Kes küll seda põletamisasja kommenteeriks…

Roheraamat on peaaegu valmis ja nüüd avastasin, et liiga vähe on juttu sellest, MIDA TOHIB JA MIDA EI TOHI PÕLETADA ahjus. Üritasin seda küsida ühelt ja teiselt, aga tegelikult on see teema ikka veel laialivalguv ja libisen sellest üle, sest nad ei osanud vastata.

No kas tetrapakke tohib või ei tohi põletada? Pakendiringlust korraldavad inimesed vastasid, et parem oleks tetrapakid ikka pakendikonteinerisse viia, aga see pole ju vastus mu küsimusele.

Lisaks oleks muidugi tausta ka vaja. Mis see siis paha teeb (kui ei tohi, näiteks mähkmeid põletada)?

Ma veel mõtlen… Aga kui sul, armas siiasattuja, tekib mõte, kellelt küsida, siis meili või jäta siia komm maha.

10 mõtet “Kes küll seda põletamisasja kommenteeriks…

  1. pilleriin

    tetrapakk on nii sees kui väljast voodertaud kilega. kui ka sees on alumiinium, siis väljas on ikka kile. seega paiskub õhku kahjulikke ühendeid. sama mähkmetega, seal ka kõiksugu kemikaale sees.
    ohtlikud on siis põletamise kõrvalproduktid. lihtsalt need ei põle niimoodi hopsti täielikult ära.
    (ma ei suuda praegu minna konspekte otsima, jõle unekas on)

  2. Ulmeguru

    Ökohulluse seisukohast ma ei tea, aga kui lõõridest hoolid, siis ära tetrapakki ahjus põleta. Oli just hiljuti sel teemal arutlus korstnapühkijaga. Küsimus on põlemistemperatuuris, et hunnik saasta sadestub lõõridesse jne.

  3. Eppppp Postituse autor

    Ma ikka ei hakka eksperti enam otsima… Panen selle oma jutu sekka. Sest põhimõtteliselt on “õige vastus” ju olemas. Tänud kaasa mõtlemast…

  4. Urmas

    See, kuidas tetrapakkide põletamine keskkonnale mõjub, sõltub minu teada oluliselt põlemisprotsessist endast. Kodus pliidi alla, ahjus või väikeses lõkkes sussutades ei jõua kogu “jama” ära põleda, tahmab korstent ja ajab paha haisu, kuid suures katlamajas, kus temperatuuri ja hapniku juurdevoolu optmimeeritakse, seal peaks paljude jäätmete põletamine hoopis puhtam olema.

  5. Lee

    Epp, igasugused sellised teemad on sees keskkonnatudengite õppekavas. Jään vastuse võlgu, mis selle õppekava täpne nimi on, aga TÜ õpetab neid. Hääletasin millalgi ja sattusin ühe hästi toreda tudengi auto peale. Sain igasugu asju küsida ja palju huvitavaid vastuseid. Mis tähendab, et kuskil on kõigi selliste teemade adekvaatsed konspektid, aga nende taga pole seda isiklikkust ja soojust, mis on Sinu raamatul. Kui Sa aga mõnd asja veel täpsustada tahad, siis ülikooli man peaks infot jaguma.

  6. ELO

    tetrapakke ja mähkmeid küll põletada ei või, see pole ahjule, pliidile ja korstnale hea. Tekitab pigi, mis omakorda võib maja põlema panna.

  7. maailmaparandaja

    Üks väike artikkel jäätmete kodus põletamsiest: link. Ehk on kasu.

    P.S Edu raamatu kirjutamisel. Mina keskkonnatehnoloogi ja jäätmeametnikuna olen äärmiselt huvitatud selle lugemisest ja pooldan igati rohelise mõtteviisi levitamist 😀

  8. Eppppp

    Tjah, isegi õppejõud alati ei tea… ühelt õppejõult sain mõni aeg tagasi sellise vastuse

    Mait Kriipsalu to me

    show details Oct 16

    Tere

    Kaevasin pisut netti mööda ja ega selget vastust ei saanud. Tetra pak ütleb, et see on ohutu. Selles võites on mõned nõrgad kohad, nt kui see täiskuumuses on ka ok, siis kütmise alguses ei pruugi see nii olla. Pakendid ei ole ühesugused, st mõnel on rohkem plasti küljes, nt kork. Pakendid võivad olla kaunis märjad, mis halvendavad põlemisomadusi. Kui ka pakend puhtana on ohutu, siis toidujäägid seal sees põlevad ju samuti (keedusoola on seostatud dioksiinide algmaterjaliga, seda eriti madalal temperatuuril, mis ju koduahjus ka on).

    Ehkki tetra pak väidab, et energiahulk on piisav, et põlema panna 40W pirn, on see kodu jaoks vajaliku energiahulgaga siiski tühine. Nii et palju sooja me ei saa.

    Aga anna ka korstnapühkija arvamus. Saan aru, et sodi põletamine rikub ahju ja eriti korstent, mistõttu oht tulesurma surra on suurem kui suitsugaasidesse.

    Ühesõnaga, viidatavat seletust ma ei anna. Rohkem mängib mu jutus rolli ettevaatlikkusprintsiip.

    Edu,

    Mait Kriipsalu

  9. Leanika

    Pole ise ka mingi ekspert, aga koolikeemiast ja perekonnaringi vestlustest (TÜ keemia õppejõududega tegemist) olen natuke kõrva taha pannud.

    Tegelikult on nii, et põletamine on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus lõhutakse molekule. Puu, kivisüsi jm kütteained ei anna eriti palju jääkprodukte.

    Eriti ohtlikud on põletamisel igasugused plastid, mille molekuliahelad lagunevad muuhulgas mürkaineteks, mis lisaks võimalikule inimeste mürgitamisele võivad rikkuda kogu keskkonda kuni osoonikihini välja.

    Samamoodi ei tohiks põletada plastiknõusid ja plastkihiga papptaldrikuid lõkkes nt grilliõhtu vm käigus, sest ka sealt lendub plasti põlemisel tekkivaid ja organismile ohtlikke mürkaineid. eriti jäle ja tervist ohustav on komme loopida prahti lõkkesse, milles veel edasi süüa tehakse…

    Näiteks Ateena Akropoli puhastati tervikuna keemiliselt, sest igasuguste õhus leiduvate saastegaaside (küte, autokütuse põlemisel(mootoris – samuti oksüdatsioon) sattus õhku tahma jm ühendeid, mis muutsid valge marmori halliks ja koledaks. Muidugi, see nö hall ja kole tekib ka kivisöega kütmisel… tahm lendub ja ladestub.

  10. seke

    Peeter Eek oskab kindlasti aidata Sind. Kunagi ta ühes raadiosaates rääkis sellel teemal päris põhjalikult,.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.