Kui on veel küsimusi ohtlike jäätmete kohta…

…siis pange need siia kommentaaridesse kirja.

Minu küsimused on järgmised:

– Miks on elanikkonnalt vastuvõetaval ohtlike jäätmete hulgal kilopiirang (20 kg)? Kas poleks parem, kui inimene, kel on ohtlikke jäätmeid ja tuleb neid üle andma, võiks seda teha piiramatus koguses?
– Kas ohtlike jäätmete vastuvõtmist vastavates jaamades sätestatakse ka elupiirkondade järgi – st kas näiteks Viljandi linna sisse kirjutatud inimene tohiks Tartusse jäätmeid tuua?
– Nüüd rida konktreetseid küsimusi. Kas veepõhine, ära kuivanud vana värv tohib minna tavalisse prügisse või on see ohtlik jääde?
– Kas kõik aersoolpudelid on ohtlikud jäätmed?
– Mida peaks inimene tegema vana, katkise mobiiltelefoniga – kas see on ohtlike jäätmete hulka kuuluiv või kogutakse neid kusagil taaskasutusse?
– Sama küsimus on printeritarvikute, nt kasutatud tahmakassettide kohta.
– Mis neist asjust saab, mis kogutakse kokku ohtlike jäätmete jaamades. Kas need kahjutustakse Eestis (kuidas?) või viiakse välismaale? Kas mingi osa sellest (mis?) läheb ka taaskasutusse?
– Kas oskate nimetada mingsugused asjad (nagu näiteks säästupirnid või vanad arstirohud?), mida inimesed peaksid tooma ohtlike jäätmete kogumispunktidesse, aga nad ei too, sest ei pea neid ohtlikeks.

– Mis on teie hinnagul keskkonnale kõige ohtlikumad ained/asjad/materjalid, mis kindlasti tuleks tuua ohtlike jäätmete kogumiskohta?

11 arvamust “Kui on veel küsimusi ohtlike jäätmete kohta…” kohta

  1. Mina tahtsin ükskord vanad ravimid apteeki viia, sest olin kuulnud, et apteegid võtavad neid vastu. Apteegis oldi väga üllatunud ja öeldi, et ei nemad küll midagi vastu ei võta ning näidati mulle üht poe ees oleva parkla teises servas asuvat valget “kapikest”, et sinna tuleks viia. Nojah, läksin sinna “kapikese” juurde siis, aga see oli ju lukus ja võtit ei kuskil. Nii tubli ma ka polnud, et oleks siis hakanud kõikvõimalikke ametkondi tüütama ja uurima ja edasi-tagasi käima, et kust ja kuidas ma ikka selle võtme saaks.
    See oli paar aastat tagasi, loodetavasti on see süsteem vähe kasutajasõbralikumaks muutunud. Et kui keegi tahaks õigesti käituda, siis ei tehta seda võimalikult keeruliseks.

  2. ma olen nagu nii aru saanud, et tehased peavad ohtlike jäätmete ladustamise eest maksma, aga kui neid eraisikult piiramatus koguses vastu võetaks, siis vaevalt, et keegi enam maksta viitsiks.

  3. Sinu esimene küsimus on niiii hea et tahaks kirjutada kommentaari suurtähtedega. meil nt vedeleb maja hoovis eelmistest omanikest suur kinnine tünn ilmselt mingi kütteõliga, nii raske et tõsta ise ei jaksa. Ja see on just see asi mis piirangu alla ei mahu. Olen mõelnud et kui kõik mehed-lapsed-sugulased kaasa võtaks (paar autotäit inimeis) et kas siis võetakse vastu?

    Ja veel – mitte ohtlike äätmete teema aga niisama virin ja kiun. Kuis ikka ahistatakse. Me oleme täiesti eeskujulikud kodanikud – eraldi kogume pakendid, paberi ja komposteeruvad jäätmed. Nagu ikka sel juhul pole miskit prügikasti panna. Seekord täitsime kasti pealmise kihi (ok, viimane oli oma lollus) vannitoa remondist üle jäänud sodiga – kipsplaaditükid ja vanad keraamilised plaadid. Prügifirma keeldus tühjndamast ja teatas et pea,e müüd tellima ehitusjäätmete konteineri. Selle min maht on 1m3… Ma ei tea mdia sinna toppida ja samuti on selle tühjendamine v. kallis (nii 700 eek arvestuslikult vist). Nüüd siis pakime keraamilisi plaate Selveri ja Prisma ilekottidesse. OK, veel ei paki.

    Võehh, täiesti offtopic jutt tuli. Peaks vist Kesknädalale kirjutama hoopis.

  4. Aga tegelikult – kui Sa selle 20 kg kohta uurid siis küsi et ka speaks tulema kogu suguvõsaga oma vana kütteõli tooma või mis oleks lahendus.

  5. – Miks on elanikkonnalt vastuvõetaval ohtlike jäätmete hulgal kilopiirang (20 kg)? Kas poleks parem, kui inimene, kel on ohtlikke jäätmeid ja tuleb neid üle andma, võiks seda teha piiramatus koguses?

    Sest firmad, kes muidu peaksid oma tööst tekkivate jäätmete eest maksma, saadaksid oma töötajad kui eraisikud autokoormatega kogumispunkti.

    – Kas ohtlike jäätmete vastuvõtmist vastavates jaamades sätestatakse ka elupiirkondade järgi – st kas näiteks Viljandi linna sisse kirjutatud inimene tohiks Tartusse jäätmeid tuua?

    Jäätmete toomisel ei ole mul küll keegi elukohta küsinud. Üleüldse ei tuntud minu isiku vastu vähimatki huvi.

    – Nüüd rida konktreetseid küsimusi. Kas veepõhine, ära kuivanud vana värv tohib minna tavalisse prügisse või on see ohtlik jääde?

    Teooria 🙂 Vesi on vaid lahusti, oleneb, mis koostisosi selle värvi puhul on vees lahustatud. Talupojaloogika ütleb, et kui ei ole mul kodus seina peal ohtlik, siis ei tohiks seda ka jäätmena olla. Lisaks, olles näinud, et vesialuseline värv läheb hallitama, peaks see ka ju looduses lagunema. See vastus on puhas spekulatsioon.

    – Kas kõik aersoolpudelid on ohtlikud jäätmed?

    Ei tohiks olla… Kuidas nad Hymeri soolveeballooni survestavadki…kuidagi lämmastikuga.

    – Mida peaks inimene tegema vana, katkise mobiiltelefoniga – kas see on ohtlike jäätmete hulka kuuluiv või kogutakse neid kusagil taaskasutusse?

    Elektroonikajäätmed lähevad üldiselt ikkagi taaskasutusse, aku on ohtlik.

    – Sama küsimus on printeritarvikute, nt kasutatud tahmakassettide kohta.

    Tahmakassett ei ole ohtlik. Tinti ei oska kindla peale kommenteerida.

    – Mis neist asjust saab, mis kogutakse kokku ohtlike jäätmete jaamades. Kas need kahjutustakse Eestis (kuidas?) või viiakse välismaale? Kas mingi osa sellest (mis?) läheb ka taaskasutusse?
    Eestis kahjutustavad jäätmeid näiteks need firmad:
    Epler & Lorenz AS
    Ecometal AS – töötleb akusid
    Ecopro AS – opereerib ohtlike jäätmete lõppladustuspaika Vaivaras. Tekitab mul küsimuse, et mis ohtlikke jäätmeid sinna siis lõppladustatakse.
    Kuusakoski – tegeleb ka akude ja fotokemikaalide käitlusega.
    WeeRec- elektroonika jms.
    rohkem infot on http://www.ejkl.ee

    Külmkappe viib oü Kesto käitlemisele Soome. Kuskilt jooksis kunagi ka uudis läbi, et mingi kogus monitore viiakse kuhugi välismaale.

    – Kas oskate nimetada mingsugused asjad (nagu näiteks säästupirnid või vanad arstirohud?), mida inimesed peaksid tooma ohtlike jäätmete kogumispunktidesse, aga nad ei too, sest ei pea neid ohtlikeks.

    Tegelikult ma nimetaks siin keskkonnaohtliku jäätmena klaasi. Kuna ta ei ole otseselt mürgine ja tervistkahjustav, siis seda eriti ei utiliseerita. Samas klaas ei lagune ja klaasikilde leiame kõikjalt.

    – Mis on teie hinnagul keskkonnale kõige ohtlikumad ained/asjad/materjalid, mis kindlasti tuleks tuua ohtlike jäätmete kogumiskohta?

    Päevavalguslambid jm, kemikaalid.

  6. ravimeid saab teoorias apteegis ära anda. Ühes apteegis, kuhu ma viisin, selle üle väga rõõmsad ei oldud, tõmmati nina vingu, aga vastu võeti. Kirjutati ükshaaval muuseas üles mida ja kui palju, miks, seda ei oska arvata. Aga vastu võeti.

  7. Tahmakasett ei ole ohtlik?
    Minu teada on printeri ja paljundusmasina tahm kantserogenne, noh, nagu tahm üldse kipub kantserogennee olema. Kuidas siis tahmane kasett ohtlik ei ole?

  8. Minul on juba aastaid olnud see küsimus, et kas kusagil võetakse vastu ka vana eterniiti? Mul on aias suured hunnikud ja on oht, et seda tuleb veel, kui katus tervikuna alla peaks kukkuma. Eterniit on kahtlemata ohtlik, sest sisaldab mumeelest asbesti ja muid toredaid ühendeid mis kahjustavad nii inimesi kui keskkonda.

    Sama küsimus vanade aknaklaaside kohta.

  9. Fre ja Maali, kopin teie küsimusi puudutava vastuseosa siia

    Kui inimesel on suur tünn “kütuseõli” (?) jäätmena, siis on mõttekas helistada mõnele OJ litsensti valdavale jäätmekäitlusfirmale- kui see jääde on ikka õli (st vett, pinnast jms saastatavat on selles vähe), siis maksavad OJ kogujad selle eest PEALE….

    Muidugi võib ka viia OMA OMAVALITSUSE OJ kogumispunkti, suurema koguse korral peaks taas KOV-st küsima mis tinguimistel see vastu võetakse-
    otseselt seadusest ei tulene siin midagi….

    Kümmekond a tagasi eratasti Hiiumaal endine Hiiu KEK ehitusmaterjalide ladu. Mõne aja pärast tõi kodanik Hiiumaal KOV-de olmes tekkinud OJ kogumispunkti päris mitu tonni vana värvi, mis väidevalt olid ka siis olmes tekkinud…….

    Asbest on põhimõtteliselt OJ – ohtlik jääde, ka seda sisaldavad ehitusmaterjalid, näit eterniit – see tuleneb EL Ohtlike jäätmete määratlusest. Seega ei ole asbest kindlasti mitte ‘lihtsalst ehitusprakt’.

    Edu soovides,

    Peeter Eek

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.