb juurde. 🙂
    Mina ise suutsin olla niipalju öko, et võtsin maksimaalselt ökod ühekordsed mähkmed. Minu arust asi seegi. 🙂

  40. üks ema

    Vastuseks Epule lisatoidu ja ökosuse kohta. Rinnapiimaasendaja, mis asendab volilt käes olevat rinnapiima, ei ole ehk väga öko. Lihtsalt viitsimatusest antud rpa-d mõtlen.
    Lisatoidu teema on keerulisem. Arstid ütlevad, et enne 6 kuud ei tohiks tahket toitu anda allergiate ennetamiseks. Riis on kahtlane selles osas, et paneb kõhu kinni. Siis pead andma ka ploomimehu tõenäoliselt. Ja mahetalundus tuleb kohe sisse jne jne jne. 🙂

  41. catalina

    Tjaa, see on nüüd see asi, et – tegelikult väga paljud veel titeta ja kõhuta neiud-naised arutavad nende “lapsepidamise” teemade üle kah, ausalt kohe. Et kuidas teised-tuttavad ees teevad ja kuidas ise teeks ja kuidas oleks rahaliselt kasulik ja kuidas tervislik ja kuidas oleks öko. Kas see on alati maailma arukaim jutt, on iseasi, aga minu arust pole midagi paha, et nende asjade peale mõeldakse. Ja siinkirjutajal on korduv laste kantseldamise ja lastega ühes majapidamises olemise kogemus täiesti olemas, nii et ainus asi, mis täitsa puudu, on jah see subjektiivne “armastuse lõhnaga” vaatenurk.
    Seda, et rpad kukutakse kergesti kasutama, ma tegelikult ei väitnud, aga natuke sellist juttu on kusagilt silma-kõrva jäänud – et just osad väga noored emmed löövat kergesti käega ja lähevad rpa peale üle, või siis nii mõnigi arvab, et büst püsib uhke, kui loomulik toit suisa ära jätta. Endal ses osas (ja eks see juba off-topic ole antud teemas) eriti arvamist pole, eks elu kunagi näitab, kuidas ja mis. Aga haisutundlik olen ikkagi….irw…seda ei saa minult keegi võtta…peace 😀

  42. Marilin

    Minu kogemus 2 tüdrukuga:
    1. laps 100% Liberote peal. Potti nähes viskas ennast pulgaks-vibuks kuni hakkas sinna ise küsima 1,5-aastaselt. Praegu 3,2-aastaselt teeb ikka öösiti alla, kui ise potitamas ei käi.
    Kulu tema mähkudele kuni 2. eluaastani (2004-2006a. Tallinna hindades) 5766+4058=9824 krooni.

    2. laps alates 3-elukuust riidemähkmetel (v.a mõned ebamugavad külaskäigud ja ööd). Potil käib vastavalt minu panemisele. Päevas tekib 3-6 märga marlimähet (või iseõmmeldud AIOt). Märg riidemähe läheb tühja koerasöögitünni, kus sorts äädikat bakterite vastu. Masinatäis tekib pooleteise päevaga (lapsed roomavad õues ringi :P)
    Kulu tema mähkudele (osad riidest, mõned pakid Moltexid, mõni villapüks või heidetokk nende kudumiseks) kuni 1. eluaastani 4821 krooni + loodusele tegemata jäetud kahju prügimähede näol = hindamatu (sest marlikate pesemiseks kulutatud vesi puhastatakse veepuhastusjaamades ju kohe ära, mitte 500 aasta jooksul ja pesuvahendiks on mul pesupähklivedelik).
    Selline on minu tagasihoidlik arvamus 🙂

    PS! Kakase riidemähkme pealt saab minu aastasel lapsel seda junnikest ilusti vetsupotti kukutada (kui kohe jaole saan ja ta pole seda “kinni istunud” :P:P:P)

  43. Eppppp Postituse autor

    Minu meelest on rinnaga toita palju mugavam kui rinnapiimaasendajaga jamada. Sellest õndsast tundest rääkimata… Kuigi võibolla seda tunnet ei teki igaühel ühtemoodi.

    ok, tagasi raamatu juurde…

  44. katt

    oehh, epp palus et ma ka midagi ütleks. minu arvamus siis:
    – moltex on ökom kui muupampers.
    – moltex ei ole komposteeruv, pakend on.
    – marli on ökom kui moltex
    – mida rohkem villaheidepüksid-lambanahad lamba järgi lõhnavad , seda vähem on nad tööstuslikult-keemiliselt ärapuhastanud ja seda paremad “lambaomadused” neil on, sh vankri-kelgupõhjas soojahoidmine (nahal siis) ning pissimitteläbilaskmine
    – villaheidepüks on ökom, looduslikum ja nahasõbralikum kui kile või mikrokiud marli peal
    – minu esimene laps pissis järjekindlalt öösiti alla selajal kui teise marlitamist alustasime, seega pesumasin käis enivei igal hommikul vanema voodipesuga ning mähkmetele eraldi pesumasinaenergiat ja -vett lisaks ei läinud; ainult marlimähkmete pärast masinakäivitamist ei kujuta ette ega nendest masinatäie kogumise süsteemi ka
    – kõige mõnusam ja kõige ökom minu jaoks oli marlikate kasutamine suvel maal – pesuvesi jooksis räästast kaussi, loputasin värske pissimähkme kausis läbi, loputusvesi peenrale väetiseks, mähe nöörile tuule ja päikese kätte kuivama ja vähegi paremate ilmastikuolude korral oli järgmise mähkme märjakssaamise ajaks eelmine juba ärakuivanud nii et päevas võis vabalt kahe mähkmega ära elada; linnakorteris loomulikult miljon erinevat probleemi ja lahendust mähkmete kogumise-pesemise-kuivatamisega
    – ühesõnaga, sõltub asjaoludest ja tore on kui neile teemadele mõeldakse ja erinevaid asjaolusid arvestatakse

    päikest

    katt…
    ps. reklaami ka – emade ja tulevaste emade tugirühm Tallinnas teisipäeviti kell 10.30-12.00 – http://www.avitus.ee ja arengukeskusavitus.blogspot.com – homme teemaks lihavalmistamine ja järgmisel nädalal nohu-köhahooaeg, soovi ja huvi korral võime ka mähkmeteema päevakorda võtta

  45. Marilin

    PPS! Lisan veel, et elame ühetoalises magala korteris ja pesu kuivab toas restil – keskküte on abiks ka.

  46. shalimar

    Taani keskkonnaamet soovitab noortele mammadele täiesti ühemõtteliselt kasutada ühekordseid mähkmeid, sest see on keskkonnasõbralikum. Pesumasinaga pesemine rikub põhjavett ja raiskab energiat. Pesukuivati kasutamine on muidugi veel eriti kurjast (aga see pole vist Eestis aktuaalne teema?) Taani, muuseas, võtab keskkonnakaitset väga tõsiselt.

    Pabermähkmed on mu meelest geniaalsed ja oleks minu teha, annaksin leiutajale Nobeli preemia. Ometi midagi välja mõeldud, mis naiste elu kergemaks teeb. Ja beebide. Ma olen käega järele katsun – piss on mähkmes sees, aga selles osas, mis lapse naha vastu puutub, on ikka “puhtam ja kuivem tunne.” Titt võib öö ära magada, ilma et märjad püksid ta üles ajaksid.

    “Pampersites”, mida Taanis müüakse, ei ole ‘lotionit’ sees. Kui ma esimese beebiga 4 aastat tagasi Ameerikas käisin, siis esimestel seal ostetutel oli küll. Paki peal oli kirjas ka, aga ma ei osanud vaadata.

    Väidetavalt – ja ma nüüd kirjutan väidetavalt, sest ma kuulsin seda ühelt teiselt mammalt ja teaduslikku viidet ei oska teha – väidetavalt on ühekordseid mähkmeid kandvatel beebidel kuus korda vähem punaseid pepusid kui riidest mähkmetega beebidel. Ta ütles just “kuus korda”, mitte “mitu korda” mvs, nii et see kölas, nagu oleks ta mingit statistikat lugenud. Pead ma ei anna. 🙂 Loogiline on küll, sest moodsa mähkmega jääb pepu kuivaks ja ei lähe hauduma. Aga eks lapsed ole erinevad ja neil on erinevad vajadused.

    Kas pampers on Eestis (paber)mähkme sünonüümiks muutumas? Ma vaatan, et siin diskussioonis seda nõnda kasutatakse. Kõva bränd sel juhul. 🙂

  47. Eppppp Postituse autor

    Kui ma kirjutasin, siis mõtlesin, et mis sõna kasutada. Pabermähe… aga see pole ju (eriti) paber. Plastikmähe… Mu riidemähkmetel on ka plastikkile ümber… Nii kirjutasingi pampers. Aga see on tõepoolest kõnepruugis ka.

    Seda ma olen nüüd kokku lugenud jah, et üks autor eelistab ühekordseid, teine pestavaid. Pole ilmselt mustvalget lahendust.
    …kõige ökom, kui lapse poti peale saab 😉

    Pesukuivati pole Eestis jah eriti teemaks, õnneks. Meil on see, aga kasutame väga harva. Naljakas on lugeda lääne keskkonnaraamatutest, et “kas teate, et pesu saab ka õhu käes kuivatada”.

  48. Eppppp Postituse autor

    Ja see, et me esimesel Eesti-nädalal omale kuivati ostsime, on meie selle aasta suurim patt. Tegelikult ka kahju, et nii läks. Oleks ilma saanud. Aga sellest olen ma juba kirjutanud, otsige “kuivati”, kes tahab toonasest olukorrast ja mu patukahetsusest rohkem lugeda.

  49. Katre

    http://groups.yahoo.com/group/piss_pott/ Eestikeelne list titepotitamise-marlimähkmete teemal.

    Ja villaheidepüksist pissihais läbi ei tule. Püksid lõhnavad märjaks saanult samamoodi kui märjaks saanud kampsun. Villa lõhn, ühesõnaga. Paralleelselt titte potitades võib päris kiirest jõuda sinnani, et päevas läheb ca 5 mähet (oleneb muidugi ka päevast ning sellest, kas parasjagu on potistreik või mitte).

    Pesemisel tuleb aga eelistada looduses lagunevaid pesuaineid ja ei ole sel põhjaveel viga midagi.

    Pissitamisest. Laps annab juba peale sündi märku, kui tal vaja ennast kergendada. Niheleb, teeb spetsiifilist häält, kägiseb. Kuidas keegi. On võimalik ka ajaliselt tuvastada, millal laps pissib (peale ärkamist, peale söömist vmt). Need märguanded on võimalik ära õppida ning aidata last selle juures. Müüt on ka see, et lapse põis ei kanna. Pisike titt, kelle ema on tema märguanded ära õppinud, kannatab mähkmete lahtivõtmise kenasti ära ning pissib alles siis, kui ta on viidud kraanikausu/kausi/poti kohale. See on koostöö, mitte koera treenimine. Kel rohkem huvi, võiks uurida inglisekeelsetelt saitidelt “elimination communication” kohta.

  50. catalina

    ei saa mitte vaiki olla ja 100% OT aga koera treenimine (olgu õuekombed või muud tarkused) on koostöö par excellence – siin minust hulga kangemaid koerainimesi käib, küllap need oskaks sel teemal kõnet pidada 😀
    Igatahes olen siin palju kasulikku mõtteainet saanud – nii mähkmete kui ökonduse teemal, nii et suured tänud Epule mõtlemaärgitamise eest. Tea, millal see roheraamat ka ilmavalgust peaks nägema?

  51. unekott

    terminite kallale minnes – papers olgu ikka Pampers. ühekordne mähe on ühekordseks kasutamiseks mõeldud mäha. jutu sees on ju mähe ikka mässu või mähku (see ka sõltuvalt “koolkonnast – olen avastanud;)). mina oleks küll kurb, kui mingisse raamatusse saaks ühekordse mähkme asemel “pampers” raiutud. sest niipalju kui minu tutvusringkonnas pabermähkmeid kandvaid beebisid on, siis pampers on pigem põlu all. jah, reklaam võib neil kõva olla, aga mähkme sisu… üldse ei imesta et osad punetava pepu üle kurdavad… lisaks on see nii õhuke, et ei pea pissi eriti kinnigi… aga nüüd sai vist liialt detailidesse mindud. vabandn.

  52. liinet

    Kommenteeriks ühte kõrvalteemat – tissitamise pikkust. Eesti ei ole kahjuks väga tissitamise sõbralik ühiskond ning RPA turundajate, nõukogude mõttemallide pärandi, naise keha (tisside) seksualiseerimise ja objektistamise tulemusel on meil Eestis olukord, kus alla poolte (ehk 2004. a vaid 47%) lastest sai rinnapiima. See number muuseas ei tähenda seda et need lapsed said toiduks vaid rinnapiima. Selle numbri sees on ka lapsed kes 6 elukuul said kasvõi 1 korra ööpäevas tissi. Sellest, et WHO soovitab viimasel ajal võimalusel lastele kuni 2 a tissi anda, ei ole ma Eesti meedias veel sõnagi kuulnud. Samuti puudub meil ametlik statistika ka selle kohta kui paljud lapsed saavad tissi pärast 6. kuud.

  53. üks ema

    Nõukogude ajal said emad lastega kodus olla 2 kuud. Selge, et siis rinnaga toitmine ei saanud palju kauem kesta. Need naised on meie emad, samuti meie arstid. See pärand veel kestab.

  54. KK

    natuke veel mähkmetest…

    kui minu lapsel oli stafülokokk – ta oli siis viiekuune – ja äge mähkmedermatiit (paistetus, punetus, kohati isegi verilihal nahk ja haavandid), oli vaid üks mähkmesort, mis aitas. Moltex tegi hullemaks. marlikad tegid hullemaks. Huggies on siiamaani täiesti välistatud, korralik nahaärritus on garanteeritud. Libero ei sobinud. ainult Pampersid sobisid. see jutt siis unekotile, kes väitis, justnagu oleks Pampers mingitmoodi kehvem kui teised sordid. ütleks nii, et see on individuaalne, nagu sa näed minu kogemusest. kellele sobib Libero, kellele Pampers.

    oma südames olen ma siiani marlikate sõber, esimesed 4-5 kuud sai neid ka kasutatud, siis sai minu jaks otsa (laps, kes ülivähe magas, kurnas mu täiesti ära). “kergema” lapsega oleksin marlikate kasutamist kindlasti jätkanud, mulle tõesti meeldisid nad ja meeldis ka mu pisike villapüksiga “ökobeebi”.

  55. Mari

    Meil kujunes välja klassifikatsioon marlimähkmed, pabermähkmed ja plastmassmähkmed.
    Terve suve maal pissiseid marlimähkmeid pestes (pooleaastasel lapsel tulid kakad ikka enamjaolt potti) ja seda omal moel nautides (kusjuures vesi ämbriga kaevust) tabasin end ükspäev lauselt: need kes pole marlimähkmete pesemisega tegelnud, ei tea maailmast pooli asjugi.

    Aga muidugi linnaelu ja talv on hoopis teised asjad.

    ps. Villapükstel on siiamaani mõnus lambalõhn.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.