Vaktsiinidest ja elavhõbedast, üks huvitav kiri

Seec on üks vastuolulisemaid ja vaieldumaid teemasid.

Sorteerin praegu oma mahukat folderit, kuhu kogunes roheraamatu kirjutamise ajal igasugust huvitavat kirjavahetust ja infot.

Sekeldaja nimeline blogija on see, kes juba tükk aega on uurinud omaette seda teemat: mismoodi on elavhõbe meid kollitamas. Samal teemal kirjutas hiljuti ka ajakiri Pere ja Kodu.

Mõtlesin, et panen osa sellest mõttevahetusest üles (Sekeldaja valmistab küll ise pikemat-põhjalikumat asja ette, aga ta lubas mul oma kirja avaldada. Tegu on teadlasest inimesega, aga mitte biokeemikuga – biokeemiat on ta uurinud tõsisemalt just selleks, et end vaktsiinide ja üldse elqavhõbedaga kurssi viia).

Mina kirjutan Roheraamatus:

Hambaplommid
Ärge laske endale hambaarstil panna amalgaam- ehk hõbeplomme. Kui teil on nad vanast ajast alles, võiks kaaluda nende asendamist. Uuringutes on leidnud kinnitust, et amalgaamplommides sisalduv elavhõbe satub hambapesu ja söömise käigus organismi ning mida enam on inimesel hõbeplomme, seda suurem on ta vere elavhõbedatase. Elavhõbe on väga mürgine ning tekitab inimesel tugevaid neeru- ja ajukahjustusi, naistel suureneb tõenäosus sünnitada haige laps.

Vaktsiinid
Elavhõbeda derivaati tiomersaali sisaldab ka osa lastele süstitavaid vaktsiine – neid seostavad mitmed uuringud laste neuroloogiliste haigustega, näiteks autismiga. Tiomersaali sisaldavad „Euvax B” (kasutatakse Eestis viirushepatiidi vaktsiiniks ühepäevastel lastel) ja „Tetract-Hib” (kasutatakse difteeria-teetanuse-läkaköha kolmikvaktsiiniks; kui osta selle asemel tasuline vaktsiin „Infanrix”, saame elavhõbedast vaba toote). Ka sisaldavad elavhõbedat teetanusevastased „Imovax d.t.” ja „Tetavax”. Samas näiteks mumpsi-leetrite-punetiste vastane „Priorix”-vaktsiin ei sisalda elavhõbedat.
Ise olen oma hiljuti sündinud lapse Annaga lahendanud asja nii: tuberkoloosisüsti tegime, sest see on elavhõbedavaba ning haigus on reaalselt olemas-ohustamas ja piisknakkuse teel levimas; viirushepatiidi süsti lükkasime edasi kaugesse tulevikku, sest see on sugulisel teel ja vere kaudu leviv haigus, mis beebit ei ohusta; kolmikvaktsiiniks valime elavhõbedavaba toote; teetanusevaktsiini ei lase teha, sest kui tekiks haav ning teetanuse oht, siis saaks laps traumapunktis selle süsti nagunii; mumpsi-leetrite-punetiste süsti teeme, sest selles pole elavhõbedat ning need haigused võivad last reaalset ohustada.

Sekeldaja kommenteerib seda teemat oma kirjas nii:

Põhilises on asjad just nii, nagu kirjutasid.
Ma olen nüüd täpsustanud asju ning saad seda kontrollida ka ise
www.sam.ee pealt, sealt valid Humanitaarravimite registri
[sry mingi jama lingi lisamisega hetkel ] ja
sealt sisestad nimetuse, kui arst teab seda (naljakas, kuid minu lastearst ei teadnud seda, mida ta paar aastat tagasi lastele difteeria vastu süstis, see jäigi mõistatuseks. 90% kindel, et tiomersaali sisaldavat sodi!).
Toimeaine asemel peab sisestama HAIGUSe, see on selle registri kasutamise üks naljakas koht ja sageli ei saa nii midagi kätte.
Aga Hepatiit B, difteeria ja teetanus näiteks toimivad.
Siis valid SPC nimelisest veerust lingi, kust saad põhjaliku informatsiooni ravimi kohta, sealhulgas abiained.

Täpsustusi siis:
Hep. B

Praegu Hep. B vastu kasutatav vaktsiin on Engerix B, Euvax B paistab olevat kadunud käibelt, kuigi püsib Fertilitase hinnakirjas,
kuid on kasutatud ning taheti teha põhivaktsiiniks 2003.
Engerix B puhul on kasutatud tiomersaali tootmises, sisaldab elavhõbedat jälgedena.
Ka jälgkogused võivad olla just 1 päevasel beebil probleemiks, ülitundlikkuse korral tekib autoimmuunreaktsioon.
Kuid kogu Hep B vaktsineerimine on põhjustanud isegi perearstide nurina (vt. Margus Punab, Eesti Päevaleht,
16. nov. 2005,
http://www.epl.ee/?artikkel=305330
kus on selgelt toodud välja Hep B nakatunute alampiir alates 15 eluaastast ja ka küsimus: mis loogika aluselsüstitakse seda vastsündinutele?
Kindel, et tuleks abiks, kui asi läheks tagasi normaalsesse rezhiimi, nagu oli enne 2003, kui vaktsineeriti 12 aastasieid lapsi.

Tetract Hib , 3, 4.5 kuud, 6 kuud ja 2 aastaselt vaktsineerimiskavas, see sisaldab tiomersaali.
Iga ports 25 mikgrogrammi, nii et kokku tuleb lõpus 100 mikrogrammi.
Infanrix-is on jälle kogused jälgedena.
Imovax d.T 7, 12 ja 17 aastastele ettenähtud difteeria ja teetanuse vaktsiin, sisaldab ka 25 mikrogrammi portsus.
Tetavax on ette nähtud täiskasvanutele ja sisaldab ka tiomersaali. (vt hum. ravimite registrist lõigu SPC alt tuleb pikem pdf, sealt leiad kusagilt punktist
6 tavaliselt abiained. )
Kuid täiskasvanuvaktsiinide rakendamine algab juba alates 7. eluaastast, vähemalt Imovax d.T spetsifikatsioonis oli sees, et see on täiskasvanuvaktsiin ja
minu tütrele taheti seda sisse ajada 7. eluaastal. Alternatiive ei olnud!
Keeldusin.
Ootame koos lastearstiga 2008 vaktsineerimiskava, siis asjad ehk muutuvad ja saab teada, mida siis süstitakse.
on mingi lootus, et elavhõbeda lastevaktsiinidest saab välja, kuid näiteks 7 aastaste vaktsineerimine käsitletakse kuidagi nii, et see oleks juba nagu täiskasvanute
vaktsineerimine. Nii et kui mures lapsevanem tuleb oma lapsega teetanuse hirmus, võib ta väga hästi saada selle Tetavaxi ja elavhõbedavaba varianti ma ei teagi praegu.

Lisakaalutlused:
Difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiin, aga ka MMR tundub olevat probleenne ka muus mõttes ning kui katsud vaktsineerimisi jaotada pikema aja peale ja
vanema ea peale, teed arvatavasti õieti.
Gripivaktsineerimine ja tuulerõugete vastu laste vaktsineerimine on juba põhimõtteliselt jama ja vähemalt kuni 2006 oli nii Eesti kui USA gripivaktsiini variandid tiomersaali täis.
Praeguse talve seisu peaks konkreetselt kontrollima.
On olemas uurimustöö, mis arvutas AD (Alzheimeri riski) 70-80-ndatel toimetatud gripivaktsineerimiste korral.
Selgub, et see oli selges korrelatsioonis gripivaktsineerimistega, mis tollal ja enamuses täiskasvanute variantidel niisiis ka praegu sisaldavad tiomersaali. AD risk kasvas kusagil 5 korda!
elavhõbedt sisaldavad muidugi kalad. Inimtegevuse tagajärjel loodusesse paiskunud Hg muundatakse teatud (pean kaevama linke konkreetse info suhtes) vetikate poolt metüülelavhõbedaks, CH3HG + ning see satub kaladesse. Toiduahela tipus olevatel olestel on see % kõrgem, näiteks tuunikala.
Rinnapiima sees on ka elavhõbedat ja see on seoses amalgaamiplommide arvuga + toitumisharjumused, kui sööd kala.
Anorgaaniline elabhõbe aga läbib enamuses (90%) tite kõhu ilma imendumata, metüülelavhõbe ei läbi ja imendub imiku verre (90% imendub).
Sealt ka kohe põhiliselt liitub punalibledega (90%) ja vabaneb selle hävinemisel, mis tast edasi saab, ei ole päris selge.
CH3Hg rändab organismis igatahes taspisi ringi, jõuab ajusse, teeb seal pahandusi, liitub mõne valguga, mis ta ära transpordib seljaajusse, sealt sapiteede kaudu
jälle kõhtu ja kui veab, satub mingi bakteri otsa, mis teeb tast tavalise Hg, mis läheb enamuses välja.
Nii imelik kui ei ole, aga sellist väga selget pilti teadlastel ei ole, mis selle elavhõbedaga inimese sees toimub.
Jutud, et läheb kohe välja, igatahes kindlasti ei vasta tõele ükskõik mis vormi elavhõbeda korral.
Kusagil vahest nii 0.5 mikrogrammi maksimum päevas seda ainet laps saab nii ehk nii oma emalt, aga ka rinnapiimaga mittetoitmise korral on ometi vähseses koguses sees ka imikutoitudes! Ikka kusagil 1 mikrogramm kg kohta.
Ometi pole uurimused leidnud märkimisväärseid seoseid neuroloogiliste kahjustuste või arengu vahel, siin on asjad ka nii, et rinnapiim on nii ehk nii nii hea asi,
et kompenseerib need hädad, mis võiksid tekkida.
Vaktsiinist saadav hulk on ühe doosi korral 25 mikrogrammi, see on mitukümmend korda suurem, ületades kõik ohutud päevanormid, läheb kohe verre, on vormis CH2CH3Hg, s.t. etüülelavhõbe ning selle saatus ei ole üldsegi selge, mis tast saab. Igat sorti uuringud näitavad, et sooritab sigadusi sama hästi, kui HG+ organismis või CH3HG+, vahest isegi enam.

Veel kaalutlusi:
Rinnapiim viib organismist ära kaltsiumi, ka luudest. See tähendab, et kasulik võtta kaltsiumitablette, sest luudes on kontsenteerunud tavaliselt
üsna palju Pb, elavhõbeda koostööpartner sigaduste sooritamisel, mis koos luude tühjendamisega kaltsiumist ka vabaneb ja jõuab rinnapiima.

Ühe järelduse ma enda jakos igatahes tegin:
tasub võtta programmi igal juhul amalgaami väljavahetamine normaalsete plommide vastu, (Sinul loomulikult pärast rinnaga toitmise perioodi lõppemist, pikema aja vältel, iga plommi vahe kusagil 1-2 kuud.
Lühiajaliselt ei juhtu amalgaamiplommidest midagi, pikaaliselt on see püsiv koormus organismis, Hg+ suus elavhõbedaurudest imendub kudedesse, seal reisib veidi ringi, deponeeriub neerudesse, ajusse ja kui süsteemid tõrjeks on enam-vähem OK, liitub mõne proteiiniga, mis ta organismist üritab välja viia:
näiteks glutatioon. Igapäevaselt on see koormus 1-10 mikrogrammi, sõltub plommide arvust.
Kui see on Ok, jätkub kõik normaalselt, kui aga tõrjemehhanismid ühel hetkel ei toimu, hakkab selle aine ladestumine ajju, kus ta tasapisi ühte kui teist
hakkab hävitama.

Kirjutasin nii pikalt sellepärast, et ei ole üldse selge, kui kähku ma oma tiomersaali jutu valmis saan. Umbes sama häda nagu Sul:
ei taha kiirustada, aga ühel hektel on vaja teha lõige, mida käsitleda, mida mitte, kus võtad riski ka eksida, mitte nii põhjalik olla, lihtsalt viidata.
Teema ise aga on piisavalt tõsine.
Kui nüüd 2008 vaktsineerimiskavast tõesti tiomersaal välja ka saab, siis on tegemist ikkagi väikese töövõiduga.
B-hepatiiti vaktsineerimine 12 aastastele võiks olla ka üks programmiline punkt, siin saab isegi perearstid selja taha!
Aga:
juba tulevad uued mured, näiteks Päevalehe artikkel Cerverix-st. See väidetav imeravim emakakaleavähi vastu tikub olema väga probleemne, nagu
ka Gardasil. Elavhõbedat ei sisalda, küll aga suures koguses alumiiniumi, 200 mikrogrammi, ka see pole eriti hea asi.
Mercki j.t. firmadel on selle vaktsiini tüsistused tikutud maha vaikima, need tunduvad olema üsna tõsised. On teatutud koguni surmajuhtumitest Ameerikas.
Efektiivsus võrreldes naiste pideva skriininguga on üsna küsitav, ei teata isegi seda, kas annab kaitset üle 5 aasta, see aga areneb HPV viiruse (Human Papilloomavirus, eesti keeles hetkel ei tule ette, kas on papilloomiviirus) mõjul mõnel naisel (1% vähijuhtumitest üldse) välja vaid 30-70 juhul aastas Eestis.
Nii et kaitsta üsna väikest osa tuleks tegelda massivaktsineerimistega, mille efektiivsus on siiski küsitav. (vaid tüve 16 ja 18 vastu, HPV tüvesid, mis võivad
tekitada emakakaelavähki, on 15.).

On teisigi näiteis samast seeriast meditsiin, ravimifirmad ja poliitika, näiteks meie ajakirjanduses räägitud juhtumid hällisurmadest või raputatud lastest.
Mind hämmastas üks tõik. Narkomaanist emme laps olevat saanud ajuverevalumi lapsevankri raputamisel!!
Jälle leiab kaevamiselt Internetist viiteid, et üsna suur % sellistest juhtumitest on siiski seotud vaktsineerimistüsistustega, ja hoolimata isegi mõningasest
vägivaldsusest see lapse ajukene nii pehme nüüd ka ei ole, s.t. lapsevankri raputamisel areneb verevalum välja vaid teatud eelsoodumuse korra, aga
võib välja areneda ka täitsa ilma igasuguse raputamiseta.
Hea hulk USA lapsevanemaid on süüdistatud vägivaldsuses, kuigi viimased seda täielikult eitavad ja on viiteid hoopis vaktsineerimistüsistustele!

Kõige lõpuks oli on ja jääb autistlike, hüperaktiivsete ja sarnaste neuroloogiliste hälvetega laste küsimus.
Selgub siiski, et neile hälvetele saab pakkuda ka muud leevendust kui lihtsalt psühhiaatriline tegelemine. Seda saab üsna edukalt teha dieetravi ja detoksifikatsiooni abil.
Tulemused on olemas ja mida kiireminie Eestis saab ka vähemalt mõne arsti autiste aitama, mitte nende lapsevanemaid süüdistama,
seda parem oleks.
Väga levinud (kui otsid Eesti internetisaitidelt sõnaga autism vasteid, leiad just sarnast juttu tohutult) on hoiak, nagu autism oleks ravimatu,
et see on vaid psühhiaatriline probleem, et see polegi nagu haigus, vaid kaasasündinud omadus.
See kõik on kahjuks tänaste teadmiste valguses TÄIELIK JAMA:

Mulle on kujunenud veendumus, et autistlikud lapsed enamasti on ülitundlikud nende ainete suhtes, millega meie enamuses saame hakkama.
Seega kõik see hüperaktiivsus, etc.. on suuresti tingitud keskkonna kahjulikust mõjust, näiteks elavhõbe, kuid ka muudest konservantidest, mis meie konsumitest
toiduainetes sees on (igat sorti E ained).
Selle saaks peaaegu või osaliseltki normi, kui lapse menüüst välistada see, mida ta ei talu ning organismi seest välja sinna ladestunud sodi.
Ma lugesin hoolega Dan Olmstedi lugusid seeriast autism ning üks müüt tundub olevat ka kummutamisel:
autism on 20. sajandi haigus, ei ole ajalooliselt kogu aeg meie keskel olnud, ei ole sama sagedusega kou aeg olnud,
sai konkreetselt alguse 30-ndatel aastatel ja on siiski seotud vist tiomersaali kasutuselevõtuga.
Täpselt samas ajavahemikus tegi Viini arst Hans Asperger oma sündroomi kirjelduse.
Tiomersaali võeti tollal kasutusele ka seemnete töötlemisel, et seenhaigusi vältida, seda nii metsanduses kui viljakasvatuses.
Esimese Leo Kanneri poolt kireldatud juhtumi puhul isa tegeles aktiivselt antiseptikuga nimega tiomersaal.
Ka mitme teise Kanneri patsiendi puhul olid vanemad seotud keemiaga, üks mäeinsener näiteks etc…
Hiljemgi on olnud uurimusi, kus tuvastati, et autistide vanemate seas oli anomaalselt palju keemikuid (25% juhtumeist!)

Olmstedi artiklitele linke vt.
http://www.vaccinationnews.com/age_of_autism.htm

40 mõtet “Vaktsiinidest ja elavhõbedast, üks huvitav kiri

  1. rohe.ema

    Hea teemapüstitus. Vähemalt mõtlema peaksime sel teemal kõik.
    Panen siia ühe lingi, Anu Hermlin: kaua veel mürgitame lapsi?
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16940425

    ja selle kommentaarid autorilt ühest listist
    http://www.silmaring.pri.ee/viewtopic.php?t=141&postdays=0&postorder=asc&start=15

    1) �Kallimad� vaktsiinid
    Paljud noored emad usuvad sinisilmselt, et kallimad vaktsiinid päästavad nende lapsed kõigest kurjast. Eeldatakse, et juhul, kui õnnestub arstilt välja kaubelda tasuline vaktsiin, siis on ühtlasi garanteeritud, et sellest mingeid tüsistusi ei teki.
    Kuid ka siinkohal peaks iga ema ilmutama suurt teadlikkust ja vastutustunnet. Sest kahjuks ei ole kõik, mis pisut kallim, tingimata ohutu ja kasulik. Ei saa usaldada arste lihtsalt selle tõttu, et nad pakuvad “kallimat” vaktsiini. Oluline on, mida siis saab selle kinnimakstud versiooni eest? Sageli pakutakse lapsevanematele tasulise vaktsiinina palju ohtlikumat versiooni – sellist, milles nt 3 haigustekitaja asemel on ühte süstlasse kokku segatud 5 haigustekitajat. Isegi juhul, kui nimetatud vaktsiin on tiomersaalivaba, on 5 haigustekitajat imiku immuunsüsteemile selline koormus, mille suurust ei oska sõnadega väljendada.

    2) Kuhu kadus tiomersaal?
    Paljudel vaktsiinitootjatel on juba välja mõeldud süsteem, kuidas vaktsiinide tootmist enam-vähem samamoodi jätkata, kuid ikkagi need ilma kärata maha müüa. Nimelt märgitakse tooteinfosse, et “tiomersaali on kasutatud tootmise varases staadiumis, mistõttu lõpptoode võib sisaldada tiomersaali jälgi”. Koostisainete loetellu sel juhul tiomersaali ei märgita. Milleks siis aga kasutatakse tiomersaali tootmise varajases staadiumis? Ikka selleks, et seda pisut lõpp-produkti jääks ja et see aitaks tootel säilida!

    3) Mis asendab tiomersaali?
    Tiomersaal on vaktsiinides olnud 70 aastat kasutusel säilitusainena. On selge, et ilma säilitusaineta vaktsiine toota ei saa. Eemaldades üks, tuleb see asendada teisega või siis suurendada mõne juba niigi vaktsiini koostises oleva aine kontsentratsiooni. �Õnneks� ei ole vaktsiinitootjatel vaja palju ponnistusi teha, alumiiniumhüdroksiid oli, on ja jääb, seistes samuti toote säilivuse eest. Alumiinium aga teatavasti on samuti neurotoksiline aine, põhjustades närvisüsteemi degeneratsiooni, dementsust, Alzheimerit, rakkude vananemist jne.

    4) Autoimmuunhaiguste teke
    Lisaks tuleks kindlasti mõelda ka muudele vaktsineerimisega seonduvatele probleemidele, milles ma ühe artikli formaati arvestades ei saanud pikemalt peatuda. Need on ohud, mis peituvad võõra DNA-ga, viirustega ja kantserogeensete valkudega nakatumise võimaluses, autoimmuunhaiguste ja allergiate tekkevõimalustes jne.
    Ehk lihtsamalt väljendudes � vaktsineerimine võib tekitada haigusi. Vaktsineerimine tähendab nõrgestatud (või surmatud) haigustekitaja viimist tervesse (lapse) organismi.
    Selleks kasutatakse teise organismi valke, olenevalt vaktsiinist on tegemist kas ahvi, kana või inimese valkudega. Mida toob aga võõras DNA meile �boonusena� kaasa, seda ei ole võimalik ette näha. Küll on aga andmeid selle kohta, kuidas mingi piirkonna massvaktsineerimise järgselt on piirkonnas puhkenud teatud viiruslik epideemia (B-hepatiidi vastu vaktsineerimise järgselt puhkenud kollapalavik 30-ndate Brasiilias ja 1942. aastal USA sõjaväes, poliomüeliidivaktsiini järgne nakatumine viirusega SV40 jne).
    Autoimmuunhaiguste tekkemehhanism põhineb immuunsüsteemi vastusel haigustekitajale. Imm.süsteem hakkab ründama mitte ainult haigustekitajat, vaid ka sarnaseid molekule. Kuna osade haigustekitajate (leetrid, gripp, B-hep.) peptiidiahel on sarnane müeliini ahelale, siis satubki rünnaku alla müeliin, põhjustades neuroloogilisi haigusi. Diabeedi, luupuse jms. autoimmuunhaiguste väljakujunemise puhul on sageli tegemist pärast vaktsineerimist organismi ringlema jäänud immuunkomplekside toimega.

    5) Bakteriaalse tasakaalu häirumine
    Asudes vihasesse võitlusse bakterite ja viirustega, on inimkond massvaktsineerimisega rikkunud bakterite maailmas valitsenud tasakaalu.
    On küll välja juuritud terve rida ohtlikke baktereid ja viirusi, kuid asemele on tekkinud samuti terve rida uusi baktereid ja viirusi. Uued on aga vanadest sageli palju virulentsemad. Lisaks toimub vanade muteerumine. Tänapäeval on juba avastatud äärmiselt virulentsed leetrite ja B-hepatiidi mutantviirused. Lisaks ei praktiseerita arenenud riikides enam tuberkuloosivastast vaktsineerimist, kuna muteerunud tüvesid on lihtsalt nii palju.

    6) Kantserogeenne DNA
    Kuigi enne vaktsiini tootmisprotsessis kasutuselevõttu kontrollitakse DNA-d, ei ole selle pikaajaline toime inimorganismis ette ennustatav. Potentsiaalselt onkogeenne DNA ei pruugi loomkatsetes mingeid ohumärke näidata, kuid mida teeb seesama DNA inimorganismis ja pika aja jooksul, seda ju ei näe keegi ette.

  2. Tii

    Ohjah. Kust tuleb üldse selline ebaadekvaatne enesehinnang, nii, et inimesed, kel pole ei haigustest ega inimkehast ega mikroorganismidest ega DNAst mingeid asiseid teadmisi, on justkui eksperdid ja nõuandjad tervist puudutavatel teemadel?

  3. Katre

    Sellest, et lõpuks vastutavad oma laste eest ikkagi vanemad. Ja mina ei ole kohanud arsti, kes oskaks ja tahaks selgitada, mida täpselt vaktsiinid teevad, mis seal täpselt sees on ja miks neid ikkagi vaja on. Ja kui probleem tekib, siis peab probleemiga ikkagi tegelema vanem. Nii et vanemad peavad paratamatult hakkama ise uurima. Selleks, et aru saada, kas ja millega nad vaktsineerides riskivad.

    Ja Tii, kui eespool on esitatud ebaadekvaatset infot, ehk siis räägid, et mis seal täpselt valesti on ning lisad vastavaid viiteid.

  4. Tii

    Põhimõtteliselt on säilitusainet vaja ainult neis vaktsiinides, kus on ühes ampullis mitu doosi, kuna teoreetiliselt on olemas võimalus, et ühe doosi võtmisega nõelalt või korgilt sama ampulli sisse mingi pisilane sattus ja paljunema võib hakata, nii et järgmised doosid bakteritega saastunud võivad olla. Ei pea tingimata olema ei vaktsiinis ega ravimis mingit säilitusainet. Tänapäeva vaktsiinid on peaks olema enam-vähem kõik ühekaupa doosidena. Alumiinium ei ole aga mingi säilitusaine, vaid vajalik mõnede vaktsiinide tõhusaks toimimiseks (adjuvant). Alumiiniumi on aga nii väikestes annustes, et sama palju alumiiniumi, kui üldse vaktsiinis võib olla, on ka näiteks ühes liitris laste piimasegus. Tegu on ikka üliväikeste kogustega. Selle alumiiniumühendi poolväärtusaeg imiku kehas on üks ööpäev, nii et ta ei saa kuidagi organismis kuhjuda ka. Need teooriad, et alumiinium põhjustaks Alzheimeri tõbe jne, on kah juba ammu ümber lükatud. Kusjuures uuringud on näidanud hoopis, et neil, kes 1930ndatel ja 1940ndatel lapsena olid vaktsineeritud, on hoopis mõnevõrra harvemini Alzheimeri tõbe kui mittevaktsineeritutel.
    See siis kommentaariks ainuüksi 1. kommentaari punkt kolm kohta.
    Enne läheb jumala päike küll mitu korda looja, enne kui kõik lapsused õiendatud saaks.
    Kahjuks on vist küll nii, et kes usub, et niikuinii on käimas mingi ülemaailmne vandenõu laste mürgitamiseks vaktsiinide ja ravimitega, see usub ikka, ükspuha kui palju argumente esitada või teadusuuringute tulemusi tuua.

  5. Tii

    Vaktsiinid on ju loodusidentne võimalus end nakkushaiguse eest kaitsta, kusjuures ilma haigust ennast põdemata ja imuunsüsteemi oluliselt vähem koormates. Nakkuskaitse kujuneb ju samamoodi, kui haigustki läbi põdedes.
    Ega siis vaktsiin ei jää kehasse püsima.
    Ma ei teagi eesti keeles head ülevaatlikku materjali, aga see on päris huvitav ja informatiivne materjal, küll inglise keeles.
    http://www.niaid.nih.gov/publications/vaccine/pdf/undvacc.pdf
    Kui päris haigustekitajas on tuhandeid immunogeenseid ühendeid e. antigeene, siis näiteks B-hepatiidi vaktsiinis on vaid üks antigeen, difteeriavaktsiinis üks antigeen jne – need antigeenis, mis on vajalikud nakkuskaitse tekkeks.
    Selles viisikvaktsiinis, mida 1. kommentaaris nii põhjatakse, on vähem kui 25 antigeeni, samas ainuüksi läkaköha haigustekitajas mikroobis on umbes 3000 antigeeni.
    Nii et jutt immuunsüsteemi ülekoormamisest on päris rumal jutt.

  6. Kerli

    Teema on kyll palju laste vaksiinide ymber aga voin oma kogemuste pohjal oelda et mina jain vaga haigeks parast vaksiine mida sain enne Maldiivi saartele minemist. Imelik olemine hakkas juba 4 nadalaga parast vaksiini saamist. 4 kuud hiljem olin omadega taiesti labi ja arstid ei suutnud aru saada mis on viga. Syda oli ka vaga paha koguaeg ja aina hullemaks laks. Nyyd peaaegu aasta hiljem olen pidanud jatma koik nisu ja piima tooted oma menyyst valja ja uuringud on tehtud et mul on soolestikus poletik ja diagnoos on krooniline vasimus.
    Olen leidnud eriarsti kes tegeleb kroonilise vasimuse ravimisega ja kelle kaudu saan lymfi solmede ja seljaroo massaase. Pohimote nende massaaside taga on saada toxin ja myrgid ajust valja ja lymfi solmede kaudu verre ja sealt maksa kaudu kehast valja. Kui organism tootab korralikult siis puhastab keha ise ennast aga kui mingil pohjusel on organism yle myrgitatud siis laheb kogu organism rytmist valja ja ei ole enam voimalik normaalselt tootama.
    Mul oli organis juba enne myrke/metalle tais aga vaksiin oli viimane tilk merre mis koik rytmist valja loi. Samuti kahjustas see mu seedimist ja nyyd ei saa ma enam nisu ja moningaid teisi tooteid syya.
    Pean mainima et nagu paljudel teistel kommunistliku lapsepolvega inimestel oli ka mul palju metal plomme suus mis tanaseks on vahetatud ‘valgete’ vastu.
    MIDA MA AGA ENNE EI TEADNUD OLI ET NENDE SUUS OLEMISEST EI OLE NII PALJU OHTU KUI NENDE EEMALDAMISEGA. Minult kysis eraarst kohe et kas mu hammas kaeti kaitsva kattega kui mul plomme eemaldati kuna eemaldamise kaigus paaseb elavhobe kehasse ja see on vaga ohtlik.
    Pean siin kohal mainima et elan ise Inglismaal ja vaksiini sain siin. Hamba plomme aga kaisin vahetamas Eestis nii umbes 6 voi 7 aastat tagasi.

    Ka autistist lastega on mul palju kogemusi. Nimelt olen ma era terapist kes tootab intensiivselt nende lastega ja olen seda juba teinud yle 10 aasta (Inglismaal).
    Autism on vaga keeruline diagnoos ja paljud teadlased uurivad siiamaani selle pohjust. Ma ei usu et vaksiin pohjustab autismi KYLL AGA et seda et vaksiin mis need lapsed on saanud beebina on kahjustanud nende seedimist ja soolestikku (gut -inglise keeles ma ei tea mis selle otsene tolge oleks eesti keeles). Silmas peab pidama et iga laps on erineva organismiga ja seega reageerib erinevalt vaksiinidele. Paljud autistist lapsed, kellega mina olen tootanud, on saanud palju antibiootikume ysna varsti parst syndi kas siis korva voi mingi mu poletiku vastu ja otse loomulikult kahjustab see juba nii noort organismi. Lisades sellele veel MMR vaksiin siis ei ole ime et monel sellisel lapsel rikub see nende ‘gut” (olen seda nyyd ise omal nahal kogenud).

    Spetsiaalne dieet (wheat and gluten free) ja ilma igasuguste E numbritega aitab palju kaasa nende arengule. See on lausa silmaga nahtav vahe ja moned lapsed kes ei ole 4 aastat sonagi oelnud on voimelised raakima ja muud moodi arenema spetsiaalse teraapia kaudu.
    Niiga on see tosi et dieet aitab neil areneda ja muudab nende kaitumist, kahjuks ei ravi see aga nende autismi – pigem muudab autismi yhelt astmelt teisele.

    PS. Vabandan oma konarliku eesti keele parast kuna nii raske on spetsiaalseid valjendeid tolkida inglise keelest eesti keelde (muidu raagin eesti keelt ikka korralikult 🙂

  7. catalina

    Teetanuse ja haavadega võib muidugi lugu natuke keerulisem olla kui Anna juba suurem….nimelt õnnestus siinkirjutajal lolli (vist umbes 10-aastase) lapsena maal metsaonni redelil ukerdades korralik jalahaav saada kintsu peale, “toreda” väga roostes naelaga. Kuna oli aimata, et niipea kui ema sellest teada saab, on kojusõit, siis ma muidugi ei rääkinud sellest. Ja KUI siis ema teada sai, oli ta küll väga rõõmus, et teetanuse süst tehtud.

  8. Pingback: Elu kõverpeeglis

  9. Maria

    Vaktsiini teema on minu jaoks päris valus. Tegin enda jaoks kunagi selgeks mis vaktsineerimised ja miks ma lasen oma lastele teha. Lõppes, aga asi sellega, et keegi kolmas, kellel polnud selleks õigust lasi mu lastele ära teha vaktsiinid. Just need millest ma ise tahtsin loobuda ja lisaks veel ühe mida laps juba saanud oli.

  10. Sekeldaja

    Tere, Epp ning ka kaaskommenteerijad!
    Ma arvan, et tegid õieti, et selle kirja sellel kujul siia panid, lõppude lõpuks on aeg kiire ja paljud küsimused ei anna võib-olla oodata.
    Ma küsin siis tiilt kohe vastu:
    milline on teie positsioon siin?
    Lastearst? epidemioloog? biokeemik? neuroloog?
    Mina olen endine tahke keha füüsik. Uurinud ülijuhte, praegu töötan arvutite vallas.
    Ei ole biokeemik, kuid tean siiski mingil viisil ka naaberteadusi, praegune hobi ja huvi on biokeemia.
    Olen lapsevanem, kasvatan 5 aastast poissi, Tõnis ja 7 aastast tütart, keda just tiomersaaliportsuga taheti õnnistada.
    jumala õnnneks nad ei ole ei hüperaktiivsed ega hüpoaktiivsed, ega ka autistid.
    See ongi võib-olla hea, siis ei saa mind süüdistada huvide konfliktis, kui oleks autistlik laps, siis oleks juba mingi huvi ja konflikt.
    Te tegite oma kommentaaris kahjuks ühe olulise vea: ajasite segi elavhõbeda ja alumiiniumi.
    Alumiinium on ka vaktsiinides konservandina kasutusel ning näiteks sisaldab seda Cerverix, papilloomiviiruse vastane vaktsiin, mida soojalt soovitatakse juba 9 aastastele tüdrukutele.
    On piisavalt näidustusi, et seda soovitust mitte järgida,
    (kaitseb vaid 2 tüve eest, 16, 18, 15 tüve on ohtlikud), etc… kuid see pole päris see jutt. Kuid tasuks teada ja mitte võtta puhta kullana seda päevalehe turustuslehekülge!
    Elavhõbe paraku on ohtlikum, ka nendes kogustes (25 mikgrogrammi doosis difteeriavaktsiinides põhiliselt, mis tunduvalt ületab toiduga lubatud doosi 0.1 mikrogrammi.
    Ma tegelesin veidi Eestis poliitkorrektsetel konverentsidel levitatavate teesidega, praegu konkreetselt ühe teesiga, mida levitab Marje Oona (on Internetis saadaval, tutvusin tunnetuslikel eesmärkidel, kuna teadsin, et Oona kandis need ette Tartu ja Tallinna perearstikonverentsidel.
    Kahjuks pererastid jäävad sageli uskuma seda juttu, mdia neile aetakse ja õigusega – nemad ei tee teadust, nad peavad usaldama oma spetsialisti.
    Kahjuks ma pean ütlema, et vähemalt tiomersaaliteemadel ei saa meie perarstiteadust küll usaldada.
    Niisiis näitena see uurimuslik tees Oonalt:
    Tees on umbes selline, et rinnapiimast saab lapsuke sama koguse elavhõbedat ja näe, ometi on see kasulik, toidulsandites on ka elavhõbe see ja näe, midagi ei sünni.
    (vaadake täpsemalt “tiomersaalsit tõenduspõhiselt” leiate ettekande, seal on palju muud juttu ka, millest enamik läheb sama malli alla: natukene õiget juttu segamini tendentsliku, enese seisukohale kasuliku vaateviisiga, kus mittesobivaid artikleid ei viidata üldse, ja sobilikkegi lausa moonutatakse.
    teadlasena nimetan ma seda teadlikuks vassimiseks!
    Oona viitab ettekandes rinnapiima osas vaid ühele tööle, see on Autria naiste rinnapiimauuring. Meie naiste rinnapiimaväärtusi ei ole uuritud, seega on see tegelikult meil uurimata valdkond!
    Austria naistel oli rinnapiimas elavhõbedat 0.7-1.5 mikgrogrammi, see on üks suuremaid arve paljude sarnaste uuringute hulgas. Auistria on üsna saastunud kant ka ja palju amalgaamiplomme!
    Samas Rootsi uuringus on olemas grupp, kus elavhõbedat on vaid 0.22 mikgrogrammi liitri kohta. See on seitse korda vähem! Rootsi naiste teadlikkus amalgaami osas on märkimisväärne ka kalade söömise osas!
    Austria uuringus ei tegeldud üldse naiste amalgaamiplommide arvuga, kuna vaid 3-l naisel polnud plomme.
    S.t. teadlikult jäeti välja üks elavhõbedat genereeriv faktor!

    Kõik uuringud rinnapiima osas eeldavad, et rinnapiimas on olemas nii anorgaaniline kui metüülelavhõbe.

    Oona väidab, et vaid metüülelavhõbe!
    Vähemalt poole elavhõbeda osas on konsensus, 50% loetakse kindlalt ANORGAANILISEKS!
    Anorgaanilisest elavhõbedast läheb läbi imiku kõhu kohe 90%, vaid 10% imendub.
    Metüülelavhõbe loetakse toksilisemaks (mis pole veel päris selge, kas etüülelavhõbedaga võrreldes päris nii on).
    Ühesõnaga, kui teha taandus amalgaamist tingnitud elavhõbeda osas, siis metüülelavhõbedat tikub tulema ikkagi rinnapiimas maks 0.5 mikgrogrammi liitri kohta ja see on seondunud valkudega alati, mis tunduvalt vähendab toksilisust. Piimas transpordib elavhõbedat näiteks selline valk, nagu kaseiin. Siin enamik imendub organismi, enamik seondub verelibledega ja vabaneb alles siis, kui verelible hävineb.
    loomkatsetes on kasutatud elavhõbeda kloriidist saadu ühendeid, mis pole valkudega seotud, mistõttu metüülelavhõbeda toksilisusandmed on tegelikult kunstlikult kõrged.
    etüülelvahõbe kaob kiiresti verest, aga ei kao organismist KUHUGi.
    Rinnapiima elavhõbedasisaldus väheneb tunduvalt piimaga toitmise käigus, mõni kuu hiljem tehtud tulemused on alati väiksemad, kui esimestel päevadel saadud arvud (aga enamik uuringud mõõtsid siis, kui emad olid saadaval oma titega).
    vaid mõni tegeles sellega ka hiljem, mõõtis sedagi, kuidas on toitmise ajal (algul on kõrge, siis langeb Hg sisaldus)…
    Otse verre injekteeritud ja seedetrakti manustatud kogustel on olulien vahe, verre süstitud sodi on kordades ohtlikum!
    Need mikgrogrammid on küll võib-olla väga võikesed, kuid in vitro (s.t. rakukultuuride katsetel) on isegi nanogrammid liitris võimelised tekitama neuronite hävinemist, eriti koostöös testosterooniga (poisse ongi autistide hulgas 4 korda enam).
    in vivo, s.t. organismis ei juthu tuhat korda suuremate kontsenratsioonide korral seda vaid siis, kui organismi detoksifikatsioon on korras. Kui mingitel asjaoludel on see häiritud (näiteks antibiootikumiravi häirib tunduvalt lapse toimetulekut elavhõbedaga), tekibki mürgistus ja ajukahjustus.
    nii lootele (prenataalne arstide slängis) kui imikule (postnataalne) on elavhõbe ohtlik asi ja soovitav seda vältida.
    Veel üks potentsiaalne elavhõbeda allikas on reesukonfliktiga lastele süstitav immuunglobuliin.
    Vähemalt USA-s sisaldas see kuni 2001 tiomersaali, kuidas meil on, uurin, varsti saan spetsialistilt vasuse.
    Üldiselt mida kiiremini tekib meil mingigi grupp perearste, kelle juurde autistlik vanem saab pöörduda ja kellelt saab asjalikku abi, mitte jutukesi paremast diagnoosist, parandamatust defektist etc…, eriti halb vanem on siis, kui räägitakse lapse seedimisest…
    seda parem oleks.
    Sellesse seeriase läheb ka lihtsat hüperaktiivne laps, kellel tõenäoliselt on kerge ajukahjustus ja tähelepanu neuroloogiline mehhanism vussis.
    Üks abi andmsie koht on, see on ka lapsevanemate asutatud:
    Stelior, Tartus tegutsev mittetulundusühing, saab soovitusi kaseiinivabaks dieediks, muud abi ka.
    Kena õhtu jutu jätku soovides
    teie
    Sekeldaja

  11. katt

    epp
    kas sa ikka tahad oma lapse vaktsineerimiskalendri oma raamatus jäädvustada? ühelt poolt on iga praktiline kogemus ja näide väga abiks, aga sellel juhul tahaks jurist minus lapse nõusolekut küsida… aga ise tead, sinu raamat, sinu valik.
    jaksu
    katt…

  12. Eppppp Postituse autor

    Seleta täpsemalt.. Ses mõttes, et see on privaatinfo? Kas see võib teda kuidagi kahjustada?
    Sry, kui tundub rumal küsimus. Eks ma niimoodi kõhutundega olen seda oma infot sisse pannud, aga kõrvapilk huvitav mind muidugi väga (nagu sa tead ;)).

  13. Tatsutahime

    Selles mõttes, et sinu lapse vaktsineerimise kohta käiv teave on põhimõtteliselt temale, mitte sinule kuuluv teave ja ta peaks ise saama otsustada, kas see on avalik.

    Aga minu isiklik arvamus on, et see on tähenärimine ja liialeminek. Tõepoolest, kuidas see võib teda kahjustada? Las me pigem harjume normaalsetest asjadest rääkima, nagu vaktsineerimisest.

  14. Lauriin

    Et ka minul tekkis ausalt öelda paar kommentaari. Eriala koha pealt -hetkel meditsiiniüliõpilane.

    Aga et siis seda, et loomulikult ei ole mõtet kuhjade viisi kõike ja palju enda või lapse organismi sisse ajada. Samas – tuleks ikka kainelt mõelda ka. Kas see kasu, mis te saate lapsele näiteks difteeria-teetanus-läkaköha vaktsiini tegemata jätmisest, kaalub ikka üles selle, kui ta hilisemas elus difteeriasse või teetanusesse haigestub? Igaaastase gripivaktsineerimise vastu olen minagi. Aga näiteks lastehalvatus? Tuberkuloosi raske vorm? Mumps täiskasvanueas? Reaalselt läbi põdedes on need väga rasked ja teatud juhtudel ka eluohtlikud. Milleks võtta endale nii suur vastutus omaenda lapse elu ees?
    Ja hepatiit B vaktsiini võib loomulikult hilisemasse eluperioodi lükata. Tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et teatud vaktsiinidel on siiski ka reaalselt oluline mõte taga, mitte ainult ravimifirma konspiratsioonmõte inimesi haigeks teha.

    Ja mida tahaks veel mainida – vähemalt Eestis on reaalselt olemas suur probleem kõikide vaktsiinitüsistuste taga. See on see, et perearstidel on kiire, pole aega ja tihti ka tahtmist emalt lapse kohta korralikku anamneesi võtta. Aga mina kõik emad ei tea, või ei arvesta – HAIGELE lapsele EI TOHI vaktsineerimist teha. Ise olen kahjuks küll näinud oma lapsega arsti juures käies, kuidas nohusele ja köhasele lapsele vaktsiini süstitakse. Ja sealt tulevad tüsistused juba oluliselt kergemini

  15. marfa

    ma ei viitsi praegu otsida (ja tooandja aega ei saa ka liiga pikalt raisata), aga uuemad uurimused kinnitavad, et see tiomersaalihirm siiski ei ole pohjendatud. ERITI ei ole leidnud kinnitust tiomersaali ja autismi vaheline seos.

  16. kairit

    Väga tänuväärt teemapüstitus.
    Ma lasin just 12-aastasele dift-teetanuse laksu teha tavakorras. Hetkeks tundsin süüd, et ma ei otsinud alternatiivi, aga tundub, et seda polegi:(
    Tuberkuloosi kohta võiks pikemalt uurida, sellel on tüvesid palju ja levib Eestis rõõmsalt vaatamata vaktsineerimisele. Ja 7-aastasi tuberkuloosi vastu enam ei revaktsineerita…

  17. Lilly

    TB osas on vähemalt isegi ravimifirmade lobbyst küllastunud Belgia ametlik seisukoht, et vaksineerimisel pole mõtet, kuna vaksiin on niivõrd ebaefektiivne ja piiratud tüüpidele mõjuv sh ka TB haigetega kokkupuutuvaid töötajaid ei vaksineerita rutiinselt. Soomlased jõudsid vist hiljuti samale järeldusele, kui ma õigesti mäletan.

  18. mariis

    Tahtsin just selle Tbc-vaktsiini kohta sõna võtta. Epp, sina ajakirjaniku ja väikese tita emana võiksid tõesti selle teema ette võtta. Minul on tbc-vaktsiini ja tuberkuloosivastase vaktsineerimise kohta samad küsimused tekkinud. Et vaktsiin on mingi selle vana tüve vastu, mis Eestis 40.-50ndatel haigust põhjustas ja mis tänapäeval esiteks harva esineb (kui üldse) ning põhimõtteliselt kaasaegse AB-raviga edukalt ravitav on. Probleemiks on nakatumine hoopis mingite teiste tüvede vastu, mis nt vanglates levivad ja ravimresistentsed on. Nende vastu see vaktsiin nagunii ei kaitse. Väidetavalt on nii Soomes, Rootsis kui Saksamaal selle vaktsiiniga (millega meil siin imikuid vaktsineeritakse) vaktsineerimine lõpetatud ning Tbc-sse haigestumise tõusu pole täheldatud. Ka Eestis on 7-aastaste laste revaktsineerimine sama vaktsiiniga, mida alles hiljuti veel tehti, lõpetatud ja mingit haigestumuse tõusu pole see põhjustanud. See, et imik ära vaktsineeritakse, muudab lapse hilisema kontrolli Mantoux-prooviga Tbc-sse nakatumise suhtes mõttetuks, kuna proov annab vaktsineeritutel positiivse vastuse. Samas, mittevaktsineeritul näitaks see, et nakatumine on toimunud ja võimaldaks alustada Tbc-vastast ravi. Just Tbc-vaktsiini on seostatud lapsel hilisema piimaallergia tekkimisega. Minu arust on praeguseks kõik juba aru saanud, et B-hepatiidi vastu pole muid, kui riskirühma imikuid küll mõtet vaktsineerida, kui kuidas selle Tbc-vaktsiiniga siis on? Kes ja mis tüvedega Eestis tuberkuloosi siis õieti põevad? Raskemad juhud tulevad ju nagunii Tartusse Kliinikumi kopsukliinikusse kokku, ka mikrobioloogia labor, kes võetud proovidest nii tbc-tekitajaidkui nende tüüpe ja ravile alluvust määrab, asub Tartus. Kas oleks võimalik saada teaduspõhine info otse asjaga tegelejatelt, mitte nendelt sünnitusmaja pediaatritelt ja perearstidelt, kes neile etteräägitud juttu ajavad ja etteantud plaani täidavad? Omaette teema on ka see difteeria-teetanuse-läkaköha-vastane vaktsineerimine. Läkaköha on ohtlik vaid mõnekuusele imikule. Pooleaastane rinnapiima saanud hooldatud ja vajadusel kohe arstiabi kättesaav laps suudab sellega juba edukalt toime tulla. Selleks ajaks, on ta just oma 3. süsti ja (väidetava – ka läkaköhal on erinevaid tüvesid) immuunsuse kätte saanud. Milleks? Jällegi võiks lasta lapsevanemal otsustada. Ma pole üldse vaktsineerimise vastane, aga seda võiks teha lapsele 1,5-2aastaselt, kui tema immuunsus on kõige tugevam. Aga selle Tbc kohta võiks tõesti mõni teadustaustaga inimene sõna võtta.

  19. Marilin

    Kas Epp ka formaldehüüdi ohtlikkuse kohta midagi kuulnud on?
    Mind huvitab see, sest vaktsiinide infolehed on minu arvates ebatäielikud.

    Näide:
    Kui vanem soovib 3., 4,5. ja 6. elukuul süstitava riiklikult ette nähtud vaktsiini puhastatud variandi vastu välja vahetada, peab ta selle eest tasuma kuskil 450-500,- Selle nn viisikvaktsiini üks tootjapoolne nimi on Infanrix-IPV+Hib.

    Vaadates Ravimiinfo kodulehel http://www.raviminfo.ee/ kõnealuse vaktsiini Infanrix-IPV+Hib infolehte, pole seal kirjas märget, et vaktsiini valmistamisel kasutati formaldehüüdi.

    Samas European Medicines Agency kodulehel http://www.emea.eu.int/humandocs/PDFs/EPAR/Infanrixpenta/H-295-PI-et.pdf on selle aine kasutamine kirjas punktis 5.1 (see on muide eestikeelne dokument).

  20. Eppppp Postituse autor

    Ma ei teadnudki, et tuberkoloosisüst mingi vana tüve vastu kaitseb!

    Ei tea väga palju formaldehüüdist. Gugeldasin praegu
    http://mu.ee/?mid=3&pid=171&id=12307

    siin on jälgitav diskussioon, kus mõlema pooled esindet
    http://woman.delfi.ee/baby/beebi/article.php?id=14310455&com=1&s=3&no=20

    Vaktsiiniteema on nii vastuoluline. Vat ei saa ma aru, kui üks pool väidab kindlalt, et “autismi ja vaktsiinide vaheline seos on tõestatud” ja teine pool “”autismi ja vaktsiinide vaheline seos on tõestamata”, siis kumba uskuda…

  21. ma

    Tõestatud on, et suurevalimilistes uuringutes kindlat statistilist seost ei avaldu. Samas, kas on selliseid uuringuid, milles oleks eraldi faktorina arvestatud näiteks amalgaamplommi emal jne? Kui ka sellised uuringud seost ei näita, siis oleks see juba midagi. Sest vaktsiini elavhõbe võib olla lihtsalt see viimane piisk nendel lastel, kellel niigi elavhõbe organismis kuhjunud.

  22. Lauriin

    Et tuberkuloos – minuteadmiste kohaselt:
    esiteks: tuberkuloosivaktsiin ei kaitse üldse nakatumise eest! See on valearusaam. Tuberkuloosi vaktsiin kaitseb tuberkuloosi RASKETE vormide tekke eest – näiteks ajutuberkuloos, neerutuberkuloos, ülikiire kopsukahjustusega kulgev tuberkuloos jne. Tavalisse kopsutuberkuloosi võite te nakatuda niiehknaa. Mantoux test Eesti tingimustes on üldse üks ebausaldusväärne väek, sest eestis on tuberkuloos niivõrd levinud,et suur osa rahvaslikust on niikuinii nakatunud ja Mantouzx seega positiivne. Küsimus ei ole mitte nakatumises, vaid haiguse väljalöömises – kes tahab, lugegu tuberkuloosi patogeneesi kohta nt. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/opilane/tuberkuloosi_konspekt.I_pool.2004.htm
    Soomes ei vaktsineerita eelkõige selle tõttu, et kui Eestis on tuberkuloosi levimus u.60/100 000, siis Soomes 7/100 000. Haigestumuse tõusu pole vaktsineerimise ärajätmine loomulikult põhjustanud, kuna vaktsiin ei kaitsegi haigestumise eest. Küsimus on selles, kui suur on erinevus raskete haigusjuhtude arvus vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud elanikkonnas. Seal on erinevus täiesti olemas. Lihtsalt siin näidetena toodus Soomes, ROotsis ja Saksamaal on haigestumus pea 10 x väiksem 100 000 elaniku kohta ja seega on loomulikult ka raskeid haigusjuhte palju vähem. Ja nende väheste ennetamiseks ei ole majanduslikult otstarbekas miljoneid inimesi vaktsineerima hakata. Eesti oma 6000 vastsündinut suudab ära vaktsineerida, mis Eesti ülikõrge Tbc leviku juures on ainult tervitatav

  23. Sekeldaja

    Ma ei tea tänapäeval mitte ühtegi kohtujuhtumit, kus pahateo toimepanija tunnistaks ennast süüdi.
    Ka moraalsete väärtuste osas on raske, kui isegi võimatu leida inimesi, kes meeleldi tunnistaks, et midagi on läinud valesti. Ma usun, et ka mina pigem püüan leida ennast kaitsvaid argumente.
    Teadusega kahjuks, Lauriin, on tänapäeval täpselt samamoodi.
    ei ole kuidagi põhjendatud vaatepunkt, et teadased on kuidagi paremad, ausamad, õilsamad inimestest keskmiselt.
    Nad väga püüavad endast sellist muljet jätta ja nagu populatsioonis alati, on selliseid ka.
    Selliseid inimesi tuleks väga hoida, nad on meie keskel nagu kullatükid kullaliivas, väga haruldased.
    Ravimifirmade poolt sihtfinantseerituid statistilisi uuringudi kahjuks ei vääri tolligi usaldust.
    see pole mitte ainult põhjendatud üldise skeptitsismiga, vaid ka väga konkreetsete näidetega.
    Lugege läbi Simsonwoodi nõupidamise protokoll ja Robert jr. Kennedy poolt kirjutatud Tobacco Science.
    Siis vahest hakkate veidi teistmoodi arvama sellise sihtfinantseeritud statistika kohta.
    http://www.nomercury.org kohal olev Science sektsioonis leiate veel viiteid, näiteks IOM poolt finantseeritud uuringutele eelneva nõupidamise protokollist, kus võib tsitaate võtta lausa epigrammideks.
    Kui uuringu nõudes selgelt öeldakse, et seost ei tohi tulla, siis üldiselt ka ei tule.

    statistika on paraku selline pseoudoteadus ja normaalses teaduslikus praktikas on statistilise uuringu eesmärk põhiliselt vaid võimalike uurimisvaldkondade piiritlemine edasiste biokeemiliste, füsioloogiliste etc… uuringute tarbeks.
    Selles suhtes aga on tiomersaali kohta tehtud statistika aluseks siiski Tom Verstraeteni nüüdseks kalevi alla pandud uuring 1999, kus leiti, et tiomersaali vaktsineerimine täies mahus (187 mikrogrammi imikule kumulatiivselt) suurendab autismiriski 2.5 korda.
    Verstraeten ei ole vandenõuteoreetik, vaid vähemalt 1999 piisavalt aus statistik.
    Seejärel võeti mees palgale ravimifirmasse ja kolmeaastase uuringu tagajärjel see seos kahvatus peaaegu olematuks.
    Kuidas need Tambovid (füüsikute slängis eksperimendi kohendamien etteantud raamidesse) saavutati, sellest on kirjutanud paljud, incl Robert Kennedy.
    Seda kinnitavad samalt andmebaasilt ka David ja Mark Geieri uuringud.
    sellele peaks järgnema aastatepikkused biokeemilised uuringud täie rauaga, mida kahjuks aga ei ole tehtud, ei finantseerita lihtsalt
    Mis veel teadlaste kohta öelda.
    Seda, et tegelikult on kõrvalt väga valus vaadata seda, et inimesed vaid siis, kui sündmus puudutab neid otseselt, nimelt siis, kui neil on peres autistlik laps, hakkavad lööma hädakella, hakkavad uurima, hakkavad mõtlema.
    Ka Ameerikas on nii. Kogu praegune teadmine tiomersaali ja elavhõbeda mõjust inimorganismile on tegelikult saadud mitte ravimifirmade poolt finantseeritud miljardilistest summadest, vaid vähemalt 3 järku vähemate summade pealt, mille eest nende summade kasutajaid jälitatakse halastamatult (siis on huvide konflikt). Näide: Andrew Wakefieldi nõiaprotsess, millele kahjuks, häbiväärsel kujul on Eestiski kaasalauljaid.
    Kuid need uuringud on siiski olemas, kokku saab umbes paarsada nimetust täiesti korrektset teaduslikku teksti.
    Mõned autorid:
    Boyd Haley, ameerika biokeemik, Amy Holmes.
    Baskin
    Mark Blaxill (autistliku lapse isa).
    Mark, David Geier (statistikud).
    Robert Nataf (porfüriinitesti järgija, Woodsi poolt leitud meetod elavhõbeda ja raskemetallidemürgituste tuvastamiseks).
    Andrew Wakefield.
    korralikke artikleid tuleks umbes 100-200 ligi.
    ja ongi kõik.
    nendele vastu on panna vaid sihtfinantseeritud statistika
    ja mõned biokeemilised tööd, mis paraku on suurte probleemidega.
    Lisaks muidugi ohjeldamatus koguses soppa, mille eesotsas seisavad kahjuks nn. skeptikud.
    Ma kahjuks seda terminit kuuldes ei suuda alla usurda ärritust,
    kuna minu arusaamine skeptitsismist ei ühildu selle sekti tegevusega karvavõrdki.
    Sihtfinantseeritud biokeemilistest uuringutest seisab enamtsiteeritavate esirinnas näiteks Pischichero (ma võin eksida, kirjutan mälu järgi).
    või ka ülaltoodu rinnapiimauuringud, kust teadvalt on amalgaamiprobleemi üldse jäetud välja,
    või AD haigust põdevat inimeste ajude elavhõbedasisalduse korrelatsioon amalgaamiga (kus võetakse lihtsalt, et kui hambaid ei ole, siis ei ole ka kunagi olnud amalgaamiplomme).
    tegelikult on meinstriimi teadus siin lausa masendav ja kui ma ei teaks endise tahke keha füüsikuna veidi teaduse telgitaguseid, võiks sattud siit isegi liialdatud pessimismi.
    kui sellele ei ole antud siin pikka eluiga, autiste tuleb ameerikas selleks lihtsalt liiga palju ja vähemalt nende vanemate hulgast on juhtumisi ka arste, teadureid ja nende uuringud ma paraku kaldund enam uskuma, kui ravimifirma palgalisi.
    Ma muuseas veidi mõistan mõne institutsiooni eesotsas seisva isiku dilemmasid.
    Sul on valida: kas uurida või üldse mitte uurida.
    Mida sa teed.
    sa uurid lubatud piirides ja vajadusel laulad seda laulu, mida sult tellitakse.
    seetõttu tuleb ka Eestis ilmselt mõne uuringu saamiseks autistide vanemail endal ja ka teistel, kes on huvitatud, panna tegelikult rahad kokku ja teha mõni uuring ära.
    On olemas isegi konkreetsed plaane, mida saaks uurida.
    Kasvõi need porfüriinitestid, mida saab nüüd teha Eestis,
    oleks veel ühte koma teist teha, kui saab külge finantseerimise.
    Kogu vaktsineerimisteema jaoks on ilmselt vaja võtta kokku ka asjast huvitatud lapsevanemad ja minna jutuga nende juurde, kes koostavad 2008 aasta vaktsiiniprogrammi.
    Ka lapsevanematel peab olema sõnaõigus ja vähemalt küsimise õigus:
    mida meie järeltulijatele sisse süstitakse.
    Tuberkuloositesti osas näiteks ostakse küll raha lugeda.
    Aga B-hepatiit? See on sõna otseses mõttes raiskamine, kui süstida imikuid 15 aastaselt võimaliku nakatumsie vastu!!
    Nii et peale võimalike tervisekahjustuste ka puhas raha tuuldeloopimine.
    Võiksime parem ette võtta ja saada vaktsineerimise osas eesrindlasteks selles mõttes, et lastele võtta kasutusele eranditult ühedoosilised vaktsiinid.
    Siis enamik neid konservandiprobleeme langeb LIHTSALT ÄRA.
    Kas pole väärt mõtlemist??

  24. mariis

    Tänan, Lauriin, kui väike moraliseeriv-dotseeriv toon välja arvata, oli su kommentaar tõesti asjalik. Aga ikkagi, seesama su antud link väidab, et suurim tuberkuloosihaigete % on 25-55aastaste meeste hulgas. Need peaksid meil ju kõik olema vaktsineeritud? Me kõik oleme, nn vene-ajal ju vaktsineeritud ja immuunsus pidavat titeeas vaktsineerimisel eriti tugev kujunema? Millest see suhteliselt suur haigestumus siis võrreldes teiste riikidega?
    Vaktsiin, nagu lugesin, kaitseb eriti ohtlike tüsistuste vastu, nakatume (tbc-tekitajaga puutume kokku) nagunii kõik. Ja eriti ohus on vaktsineerimata imikud ja väikelapsed. Samas, oli öeldud, et ega terve väikelaps niisama kergesti ka ei haigestu, igasugused sotsiaalmajanduslikud ja organismi enda vastupanuvõimest lähtuvad tingimused on olulised. Sina ütled, et Eesti riik suudab oma 6000 vastsündinut ära vaktsineerida. Aga riskide vahe asotsiaali ja nn normaalsest perest pärit lapsel on ikka tohutu. Kas on mõtet vaktsiin ikka kõigile sisse kütta? Riigi seisukohalt küll, ega tema vahet suuda teha. Ja veel öeldakse, et 7aastasi pole enam mõtet vaktsineerida, ka siis neid Mantoux-negatiivseid, sest korralikku immuunsust enam ei teki (keda nende all siis silmas peetakse – neid üksikuid, kelle vanemad on endale kindlaks jäänud ja tbc-vaktsiinist loobunud – neid on ju kaduvvähe?). Jääb mulje, et elame kõik mingis hirmsas tbc-koldes, kus kõigil IMIKUTEL ja väikelastel on suur oht saada raskeid tbc-tüsistusi.
    Aga kui inimene hiljem eluaeg allergia, astma või muu immuunsüsteemist lähtunud haigusega (sidekoehaigused, lümfisüsteemi haigused, diabeet, glomerulonefriit – kõik need haigused näitavad tõusutendentsi) peab võitlema, siis see on tema enda asi, olgu õnnelik, et tbc tüsistusi pole?

  25. üks ema

    Mul üks asjatundmatu küsimus. Nimelt minu teada nakkab teetanus halbade juhuste kokkulangemisel ka kriimustusest. Kas see on tõsi?

    Miks ma küsin. Sest lapsed kukuvad, ka õues ja porisele/mullasele pinnale. Ja ma ei kujuta ette, et iga kriimustuse või marrastuse korral ma tormaks kiirabisse süsti saama. Nii saaks laps lõpuks süste veelgi rohkem kui vaktsineerimisprogrammi järgi.

  26. kylli

    tere,
    kõigepealt suur aitäh Tiile, et võtsid kätte ja alustasid põhitõdede selgitamist! olen nõus Sekeldajaga ühedoosiliste vaktsiinide asju. st et kuna ühedoosilised vajavad vähem/üldse mitte säilitusaineid (sh tiomersaali), oleks ainult nende kasutamine igati tervitatav.

    a nüüd siis alumiiniumi juurde: ka minu arusaamist mööda on alumiinium adjuvant ja mitte säilitusaine (seega nõustun Tiiga ja mitte füüsik Sekeldajaga). aga mina olen keemik, mitte farmatseut. nii et ehk oleks juba tagumine aeg, et Epu blogi vaikivalt lugevad ärksa vaimuga farmatseudid ja/või infektsionistid julguse/viitsimise kokku võtaksid ja arutellu sekkuksid?

    ja tagasi minu arvates võiks igaüks, kes elavhõbedast kirjutab, arutleda ka teemal “Kalade elavhõbedasisaldus ja lapseootus/imetamine”. arutleda võiks siis nii eesti kalade (läänemere ja eesti sisevete kalakesed) kui ka ookeanikalade teemal. kui keeleoskus lubab, võib lugeda vastavateemalisi toitumissoovitusi rootsi keeles: http://www.slv.se/templates/SLV_Page.aspx?id=11529&epslanguage=SV

    novembritervitustega,
    kylli

  27. Lauriin

    Sekeldajale: väga vabandan, aga ei suutnud sellest sinu jutust küll enda teksti kohta sihitud mõtet/ideed leida. Väga võimalik, et viga on minus. Ma ei väidagi, et teadlased oleksid üliinimesed või et raskemetallid autismi ei põhjusta. Ma väidan lihtsalt seda, et kõike ei saa võtta must-valgelt (kõik teadlased/ravimifirmad valetavad vs. kõik teadlased räägivad tõtt). Aga kirjas on loomulikult ainult minu enda seisukoht, mitte mingi ülemaailmne tõde.

    Ja minu enda laps on vaktsineeritud. Ostetud, mitte riiklike vaktsiinidega. Aga vaktsineeritud ka tuberkuloosi ja teetanuse vastu.

    Ühele emale: jah, teetanus võib nakatada ka kriimustuse kaudu.

    Mariisile: minu meelest me muide elamegi tohutus tbc koldes. Ja seda mitte ravimifirmade uuringute alusel (millele vist vihjab Sekeldaja?) vaid reaalse situatsiooni alusel. Olen ise kopsukliinikus töötanud, nende inimestega tegelenud ja neid ravinud. Olen raudselt kindel, et Eesti tbc situatsioon ongi katastroofilähedane. Ja seetõttu proovin enda last kaitsta niipalju, kui on minu võimuses. Ma ei saa garanteerida, et minu lapsel ei teki mitte mingit immuunsüsteemi langust või muud, aga ma saan garanteerida, et minu lapsel ei teki tbc rasket vormi. Ma olen sellega rahul.

  28. kairit

    Ee, minu teada ei nakka teetanus “igast kriimustusest”, vaid peab olema nn. suletud haav või kuidas seda paremini nimetada, näiteks torkehaav, kuhu õhk ei pääse ligi?

  29. mariis

    Teetanuse kohta paar üksikjuhtu vist on Eestis olnud, kui on kriimustuse kaudu nakkus saadud.
    Leidsin ka ühe usaldusväärse kirjutise vaktsineerimise kohta. http://www.eestiarst.ee/et/ajakirjad/number.html?id=50 ehk siis Eesti Arsti artikkel veebruar 2006 “Immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis”.
    Aga mul on küsimusi jätkuvalt tbc-lainel: Miks peab imikut vaktsineerima tema esimestel elupäevadel? Kas seda natuke hilisemaks ei saa jätta? Kas need tbc rasked vormid on eriti ohtlikud alla 7aastastele – sest 7aastaseid Mantoux-negatiivseid ehk siis neid üksikuid, kes pole nakkust saanud, ju ka enam ei vaktsineerita? Kas imikuna tehtud tbc-vastane vaktsineerimine annab kaitse ka hilisemaks eluks või räägime me ikkagi vaid lapseeast? On ikkagi väga suur vahe, millisesse keskkonda ja milliste inimeste hulka imik igapäevaselt satub – mina oma last tema esimestel elupäevadel ikkagi vaktsineerida ei tahaks ja arvan, et kuni 7aastaseks saamiseni tal ka väga suurt ohtu nakatuda pole.

  30. Eppppp Postituse autor

    Ma tahtsin edasi lükata tuberkoloosisüsti – see on praeguse seisuga ainuke süst, mille Anna on saanud, 4päevasena, kui teda sünnitusmajja näitama läksime (lahkusime sealt ju 1päevaselt). Mulle öeldi, et seda süsti ei saa edasi lükata, sest lastearstidel seda ei ole. Umbes et kas nüüd või mitte kunagi.
    Lasingi ära teha, aga ma ei usu tegelikult, et seda hiljem teha ei saaks…

    Teine küsimus on mul selle kohta, et esimestel päevadel süstitakse K-vitamiini lapsele – kas selles on ka säilitusaineid, thimerosali?

    Neid küsimusi on nii palju… Ja vastuseid vähe. Ja neid, kellelt objektiivset infot saada – ka vähe.

    Kuna mu oma mehevend Ian ja tema pruut töötavad ravimireklaamitööstuses, siis ma tean, mismoodi käivad asjad USAs. Ravimifirma rahade eest viiakse arstid Kariibi mere saartele nn seminarile ja järgmisel aastal kutsutakse taas need arstid, kes on selle firma tooteid võimalikult palju suutnud müüa, st patsientidele soovitada…

  31. mariis

    Ei tea küll tbc-süsti kohta, aga Tartus Elite kliinikus võtavad vastu samad lastearstid (tasulisel visiidil), kes ka samas sündinud vastsündinud läbi vaatavad ja ära vaktsineerida lasevad. Huvitav, kas nad siis teises ruumis enam sama süsti teha ei või? Kel huvi, saab küsimuse Kliinik.ee-le esitada.

  32. kairit

    Mina sain asjast aru nii, et pere- ja lastearstidel lihtsalt ei ole tbc vaktsiini ja nad ka ise ei telli seda, kuna plaani järgi nad seda kellegi vaktsineerimiseks ei vaja. Kui tbc vaktsiin on sünnitusmajas tegemata ja seda soovitakse hiljem teha, siis peab keegi selle nimel tegutsema- eeldatavasti lapsevanem. Kindlasti tehakse tbc-d aga Luninis, sest seal vakstineeritakse enneaegseid, kellele madala sünnikaalu tõttu ei tohi vaktsiine pärast sündi teha. Ehk on küsimus selles, et “plaanivälise” lapsukese vakstineerimine nõuab teatud lisapingutusi, näiteks üle 2 kuu vanustele tehakse enne Mantoux proov…
    Polegi nagu kelleltki küsida, kui perearstilt ei taha;) Sest kõik lapsed, keda ma tean olevat vaktsineerimata tbc vastu sünnitusmajas, on senimaani vaktineerimata ja ilmselt jäävadki… Aga ma ikka arvan, et perearst saab anda vastava saatekirja sinna, kuhu vaja.
    Meie tütrel jäi ka K-vit süst tegemata, kuna pärast sünnitust ämmakaga sünnituse kulgu ja lapse olukorda analüüsides ei näinud sellel mingit mõtet.

  33. Amaretto

    Siin postitustes on nii tõde, fantaasiat kui lausa lapsikut lollust.
    Vaktsineerimine võib olla ohtlik, aga teatud haiguste vastu mitte vaktsineerimine on kindlalt eluohtlik.
    Jah, punetised “koolitavad immuunsüsteemi”, kui noores eas läbi põed, siis pole enamasti miskit hullu ja hiljem enam ei nakatu, aga näiteks teetanus ei jõua “immuunsüsteemi harimist” ära oodata, see tapab enne maha. Difteeria on lastele ka väga ohtlik.

  34. nüü

    Lisan siia juurde, et laborikatsetes on metüülelavhõbe kasutusel juba pikemat aega, et tekitada katseloomadel (ntx hiirtel) püsivat depressiooni (mis vabatahtlikult ühelgi loomal ei teki). Lisan siia juurde mõned artikliviited ka: http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=4876504
    http://toxsci.oxfordjournals.org/cgi/content/full/97/2/428

    Antud teemast oli huvitav ettekanne selleaastasel geenifoorumil (Eero Castren), kuid pisut teise nurga alt- elavhõbedaühendite manustamise abil uuritakse depressiooniravimite toimet…

  35. Pingback: Vaktsineerida või mitte? « Värvipincel võõpab maailma

  36. Ohver

    Mina olen purutervete vanemate pojana elanud lapsepõlves üle 6-13 aastaseni vaktsiini raske kõrvaltoime, nimelt oli trombotsütopeeniline purpura, jätkus nendel aastatel igal aastal paari kuuse haiglasolekuga, terve keha veresooned hakkasid verd läbi laskma, veri ei hüübinud, emale ütles lastearst, tegemist on lastehaigusega , ehk läheb üle, kui saab 15a vanaks, õnneks vaktsiini mõju kestab ka ainult 10-15 aastat. Ja siis olingi terve, lihtsalt kõike tagantjärele uurides muutub kõik selgeks ja kui rumalad on hetkel väikelaste vanemad ja usuvad seda head riigisüsteemi, mis teeb nende lastest 1 aastaselt invaliidid, kas siis suhkruhaiguse näol või mis iganes kõrvaltoimel, muideks kõrvaltoimed on kõik ära toodud vaktsiinil, kui hästi uurida.Minu haigus on ka toodud raske kõrvaltoimena, aga mitu arsti ütleb emale, et see tuleb vaktsiinist, (sellist lastehaigust ponud olemas ennem , kui tulid vaktsiinid)vastus 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.