Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2008

Elumõnud, mis loodust ei koorma

Nüüd siis, pärast mu otsust mitte lõunamaa-reisile minna, on Tartus just kõrgrõhkkond olnud. Tasuta rõõm: päike.

Aga lisaks tegin teoks juba ammuse plaani, minna oma vana tuttava massööri juurde. Evi on üks eriline inimene. Ta on olnud 17 aastat spordimassöör, sealhulgas mitme olümpiavõitja kehasid korras hoidnud, siis õppis ta sünnikahjustustega beebide massööriks, siis hakkas huvituma idamaade õpetustest, akupunktuurist, aroomiteraapiast… Oma eelmises elus Tartus elades käisin ma tema juures vahel turgutust ja tasakaalu saamas. Nüüd siis jälle.

Ja massaazh – see on üks keskkonnasõbralikemaid elumõnusid. Mitte küll tasuta, vastupidi, rahaliselt ju päris kallis. Mina küll nõus  ei ole sellega, justkui rahakoti suurus ja ökol. jalajälje suurus peaksid koos käima… Saab osta asju, mis jalajälge ei suurenda.

Täna hommikul selgus, et Evi on vahepeal edasi arendanud oma psühholoogiks-olemise poolt. Loe edasi Elumõnud, mis loodust ei koorma

Päikesest ja kuust

Eile oli meil väga mõnus ja rahuldust pakkuv päev. Kohe sellest. Aga vahetult enne peo algust helistas mulle elus esimest korda blogituttav Mari-Leen, kes nüüd on tööl SLÕhtulehes ja pakkus, et tahaks minuga teha lugejate online-intervjuud.

Ma ei suuda ikka veel uskuda, et mind võiks teatud tingimustel avaliku elu tegelaseks nimetada, kuigi ratsionaalne pool muidugi saab aru, et nii see on, kui sa oma nime all raamatuid avaldad. Ja ratsionaalne pool ütles ka, pärast kaheminutilist mõtisklust: “Teeme ära!”. Kuigi see mu vaiksem ja haavatavam ja emotsionaalsem pool oleks meeleldi üldse kivi all peidus. Aga teeme ära. Ja kui teil on küsimusi, siis minge siia lingile ja esitage need ;). Loe edasi Päikesest ja kuust

Kas sina reisiksid, kui sul oleks rahaliselt võimalik?

See painab mind. Veel saaks asja ära jätta. Ma ei ole selle Egiptuse-reisi eest veel midagi maksnud ja olen ainult inimesed üles ärgitanud (sõbra Kati oma lapsega, lapsehoidja Kati, tütre Marta, kes nüüd aina punaste kalade seas ringi ujumisest räägib).

Ja mul on… ühest küljest hirm ja kurbus, mis tuleb Justinilt. Ta ei ütle seda (eriti) välja, aga ma näen, et ta kardab meie pärast. Mitte et tema hirmud üleüldse eriti ratsionaalsed oleksid, talle ei meeldi lendamine ja kindlasti ei usalda ta Lähis-Ida ja selle naabrust… Lennukid võivad alla kukkuda ja enesetaputerrorist võib end otse meie rannal end õhata ja lapsed võidakse ära röövida või võivad nad ära uppuda jne. Kust need hirmud? Vahel ma tunnetan selle ära, et minu mees, minu kõige lähedasem inimene, on kasvanud üles sellel teisel kaugel maal, kus teleuudised sisemist paanikat tekitavad ja kus kõik kõike kardavad.

Justini vanematele pole ma reisiplaanist veel rääkinud. Tähendab, sai detsembris mainitud, et vist vaatame Kanaari saarte viimase hetke pakkumisi, juba see tekitas neis silmade pööritust: “See on ju Aafrika?!” Ilmselt saaks nad tõsise paranoiahoo, kui ma mainiksin Egiptust… Loe edasi Kas sina reisiksid, kui sul oleks rahaliselt võimalik?

Tundub, et läheme Egiptusesse… otsime kohalikke eestlasi

Nii. Löödagu või maha ja nimetatagu mugavusroheliseks ja variseriks, aga… me ilmselt ikkagi läheme Egiptusesse, Novatoursi viimase minuti pakkumisega. Need lennud lendaksid nagunii ja nafta saab otsa nagunii ja niimoodi ei tohiks mõelda, aga ma ei olegi roheliste vapiloom, ma olen lihtsalt Epp, kes üritab endaga siin planeedil hakkama saada… Kui mäletate, siis eelmisel kevadel jäi mul Indias käimata. Loe edasi Tundub, et läheme Egiptusesse… otsime kohalikke eestlasi

Hajali

Tundub, et pärast Eestisse naasmist pole ma ikka end veel korralikult üles leidnud. Korraga oleks nii palju teha… Jah, sina, kellele ma jaanuari alguses iga päev julmalt pikki kirju kirjutasin tööasjadest – miks ma nüüd olen vait? Ja sina, kes saatsid mulle illustratsioonid, ootad tagasikaja. Ja sina, kes kirjutas pikalt oma mõtteid “Roheliseks kasvamise” raamatu kohta. Ja sina, kes ootad kirjastuse uue aasta töögraafikut. Ja sina, kellelt ma käsikirja tellisin ja pole seda esimest peatükki nüüd jõudnud läbi lugeda… Ja sina, kellele ma lubasin saata oma käsikirja lugeda ja siis järsku ära kadusin… Ja sina, kellele ma lubasin tööd raamatupoodidega suhtlemisel jne.

Mul on järjekordne segadus.

Ühest küljest olen oma 2007. aastaga ülimalt rahul,  sest ma tegin kirjastuse ja avaldasin enda raamatuid.  Ma võiksin tegelikult aasta aega täiesti vait olla, ilma et sees kraapima hakkaks. Kiigutan last ja mõtlen ja loen. Kui ma teile üles tunnistaksin, mis raamatud mul tegelikult lugemata on… Loe edasi Hajali

Prügilate lähedal elamine ja terviseriskid

Täna hommikul sain telefonikõne abipalvega – aidake leida teaduslikke põhjendusi, mida valla n kaaskodanikele näidata – miks ei ole hea mõte meie küla külje alla suure Lõuna-Eesti regionaalprügila ehitamine? Prügifirma olla küla arvamusliidrid juba oma raha eest välismaale sõidutanud ja näidanud seal superluks ja turvalisi prügilaid, nii et nemad on vist juba nõus poolt hääletama. Aga kas ikka on turvaline? Kas ikka on hea mõte? Kas nad teavad kõike?

Ma siis saatsin pärast telefonikõne vastuseks sellise meili. Loe edasi Prügilate lähedal elamine ja terviseriskid

Otsitakse lapsi…ja kasvatajaid, Tartus

Hea lugeja ehk mäletab, kord edastasin ühe juristist ema soovi otsida inimesi, kel Tartus pole õnnestunud oma lapsele lasteaiakohta saada. See asi on nüüd edasi arenenud ja ta on jõudnud linnavalitsusega kokkuleppele. Ilmselt tuleb uuest sügisest eralasteaed, praegu on loomisel MTÜ ja linnavalitsuselt (hr Sasilt) on lubadus rahaliselt asja toetada – need lapsed hakkavad saama linnalt täpselt sama palju raha, kuipalju läheb linnalde maksma tavalise riigilasteaia laps (3000 kr kuus) ja tänu sellele peaks lapse kohamaks vanemale tulema üsna taskukohane (ca 1000 kr kuus). On idee teha see lasteaed 15 lapsele ja et emasid (või miks mitte ka isasid) kasutada ka abikasvatajatena, kaks korda kuus üks päev (või võibolla pool päeva). See aitaks ka hinda madalal hoida ja aitaks lapsevanematel lasteaia asjadega palju paremini kursis olla. Lasteaed peaks tulema oma aiaga eramajja ja toit keedetakse kohapeal, maheviljadest. Loe edasi Otsitakse lapsi…ja kasvatajaid, Tartus

Otsime suveks New Yorki asenduspesa 4-5 nädalaks

Ma panen selle kirja siia ka üles, mis ma oma kahele NY sõbrale saatsin, kui keegi oskab aidata, siis meilige mulle.

Hei
Mul on selline küsimus sulle… See on pikk lugu, aga lühidalt öeldes on Justini ema ja meie (minu ja Justini) suhted nii keerulised, et me otsustasime, teist korda enam lihtsalt ei suuda pikalt nende majas peatuda. Samas peaksime tulema suvel neljaks-viieks nädalaks USAsse (sellest on küll nädal plaanis olla külas sõbral Texases, Houstonis, ja/või nädal teha kaasa Justini konverentsireisid SF-sse ja Vancouverisse ja/või reisida upstate-New Yorki Ithaca ökokülasse vaatama – aga ikkagi jääb piisavalt pikk aeg New Yorgi jaoks.)
Kas oleks võimalik teilt korterit nn sublettida, kui te ise suvel Eestis olete? Või võibolla on sul mingit infot, kedagi, kellelt saaks niimoodi ajutiselt rentida, parim koht oleks Manhattan, aga võib ka muu sobida. Lihtsalt et oleks omaette koht, kus kotid maha panna ja neid lõpuks pakkida. Loe edasi Otsime suveks New Yorki asenduspesa 4-5 nädalaks

Prügi sorteerimisest ja raadiojutt

Muide, enne helistas vana tuttav Arp Müller ja ütles, et on kaks ööd mu roheraamatu seltsis veetnud ja tahab minuga sel teemal rääkida – täna veidi pärast kella 14 KUKU raadios.

Tahtsin kiirelt kirjutada prügi sorteerimise kohta. Ma tegelikult imestan, et see jäätmesorteerimise kohustuslikkus Eestis nii suure shokina tuli. Mina asusin eelmise aasta veebruaris siia kolides kohe sorteerima ja tegin seda täpselt samadel alustel, nagu nüüd seadus sätestab. Ja mille üle rahvas nuriseb. Mina tegelikult nurisen ka siinseal, aga sorteerimata jätta ei suudaks, sest see on juba käe sees. See on midagi sellist, nagu… ei suudaks lahtise püksilukuga mööda ilma kõndida. Kuigi toimiks ju küll.

Biojäätmed – aiamaale kompostihunnikusse. (Ma pakkusin ka oma õele, et ta võib neid siia tuua, sest neil pole ikka veel seda biojäätmete kasti.) Sealt edasi järgmisel aastal oma aeda vaarikaid ja õunapuid-ploomipuid väetama. Loe edasi Prügi sorteerimisest ja raadiojutt

Lendamisest taas…

Ajavahega harjumine… teine ja kolmas päev on mul alati kõige keerulisemad. Esimesel päeval oled veel lendamisest ja magamata ööst nii läbi, et magad mis iganes ajal…

Lend läks muidu hästi, lapsed kisasid vähe. Vaat kui vähe rahuloluks vaja 😉

Lendamisest. Ma olen siin mõelnud selle üle, et kas nende “viimase minuti reisidega” kaasaminek on suur öko-patt või mitte.

Esimene vastus oleks: on jah patt, lendamine ju.

Teisalt: need tšartelennud lendavad pooltühjalt nagunii Tallinna ja Egiptimaa vahet, osta sa sinna poolmuidu pilet ja mine kaasa, või mitte.

Kolmandast küljest: kui sa ei osta seda piletit ega lenda kaasa, siis on lennud tühjemad ning on suurem tõenäosus, et neid järgmiseks hooajaks vähem tellitakse. Seega mõju keskkonnale on, kaudne. Loe edasi Lendamisest taas…

Kuulutus: diplomaatiline pärsia kass otsib kodu

Otsime kodu tõupuhtale Pärsia kassile. Kiisu on isane, 1,2 aastane, helebeezh, pikakarvaline, tubane ning mitmekordne näituste võitja.

Kass antakse ära tasuta ja kaasa saab nii udupeene tualeti kui ka kuiva moona.

Praeguseni on kiisu elanud Peterburis Rootsi saatkonnas. Perre sündis laps, kes on allergiline ja nii peavad tänased omanikud kassist loobuma. Loe edasi Kuulutus: diplomaatiline pärsia kass otsib kodu

Veel USA presidendikandidaatidest – killukesi vabariiklastest

Ma alustan RUDY GIULIANIST. Tema on “meie kandi mees”, endine New Yorgi mees, linnapea. New Yorgis arvestatakse aega “enne Giulanit” ja “pärast Giulianit”.

“Enne Giulanit oli nii, et kui inimesed rääkisid, et ma käisin linnas ja rahakott varastati ära, siis keegi ei imestanud, sest linn oli vargaid täis… Mõtlevad inimesed ei võtnudki linna minnes oma krediitkaarte ja dokumente kaasa, et võimalik kadu väiksem oleks.” – see siis ühe Long islandi eeslinlase arvamus.

Aga vastutasuks üks Manhattanil elava moodsa geinoore arvamus: “Enne Giulianit oli see linn huvitavam, elu toimus… Jah, Time Square´il olid õhtuti prostituudid, ja maailma põnevaimad klubid olid siin… Nüüd on New York nagu üks suur peresõbralik Disneyland.” Loe edasi Veel USA presidendikandidaatidest – killukesi vabariiklastest

Roheliseks kasvajaid

Sirvisin netti ja leidsin mõnusa roheraamatu arvustuse, Ekspressis. Varem on ilmunud arvustus “Mahedates Sõnumites”… Aga selle raamatuga on üks fenomen veel. Ma olen saanud umbes nii kolmkümmend kirja oma meilikasti… mida on ju päris palju… Mõni on lühem: kes lihtsalt tänab, kes juhib mingisugusele teemale tähelepanu (neid kirju panin üles Orkuti kommuunis). Mõni aga kirjutab pikalt sellest, miks see raamat talle meeldis ja NB mismoodi ta ise oma elu on viimasel ajal keskkonnateadlikumaks teinud.

Palusin pikemaks tsiteerimiseks luba Marialt, see on tema kiri: Loe edasi Roheliseks kasvajaid

Presidendivalimistest veel, vol 4

Killukesi veel USA demokraatide presidendikandidaatidest (allikateks siin ette sattunud telesaated ja kirjavara)

HILLARY
– Kui see jutt nüüd ikka tõesti tõele vastab, siis minu jaoks on see vapustav järjekindlus. Nimelt olevat Bill ja Hillary peagi pärast leibade ühte kappi panekut (veel enne abiellumist) kokku leppinud, et hakkavad tööle selles suunas, et Billist saaks USA president. 25aastaselt sellise plaaniga välja tulla – nad nimetasid seda „20 aasta plaaniks”… uskumatu.
-Kui Hillary otsustas poliitikasse minna, olevat Bill öelnud: „Mina sain oma 20 aastat, nüüd on sinu kord.”
– Hillary jättis abielludes endale neiupõlvenime, sest pidas end ametlikult feministiks. Hiljem, kui oli näha, et Arkansase alijatele see ei meeldinud, et Billil selline iseseisev naine on (Bill kaotas seal ühe valimiskorra), võttis Hillary siiski oma abikaasa perekonnanime. Loe edasi Presidendivalimistest veel, vol 4