Kommentaarid Vaktsiinidest ja elavhõbedast, üks huvitav kiri kohta

Kirjutas Vaktsineerida või mitte? « Värvipincel võõpab maailma

Vaktsineerida või mitte? « Värvipincel võõpab maailma — Mon, 04 Aug 2008 09:54:21 +0000

[...] varjuküljed Argumendid vaktsineerimise vastu Ravimitootja GlaxoSmithKline eestikeelne lehekülg Eppppp kirjutab vaktsineerimise teemadel Vaktsineerimiskava ja vaktsiinide [...]

Kirjutas nüü

nüü — Fri, 04 Jul 2008 06:48:06 +0000

Lisan siia juurde, et laborikatsetes on metüülelavhõbe kasutusel juba pikemat aega, et tekitada katseloomadel (ntx hiirtel) püsivat depressiooni (mis vabatahtlikult ühelgi loomal ei teki). Lisan siia juurde mõned artikliviited ka: http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=4876504
http://toxsci.oxfordjournals.org/cgi/content/full/97/2/428

Antud teemast oli huvitav ettekanne selleaastasel geenifoorumil (Eero Castren), kuid pisut teise nurga alt- elavhõbedaühendite manustamise abil uuritakse depressiooniravimite toimet…

Kirjutas Amaretto

Amaretto — Tue, 03 Jun 2008 09:31:34 +0000

Siin postitustes on nii tõde, fantaasiat kui lausa lapsikut lollust.
Vaktsineerimine võib olla ohtlik, aga teatud haiguste vastu mitte vaktsineerimine on kindlalt eluohtlik.
Jah, punetised “koolitavad immuunsüsteemi”, kui noores eas läbi põed, siis pole enamasti miskit hullu ja hiljem enam ei nakatu, aga näiteks teetanus ei jõua “immuunsüsteemi harimist” ära oodata, see tapab enne maha. Difteeria on lastele ka väga ohtlik.

Kirjutas kairit

kairit — Thu, 29 Nov 2007 11:23:09 +0000

Mina sain asjast aru nii, et pere- ja lastearstidel lihtsalt ei ole tbc vaktsiini ja nad ka ise ei telli seda, kuna plaani järgi nad seda kellegi vaktsineerimiseks ei vaja. Kui tbc vaktsiin on sünnitusmajas tegemata ja seda soovitakse hiljem teha, siis peab keegi selle nimel tegutsema- eeldatavasti lapsevanem. Kindlasti tehakse tbc-d aga Luninis, sest seal vakstineeritakse enneaegseid, kellele madala sünnikaalu tõttu ei tohi vaktsiine pärast sündi teha. Ehk on küsimus selles, et “plaanivälise” lapsukese vakstineerimine nõuab teatud lisapingutusi, näiteks üle 2 kuu vanustele tehakse enne Mantoux proov…
Polegi nagu kelleltki küsida, kui perearstilt ei taha;) Sest kõik lapsed, keda ma tean olevat vaktsineerimata tbc vastu sünnitusmajas, on senimaani vaktineerimata ja ilmselt jäävadki… Aga ma ikka arvan, et perearst saab anda vastava saatekirja sinna, kuhu vaja.
Meie tütrel jäi ka K-vit süst tegemata, kuna pärast sünnitust ämmakaga sünnituse kulgu ja lapse olukorda analüüsides ei näinud sellel mingit mõtet.

Kirjutas mariis

mariis — Wed, 28 Nov 2007 18:00:35 +0000

Ei tea küll tbc-süsti kohta, aga Tartus Elite kliinikus võtavad vastu samad lastearstid (tasulisel visiidil), kes ka samas sündinud vastsündinud läbi vaatavad ja ära vaktsineerida lasevad. Huvitav, kas nad siis teises ruumis enam sama süsti teha ei või? Kel huvi, saab küsimuse Kliinik.ee-le esitada.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Wed, 28 Nov 2007 13:34:48 +0000

Ma tahtsin edasi lükata tuberkoloosisüsti – see on praeguse seisuga ainuke süst, mille Anna on saanud, 4päevasena, kui teda sünnitusmajja näitama läksime (lahkusime sealt ju 1päevaselt). Mulle öeldi, et seda süsti ei saa edasi lükata, sest lastearstidel seda ei ole. Umbes et kas nüüd või mitte kunagi.
Lasingi ära teha, aga ma ei usu tegelikult, et seda hiljem teha ei saaks…

Teine küsimus on mul selle kohta, et esimestel päevadel süstitakse K-vitamiini lapsele – kas selles on ka säilitusaineid, thimerosali?

Neid küsimusi on nii palju… Ja vastuseid vähe. Ja neid, kellelt objektiivset infot saada – ka vähe.

Kuna mu oma mehevend Ian ja tema pruut töötavad ravimireklaamitööstuses, siis ma tean, mismoodi käivad asjad USAs. Ravimifirma rahade eest viiakse arstid Kariibi mere saartele nn seminarile ja järgmisel aastal kutsutakse taas need arstid, kes on selle firma tooteid võimalikult palju suutnud müüa, st patsientidele soovitada…

Kirjutas mariis

mariis — Wed, 28 Nov 2007 07:40:18 +0000

Teetanuse kohta paar üksikjuhtu vist on Eestis olnud, kui on kriimustuse kaudu nakkus saadud.
Leidsin ka ühe usaldusväärse kirjutise vaktsineerimise kohta. http://www.eestiarst.ee/et/ajakirjad/number.html?id=50 ehk siis Eesti Arsti artikkel veebruar 2006 “Immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis”.
Aga mul on küsimusi jätkuvalt tbc-lainel: Miks peab imikut vaktsineerima tema esimestel elupäevadel? Kas seda natuke hilisemaks ei saa jätta? Kas need tbc rasked vormid on eriti ohtlikud alla 7aastastele – sest 7aastaseid Mantoux-negatiivseid ehk siis neid üksikuid, kes pole nakkust saanud, ju ka enam ei vaktsineerita? Kas imikuna tehtud tbc-vastane vaktsineerimine annab kaitse ka hilisemaks eluks või räägime me ikkagi vaid lapseeast? On ikkagi väga suur vahe, millisesse keskkonda ja milliste inimeste hulka imik igapäevaselt satub – mina oma last tema esimestel elupäevadel ikkagi vaktsineerida ei tahaks ja arvan, et kuni 7aastaseks saamiseni tal ka väga suurt ohtu nakatuda pole.

Kirjutas kairit

kairit — Tue, 27 Nov 2007 13:53:14 +0000

Ee, minu teada ei nakka teetanus “igast kriimustusest”, vaid peab olema nn. suletud haav või kuidas seda paremini nimetada, näiteks torkehaav, kuhu õhk ei pääse ligi?

Kirjutas kessu

kessu — Mon, 26 Nov 2007 19:34:26 +0000

veel üks link antud teemal: http://www.zone.ee/vaktsineerimisest/uurimustoo.htm

Kirjutas Lauriin

Lauriin — Sun, 25 Nov 2007 11:20:40 +0000

Sekeldajale: väga vabandan, aga ei suutnud sellest sinu jutust küll enda teksti kohta sihitud mõtet/ideed leida. Väga võimalik, et viga on minus. Ma ei väidagi, et teadlased oleksid üliinimesed või et raskemetallid autismi ei põhjusta. Ma väidan lihtsalt seda, et kõike ei saa võtta must-valgelt (kõik teadlased/ravimifirmad valetavad vs. kõik teadlased räägivad tõtt). Aga kirjas on loomulikult ainult minu enda seisukoht, mitte mingi ülemaailmne tõde.

Ja minu enda laps on vaktsineeritud. Ostetud, mitte riiklike vaktsiinidega. Aga vaktsineeritud ka tuberkuloosi ja teetanuse vastu.

Ühele emale: jah, teetanus võib nakatada ka kriimustuse kaudu.

Mariisile: minu meelest me muide elamegi tohutus tbc koldes. Ja seda mitte ravimifirmade uuringute alusel (millele vist vihjab Sekeldaja?) vaid reaalse situatsiooni alusel. Olen ise kopsukliinikus töötanud, nende inimestega tegelenud ja neid ravinud. Olen raudselt kindel, et Eesti tbc situatsioon ongi katastroofilähedane. Ja seetõttu proovin enda last kaitsta niipalju, kui on minu võimuses. Ma ei saa garanteerida, et minu lapsel ei teki mitte mingit immuunsüsteemi langust või muud, aga ma saan garanteerida, et minu lapsel ei teki tbc rasket vormi. Ma olen sellega rahul.

Kirjutas kylli

kylli — Sun, 25 Nov 2007 08:48:39 +0000

tere,
kõigepealt suur aitäh Tiile, et võtsid kätte ja alustasid põhitõdede selgitamist! olen nõus Sekeldajaga ühedoosiliste vaktsiinide asju. st et kuna ühedoosilised vajavad vähem/üldse mitte säilitusaineid (sh tiomersaali), oleks ainult nende kasutamine igati tervitatav.

a nüüd siis alumiiniumi juurde: ka minu arusaamist mööda on alumiinium adjuvant ja mitte säilitusaine (seega nõustun Tiiga ja mitte füüsik Sekeldajaga). aga mina olen keemik, mitte farmatseut. nii et ehk oleks juba tagumine aeg, et Epu blogi vaikivalt lugevad ärksa vaimuga farmatseudid ja/või infektsionistid julguse/viitsimise kokku võtaksid ja arutellu sekkuksid?

ja tagasi minu arvates võiks igaüks, kes elavhõbedast kirjutab, arutleda ka teemal “Kalade elavhõbedasisaldus ja lapseootus/imetamine”. arutleda võiks siis nii eesti kalade (läänemere ja eesti sisevete kalakesed) kui ka ookeanikalade teemal. kui keeleoskus lubab, võib lugeda vastavateemalisi toitumissoovitusi rootsi keeles: http://www.slv.se/templates/SLV_Page.aspx?id=11529&epslanguage=SV

novembritervitustega,
kylli

Kirjutas üks ema

üks ema — Wed, 21 Nov 2007 16:16:14 +0000

Mul üks asjatundmatu küsimus. Nimelt minu teada nakkab teetanus halbade juhuste kokkulangemisel ka kriimustusest. Kas see on tõsi?

Miks ma küsin. Sest lapsed kukuvad, ka õues ja porisele/mullasele pinnale. Ja ma ei kujuta ette, et iga kriimustuse või marrastuse korral ma tormaks kiirabisse süsti saama. Nii saaks laps lõpuks süste veelgi rohkem kui vaktsineerimisprogrammi järgi.

Kirjutas mariis

mariis — Wed, 21 Nov 2007 08:07:23 +0000

Tänan, Lauriin, kui väike moraliseeriv-dotseeriv toon välja arvata, oli su kommentaar tõesti asjalik. Aga ikkagi, seesama su antud link väidab, et suurim tuberkuloosihaigete % on 25-55aastaste meeste hulgas. Need peaksid meil ju kõik olema vaktsineeritud? Me kõik oleme, nn vene-ajal ju vaktsineeritud ja immuunsus pidavat titeeas vaktsineerimisel eriti tugev kujunema? Millest see suhteliselt suur haigestumus siis võrreldes teiste riikidega?
Vaktsiin, nagu lugesin, kaitseb eriti ohtlike tüsistuste vastu, nakatume (tbc-tekitajaga puutume kokku) nagunii kõik. Ja eriti ohus on vaktsineerimata imikud ja väikelapsed. Samas, oli öeldud, et ega terve väikelaps niisama kergesti ka ei haigestu, igasugused sotsiaalmajanduslikud ja organismi enda vastupanuvõimest lähtuvad tingimused on olulised. Sina ütled, et Eesti riik suudab oma 6000 vastsündinut ära vaktsineerida. Aga riskide vahe asotsiaali ja nn normaalsest perest pärit lapsel on ikka tohutu. Kas on mõtet vaktsiin ikka kõigile sisse kütta? Riigi seisukohalt küll, ega tema vahet suuda teha. Ja veel öeldakse, et 7aastasi pole enam mõtet vaktsineerida, ka siis neid Mantoux-negatiivseid, sest korralikku immuunsust enam ei teki (keda nende all siis silmas peetakse – neid üksikuid, kelle vanemad on endale kindlaks jäänud ja tbc-vaktsiinist loobunud – neid on ju kaduvvähe?). Jääb mulje, et elame kõik mingis hirmsas tbc-koldes, kus kõigil IMIKUTEL ja väikelastel on suur oht saada raskeid tbc-tüsistusi.
Aga kui inimene hiljem eluaeg allergia, astma või muu immuunsüsteemist lähtunud haigusega (sidekoehaigused, lümfisüsteemi haigused, diabeet, glomerulonefriit – kõik need haigused näitavad tõusutendentsi) peab võitlema, siis see on tema enda asi, olgu õnnelik, et tbc tüsistusi pole?

Kirjutas Sekeldaja

Sekeldaja — Wed, 21 Nov 2007 07:02:58 +0000

Ma ei tea tänapäeval mitte ühtegi kohtujuhtumit, kus pahateo toimepanija tunnistaks ennast süüdi.
Ka moraalsete väärtuste osas on raske, kui isegi võimatu leida inimesi, kes meeleldi tunnistaks, et midagi on läinud valesti. Ma usun, et ka mina pigem püüan leida ennast kaitsvaid argumente.
Teadusega kahjuks, Lauriin, on tänapäeval täpselt samamoodi.
ei ole kuidagi põhjendatud vaatepunkt, et teadased on kuidagi paremad, ausamad, õilsamad inimestest keskmiselt.
Nad väga püüavad endast sellist muljet jätta ja nagu populatsioonis alati, on selliseid ka.
Selliseid inimesi tuleks väga hoida, nad on meie keskel nagu kullatükid kullaliivas, väga haruldased.
Ravimifirmade poolt sihtfinantseerituid statistilisi uuringudi kahjuks ei vääri tolligi usaldust.
see pole mitte ainult põhjendatud üldise skeptitsismiga, vaid ka väga konkreetsete näidetega.
Lugege läbi Simsonwoodi nõupidamise protokoll ja Robert jr. Kennedy poolt kirjutatud Tobacco Science.
Siis vahest hakkate veidi teistmoodi arvama sellise sihtfinantseeritud statistika kohta.
http://www.nomercury.org kohal olev Science sektsioonis leiate veel viiteid, näiteks IOM poolt finantseeritud uuringutele eelneva nõupidamise protokollist, kus võib tsitaate võtta lausa epigrammideks.
Kui uuringu nõudes selgelt öeldakse, et seost ei tohi tulla, siis üldiselt ka ei tule.

statistika on paraku selline pseoudoteadus ja normaalses teaduslikus praktikas on statistilise uuringu eesmärk põhiliselt vaid võimalike uurimisvaldkondade piiritlemine edasiste biokeemiliste, füsioloogiliste etc… uuringute tarbeks.
Selles suhtes aga on tiomersaali kohta tehtud statistika aluseks siiski Tom Verstraeteni nüüdseks kalevi alla pandud uuring 1999, kus leiti, et tiomersaali vaktsineerimine täies mahus (187 mikrogrammi imikule kumulatiivselt) suurendab autismiriski 2.5 korda.
Verstraeten ei ole vandenõuteoreetik, vaid vähemalt 1999 piisavalt aus statistik.
Seejärel võeti mees palgale ravimifirmasse ja kolmeaastase uuringu tagajärjel see seos kahvatus peaaegu olematuks.
Kuidas need Tambovid (füüsikute slängis eksperimendi kohendamien etteantud raamidesse) saavutati, sellest on kirjutanud paljud, incl Robert Kennedy.
Seda kinnitavad samalt andmebaasilt ka David ja Mark Geieri uuringud.
sellele peaks järgnema aastatepikkused biokeemilised uuringud täie rauaga, mida kahjuks aga ei ole tehtud, ei finantseerita lihtsalt
Mis veel teadlaste kohta öelda.
Seda, et tegelikult on kõrvalt väga valus vaadata seda, et inimesed vaid siis, kui sündmus puudutab neid otseselt, nimelt siis, kui neil on peres autistlik laps, hakkavad lööma hädakella, hakkavad uurima, hakkavad mõtlema.
Ka Ameerikas on nii. Kogu praegune teadmine tiomersaali ja elavhõbeda mõjust inimorganismile on tegelikult saadud mitte ravimifirmade poolt finantseeritud miljardilistest summadest, vaid vähemalt 3 järku vähemate summade pealt, mille eest nende summade kasutajaid jälitatakse halastamatult (siis on huvide konflikt). Näide: Andrew Wakefieldi nõiaprotsess, millele kahjuks, häbiväärsel kujul on Eestiski kaasalauljaid.
Kuid need uuringud on siiski olemas, kokku saab umbes paarsada nimetust täiesti korrektset teaduslikku teksti.
Mõned autorid:
Boyd Haley, ameerika biokeemik, Amy Holmes.
Baskin
Mark Blaxill (autistliku lapse isa).
Mark, David Geier (statistikud).
Robert Nataf (porfüriinitesti järgija, Woodsi poolt leitud meetod elavhõbeda ja raskemetallidemürgituste tuvastamiseks).
Andrew Wakefield.
korralikke artikleid tuleks umbes 100-200 ligi.
ja ongi kõik.
nendele vastu on panna vaid sihtfinantseeritud statistika
ja mõned biokeemilised tööd, mis paraku on suurte probleemidega.
Lisaks muidugi ohjeldamatus koguses soppa, mille eesotsas seisavad kahjuks nn. skeptikud.
Ma kahjuks seda terminit kuuldes ei suuda alla usurda ärritust,
kuna minu arusaamine skeptitsismist ei ühildu selle sekti tegevusega karvavõrdki.
Sihtfinantseeritud biokeemilistest uuringutest seisab enamtsiteeritavate esirinnas näiteks Pischichero (ma võin eksida, kirjutan mälu järgi).
või ka ülaltoodu rinnapiimauuringud, kust teadvalt on amalgaamiprobleemi üldse jäetud välja,
või AD haigust põdevat inimeste ajude elavhõbedasisalduse korrelatsioon amalgaamiga (kus võetakse lihtsalt, et kui hambaid ei ole, siis ei ole ka kunagi olnud amalgaamiplomme).
tegelikult on meinstriimi teadus siin lausa masendav ja kui ma ei teaks endise tahke keha füüsikuna veidi teaduse telgitaguseid, võiks sattud siit isegi liialdatud pessimismi.
kui sellele ei ole antud siin pikka eluiga, autiste tuleb ameerikas selleks lihtsalt liiga palju ja vähemalt nende vanemate hulgast on juhtumisi ka arste, teadureid ja nende uuringud ma paraku kaldund enam uskuma, kui ravimifirma palgalisi.
Ma muuseas veidi mõistan mõne institutsiooni eesotsas seisva isiku dilemmasid.
Sul on valida: kas uurida või üldse mitte uurida.
Mida sa teed.
sa uurid lubatud piirides ja vajadusel laulad seda laulu, mida sult tellitakse.
seetõttu tuleb ka Eestis ilmselt mõne uuringu saamiseks autistide vanemail endal ja ka teistel, kes on huvitatud, panna tegelikult rahad kokku ja teha mõni uuring ära.
On olemas isegi konkreetsed plaane, mida saaks uurida.
Kasvõi need porfüriinitestid, mida saab nüüd teha Eestis,
oleks veel ühte koma teist teha, kui saab külge finantseerimise.
Kogu vaktsineerimisteema jaoks on ilmselt vaja võtta kokku ka asjast huvitatud lapsevanemad ja minna jutuga nende juurde, kes koostavad 2008 aasta vaktsiiniprogrammi.
Ka lapsevanematel peab olema sõnaõigus ja vähemalt küsimise õigus:
mida meie järeltulijatele sisse süstitakse.
Tuberkuloositesti osas näiteks ostakse küll raha lugeda.
Aga B-hepatiit? See on sõna otseses mõttes raiskamine, kui süstida imikuid 15 aastaselt võimaliku nakatumsie vastu!!
Nii et peale võimalike tervisekahjustuste ka puhas raha tuuldeloopimine.
Võiksime parem ette võtta ja saada vaktsineerimise osas eesrindlasteks selles mõttes, et lastele võtta kasutusele eranditult ühedoosilised vaktsiinid.
Siis enamik neid konservandiprobleeme langeb LIHTSALT ÄRA.
Kas pole väärt mõtlemist??

Kirjutas Lauriin

Lauriin — Tue, 20 Nov 2007 18:18:24 +0000

Et tuberkuloos – minuteadmiste kohaselt:
esiteks: tuberkuloosivaktsiin ei kaitse üldse nakatumise eest! See on valearusaam. Tuberkuloosi vaktsiin kaitseb tuberkuloosi RASKETE vormide tekke eest – näiteks ajutuberkuloos, neerutuberkuloos, ülikiire kopsukahjustusega kulgev tuberkuloos jne. Tavalisse kopsutuberkuloosi võite te nakatuda niiehknaa. Mantoux test Eesti tingimustes on üldse üks ebausaldusväärne väek, sest eestis on tuberkuloos niivõrd levinud,et suur osa rahvaslikust on niikuinii nakatunud ja Mantouzx seega positiivne. Küsimus ei ole mitte nakatumises, vaid haiguse väljalöömises – kes tahab, lugegu tuberkuloosi patogeneesi kohta nt. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/opilane/tuberkuloosi_konspekt.I_pool.2004.htm
Soomes ei vaktsineerita eelkõige selle tõttu, et kui Eestis on tuberkuloosi levimus u.60/100 000, siis Soomes 7/100 000. Haigestumuse tõusu pole vaktsineerimise ärajätmine loomulikult põhjustanud, kuna vaktsiin ei kaitsegi haigestumise eest. Küsimus on selles, kui suur on erinevus raskete haigusjuhtude arvus vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud elanikkonnas. Seal on erinevus täiesti olemas. Lihtsalt siin näidetena toodus Soomes, ROotsis ja Saksamaal on haigestumus pea 10 x väiksem 100 000 elaniku kohta ja seega on loomulikult ka raskeid haigusjuhte palju vähem. Ja nende väheste ennetamiseks ei ole majanduslikult otstarbekas miljoneid inimesi vaktsineerima hakata. Eesti oma 6000 vastsündinut suudab ära vaktsineerida, mis Eesti ülikõrge Tbc leviku juures on ainult tervitatav

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Tue, 20 Nov 2007 11:58:43 +0000

Lisaks ka rasvase kala söömisest kuhjuv elavhõbe.

Kirjutas ma

ma — Tue, 20 Nov 2007 11:53:31 +0000

Tõestatud on, et suurevalimilistes uuringutes kindlat statistilist seost ei avaldu. Samas, kas on selliseid uuringuid, milles oleks eraldi faktorina arvestatud näiteks amalgaamplommi emal jne? Kui ka sellised uuringud seost ei näita, siis oleks see juba midagi. Sest vaktsiini elavhõbe võib olla lihtsalt see viimane piisk nendel lastel, kellel niigi elavhõbe organismis kuhjunud.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Tue, 20 Nov 2007 10:25:12 +0000

Ma ei teadnudki, et tuberkoloosisüst mingi vana tüve vastu kaitseb!

Ei tea väga palju formaldehüüdist. Gugeldasin praegu
http://mu.ee/?mid=3&pid=171&id=12307

siin on jälgitav diskussioon, kus mõlema pooled esindet
http://woman.delfi.ee/baby/beebi/article.php?id=14310455&com=1&s=3&no=20

Vaktsiiniteema on nii vastuoluline. Vat ei saa ma aru, kui üks pool väidab kindlalt, et “autismi ja vaktsiinide vaheline seos on tõestatud” ja teine pool “”autismi ja vaktsiinide vaheline seos on tõestamata”, siis kumba uskuda…

Kirjutas Katrin

Katrin — Tue, 20 Nov 2007 00:04:47 +0000

Minu teada ei vaktsineerita tuberkuloosi vastu ISEGI Ameerikas, kus kõige ja kõigi vastu vaktsineeritakse.

Kirjutas Marilin

Marilin — Mon, 19 Nov 2007 17:33:21 +0000

Kas Epp ka formaldehüüdi ohtlikkuse kohta midagi kuulnud on?
Mind huvitab see, sest vaktsiinide infolehed on minu arvates ebatäielikud.

Näide:
Kui vanem soovib 3., 4,5. ja 6. elukuul süstitava riiklikult ette nähtud vaktsiini puhastatud variandi vastu välja vahetada, peab ta selle eest tasuma kuskil 450-500,- Selle nn viisikvaktsiini üks tootjapoolne nimi on Infanrix-IPV+Hib.

Vaadates Ravimiinfo kodulehel http://www.raviminfo.ee/ kõnealuse vaktsiini Infanrix-IPV+Hib infolehte, pole seal kirjas märget, et vaktsiini valmistamisel kasutati formaldehüüdi.

Samas European Medicines Agency kodulehel http://www.emea.eu.int/humandocs/PDFs/EPAR/Infanrixpenta/H-295-PI-et.pdf on selle aine kasutamine kirjas punktis 5.1 (see on muide eestikeelne dokument).